Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-17-2467 27. veebruar 2018, Tartu Janar Jäätma Meeli-Ingli Käbliku, Priit Käbliku, Mare Kuke, Oko Kõivu, Taavi Kõivu, Kätlin Laksu ja Ulvi Männama kaebus Tartu Linnavolikogu
12.oktoobri 2017. a otsuse nr 503 tühistamiseks ja uue insolatsioonianalüüsi läbiviimise kohustamiseks Kaebajad Meeli-Ingli Käblik, Priit Käblik, Mare Kukk, Oko Kõiv, Taavi Kõiv, Kätlin Laks ja Ulvi Männama, esindaja vandeadvokaat Piret Pallo Vastustaja Tartu linn, esindajad Aire Priks ja Kadri Valdre Kolmas isik Tartu Ülikooli Kliinikum, esindajad vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein, Toomas Kivastik ja Peep Pitsner
13.veebruaril 2018 toimunud kohtuistungil otsustati jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Meeli-Ingli Käbliku, Priit Käbliku, Mare Kuke, Oko Kõivu, Taavi Kõivu, Kätlin Laksu ja Ulvi Männama kaebus rahuldamata.
2.Mõista Tartu Ülikooli Kliinikumi kasuks Meeli-Ingli Käblikult, Priit Käblikult, Mare Kukelt, Oko Kõivult, Taavi Kõivult, Kätlin Laksult ja Ulvi Männamalt igaühelt välja 314 eurot ja 29 senti. Kaebajate kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
3.Jätta Meeli-Ingli Käbliku, Priit Käbliku, Mare Kuke, Oko Kõivu, Taavi Kõivu, Kätlin Laksu ja Ulvi Männama 26. veebruari 2018. a taotlus tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
4.Jätta Meeli-Ingli Käbliku, Priit Käbliku, Mare Kuke, Oko Kõivu, Taavi Kõivu, Kätlin Laksu ja Ulvi Männama taotlus otsuse tegemise aja muutmiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. märts (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.
3-17-2467
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavolikogu kehtestas 2. novembri 2004. a korraldusega nr 1873 kruntide L. Puusepa 2, 4, 6, 8 detailplaneeringu. Detailplaneeringu kohaselt oli krundi ehitusalune pind 27 500 m2, hoonestuse absoluutne kõrgus (abs.k) 90 m. Käesolevaks ajaks on detailplaneeringu alusel realiseeritud Maarjamõisa meditsiinilinnaku I ja II ehitusjärk.
2.Tartu Linnavolikogu kehtestas 12. oktoobri 2017. a otsusega nr 503 L. Puusepa 2, 4, 6, 8 krundi ja lähiala detailplaneeringu vastavalt otsuse lisale. Planeeringu otstarbeks on laiendada meditsiiniasutusi ja püstitada parkimishoone.
3.Meeli-Ingli Käblik, Priit Käblik, Mare Kukk, Oko Kõiv, Taavi Kõiv, Kätlin Laks ja Ulvi Männama esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavolikogu
12.oktoobri 2017. a otsuse nr 503 tühistamiseks ja uue insolatsioonianalüüsi (INS) läbiviimise kohustamiseks. Kaebajad väidavad kaebuses kokkuvõtlikult järgmist: 1) detailplaneering on vastuolus avaliku huviga ja kahjustab piirinaabrite õigusi. Kaebajad asuvad planeeritava ala vahetus läheduses; 2) detailplaneering on õigusvastane, kuna läbi pole viidud korrektset INS-i. INS-i teostamisel ei ole järgitud Eesti standardi EVS 894:2008/A2:2015 (standard) nõudeid. Arvesse tuleb võtta mh hoonete õiget kõrgust, tubade arvu ja analüüsida tuleb elamute teiste korruste ning Tasuja tn 4 asuva elamu insolatsiooniolukorda; 3) INS 3 koostati pärast maavanema juures käimist. Seega on dokumentatsiooni hilisemalt muudetud. Tegemist on menetlusliku rikkumisega; 4) vastustaja on jätnud vastamata väitele, et INS-i aluseks tuleb võtta kõrgused, mis olid enne I ja II etapi valmimist. Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) ehitus on toimunud alates 2004. a. Iga järgmise etapiga on insolatsiooniolukord halvenenud. Vaidlusaluse detailplaneeringuga halveneb see veelgi; 5) isikud ei vaidlustanud 2004. a detailplaneeringut, kuna selles lubati, et L. Puusepa tänava äärde ei ehitata uusi hooneid kõrgemaks kui olemasolev D korpus. TÜK prognoosis hoone kõrguseks 20 m; 6) INS-s kasutatakse valesid andmeid. L. Puusepa 11-4 on abs.k märgitud 66,62. Tegelikult on abs.k 66,82 m; 7) INS-i analüüsiti 22. aprilli seisuga. Samas on päikese asimuut ja tõusunurk kuupäeviti erinev. Kuna aluseks võeti 22. aprill, ei ole teada, kas piisav insolatsioon on tagatud kogu perioodi jooksul (s.o 22. aprill–22. august). Aluseks oleks tulnud võtta mitu kuupäeva; 8) vastustaja väidab, et L. Puusepa 15 puudub praegu standardikohane insolatsioon. Standardi p 4.3.3 kohaselt ei tohi insolatsiooni vähendada, kui see on juba alla normi; 9) isegi kui hoone maksimaalne kõrgus kinnistul on 90 m, ei tohi hooneid paigutada selliselt, et need rikuvad standardi nõudeid; 10) vaidlustatud otsuses on C korpuse tagasiaste 28 m, kuid põhijoonisel 27 m. Ei ole selge, kumb on õige; 11) selgusetuks jääb, kes määras vaatluspunktid. Vaadelda tuleb punkti, mida planeeritav ehitis mõjutab; 12) Tasuja 6 INS on puudulik, kuna analüüsiti insolatsiooni üksnes elu- ja söögitoas. Esimesel korrusel on 3 tuba. Magamistoa insolatsioon muutub rohkem kui 50%; 13) analüüs oleks pidanud arvestama ka Tasuja 4, sest ka sinna ei paista õhtupäike; 14) L. Puusepa 11-4 analüüs on valesti koostatud, kuna arvestatud on ühe toaga. Korteril on kaks tuba; 15) L. Puusepa 15 insolatsiooni kestus muutub üle 50%. Seega väheneb valgus märgatavalt;
3-17-2467 16) 2003. a eksperthinnangus järeldatakse, et 32 m kõrgune ja elamust 45 m kaugusel olev hoone vähendaks L. Puusepa 7 ja 9 insolatsiooni alla normi. Neid näiteid tuleb arvestada ka praeguste kaebajate puhul. Vaidlusaluse planeeringu kohaselt võib ehitada kuni 33 m kõrguse hoone ja 5 m lähemale; 17) INS-s ei saa arvesse võtta olemasolevat kõrghaljastust; 18) AlphaGIS OÜ-st tellitud 3D mudeliga ei saa kontrollida analüüsi õigsust. Mudeli kohaselt loojub päike L. Puusepa 11-2 teises kohas kui INS-s. Seega on üks dokumentidest vale; 19) Tartu linna üldplaneeringu kohaselt nähakse ida poole ette 8-korruselisi hooneid. Need hooned on ca 150-160 m kaugusel ja hakkavad mõjutama kaebajate insolatsiooni; 20) vaidlustatud planeeringu kohaselt võib hoone omanik paigutada hoonele varikatuse, mis omakorda mõjutab insolatsiooni; 21) detailplaneering sellisel kujul vähendab kaebajate vara väärtust ja riivab oluliselt omandipõhiõigust. Detailplaneeringut tuleb muuta selliselt, et väheneks hoonete kõrgus ja maht ning muudetaks hoonete paiknemist.
