J.K. ja E.K. kaebus Tartu Linnavalitsuse 3. juuli 2019. a korralduse nr 698 ja Tartu Linnavalitsuse 24. septembri 2019. a korralduse nr 982 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja I – J.K. Kaebaja II – E.K. esindajad Kaebajate esindaja – vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja – Tartu linn Kolmas isik – T.R. Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta J.K. ja E.K. kaebus rahuldamata.
2.Mõista välja J.K.lt 250 eurot ja E.K.lt 250 eurot menetluskulu T.R.i kasuks.
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Tühistada 2. oktoobri 2019. a kohtumäärusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. jaanuaril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kuna kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus vastavalt HKMS § 253 lg-le 3 asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
1.J.K. ja E.K. esitasid 27. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotlevad Tartu Linnavalitsuse 3. juuli 2019. a korralduse nr 698 „X tn 24 projekteerimistingimuste määramine“ (korralduses märgitud kuupäevaks 2. juuli 2019, kuid allkirjastatud 3. juulil 2019) ja Tartu Linnavalitsuse 24. septembri 2019. a korralduse nr 982 „X tn 24, Tartu linn ehitusloa andmine“ tühistamist.
1.1.Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale (AEO) esitati eelnevalt 15. märtsil 2019 läbi ehitisregistri X 24 kinnistule abihoone püstitamiseks projekteerimistingimuste (PT) taotlus. Taotluses oli märgitud soovitava abihoone kauguseks naaberkinnistu piirist 1,4 m. Tartu Linnavalitsus määras 2. juuli 2019. a korraldusega nr 698 X tn 24 abihoone püstitamiseks projekteerimistingimused vastavalt korralduse lisale PTH-19-043. Vastustaja esitas korralduses kokkuvõtvalt järgmised põhjendused: 1) kavandatav ehitis on kooskõlas üldplaneeringu tingimuste ja väljakujunenud hoonestuslaadiga. PT-ga määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel; 2) hoonestuslaadi osas on igal krundil üldjuhul vähemalt üks eraldiseisev abihoone, mis asub krundi tagaosas krundipiiri lähedal. See, kas hoone sobitub või ei sobitu olemasolevasse keskkonda, ei riiva vahetult X tn 26 omanike omandiõigust, eraelu ega nende tervist; 3) abihoone suurimaks lubatud kõrguseks on määratud 3,5 m tulenevalt sellest, et esitatud eskiisis on abihoone suurim kõrgus 3,199 m. Piiripoolse osa kõrgus on 2,7 m. Eskiisis on märgitud kauguseks minimaalselt 1,4 m. Sellega on täidetud üldplaneeringu p 3.2.15 nõue, et ehitise kaugus krundipiirist peab olema vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest; 4) abihoone ehitusprojektiga soovitakse katusematerjaliks kasutada sandwich-paneeli tulepüsivusega EI60. Sellise tulepüsivusega katusekonstruktsiooni korral ei ole katuse tasapinnast kõrgemale ulatuva tulemüüri rajamine vajalik. Tuleohutusnõuetele vastavust kontrollib Päästeamet ehitusprojekti läbivaatamisel. Ehitisele, mis ei vasta tuleohutusnõuetele, ehitusluba ei anta; 5) taotleja on põhjendanud, miks abihoone projekteerimine eskiisis toodud asukohas on kõige otstarbekam ja teised lahendused ei sobi; 6) päevavalgusanalüüsi tulemusena on näidatud, et abihoone püstitamine X tn 26 hoone valgustingimusi ei vähenda või vähendab ainult väga vähesel määral hommikusel ajal. X tn 26 suuremaks ehitatavad aknad paiknevad hoone põhja-kirde suunas, kus päikesevalgus akendesse on piiratud hoone paiknemise tõttu. Piisav loomulik valgus on eluruumis tagatud; 7) linnas asuva eluruumi omanik ei saa eeldada, et tema akendega külgnevale kinnistule kunagi midagi ei ehitata ja et vaadet tema aknast üldse ei piirata. Tegemist ei ole seni kasutusest väljas olnud kinnistuga, vaid tiheasustusega asumiga, kus eelnevalt asuvad nii põhihooned kui abihooned lähestikku ja tihedalt. X tn 26 kinnistupoolne abihoone osa on madalamal, et säiliks samaväärne vaade. Seni on X tn 26 hoonepoolses osas, kus nüüd soovitakse ehitada eluruum, asetsenud garaaž ja muud abiruumid, mis ei olnud eluruumid; 8) ülemääraseid niiskusprobleeme ei saa ette näha. Kavandatud abihoone ja naaberelamu vahe jääb min 2,3m ning elamu sokliosa on ehitusprojekti alusel ette nähtud soojustada ja ümber ehitada, tagades maapinna kalded nii, et vihmavesi valguks hoovialale. 2,3 meetrit on piisav vahemaa, kus pääseb ligi piisavas koguses valgust ja tuult, mis aitab kaasa võimaliku liigniiskuse ärahoidmisele; 9) kinnistu omaniku soovi parkida autosid enda krundil ja kasutada krunti sihipäraselt sõidukite manööverdamiseks, asjade hoiustamiseks jne, ei saa käsitleda kinnistu omaniku subjektiivse soovina, mis automaatselt rikub naabrite õigusi ja huve. Üldjuhul tuleb hoonet teenindav parkimis- ja manööverdamisvõimalus alati ette näha omal krundil.