4.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebaja väidetud puudused ei ole erialaasjatundjate poolt tõendatud. Möönda tuleb, et olemasolev insolatsioon muutub, kuid insolatsioonipiirangud olid ette nähtud juba 2004. a detailplaneeringus; 2) standard ei ole õigusakt, vaid soovitus (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-13-1227); 3) vastustaja lähtus standardist, kuna kaebajad taotlesid seda ning teisi dokumente insolatsiooni mõõtmiseks ei ole. Analüüsid koostati vastavalt standardile; 4) määrav ei ole standard, vaid et vastustaja kaalus insolatsioonimõjudega kaasnevat riivet kaebajate õigustele; 5) INS-i aluseks võeti kuupäev, mil valgustingimused on kevad/suvisel perioodil kõige halvemad. Ülejäänud perioodil on valgustingimused paremad. Kuupäeva valikut on põhjendatud. Analüüsi ei pea koostama kõigi päevade kohta; 6) maavanema menetluses olid olemas INS1 (hetkel olemasolev insolatsioon) ja INS2 (võrdlus 2004. a planeeringu lahendusega). Maavanema menetluses märkisid omanikud, et L. Puusepa 15 analüüsimisel tuleks lähtuda 5-toalisest üksikelamust ja et arvestataks tänavapoolse eenduva majaosa akent. L. Puusepa 13 korteriomanikud soovisid II korruse vaatlemist. Säilitamaks L. Puusepa 15 põhjapoolse korteri 18-minutilist insolatsiooni, muudeti planeeringut selliselt, et C korpuse Lunini tn poolsesse nurka tehti tagasiaste abs.k-le 90 m. Seetõttu muutus põhijoonis ja korrigeeriti INS-i (plaan koostati 27. septembril ja analüüs tehti 28. septembril). INS3 koostati, et arvestada elanike soove ja maavanema menetluses saadud informatsiooni; 7) kaebaja väitele vastati, miks ei võetud algandmeteks enne I ja II etapi ehitust olnud kõrguseid. Analüüsi aluseks tuli võtta vaidlusaluse detailplaneeringu kõrgusandmed, kuna selle alusel on kolmandal isikul õigus ehitusmaht realiseerida. Vaidlusaluse detailplaneeringuga kaasnev valgustingimuste täiendav halvenemine võrreldes 2004. a detailplaneeringuga on minimaalne; 8) kaebajad viitavad 2004. a detailplaneeringule, milles prognoositi L. Puusepa äärde kuni 20 m kõrguse korpuse rajamist. Tegemist oli prognoosiga. 2004. a detailplaneeringu kohaselt oli lubatud ehitada hoone, mille abs.k oli 90 m. C korpuse hoone alune maapinna abs.k on 62.00-62.80 m. Seega oli 2004. a hoone suhteline kõrgus 27,2-28 m, mitte 20 m; 9) kaebaja väidetud eksimus Puusepa 11-4 teise korruse vaatluspunkti kõrguse osas oli kaebaja kasuks; 10) L. Puusepa 11-4 on ühetoaline korter, mistõttu analüüsitigi ühte punkti; 11) L. Puusepa 15 on üks omanik. Ehitusprojekti kohaselt on elamus neli eluruumi (1. korrusel kaks kahetoalist ja 2. korrusel kaks ühetoalist korterit). Põhjapoolse korteri 18-minutilise insolatsiooni säilitamiseks planeeritakse C korpusele tagasiastme tegemist 27 m kõrguselt;
3-17-2467 12) vaatluspunktid määrati L. Puusepa poolt. Kui korteris oli mitu tuba, arvestati ka teisi punkte. Standardi kohaselt ei tule arvestada kõikide tubadega. Ka 2004. a detailplaneeringuga tekkis Tasuja 5 hoonele õhtusel ajal vari; 13) kaebajad ei saa kaitsta Tasuja 4 õigusi; 14) INS koostamisel ei ole kõrghaljastusega arvestatud; 15) 2003. a eksperthinnang ei ole praegusel juhul asjakohane. Vahepealsel ajal on normid ja nõuded muutunud; 16) kaebaja väited kinnisvara väärtuse vähenemise kohta on hüpoteetilised. Privaatsuse rikkumine jääb arusaamatuks. 2004. a detailplaneering tõi kaasa privaatsuse vähenemise; 17) 3D mudel koostati hoonete abs.k arvestades. Vaatluspunkte eraldi välja ei toodud. 3D analüüs kajastab päikese liikumist ja hoonetevarju-valguse näitajaid. Analüüs ja 3D mudel toetavad üksteist; 18) üldplaneering annab võimaluse kuni 8-korruseliste büroohoonete ehitamiseks Väike-Kaare äärde. Enne hoonete ehitamist tuleb koostada detailplaneering, mille menetluse käigus analüüsitakse insolatsiooni. Hüpoteetiliste insolatsioonimõjude üle pole asjakohane arutada; 19) eluliselt ei ole usutav, et varikatus ehitatakse 90 m kõrgusele. Varikatus on kõrgusel, mis täidab oma funktsiooni; 20) Maarjamõisa meditsiinilinnakut on arendatud 1911. a. Tegemist on olulise objektiga Lõuna-Eesti elanikkonna jaoks. Nimetatud asjaolu oli kaebajatele teada. Ehitusõigust on vaja, et siduda nt lastehaigla ja kõrvakliinik meditsiinilinnaku kompleksiga. Samuti rajamaks kaasaegne päevakirurgia keskus, ühendada ambulatoorne eriarstiabi, päevakirurgia keskus ja asjakohased spetsialiseeritud protseduurid ühte kompleksi.
5.Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kolmas isik põhjendab oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kaebuse alus pole selge, s.t, kas tegemist on populaarkaebusega või subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusega. Kaebusest ei nähtu, millist avalikku huvi vaidlusalune detailplaneering riivab; 2) kaebajad ei saa kaitsta teiste isikute (s.o L. Puusepa 11-4 ja Tasuja 4 elanike) erahuve; 3) kaebusest ei leia väiteid selle kohta, kuidas vaidlusalune detailplaneering rikub L. Puusepa 13-1 (O. Kõivu) ja 13-2 (T. Kõivu) õigusi; 4) M. Ingli-Käbliku, P. Käbliku ja M. Kuke subjektiivsete õiguste riive on tõendamata. INS-i kohaselt ei halvene nende elamute insolatsioon; 5) INS-st nähtub, et Tasuja 6 punktis 1 säilib insolatsioon 3 tunni ja 46 minuti jooksul ehk 55%. Ülejäänud nelja toa insolatsiooni planeering ei mõjuta. L. Puusepa 15 elamute insolatsioon maja tagaküljel olevates tubades säilib 100% ning sama olukord on teise korruse ühetoalistes korterites. Tasuja 6 ja L. Puusepa 15 omanike subjektiivset õigust ei rikuta; 6) linnakeskkonnas ei saa eeldada, et keskkond ei muutu. Kuni vaidlustatud planeeringu kehtestamiseni kehtis 2004. a detailplaneering, mis nägi vaidlusalusele maale ette ehitusõiguse. Senise elukeskkonna muutus otsustati 2004. a detailplaneeringuga. Kaebajad omandasid kinnistud pärast 2004. a; 7) INS vastab nõuetele. Kaebajate väited insolatsiooni vähenemise kohta on oletuslikud; 8) INS aluseks ei tulnud võtta andmeid enne 2004. a; 9) standard ei nõua insolatsiooni mõõtmist mitmel kuupäeval. Piisab kui seda tehakse perioodil 22. aprill kuni 22. august. 22. aprillil on olukord kõige halvem, ülejäänud perioodil on see parem; 10) kaebajad väidavad, et L. Puusepa 11-4 abs.k ei ole 66,62, vaid 66,82. Eksimus on omaniku kasuks, sest vaatluspunkti suurem abs.k muudab insolatsiooni paremaks. Kaebajad väidavad, et L. Puusepa 11-4 teostati analüüs ühe toa kohta, kuid tube on kaks. Standardi kohaselt peab kuni 3-toalises korteris insolatsioon olema tagatud vähemalt ühes toas. L. Puusepa 11-4 omanik ei ole kaebust esitanud;
3-17-2467 11) L. Puusepa 15 on üksikelamu ja sellel on üks omanik. Seetõttu ei ole põhjendatud elamus asuvaid tube eraldi eluruumidena (korteritena) käsitleda. 2004. a detailplaneeringu kohane insolatsioon on tagatud, kuna C korpusele tehakse tagasiaste (h=27 m, abs kõrgusel 90 m). L. Puusepa ja N. Lunini tn nurgal. Tuleb möönda, et ka tagasiaste tegemisel väheneks insolatsioon teise korruse põhjapoolses korteris oluliselt. Tänase insolatsiooni säilitamine tähendaks C korpuse mahu vähendamist olulisel määral ning selle eesmärgipärane funktsioneerimine ei oleks enam võimalik. Kolmas isik on nõus finantseerima elamu teise korruse põhjapoolsetes ruumides katuseakende paigaldamist; 12) arhiivist saadud Tasuja 6 elamu korruste plaanid vastavad kaebusele lisatud plaanidele, mille kohaselt on köögi ja söögitoa vaheline sein omakäeliselt maha kriipsutatud ja lisatud käsitsi kirjas „kapid“. Kui lugeda esimese korruse ruume üheks kööktoaks, on standardiga nõutud insolatsioon olemas; 13) L. Puusepa 8 äärne hoonestusala on osaliselt suurema arvestusega, et oleks võimalik rajada varikatuseid. Korpuste D ja G2 laiendamist ei planeerita. Varikatuste eesmärk on kaitsta ilmastikumõjude eest esimesel korrusel asuvaid sissepääse ja seetõttu ei rajata neid kõrgemale kui esimese ja teise korruse vahele; 14) 2003. a eksperthinnangule ei pidanud tuginema, kuna seda pole koostatud käesoleva detailplaneeringu tarvis; 15) detailplaneeringu vastu esineb oluline avalik huvi. Rajatakse TÜK-i Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk. Lastekliinik ja kõrvakliinik liidetakse aktiivravikompleksiga. Rajatakse kaasaegne päevakirurgiakeskus. Tegemist on ülikoolihaiglaga. Tervishoiuteenuste osutamise kohtade eraldatus pärsib koostööd ja toob kaasa diagnostiliste jt ressursside dubleerimise. Samuti vähendatakse transpordiga seotud riske, kuna lasteintensiivravi osakond asuks nende osakondade läheduses, kelle abi kõige enam vajatakse.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohtuasjas on vaidlus detailplaneeringu kehtestamise õiguspärasuse üle. Esmalt analüüsib kohus kaebeõigust puudutavaid väiteid (I), seejärel väiteid insolatsioonianalüüsi (II) ning detailplaneeringu kohta (III). Lõpuks kohus hindab, kas vastustaja on eksinud kaalumisreeglite vastu (IV), ning lahendab menetluslikud küsimused (V). I
7.Kaebajad väidavad, et planeering on vastuolus avaliku huviga ning kahjustab olulisel määral piirinaabrite õigusi ja huve.
7.1.PlanS § 141 kohaselt saab isik kohtusse pöörduda nii avaliku huvi kui ka oma õiguste kaitseks. Kui isik esitab kaebuse nii avalike huvide kui ka enda õiguste kaitseks, peab kaebaja selgelt piiritlema erinevate huvide kaitseks esitatud väiteid (RKHKo 3-3-1-29-10, p 19). Avalik huvi on määratlemata mõiste, mida tuleb igal üksikul juhul eraldi sisustada. Avaliku huvi alusel kaebuse esitamine ei tähenda, et isik võiks pöörduda kohtusse üksnes seaduslikkuse kontrolliks.
7.2.Kaebajad rõhutavad kaebuses eeskätt enda õiguste (s.o omandiõiguse ja eraelu) negatiivset mõjutamist. Kaebuses puuduvad väited selle kohta, millist avalikku huvi vaidlusalune detailplaneering riivab ja milles riive seisneb. Sellest tulenevalt ei ole halduskohtul võimalik hinnata, kas vaidlustatud planeering on vastuolus avaliku huviga või mitte.