2(22)
3-19-1824
1.2.Tartu Linnavalitsus jättis 27. augusti 2019. a korraldusega nr 879 rahuldamata kaebajate vaide korralduse nr 698 peale. Vaideotsuse kohaselt on taotleja linnavalitsusele esitanud põhjendused, miks abihoone projekteerimine krundil eskiisis toodud asukohas on kõige otstarbekam. Projekteerimistingimuste väljastamise asjaolud, menetluse käik ja linnavalitsuse seisukoht on esitatud nii vaidlustatud projekteerimistingimuste määramise korralduses kui ka vaideotsuses. Vastustaja rõhutas vaiet lahendades, et nii X tn 24 abihoone püstitamiseks kui ka X tn 26 üksikelamu ümberehitamiseks ja laiendamiseks ehitusõiguse saamiseks esitatud taotlused olid linnavalitsuse AEO menetluses samaaegselt.
1.3.X 26 omanik on esitanud 19. veebruaril 2019 läbi ehitisregistri X tn 26 ümberehitamiseks ja omavolilise ümberehituse seadustamiseks ehitusteatise ja ehitusprojekti. Ehitusprojekt nägi muuhulgas ette garaaži 12-ruutmeetrise elutoa rajamist ning X tn 24 kinnistu poolsete garaažiakende suuremaks ehitamist. Samuti garaaži ette autovarjualuse ehitamist. X tn 26 kinnistu omaniku poolt esitatud ehitusteatise osas tegi Tartu Linnavalitsuse AEO 14. juunil 2019. a otsuse nr O-19-0003.
1.4.Tartu Linnavalitsus otsustas 24. septembri 2019. a korraldusega nr 982 anda X tn 24 abihoone püstitamiseks ehitusloa. Korralduse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) taotletava abihoone asukoht ei riiva ülemääraselt naaberkinnistu omaniku huve ja õigusi. Hoone sobitumine olemasolevasse keskkonda, ei riiva vahetult X tn 26 omanike omandiõigust, eraelu ega nende tervist. Varasemaid vastuväiteid ja linnavalitsuse seisukohti on põhjalikult käsitletud PT väljaandmise menetluses ja vastavas vaidemenetluses; 2) X tn 26 kirdefassaadi aknad on abiruumide ja trepikoja aknad. Lisaks avanevad kirdefassaadile garaaži, mis on planeeritud ümber ehitada elutoaks, aknad. Naaberkinnistu omanik on oma hoones garaažist eluruumi ümberehitamisel teadlik taotleja soovist abihoone püstitamiseks teisele poole krundi piiri. Arvestada tuleb, et X tn 26 suuremaks ehitatavad aknad paiknevad hoone põhja-kirde suunas, kus päikesevalgus akendesse on piiratud hoone paiknemise tõttu. Piisav loomulik valgus on eluruumis tagatud. Koostatud päevavalgusanalüüsi kohaselt varjab abihoone X tn 26 akendele langevat päevavalgust ainult minimaalsel määral hommikutundidel, varjutades 22. aprilli seisuga X tn 26 elamu aknaid kell 7:00 osaliselt ja kell 8:00 hommikul enam üldse mitte. Ühtegi akent abihoone päevavalguse osas täielikult ära ei varja. Seega ei ole abihoone püstitamisel tekkiv riive naaberkinnistul asuva elamu valgustingimustele sedavõrd suur, et seetõttu poleks võimalik abihoonet kavandatud asukohta püstitada 3) X tn 26 kinnistu poolne abihoone osa on madalamal, et säiliks samaväärne vaade; 4) kavandatav abihoone paikneb X tn 26 elamu tuleohutuskujas ja on projekteeritud tulekindlana. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Abihoone ehitusprojektiga soovitakse katusematerjaliks kasutada sandwich-paneeli tulepüsivusega EI60. Päästeamet on andnud ehitusprojektile kooskõlastuse.
2.Kohus võttis kaebuse 2. oktoobri 2019. a määrusega menetlusse. Sama määrusega rahuldas kohus osaliselt kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Tartu Linnavalitsuse 24. septembri 2019. a korralduse nr 982 „X tn 24, Tartu linn ehitusloa andmine“ kehtivuse ning keelas selle ehitusloa alusel ehitamise kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Vastustaja ja kolmas isik esitasid 30. oktoobril 2019 vastuse kaebusele.
3.Kohus määras 1. novembri 2019. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebajad on esitanud täiendavad kirjalikud seisukohad 22. novembril 2019. Kolmas isik esitas 3(22)
3-19-1824
3.detsembril 2019 vastuväited kirjalikus menetluses esitatule ning täiendavad võõrkeelsed tõendid, mille tõlkeid nõudis kohus 3. detsembri 2019 määrusega. Kaebajad on esitanud vastuväited 3. detsembril 2019 ning vastustaja omapoolsed vastuväited 4. detsembril 2019. Kaebajad esitasid täiendavad taotlused ja seisukohad 9. detsembril 2019. Kohus andis 9. detsembri 2019. a määrusega kaebajatele ja vastustajale tähtaja, et esitada vastuväiteid kolmanda isiku tõendite tõlkele hiljemalt 13. detsembril 2019. Sama määrusega andis kohus menetlusosalistele tähtaja, et esitada täiendavaid menetluskulu taotlusi ja menetluskulu dokumente, mis seonduvad kolmanda isiku tõendi tõlkega ning vastustaja tõendiga Päästeameti kooskõlastuse kohta (hiljemalt 13. detsembril 2019 ning vastuväiteid teiste menetlusosaliste esitatule hiljemalt 18. detsembril 2019). Kaebajatelt saabusid täiendavad menetlusdokumendid 13. ja 18. detsembril 2019.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajad väidavad järgmist.
4.1.Vaidlustatud korraldusega muudetakse elluviidud planeeringut. Piirkonnas kehtib Tartu linna üldplaneering. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 järgi võib ilma detailplaneeringuta hoone püstitada üksnes juhul, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealjuures piirkonna hoonestuslaadi. Püstitatav abihoone ei sobi kokku piirkonna hoonestuslaadiga. Korralduses ega vaideotsuses ei ole põhjendatud sobivust hoonestuslaadiga. Planeeritav abihoone ei ole kooskõlas üldplaneeringuga.
4.2.Vastustaja korralduses ei ole esitatud mitte ühtegi põhjendust, miks peaks eelistama ühe kinnistuomaniku mugavusest ja toredusest kantud soovi rajada abihoone kohe vastu kaebajate kinnistul asuvat hoonet. X tn 24 kinnistul ei ole olnud kunagi krundisisest parkimist ega abihoonet vastu kaebajate kinnistul asuvat hoonet. Selliseid, X tn 24 soovitud garaažihooneid mujal samas piirkonnas ei leidu. Senise hoonestuslaadi muutmiseks peavad esinema kaalukad põhjused.
4.3.X tn 24 omanikul ei oleks mingi probleem rajada hoone kinnistu piirist mõnevõrra eemale. Sellist võimalust ei ole korralduses käsitletud. X tn 24 omanik saaks probleemideta parkida oma sõidukeid tänava ääres, seega ei ole abihoone rajamisel tegelikku reaalset väärtust. Tegemist on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõistes toredusliku kulutusega.
4.4.Korralduses puuduvad kaalutlused abihoone alternatiivsete asukohtade suhtes.
4.5.Eskiisis toodud lahendust ei ole võimalik realiseerida. Eskiisprojektis on näidatud abihoone katusematerjaliks sandwich-paneelid. Selline lahendus ei vasta tuleohutuse nõuetele. Puudub tulepüsivust tõendav sertifikaat. Siseministri määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 23 lg 2 p 1 sätestab, et tulemüür peab olema ehitatud vähemalt 0,5 meetrit üle kõrgeima müüriäärse katuse, välja arvatud, kui katuse tulepüsivus on vähemalt REI60.
4.6.Vastustaja võttis aluseks ebaõiged insolatsiooniarvutused.
4.7.Korralduses ei ole põhjendatud, miks tuleks eelistada X tn 24 väljapakutud ühepoolset lahendust ning täielikult ignoreerida kaebajate välja pakutud kompromissi. Kuna vastustaja andis kompromissiarutelu koosolekul kindla nõude, et abihoonet ei saa krundi piirile lähemale 4(22)
3-19-1824
kui 3 meetrit planeerida, said kaebajad sellega õiguspäraselt arvestada. Vastustaja väljastas 17. mail 2019 X tn 24 omanikule projekteerimistingimuste kavandi, kus on märgitud abihoone kauguseks 3 meetrit kaebajate kinnistu piirist. On põhjendamatu, miks kaebajatele 31. mail 2019 kooskõlastamiseks saadetud asendiplaanil on kauguseks märgitud kõigest 1,4 meetrit.
4.8.Täiendavates kirjalikes seisukohtades märgivad kaebajad järgmist. Kolmanda isiku valitud katusepaneelid ei taga tuleohutust ning Päästeamet ei ole seda sisuliselt kontrollinud. Vastustaja pole veendunud, et ehitusseadustiku (EhS) § 44 lg 1 p 1 tingimused on täidetud. Arvestatud ei ole autovarjualuse tuleohutuskujaga. Kaebaja arvates väheneb kolmanda isiku kinnistu väärtus kolmanda isiku abihoone tõttu. Vastuväidetes teiste menetlusosaliste esitatule väidavad kaebajad ärakuulamiskohustuse mittenõuetekohast täitmist ja kaebajate seisukohtade arvestamata jätmist haldusmenetluses. Kaebajad väidavad ka nende tulevikus tekkida võivat varalist vastutust seoses kolmanda isiku abihoonega. Kaebajad soovivad kohtule esitatud fotodega tõendada, et kolmand isiku ja vastustaja väited haljastuse, mänguväljaku ja elektrilise värava kohta on ebaõiged.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised väited.
5.1.Soovitud abihoone sobitub piirkonna hoonestuslaadiga, mistõttu oli võimalik loobuda detailplaneeringu koostamisest ning väljastada vastavalt PlanS § 125 lg-le 5 abihoone püstitamiseks PT. Vastustaja on PT väljastamise võimalikkust ja detailplaneeringu koostamisest loobumist analüüsinud korralduse nr 698 punktis 1.
5.2.Vastustaja on vaideotsuse punktis 2 täiendavalt selgitanud, et alal kehtis kuni 20. veebruarini 2019 Veeriku mikrorajooni 2. etapi detailplaneering (1985). PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu elluviimine eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, samas kui detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Mitu aastakümmet tagasi kehtestatud ja kehtetuks tunnistatud detailplaneeringust ei saanud tuleneda õiguspärast ootust, et naaberkrundile selles asukohas abihoonet kunagi ei ehitataks.
5.3.Kaebuse lisaks 11 olev tõend tuleb jätta tähelepanuta. Kaebajad on plaanil roheliseks värvinud ka vastavad abihooned, mis paiknevad hoonete vahel, püüdes jätta nii mulje nagu ei oleks piirakonnas ühegi põhihoone vahel eraldi abihoonet. See on kohtu eksitamine. Vastustaja esitab ortofoto (vastuse lisa 13), millel hoonetevahelised kujad ei ole roheliseks värvitud. Sealt nähtub, et nt X tn 28 kinnistul paikneb abihoone vastu X tn 30. Peaaegu igal kinnistul on ortofoto järgi 1 või 2 abihoonet. Väga paljudel piirkonna hoonetel on hoonemahus garaaž. X tn 24 hoonel ei ole ajalooliselt garaaži hoonemahus olnud. X tn 24 hoone on renoveeritud selle algsel kujul, lähtudes hoone esmasest projektist. Lahendust, kus abihoone paikneb sarnases asukohas kavandatuga ning tegemist on nn Ravila tänava nurga pealse krundiga, leiab nt Rukki tn 22 ja Nisu tn 16 puhul.