3-17-2467
8.Kaebajad väidavad, et detailplaneering rikub Tasuja 4 ja L. Puusepa 11-4 omanike õigusi. Kaebajateks ei ole Tasuja 4 ja L. Puusepa 11-4 omanikud. Seega on kaebajad esitanud kaebuse ka teiste isikute õiguste kaitseks. Teise isiku õiguste kaitseks kaebuse esitamine on lubatud seaduses sätestatud juhul (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 44 lg 2). Halduskohtu hinnangul võimaldab PlanS § 141 esitada kaebuse avaliku huvi ja isiku enda õiguste kaitseks, mitte teise isiku kaitseks. Teise isiku (s.o Tasuja 4 ja L. Puusepa 11-4 omanike) huvid ei tähenda avalikke huve. Sellest tulenevalt jätab halduskohus tähelepanuta kaebajate väited, mis on esitatud Tasuja 4 ja L. Puusepa 11-4 omanike kaitseks.
9.Detailplaneeringuga tuleb lahendada ka insolatsiooni puudutavad küsimused (PlanS § 126 lg 1 p 12). Halduskohtu hinnangul kaitseb nimetatud norm mh isikut ja tema omandit, keda planeeritav ehitis võib negatiivselt mõjutada. Kuna kaebajad asuvad planeeritava ehitise vahetus läheduses, ei saa kohus välistada riivet nende omandiõigusele. II
10.Halduskohtu hinnangul ei ole standard õigusakt. Sellest ei tule kaebajatele subjektiivseid õigusi. Standard on soovitus, mille alusel koostatakse arvestuslik INS. Analüüsiga saadud tulemuste alusel on kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata, kui palju ja mil määral mõjutab kavandatav ehitis olemasoleva insolatsiooni kestust ja muutust ning riivab seeläbi isiku subjektiivset õigust. Saadud teabe alusel on kohalikul omavalitsusel võimalik planeerimismenetluses teostada kaalutlusõigust (haldusmenetluse seadus § 4 lg 2).
11.Kas kohalik omavalitsus on kaalumise aluseks võtnud tõese ja usaldusväärse teave, see sõltub mh, kas analüüs koostati vastavalt standardile. Kui analüüsi koostamisel järgiti standardit, ei ole alust kahelda teabe tõesuses ja usaldusväärsuses. Kaalutlusotsus on sellisel juhul langetatud eelduslikult õigete andmete alusel.
12.Halduskohtu hinnangul on praegusel juhul õiguslik vaidlus eeskätt selle üle, kas vastustaja langetas kaalutlusotsuse usaldusväärsete andmete alusel või mitte. Halduskohus analüüsib kaebajate väiteid nende subjektiivseid õigusi puudutavas osas.
13.Kaebajad väidavad, et vastustaja ei põhjendanud, miks ei koostatud analüüsi mõne muu kuupäevaga kui 22. aprill. Halduskohtu hinnangul on 22. aprilli kuupäeva aluseks võtmist põhjendatud. Vaidlustatud otsuses on märgitud järgmist: „Standardi kohaselt on ajavahemikuks määratud 22. aprill kuni 22. august. Vahemiku mõiste ja mõte on järgmine: päikese asimuuti ja tõusunurka arvestades muutuvad insolatsioonitingimused alates 22. aprillist kuni 22. juunini aina paremaks ja
22.juunist kuni 22. augustini insolatsiooni tingimused halvenevad ja on 22. aprilli tasemel. Seega hinnates ajavahemiku nn kõige halvemat olukorda võib kinnitada, et muul ajahetkel antud vahemikus on insolatsioonitingimused igal juhul paremad.“(tl 12 pöördel). Eelpool märgitut kajastab ka INS3: “Insolatsiooni on hinnatud [---] 22. aprillil, mis tähendab, et insolatsiooni kestus 4-kuulisel ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini on pikem, kui tabelis esitatud näitajad.“ (tl 87).
14.Halduskohus ei nõustu kaebajate väitega, et INS on puudulik põhjusel, et aluseks võeti 22. aprill ning et insolatsiooni oleks tulnud mõõta mitmel kuupäeval. Standardi p 4.3.3 kohaselt tuleb planeeringute koostamisel hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni
3-17-2467
22.augustini. Standard ei nõua kogu perioodi kõikidel päevadel insolatsiooni mõõtmist. INS1 ja INS3 on koostatud standardis märgitud vahemikus. 22. aprilli kuupäevaga mõõdeti insolatsioon, kus päikese asimuut ja tõusunurk olid kõige väiksemad. See tähendab, et kogu perioodi osas oli 22. aprilli insolatsiooni näitajad kõige madalamad. Kuni juunikuu keskpaigani näitajad suurenevad ning pärast seda langevad 22. aprilli tasemele (vt käesolev otsus, p 13).
15.Kaebajad väidavad, et INS-i koostamisel ei tohtinud arvestada TÜK Maarjamõisa I ja II ehitusetapi käigus valminud ehitisi. Halduskohus kaebajate seisukohta ei jaga.
15.1.Vastustaja lasi koostada kolm insolatsioonianalüüsi (INS1, INS2 ja INS3). INS1-ga analüüsiti tänasel hetkel olevat insolatsiooni kestust ja muutust. INS2-ga analüüsiti, kui palju muudab vaidlusalune detailplaneering 2004. a detailplaneeringu järgset insolatsiooni. Kuigi INS3 tehti päras Maavanema menetlus, ei muuda see vastustaja kaalutlusotsust õigusvastaseks. INS3 täiendati INS2 Maavanema juures esitatud kaebajate väidetega (vt käesolev otsus, p 4 alap 6). Vastustaja võttis planeeringu mõjude hindamisel aluseks kõik kolm analüüsi.
15.2.Standardi p 3.1.5 on märgitud järgmist: „Insolatsiooni kestuse arvutamisel võetakse arvesse ümbritsevad ehitised ja maapinna reljeef.“ Seega järeldub standardi p-st 3.1.5, et võrrelda tuleb hetkel olemasolevat olukorda olukorraga, mis kaasneks võimaliku uue ehitisega. Standard ei nõua, et aluseks tuleks võtta lähteandmed, mida enam ei esine. INS1 vastab standardi p-le 3.1.5, kuna selle aluseks võeti ehitised ja maapinna reljeef, mis on täna piirkonnas olemas.
15.3.INS3 eesmärgiks oli saada teavet selle kohta, kui palju mõjutab vaidlusalune detailplaneering 2004. a detailplaneeringu insolatsiooni kestvust ja muutumist puudutavas osas. Kuni vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamiseni kehtis vaidlusalusel alal 2004. a detailplaneering (PlanS § 140 lg 8). Kolmandal isikul oli 2004. a detailplaneeringu alusel õigus selle planeeringuga määratud ehitusõigus realiseerida, sh ehitada ehitis abs.k 90 m. Võrdlusteabe alusel oli kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata, kas ja kui palju mõjutab vaidlusalune detailplaneering 2004. a detailplaneeringut. Saadud teabe alusel sai vastustaja otsustada, kas 2004. a detailplaneering realiseerimata osas asendada vaidlustatud detailplaneeringuga või mitte.