5.4.Abihoone paigutus krundi piirist tagasiastega vastab üldplaneeringuga kehtestatud hoonestustingimustele ning on kooskõlas piirkonna hoonestuslaadiga. Ortofotodelt nähtub, et lähipiirkonnas paiknevad hooned valdavalt tänavajoonest kaugemal. Kehtiv Tartu linna üldplaneering sätestab (seletuskirja lk 101)1, et piirkonnas tuleb ehitusala määramisel järgida väljakujunenud tänavapoolset ehitusjoont ja/või hoonestusstruktuuri ning üldjuhul ei planeerita hoonestust (k.a autode varjualused jms) tänavale lähemale kui 5 m (korralduse nr 698 p 1.5). Piirkonnas paiknevad hooned valdavalt tänavapiirist tagasiastega krundi sisemusse, enamus
kinnistutel paiknevate hoonete mahus on (ajalooliselt) garaaž ning kinnistutel paiknevad abihooned. Ortofotolt nähtub, et abihooned ei paikne krundil kõik kindlas kohas.
5.5.Abihoone puhul, mille mahus on 21,8 m2 suletud netopinnaga panipaik (jalgrataste, spordivahendite, kelkude, muruniiduki jms hoidmiseks) ja avatud autovarjualune, ei ole tegemist toredusliku kulutusega TsÜS § 63 p 3 mõttes. Kaebajatel endal on hoonemahus garaaž ning kinnistul vähemalt üks abihoone. Lisaks on kaebajad planeerinud laiendada oma hoonet ka autovarjualuse võrra.
5.6.Asjakohatud on kaebajate väited, et hoonet ei saa püstitada, kuna seda pole seal varem olnud ning et kuna X 24 kinnistul ei ole kunagi olnud krundisisest parkimist, ei peaks ka praegu seda lubama. Tartu linn soosib (teatud juhtudel ka nõuab) krundisisest parkimist.
5.7.Arvestades kaebajate kompromissettepanekuid võib järeldada, et nad ei ole selle vastu, et X tn 24 kinnistule abihoone ehitatakse, kuid on arvamusel, et valitud asukoht rikub nende subjektiivseid õigusi. Kompromissi osas saavad kokkuleppele jõuda eelkõige kaebajad ja kolmas isik. Vastustaja saab vajadusel PT menetluse käigus anda soovitusi ehitise asukoha muutmiseks või ka keelduda soovitud kohta ehitise projekteerimise lubamisest, kuid vastustaja ei saa omaalgatuslikult määrata ehitusala kohta, kuhu taotleja abihoonet ehitada ei soovi. Kolmas isik on põhjendanud vastustaja hinnangul piisavalt, miks ta ei pea võimalikuks abihoone püstitamist mujale. Abihoone ja selle valitud asukoht sobitub vastustaja hinnangul ümbritseva hoonestuslaadiga (vastustaja seisukohad seoses asukohavalikuga täpsemalt käesoleva otsuse põhjenduste p-s 11).
5.8.Korralduse nr 698 punktis 4.1.4 on vastustaja selgitanud, miks ei ole võimalik paigutada abihoonet kinnistul mujale, sama kordab korralduse nr 879 punkt 23. Osapooltega on 17. aprilli 2019. a koosolekul arutatud võimalikke kompromisslahendusi. Kolmanda isiku esindaja on edastanud illustreeritud ja motiveeritud selgitused abihoone katusekuju ja kauguse osas kinnistupiirist. Kolmas isik ja tema esindajad on piisavalt selgitanud abihoonele valitud asukohta ning vastustaja on esitatud selgitusi kogumis hinnates veendumusel, et valitud asukoht ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi määral, mis oleks toonud kaasa PT väljaandmisest keeldumise.
5.9.Ekslik on kaebajate väide, et ehitusloa õiguspärasuse tagamiseks tuleb X tn 24 kinnistu omanikul tõendada, et nende soovitud katuselahendus oleks piisava tulepüsivusega (et oleks väljastatud vajaminev sertifikaat). Ehitusloa andmisest keeldumise alused on toodud ammendava loeteluna EhS §-s 44. Vastustaja on andnud ehitusloa hoone ehitamiseks, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele, sh siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele". Ehitusprojekt ei pea sisaldama konkreetse firma toodet, vaid peab olema kirjeldatud, millisele tulepüsivusklassile ehitis ja/või selle elemendid peavad vastama. Ehitusprojekti on kooskõlastanud Päästeameti Lõuna päästekeskus, kelle pädevuses on kontrollida planeeritava ehitise ja selle projekti vastavust tuleohutusnõuetele (EhS § 130 lg 10). Kui peaks selguma, et vastava tulepüsivusklassiga toodet ei ole tõesti ühelgi firmal saadaval, siis järelikult ei ole võimalik ehitusprojekti realiseerida, kuid see ei muuda väljastatud haldusakti veel õigusvastaseks. Kasutatud materjalide ja ehitise vastavust ehitusprojektile kontrollivad kasutusloa menetluse käigus nii kohalik omavalitsus kui ka Päästeamet. Ehitis, mis ei vasta projektis kirjeldatud ja õigusaktides nõutud tulepüsivusklassile, ei saa kasutusluba ning vastustajal on võimalik alustada järelevalvemenetlust ja nõuda puuduste kõrvaldamist.
6(22)
3-19-1824
5.10.Eesti Standard EVS 894:2008 ei ole õigusakt, vaid see esitab soovitused päevavalguse projekteerimiseks elu- ja büroohoonetes (uusehitistesse planeeritavate elu- ja bürooruumide minimaalsed valgustustingimused).
5.11.Kaebajate tellitud valgusanalüüsi koostamiseks on vastustaja hinnangul võetud andmed, mis on küll toodud PT-s, kuid mis ei arvesta tegeliku ja ehitusloa saanud projektiga. Tegelikkuses on abihoone kõrgeim punkt PT-s lubatust madalam ca 30 cm ning X tn 26 kinnistu poolsest küljest ca 90 cm. Insolatsioonianalüüs on koostatud vaid 1 planeeritava elutoa 3 aknasse, kuid ei ole välja toodud insolatsiooni muutust nt trepi või pesuruumide akende osas. Kaebajate järeldus, et ka kõigis teistes X tn 26 elamu esimese korruse ruumides, mis paiknevad kirdepoolses seinas, muutub vaade aknast osaliselt suletuks ja väheneb insolatsioonikestus, ei põhine uuringutel. Pärast seda, kui kolmas isik likvideeris võsastunud viljapuud, paranesid tõenäoliselt ka X tn 26 valgustustingimused. Kaebajate insolatsioonianalüüsi koostaja on jõudnud ka ise analüüsi kokkuvõttes järeldusele, et "X 26 elamus on rohkem kui 3 tuba, on 3 (2,5) tunnine insolatsioon tagatud vähemalt kahte tuppa, mis on standardi kohaselt piisav" (standardi punkt 4.3.3.). Standardi idee ja mõtte kohaselt tuleb arvestada insolatsiooni säilimist, suurenemist ja/või vähenemist korteris/elamus tervikuna.
5.12.Kaebajate tõend (kaebuse lisa 10) on eksitav. Vaate varjamist ei ole võimalik tõendada üksnes üht akna nurka paberiga kattes. Pole arvestatud ka hoonete paiknemist.
5.13.Olulised on veel järgmised asjaolud:
5.13.1.Kaebajad teadsid 2018. a sügisest X 24 tn kinnistu omaniku soovist ehitada vaidlusalusesse asukohta abihoone. Vastustaja on kaasanud kaebajad esialgsesse ehitusloa menetlusse oktoobris 2018.
5.13.2.Veebruaris 2019 esitas X tn 26 kinnistu omanik ehitusteatise ja ehitusprojekti, mille kohaselt soovis ehitada muuhulgas oma garaaži 12-ruutmeetrise elutoa. X tn 26 ehitusprojekti kohaselt on hoones olemas juba 3 elutuba, mille aknad avanevad valdavalt X tn 26 enda lõunapoolsesse hoovi. X tn 26 elamu on tegemist üksikelamu. X tn 26 kinnistu omanik oli vastustaja hinnangul teadlik ehitusteatist esitades ja garaaži elutuba planeerides X tn 24 kinnistu omaniku soovist ehitada abihoone valitud asukohta. Naabrite taotlused olid samaaegselt menetluses.
5.13.3.X tn 24 abihoone on projekteeritud X tn 26 kinnistu poole kõrgusega ca 2,7 m ning X tn 4 kinnistu poolselt küljel on hoone kõrgus ca 3,2 m. Katuse kalle on projekteerija sõnul minimaalseim võimalikust. X tn 24 kinnistu ja X tn 26 kinnistu maapinna kõrgused on erinevad: X tn 24 kinnistu maapinna kõrguse abs abihoone asukohas on +/- 64,36 ning X tn 26 maapinna abs antud asukohas 64,72. See mõjutab X tn 26 garaaži planeeritava toa valgustingimusi oluliselt. Lisaks mõjutab valgustingimusi X tn 26 planeeritavasse tuppa valitud akende suurus.
5.13.4.Nii kaebajate esitatud insolatsioonianalüüsist (vaatamata selle puudustele) kui ka X tn 24 abihoone projekteerija esitatud insolatsioonianalüüsist võib teha ühese järelduse, et X tn 24 abihoone varjutab X tn 26 planeeritava elutoa aknaid vaid hommikusel ajal kella 7-8 vahel, peale kella 8 hommikul abihoone X tn 26 vaidlusaluse eluruumi aknaid ei varjuta. Vaidlust ei saa olla ka selle üle, et juba olemasolevates X tn 26 eluruumides insolatsioon ei muutu. Abihoonet planeerima asudes paiknesid X tn 26 hoones X tn 24 poole pesuruumid, leiliruumid, nn trepi aken ning väiksemõõtmelised garaažiaknad. Vastustaja hinnangul ei kaalu neist ruumidest avaneva vaate säilimine üle X tn 24 kinnistu omaniku soovi ehitada valitud asukohta abihoone. X tn 26 garaaži elutuba planeerides olid kaebajad teadlikud, et planeeritava elutoa aknast võib edaspidi avaneda vaade abihoonele.
7(22)
3-19-1824
5.14.Kaebajatel ei saanud tekkida õiguspärast ootust PT kavandist, mis on saadetud PT taotlejale. Vastustajal ei ole kohustust saata kaebajatele kõiki PT eelnõu tööversioone. Kaebajate õiguspärane ootus saab tulla eelkõige ikkagi neile saadetud PT korralduse eelnõust.