16.Kaebajad väidavad, et kuna kavandatav hoone varjutab L. Puusepa 15 kinnistu, oleks tulnud standardi p 5.2.2.1 kohaselt analüüsida ka varjutuse mõju. Kohus ei loe standardi p-st 5.2.2.1 välja nõuet, et analüüsida oleks tulnud L. Puusepa 15 elamule väidetava varjutamisega kaasnevat mõju. Viidatud p 5.2.2.1 kohaselt on varjutamise korral soovitatav projekteerimise staadiumis hinnata varjutamise kestust ja mõju selleks, et tagada välisruumide kasutamine, kiirendada jää ja lume sulamist ja luua sobivad tingimused taimede kasvuks. Osalise varjutamise korral standardi p-s 5.2.2.2 nõutu kohaldamisele ei tule. INS3 kajastatud kinnistuplaani kohaselt võib eeldada, et väidetav varjutus on eeskätt tänavapoolses osas ning varjutus ei saa eelduslikult ulatuda maja teisele poole, s.o tagahoovi. Vastasel korral ei saaks vaatluspunktides 2 ja 4 säilida insolatsiooni kestus 100% ulatuses.
17.Kaebajad väidavad, et analüüs on puudulikult tehtud Tasuja 6 elamule. Analüüsiti kahte tuba (elutuba ja söögituba), kuid elamul on ka kolmas tuba (s.o magamistuba). Kaebaja väidab, et magamistoa aken jääb Tasuja tn poolsele küljele ja seetõttu jääb õhtupäikest magamistuppa vähemaks rohkem kui 50%.
3-17-2467
17.1.INS1-st ja INS3-st nähtub, et Tasuja 6 üksikelamut on analüüsitud kolmest vaatluspunktist. INS1 kohaselt asus vaatluspunkt 1 söögitoa poolses osas ning vaatluspunkt 2 elutoas (tl 26). INS3 kohaselt asus vaatluspunkt 1 köögipoolses osas (tl 26).
17.2.INS1 kohaselt on Tasuja 6 vaatluspunktis: 1) 1 insolatsiooni kestus 6 tundi ja 52 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 3 tundi ja 46 minutit. Vaatluspunktis 1 väheneb insolatsiooni kestus seega 45%; 2) 2 insolatsiooni kestus 9 tundi ja 46 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist jääb see samaks. Seega olemasoleva insolatsiooni kestus säilib 100%. INS1 mõlemate vaatluspunktide tulemused vastavad standardi p-le 4.3.3, s.t, insolatsiooni kestus on rohkem kui 2,5 tundi ning ei ole toimunud vähenemist üle 50%.
17.3.INS3 nähtub, et Tasuja 6 vaatluspunktis: 1) 1 on insolatsiooni kestus 3 tundi ja 58 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 3 tundi ja 42 minutit. Vaatluspunktis 1 insolatsioon seega väheneb 7 %; 2) 2 on praeguse insolatsiooni kestus 9 tundi ja 46 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 9 tundi ja 46 minutit. Vaatluspunktis 2 insolatsioon seega ei vähene.
17.4.Halduskohus ei jaga kaebaja seisukohta, et INS1 ja INS3 on puudulik põhjusel, et selles ei analüüsitud Tasuja 6 magamistuba. Standardi p 4.3.3 mõttes on vähemalt kahes toas (s.o elutoas, söögitoapoolses ja köögipoolses osas) nõutav insolatsioon tagatud (s.o vähemalt 2,5 tundi ning muutus ei ole üle 50%). Magamistoa analüüsimine ei mõjuta vaatluspunktide 1 ja 2 tulemusi. Kui vähemalt kahes toas on nõutav insolatsioon olemas, ei ole standardi p 4.3.3 kohaselt vaja mõõta teiste ruumide (praegusel juhul magamistoa) insolatsiooni.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust kahelda INS tulemuste tõesuses ega usaldusväärsuses. Sellest tulenevalt pole halduskohtu hinnangul vajalik nt halduskohtu enda initsiatiivil ka uue INS-i alase uuringu koostamine (HKMS § 62 lg 2). III
19.Vaidlustatud detailplaneeringu kohaselt on L. Puusepa tänava äärne hoonestusala osaliselt suurem arvestusega, et oleks võimalik rajada varikatuseid.
20.Kaebajad väidavad, et kuna varikatuste maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on määratlemata, võib hoone omanik selle paigutada kõrgusele, mis mõjutab insolatsiooni.
20.1.Vastustaja märgib, et eluliselt pole usutav varikatuste rajamine 90 m [tõenäoliselt on mõeldud 33 m] kõrgusele, kuna sellisel juhul ei täidaks ta enda funktsiooni. Kolmas isik väidab, et varikatuse eesmärk on kaitsta ilmastikumõjude eest esimesel korrusel asuvaid sissepääse, mistõttu ei rajata neid kõrgemale kui esimese ja teise korruse vahele.
20.2.Kohtul pole alust kahelda vastustaja ja kolmanda isiku väidetes, et varikatuse eesmärgiks on kaitsta ehitise sissepääse sademete eest. Selleks, et ehitise sissepääsu ette rajatud varikatus hakkaks varjama insolatsiooni kestust kaebajate omandile, peaks varikatus asuma nt C korpusel umbes 33 m kõrgusel. Halduskohus nõustub vastustajaga, et see pole eluliselt usutav.
3-17-2467
20.3.Kui võimalik rajatav varikatus peaks siiski rajatama kõrgusele, mis hakkab insolatsiooni varjama, tuleks hinnata, kas ehitusluba vastab detailplaneeringus määratud insolatsioonitingimustele. Ehitusloaga ei saa insolatsiooni vähendada suuremas ulatuses, kui seda võimaldas detailplaneering. Sellises olukorras võib isikutel olla võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja vaidlustada ehitusluba.
21.Kaebajad väidavad, et 2004. a detailplaneeringu kehtestamisel lubati, et L. Puusepa tänava äärset hoonet ei ehitata kõrgemaks kui tänane D korpus (s.o kuni 20 m) (2004. a detailplaneeringu seletuskiri p 5.9, keskkonnamõjude hindamise aruande p 3.8). Seetõttu ei vaidlustatud 2004. a detailplaneeringut, mille kohaselt oli samuti lubatud ehitada hoone abs.k 90 m.
21.1.Vastustaja märgib, et ka 2004. a detailplaneering nägi ette ehitusõiguse abs.k 90 m, 20 m kõrguse hoone rajamine oli üksnes prognoos ning tänaseks on kolmanda isiku vajadus muutunud.
21.2.Halduskohtu hinnangul ei mõjuta 2004. a detailplaneeringu alusel ehitusõiguse osaline realiseerimine praeguse detailplaneeringu õiguspärasust. Kolmanda isiku võimalik kavatsus omal ajal mitte realiseerida kogu ehitusõigust ei tekitanud kaebajatele õiguspärast ootust. Nii 2004. a detailplaneering kui ka vaidlustatud detailplaneering näevad ette ehitusõiguse, mille kohaselt on ehitise abs.k kuni 90 m.
22.Kaebajad väidavad, et 2003. a koostatud eksperthinnangu kohaselt oleks 32 m kõrguse ehitise valmimine toonud kaasa selle, et L. Puusepa tn 7 ja 9 valgustus on allapoole normi. Kaebajad väidavad, et 2003. a eksperthinnangut oleks tulnud ka vaidlustatud detailplaneeringu koostamisel arvestada. Halduskohtu hinnangul ei lasunud vastustajal kohustust arvestada 2003. a eksperthinnanguga. Eksperthinnang koostati 2004. a detailplaneeringu tarvis, mille loomuliku valgustatuse koefitsient määrati vastavalt omaaegsele SNiP II-4–79-le (tl 28). Vaidlusaluse detailplaneeringu jaoks koostati INS standardi alusel ja selles märgitud nõudeid järgides. SNiP II-4-79 meetodid ja nõuded erinevad standardi meetoditest ja nõuetest. Vastustajal ei lasunud kohustust arvestada tänases ajas ja ruumis minevikus kehtinud nõudeid.
23.Kaebaja väitele, et Väike-Kaare tn äärde võidakse ehitada 8-korruselised büroohooned, ei saa praeguse vaidluse kontekstis omistada määravat tähendust. Kuigi üldplaneering näeb sellise võimaluse ette, on see praegusel juhul üksnes teoreetiline võimalus. Konkreetse ehitusõiguse tarvis on eelduslikult vaja koostada detailplaneering, mille raames hinnatakse mh mõju piirkonnas olemasoleva insolatsiooni kestusele. Sellest võrsunud vaidlused tuleb lahendada teises menetluses. IV
24.Kaebajad väidavad, et L. Puusepa 15 teise korruse põhjapoolse korteri insolatsioon ei vasta juba täna nõudele, kuna nõuetele mittevastav olemasolev insolatsioon läheks veelgi halvemaks (standard p 4.3.3). Ühtlasi väidavad kaebajad, et L. Puusepa 15 esimese korruse L. Puusepa tänava äärsetes tubades muutub insolatsioon üle 50%. Halduskohus mõistab kaebaja väiteid selliselt, et vastustaja on kaalumisel teinud vea.
3-17-2467
24.1.Standardi p 4.3.3. on märgitud järgmist: „Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5-tunnine katkematu insolatsioon või 3-tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3-toalise korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka siis, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2- ja 3-toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Uusehitiste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb olemasolevates korterites tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50 % esialgsest kogusest vaadeldavas toas. Kui insolatsiooni kestus ei ole piisav, siis insolatsiooni kestuse vähendamine ei ole lubatud ja suurendamine ei ole kohustuslik.“
24.2.INS1 nähtub (tl 85), et L. Puusepa 15 esimese korruse vaatluspunktis: 1) 1 on praeguse insolatsiooni kestus 7 tundi ja 7 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 3 tundi ja 7 minutit. Vaatluspunktis 1 väheneb insolatsioon seega 56 %; 2) 2 on praeguse insolatsiooni kestus 5 tundi ja 2 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 5 tundi ja 2 minutit. Vaatluspunktis 2 insolatsioon seega ei vähene; 3) 3 on praeguse insolatsiooni kestus 7 tundi ja 7 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 3 tundi ja 7 minutit. Vaatluspunktis 3 väheneb insolatsioon seega 56 %; 4) 4 on praeguse insolatsiooni kestus 3 tundi ja 48 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 3 tundi ja 48 minutit. Vaatluspunktis 4 insolatsioon seega ei vähene.
24.3.INS3 nähtub (tl 87), et L. Puusepa 15 teise korruse vaatluspunktis: 1) 5 on praeguse insolatsiooni kestus 18 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 11 minutit. Vaatluspunktis 5 väheneb insolatsioon seega 39 %. 2) 6 on praeguse insolatsiooni kestus 9 tundi ja 36 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 9 tundi ja 36 minutit. Vaatluspunktis 6 insolatsioon seega ei vähene.
24.4.L. Puusepa 15 on üksikelamu (tl 110), millel on üks omanik (tl 71). Vaidlustatud otsuse kohaselt on L. Puusepa elamul esimesel korrusel neli tuba ning teisel korrusel kaks tuba. Insolatsiooni mõõdeti kõigis 6 toas, kuigi standardi p 4.3.3 seda ei nõudnud.
24.5.Vaatluspunktides 1–4 ja 6 oli insolatsiooni kestus standardi mõttes nõuetekohane. Standardi p-s 4.3.3 märgitud kuni 2,5 tunninine insolatsioon ei olnud tagatud üksnes vaatluspunktis 5. Standardi p 4.3.3 ei nõua, et kõigis vaatluspunktides peaks olema tagatud 2,5-tunnine insolatsioon. Nõuetekohane insolatsioon pidi olema tagatud vähemalt kahes toas.
24.6.Vastustaja märgib, et insolatsiooni kestuse (s.o 18 minuti) säilimiseks tehakse C korpusele L. Puusepa ja N. Lunini põigu nurgal tagasiaste 27 m kõrguselt (vaidlustatud otsus tl 13 pöördel; käesoleva otsus p 4 alap 11). Tegemist on detailplaneeringusse seatud tingimusega, mille kohaldamisega säilitatakse 2004. a detailplaneeringu järgne olukord. Vastustaja võtab omaks eksimuse, et vaidlustatud otsuses on tagasiaste 28 m kõrguselt ekslikult märgitud, tegelikult tehakse tagasiaste 27 m kõrguselt, mida kinnitab ka põhijoonis (põhijoonis, tl 160).
24.7.Asjaolu, et L. Puusepa 15 esimese korruse tubades INS1 kohaselt muutus vaatluspunktides 1 ja 3 insolatsiooni kestus 56 %, ei tule insolatsiooni standardi p 4.3.3 mõttes
3-17-2467 lugeda ebapiisavaks. Standardi mõtte kohaselt on lubatud insolatsiooni piisavuse hindamisel arvestada elamut või korterit tervikuna. Standardiga taotletavaks eesmärgiks on tagada elamutes inimeste tervise kaalutlustel piisav päikesevalgus (standardi p-d 4.1 ja 4.3.2 teine lõik). Kui elamus on neli või enam tuba, on insolatsioon piisav, kui nõuetele vastav insolatsioon on vähemalt kahes toas. Standard ei nõua, et insolatsiooni kestus peaks olema tagatud kõigis analüüsitavates tubades.