5.15.X tn 24 abihoone piiripoolse osa kõrgus on projekti järgi 2,638 m. Pool sellest on 1,319 m (korralduses on arvandmed ümardatud, vt. korralduse punkte 4.1.56. ja 4.1.7.). Eskiisis on märgitud abihoone kauguseks piirist 1,4 m. Seega on üldplaneeringu p-s 3.2.15 sätestatud nõue ehitise kauguse osas piirist (vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest) täidetud.
5.16.Mõlemad vaidlustatud korraldused vastavad HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse nõuetele.
5.17.Kaebajad ei ole kaebuses välja toonud, et väljastatud ehitusloa korraldus oleks kuidagi vastuolus väljastatud PT-ga. Ehitusloa menetluse jooksul X 26 ja X 24 kinnistute omanike poolt antud arvamused ühtivad sisuliselt arvamustega, mis on esitatud läbivalt juba 2018. aasta sügisest saati. Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et korraldus nr 698 on olnud õigusvastane, ei saa ka vastustajal tekkida korralduse nr 982 kehtetuse osas vastuväiteid.
5.18.Täiendavas vastuväites kaebajate 3. detsembri 2019 seisukohale märgib vastustaja, et kaebajad on soovinud kohut eksitada, esitades fotod, millega soovitakse tõendada kolmanda isiku kinnistul mänguväljaku, autovärava ja haljastuse puudumist. Vastustaja kinnitab, et tegemist on ilmselt novembris 2018 tehtud piltidega, kuna samasugused pildid on kaebajad oma esindaja vahendusel edastanud vastustajale juba ka 14. novembril 2018. Haljastus ja mänguväljak on rajatud 2019. a kevadel – selliseid töid ei teostata tavapäraselt vastu talve. Tegemist ei ole ka abihoone ehitamisega, vaid töödega X 24 elamu rekonstrueerimisprojekti (II kd, tl 99) alusel, st murukiviga parkimiskohtade rajamine. Hetkel on murukivi asemel killustik.
6.Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata, esitades vastuses kaebusele ja täiendavates kirjalikes seisukohtades järgmised väited.
6.1.Kaebaja insolatsiooniarvutuses on tegelikult analüüsitud ainult abihoone mõju ühele ruumile, s.o garaažist ümberehitatavale elutoale. Standardi norm puudutab eluruumi tervikuna, mitte ühte tuba. Ei selgu, kui suure aknaavaga on arvestatud ning kas on arvestatud aknapõskede mõjuga. Tulemuse (53,8%) saamiseks ei ole kasutatud ehitusloa saanud projektide andmeid. Garaažist elutuba planeerides teadis naaber kavandatavast abihoonest. X 26 ümberehitusloa saamine oli seotud teadmisega, et tuleb arvestada kolmanda isiku abihoonega.
6.2.Kolmanda isiku kohustus ei ole tagada naabrile talle meelepärast vaadet kolmanda isiku ja tema pere ning kinnistu otstarbeka kasutamise arvelt. Oma kinnistu planeerimisel lähtub ta seadustest ja oma vajadustest. Eri aegadel tehtud ümberehituste tõttu asub kaebajate hoone ca 90 cm kinnistu piirist. Ainuke vaade, mida kaebajad praegu vaidlustavad, puudutab vaadet kolmanda isiku autoparklale ja elutoa akendesse. Samas tagaks planeeritav abihoone ka privaatsuse kaebajate planeeritud toale.
6.3.Kaebajate tõend (kaebuse lisa 10.3) ei vasta tegelikkusele, ei ole arvestatud kinnistute kõrguste vahesid ning aknad pildil on kujutatud abihoone suhtes suuremana. Lisa 10.2 on arusaamatu ega kujuta tegelikku olukorda.
6.4.Etapp, milles naaber arvamuse avaldamiseks kaasati, käsitleb ainult abihoone ehitamist, mitte kogu kinnistu planeerimist, mida ta oma kompromissettepanekutes käsitleb. Kõik kaebaja
8(22)
3-19-1824
varem esitatud kompromissettepanekud on eelneva 13 kuu jooksul läbi arutatud ja nendele ettepanekutele vastatud.
6.5.Arutluste käigus on nii kolmas isik kui ka vastustaja naabri huve arvestades järgmisi muudatusi teinud. Abihoone nihutanud algsest plaanist täiendavalt 60 cm kaugemale. Abihoone on planeeritud ilma soklita ja võimalikult madal, et leida tasakaal hoone maksimaalse kõrguse ja kasutuskõlblikkuse vahel, et naabril ei tekiks müüriefekti. Hoone on projekteeritud kaldkatusega, et kinnistu piiri poolne külg oleks võimalikult madal (~2,6 m). Kolmanda isiku kinnistu on naaberkinnistust ca 36 cm madalamal, mis teeb abihoone naabermaja suhtes veelgi madalamaks. Katuse kaldenurk 5° on minimaalne katusekattematerjali tootja lubatud kaldenurk. Hoone on projekteeritud ilma tulemüürita ja tuleohutus on tagatud teiste ehituslike meetmetega (müüriefekti vähendamiseks). Naaber ei pea täitma juurdeehitise puhul ühtegi tuleohutusnõuet, kuna kolmas isik on oma hoonega nõus tagama täieliku tuleohutuse (hoone vastab EI60 ja REI60 tingimustele). Linnavalitsus on kompromissina lubanud kaebajatel teha ümberehitused teadmisega, et kolmanda isiku kinnistule tuleb abihoone. Näiteks on neil õigus ehitada autovarjualune, arvestamata väljakujunenud hoonestusjoont.
6.6.Abihoone projekteerinud arhitekt on arvestanud kogu kinnistu ja ümbruskonna hoonestust ning kehtivaid seadusi. Abihoone projekteerimisel on aluseks võetud antud kinnistu ja eluhoone, ilmakaared, pääs kinnistule, abihoone eesmärk ja kasutusotstarve, piirkonda ja linnaruumi sobivus, X tn 26 hoonet, hoone proportsioone ja mõju kõrvalkinnistule, X 26 olemasolevate akende loomulikku valgustatust ja vaadet kõikidelt kinnistuga piirnevatelt tänavatelt, haljastust ja muid rajatisi (laste mänguväljak) jne.
6.7.Kaebajad ei ole toonud ühtki põhjendatud väidet, kuidas kolmanda isiku abihoone ehitus avaldab neile püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada”.
6.8.Valitud asukoht abihoone ehitamiseks on ainuke, kuhu reaalselt seda ehitada saab. Kaebajate viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-15-2232 on asjakohatu ning sellest tulenev kohustus välja selgitada alternatiivsete asukohtade olemasolu, eeldaks kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist, mida praegusel juhul ei ole. Kaebajate 22. novembril 2019 esitatud lisal 8 on abihoone näidatud kinnistu piiril asuvana ja planeeritust suuremana.
6.9.Nii kolmanda isiku kavandatavad Ruukki kui ka kaebajate eskpertarvamuses käsitletud Kingspan paneelidel vastavust tõendavad sertifikaadid. Kaebajate tellitud ekspertarvamuses käsitletakse toodet, mis ei ole kolmanda isiku valik.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebajad on vaidlustanud naaberkinnistu omanikuks olevale kolmandale isikule abihoone ja auto varjualuse püstitamiseks väljastatud projekteerimistingimused (PT) ning ehitusloa. Kaebajate põhilised väited seonduvad PT väidetava õigusvastasusega. Ehitusloa vaidlustamisel on põhiliseks argumendiks PT väidetav õigusvastasus. Vaidlus poolte vahel on kokkuvõtlikult järgneva üle: 1) püstitatava ehitise sobivus piirkonna hoonestuslaadiga, kooskõla üldplaneeringuga ning ehitise asukoha sobivus kolmanda isiku krundil; 2) kaalutluste õiguspärasus ja põhjenduste piisavus; 3) eskiislahenduse mitterealiseeritavus (katuselahenduse tulekindlus);
9(22)
3-19-1824
4) insolatsiooninõuete täitmine abihoone ehitamisel, vaate varjamine ja muud kavandatavast abihoonest lähtuvad mõjud kaebajatele.
8.Haldusasja materjalidest ilmneb, et X tn 24 omanik (kolmas isik) esitas juba 31. augustil 2018 abihoone püstitamiseks ehitusloa taotluse, mille menetlusse kaasati ka naaberkinnistu X tn 26 omanikud (kaebajad). Ehitusprojekti läbivaatamine peatati ning linnavalitsuse AEO keeldus 6. detsembri 2018. a kirjaga nr 7-1/EPD-18-0880 ehitusloa andmisest EhS § 44 lg 7 alusel, kuna algatatud oli ehitusprojekti aluseks olnud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine. Naaberkinnistu X tn 26 omanik esitas 19. veebruaril 2019 üksikelamu ümberehitamiseks ja laiendamiseks ehitusteatise ja ehitusprojekti. Tartu Linnavalitsuse AEO registreeris 14. juuni 2019. a otsusega nr O-19-0003 ehitusteatise (I kd, tl 76-79). Seda ei ole vaidlustatud.
9.Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus (EhS § 26 lg 1). PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada ka detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui täidetud on järgmised eeldused: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale püstitatakse või laiendatakse ühte hoonet ja seda teenindavat rajatist; 3) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Praegusel juhul on kinnistut hõlmanud varasem detailplaneering kehtetuks tunnistatud (Tartu linnavolikogu 21. veebruari 2019. a otsus nr 136; I kd, tl 126-127). Vastustaja on määranud X tn 24 projekteerimistingimused 3. juuli 2019. a korraldusega nr 698 (I kd tl 15-17) vastavalt korralduse lisale (I kd tl 18-18p).
10.PT-ga määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (Riigikohtu 4. mai 2006 otsus asjas nr 3-3-1-28-06, p 8). PT on ehitusloa suhtes eelhaldusakt, millega ehitusluba andev asutus määratleb siduvalt ära ehitise ehituslikud, arhitektuurilised jms tingimused (vt EhS seletuskiri2, lk 47). EhS § 26 lg 3 kohaselt arvestatakse PT andmisel hoone asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi (p 1); et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga (p 2) ning üldplaneeringus määratud tingimusi (p 3). Pädev asutus keeldub PT andmisest EhS §-s 32 sätestatud tingimustel, mh kui hoone ei sobitu asukohas väljakujunenud keskkonda (sh hoonestuslaadi tõttu) (EhS § 32 p 3 koosmõjus § 27 lg 2 p-ga 1) või kui PT alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi (EhS § 32 p 5).
11.Menetlusosalised on esmalt erineval seisukohal selles, kas abihoone selleks valitud asukohas sobitub ümbritseva hoonestuslaadiga. Kaebajad ei ole rahul kavandatava ehitise kaugusega nende elamust ja kinnistu piirist ning on seisukohal, et hoone jaoks on kinnistul olemas sobivaid alternatiivseid asukohti. Kaebajate arvates ei sobitu abihoone ka olemasoleva hoonestuslaadiga. Kaebajad väidavad, et X 24 kinnistul ei ole kunagi olnud krundisisest
parkimist ega vastu kaebajate kinnistut asuvat abihoonet. Nad leiavad, et mujal samas piirkonnas ei leidu kolmanda isiku poolt kavandatavaga sarnaseid garaažihooneid ning hoonestuslaadi muutmiseks peavad olema kaalukad põhjused.