24.8.Kohtu hinnangul saab standardi p 4.3.3 mõttes L. Puusepa 15 elamus insolatsiooni kestuse ja muutuse lugeda piisavaks. L. Puusepa 15 on üksikelamu, mis kuulub ühele omanikule, seega saab isik kasutada elamu kõiki ruume. INS1 vaatluspunktides 2 ja 4 säilib insolatsioon 100% ulatuses, s.o 5 tundi ja 2 minutit ning 3 tundi ja 48 minutit. Samuti tuleb arvesse võtta, et vaatluspunktides 1 ja 3 on insolatsiooni kestus üle 2,5 tunni. Seega on vastustaja kaalumise aluseks võtnud õiged asjaolud.
25.Vastustaja on kaalumisel arvesse võtnud kaebajate huve ning nende huvidele kaasnevat negatiivset mõju. Vastustaja on arvestanud insolatsiooni kestuse vähenemist L. Puusepa 13 ja 15 ning Tasuja 6 (INS1, INS2 ja INS3). Halduskohtu hinnangul ei saa L. Puusepa 13, 15 ja Tasuja 6 omanike õigustele kaasnevat riivet pidada ülemääraselt raskeks.
25.1.INS1 kohaselt väheneb L. Puusepa 13 insolatsiooni kestus vaatluspunkti 1 kohaselt 6 tunnilt ja 48 minutilt 4 tunni ja 14 minutini (s.o 38%). INS 3 kohaselt väheneb L. Puusepa 13 insolatsiooni kestus vaatluspunkti 2 kohaselt 4 tunnilt ja 23 minutilt 4 tunni ja 14 minutini (s.o 3 %). Mõlemal juhul ei vähene insolatsiooni kestus üle 50 % ning see jääb lubatud 2,5 tunni sisse.
25.2.L. Puusepa 15 insolatsioon on standardi p 4.3.3 mõttes piisav (vt käesolev otsus, p 24).
25.3.Tasuja 6 insolatsiooni on standardi p 4.3.3 mõttes piisav (vt käesolev otsus, p 17).
26.Teiselt poolt on vastustaja kaalumisel arvestanud avaliku huviga. Kuna valitud meede on suunatud rahvatervise kaitse tagamisele (inimeste ravimine, õppe- ja teadustöö), on halduskohtu hinnangul tegemist väga kaaluka avaliku huviga.
26.1.TÜK Maarjamõisa meditsiinilinnakut hakati vaidlusaluses piirkonnas rajama 1911. Meditsiinikeskuse kliinilise haigla hoonetekompleks ehitati välja 1970–1976. 2004. a võeti eesmärgiks rajada kõrgtehnoloogilistest erialadest koosnev nn tuumikhaigla, millega teised erialad liideti. Halduskohtu hinnangul on seega tegemist piirialaga, kus lõppeb üks asustusstruktuur ja algab teine. Linnakeskkonnas ei ole võimalik selgelt eristuvaid piirijooni erinevate asustusstruktuuride vahel alati täielikult välistada.
26.2.Olemasolev Maarjamõisa meditsiinilinnak teenindab (Lõuna-)Eesti elanikkonda ning sinna on tehtud mahukaid kulutusi. Olemasoleva meditsiinilinnaku mujale kolimine oleks seega ülemääraselt ressursimahukas. Samuti satuks ohtu olemasoleva linnaku rahastamine (vt Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-2467, p 11.1, tl-d 74–76).
26.3.Täiendav ehitusõigus on vajalik, et siduda kliinikumi allasutused (nt lastehaigla, kõrvakliinik) meditsiinilinnaku kompleksiga, rajada kaasaegne päevakirurgia keskus ning ühendada ambulatoorne eriarstiabi, päevakirurgia keskus ja asjakohased spetsialiseeritud protseduurid ühte meditsiinikompleksi. Kolmanda isiku kohtuistungil antud seletuste kohaselt planeeritakse vaidlusalusesse C korpusesse päevakirurgia keskust ning hoonet on vaja sellises kõrguses ja mahus, kuna see rahuldaks tänaseid vajadusi (tl 158 pöördel). Seega on tegemist
3-17-2467 kaasaegse lahendusega, mis vastab tänastele üldistele vajadustele. Seejuures väheneks ühest korpusest teise korpusesse patsientide elule ja tervisele transportimisega kaasnev risk.
26.4.Tänase olukorra kestmine tähendaks eelduslikult nii laste- kui ka kõrvakliiniku erialade arengu pidurdumist, kuna erialad ei oleks seotud ühe keskusega.
26.5.Uute korpuste asukohad on valitud rahvusvahelisi standardeid ja kliinikumi sisemist struktuuriüksuste paiknemist ja loogikat arvestades.
27.Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja kaalutlusõiguse piiridest väljunud ega arvesse võtnud lubamatuid asjaolusid või arvestamata jätnud olulise asjaoluga. Vastustaja on läbi viinud erinevate huvide kaalumise. Vastustaja arvestas, et insolatsiooni kestus mõningasel määral väheneb, kuid kaebajatel on piisav loomulik valgus siiski tagatud. Planeeritav hoone asub L. Puusepa tänava ääres olevatest elamutest 40 m kaugusel. Samas ei kaalunud vastustaja hinnangul huvi pikema insolatsiooni kestuse järele üles avalikku huvi. Eelduslikult ei oleks samaväärset tulemust võimalik elanikke vähem koormava meetmega saavutada.
28.Eelpool märgitu kohaselt ei ole halduskohtu hinnangul kaebaja ja avalike huvide väärtustamine toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus kaalutluse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (RKHK 3-3-1-87-13, p 19).
Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebajate kaebuse rahuldamata. V
30.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud kulud. Kaebajad paluvad välja mõista menetluskulud 2392 eurot ja 20 senti. Menetluskulud koosnevad õigusabikuludest ning riigilõivust. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kolmas isik palub välja mõista menetluskulud 2200 eurot. Menetluskulud koosnevad õigusabikuludest (nõupidamine kliendiga 3 h-d, vastus esialgse õiguskaitse taotlusele (6 h-d), vastus kaebusele 6 h-d, istungiks ettevalmistamine 3 h ja istungil osalemine 2 h ja 20 m). Kolmas isik on õigusabi eest tasunud. Kaebajad väidavad, et kulu, mis tekkis kliendiga nõupidamisest, ei saa teiselt poolelt sisse nõuda. Põhjendatud on kulu, mis on tekkinud kirjalike dokumentide alusel. Ühtlasi ei pea kaebajat põhjendatuks kaebusele vastuse koostamist 6 h ulatuses, kuna vastuses korrati esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud seisukohti. Kolmanda isiku kantud menetluskulude vähendamiseks puudub alus. HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt tuleb ka kliendiga nõupidamist käsitada menetlusosalise esindaja kuluna. Põhjendatud ei saa olla mitte üksnes kirjalike dokumentide koostamisest tekkinud kulud. Kohus ei jaga kaebajate seisukohta, et kolmanda isiku esialgse õiguskaitse taotluse vastus ja kaebuse vastus suures ulatuses kattuvad. Esialgse õiguskaitse taotluse vastuse tuli koostada kiiresti ning selles pole kaebajate kõiki väiteid analüüsitud sellise põhjalikkusega, mida tehti vastuses kaebusele (tl-d 64-67 ja 99-105). Arvestades ühelt poolt kohtuasjas esitatud väidete mahtu ja asja keerukust ning teiselt poolt III isiku vastuse põhjalikkust, kontsentreeritust ja selgust, ei saa õigusabikulusid pidada ülemääraseks HKMS § 109 lg 6 mõttes. Seitsmest kaebajast igaühel tuleb kolmandale isikule tasuda 1/7 õigusabikulust, st 314 eurot ja 29 senti. Tegemist pole äärmiselt ebaõiglase kohustusega (HKMS § 10 8 lg 11; RKHKo 3-3-1-67-14, p-d 32, 35, 37 ja
3-17-2467 38). Halduskohtumenetluse seadustik ei kohusta lahendis märkida poole viivise tasumise kohustust võlaõigusseaduse § 113 tähenduses.
31.Kuna menetlusosalised soovisid kohtuistungil asja lahendada kompromissi teel, määras kohus pärast asja arutamist, et menetlusosalistel tuleb 26. veebruariks kohtule teavitada kompromissi sõlmimise võimalikkusest. Samal kohtuistungil selgitas kohus, et kui menetlusosalised 26. veebruariks kompromissi ettepanekut ei esita, teeb kohus otsuse avalikult teatavaks kantselei kaudu 27. veebruaril 2018 (helisalvestis 12.07.14). Kohus ei andnud menetlusosalistele uut tähtaega uute taotluste, sh väidete esitamiseks. Menetlusosalised teavitasid 26. veebruaril, et asja ei ole võimalik kompromissiga lahendada. Samas esitasid kaebajad halduskohtule 26. veebruaril 2018 uued väited ning taotluse tõendite kogumiseks (s.o uue INS-i alase ekspertiisi [uuringu] tellimiseks) ja otsuse tegemise aja edasilükkamiseks.
31.1.Halduskohus jätab taotluse tõendite kogumiseks läbi vaatamata, kuna see sisaldab uusi asjaolusid ja väiteid, see on esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaega, selle menetlemine põhjustaks menetluse viibimist ning taotluse hilinenult esitamiseks pole esitatud mõjuvat põhjust (HKMS § 28 lg 4, § 51 lg-d 3 ja 4). Kohus arutas asja 13. veebruari kohtuistungil ning asja arutamine lõpetati (helisalvestis 11.45.50). Kaebajaid esindas vandeadvokaat. Kohus andis sh kaebajatele ja nende esindajale võimaluse esitada uusi asjaolusid, väited ja taotlusi (nt helisalvestis 11.45.57). Kaebajad, sh nende esindaja ei esitanud kohtuistungil hiljemalt asja arutamise käigus taotlusi ega uusi väiteid. Ühtlasi märkis erialaasjatundja istungil, et kui kaebajad pole INS tulemustega nõus, oli neil võimalus lasta koostada konkureeriv analüüs (nt helisalvestis 10.54). Halduskohtu hinnangul pidi hiljemalt asja arutamise käigus kaebajatele, sh nende esindajale olema arusaadav, kas neil on uut INS-i alast uuringut vaja ning kas haldusmenetluses INS-i koostanud isik vastab nõuetele või mitte. Kaebajad esitasid taotluse ja uued väited päev varem enne kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kaebajate, sh nende esindaja eelpool kirjeldatud käitumist ei saa pidada menetlusõiguste heauskse kasutamisena.
31.2.Halduskohus peab muuhulgas vajalikuks märkida, et ehitusuuringuna ehitusseadustiku (EhS) § 24 lg 2 p 6 all mõeldakse ehitusgeodeetilist tööd ja uuringut, insenertehniliset geodeesiatööd ning ehitusgeoloogilist uuringut (EhS § 24 lg-d 4 ja 5; sh ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23. novembri 2017. a määrus nr 61 “Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ § 6; vt ka määruse varasem redaktsioon, majandus- taristuministri 6. augusti 2015. a määrus nr 108 § 2 lg 6 lisa 6). Planeerimismenetluses koostatav INS ei ole ükski eelpool nimetatud tegevustest, mistõttu ei kohaldu selle koostajale EhS § 24 lg-st 1 ja lg 2 p-st 6 tulenev kvalifikatsiooninõue.
32.Kuna kohus jättis kaebajate tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata, ei ole alust otsuse avalikult kuulutamise aga muuta ning see tuleb jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma Kohtuotsuse resolutsiooni on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2018.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2018.a otsus
3-17-2467 Resolutsioon
1.Võtta asja materjalide juurde Meeli-Ingli Käbliku, Priit Käbliku, Oko Kõivu ja Taavo Kõivu apellatsioonkaebuse, Priit Käbliku 23. oktoobri 2018. a menetlusdokumendi ning Tartu linna 13. aprilli 2018. a menetlusdokumendi lisana esitatud 3D mudeli vaadete väljatrükid.
2.Muuta Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2018. a otsuse resolutsiooni punkti 2 MeeliIngli Käblikult, Priit Käblikult, Oko Kõivult, Taavo Kõivult ja Kätlin Laksilt SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks menetluskulude väljamõistmise osas ja määrata Meeli-Ingli Käblikult, Priit Käblikult, Oko Kõivult, Taavo Kõivult ja Kätlin Laksilt igaühelt väljamõistetud menetluskulu suuruseks kolmsada neli (304) eurot.
3.Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
27.veebruari 2018. a otsus muutmata.
4.Mõista Meeli-Ingli Käblikult, Priit Käblikult, Oko Kõivult, Taavo Kõivult ja Kätlin Laksilt igaühelt SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks välja kakssada viis (205) eurot 20 senti
5.Meeli-Ingli Käbliku, Priit Käbliku, Oko Kõivu, Taavo Kõivu ja Kätlin Laksi menetluskulud jätta nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.