11.1.Kohus nõustub esmalt kolmanda isiku tähelepanekuga, et kaebajad on kavandatavat ehitist nimetanud ülepaisutatult garaažiks. PT ja ehitusloa menetluse dokumentidest nähtuvalt kavandab kolmas isik abihoonet koos auto varjualusega.
11.2.Vastustaja on kokkuvõtvalt põhjendanud hoone asukoha sobivust ja vastuolu puudumist piirkonna hoonestuslaadiga korralduse nr 698 p-s 4.1.4. järgmiselt. Piirkonnas paikneb kinnistutel üks või rohkem abihoonet; abihoonete paiknemine kinnistutel ei ole ühtselt lahendatud; abihoone kaugus krundi piirist vastab piirkonna hoonestuslaadile ja kehtivas üldplaneeringus märgitule; piirkonnas paikneb ka teisi abihooneid kahe elamu vahel; naaberkinnistu piiri läheduses paikneb piirkonnas valdavalt autode sissesõidutee ja garaaži osa. Vastustaja on vastuses kaebusele (p-d 26 ja 27) toonud oma seisukohtade ilmestamiseks välja ka konkreetsed aadressid (I kd, tl 94p). Vastustajaga sarnastel seisukohtadel on ka kolmas isik (vt ka eriteadmistega asjatundja arvamus, I kd, tl 192-194).
11.3.Kaebajad on enda väite kinnituseks esitanud piirkonna plaani (I kd, tl 43), millelt nähtub nende arvates selgelt, et X tn 24 ehitatav hoone ei sobi üldise hoonestuslaadiga. Plaanile märgitud kaebajate selgituse kohaselt on piirkonnas kõik hooned rajatud põhja/kirde-poolse krundi piiriga paralleelselt. Kaebajate selgituste kohaselt on hoonete kaugused krundipiirist kirdepoolsel küljel enamasti 0 –1m ja lõunapoolsel küljel asub õuеаlа. Sellel õuеаlаl on vaid väga üksikutel kinnitustel väike kasvuhoone või väike puukuur, kuid ei eksisteeri ühtegi suurt (3,5m kõrgust ja 15m pikkust) abihoonet, mida hetkel X tn 24 omanik planeerib rajada (tähistatud kaebajate esitatud joonisel punasega). Väljakujunenud ja hetkel eksisteeriva hoonestuslaadi järgi on kaebajate selgituste kohaselt naaberkinnistute hoonete vahel üle 10m laiune kuja, mis tagab hoonetevahelised tuleohtusnõuded ja insolatsiooni mõlema hoone suhtes. Kaebajad on plaanil kõik hoonetevahelised kujad värvinud roheliseks ning X tn 24 kavandatava abihoone asukoha punasega. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on kohut eksitava tõendiga, ja palub selle tähelepanuta jätta. Vastustaja esitatud sama piirkonna ortofotolt (I kd, tl 178) leiab kinnitust vastustaja selgitus, et peaaegu igal kinnistul on 1 või 2 abihoonet. Väga paljudel piirkonna hoonetel on hoonemahus garaaž, mida X tn 24 hoonel ei ole ajalooliselt olnud. Lahendust, kus abihoone paikneb sarnases asukohas, nt Rukki tn 22 ja Nisu tn 16 (ortofoto, I kd, tl 179, millel roheline nool näitab X tn 24 kinnistu asukohta ning Rukki 22 ja Nisu 16 kinnistu on ümbritsetud punase joonega). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate esitatud tõend on eksitav, kuna ei võimalda mõsta tegelikku olukorda (sellel on üle värvitud alad, millel tegelikult paiknevad kõrvalhooned). Samad järeldused nagu vastustaja, saab teha ka kaebajate enda poolt hiljem täiendavalt esitatud plaanimaterjalilt (II kd, tl 27). Kõrvalhoone paiknemine naaberkinnistu elumaja vahetus läheduses ilmneb ka kaebajate ja kolmanda isiku naabruses tupiktänava ääres (Ravila tn 18 ja 18 a) asuvate kruntide puhul.
11.4.Vastustaja esitatud ortofotodelt ilmneb ka, et abihooned ei paikne kõikidel kruntidel samas kohas, ning et piirkonnas paiknevad hooned valdavalt tänavapiirist tagasiastega krundi sisemusse. Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud linna üldplaneeringu kohaselt (seletuskirja lk 1013) tuleb Veeriku (VE1) piirkonnas ehitusala määramisel järgida väljakujunenud tänavapoolset ehitusjoont ja/või hoonestusstruktuuri ning
üldjuhul ei planeerita hoonestust (k.a autode varjualused jms) tänavale lähemale kui 5 m. Seda on vastustaja PT andmisel ka korralduse nr 698 p-s 1.5 selgitanud. Nii vastustaja esitatud ortofotodelt kui ka kaebajate 22. novembri 2019. a seisukoha lisana esitatud jooniselt (II kd, tl 27) ilmneb, et ehitised paikneva ühtsel ehitusjoonel. Seega poleks kohtu hinnangul alust kergekäeliselt teha erandit ka X tn 24 abihoone puhul, st võimaldada ehitamist ühtsest ehitusjoonest erinevalt.
12.Kaebajad märgivad, et X 24 kinnistul pole kunagi olnud parkimist krundil ning kolmas isik võiks parkida ka tänava äärde. Vastustaja on selgitanud, et linnaruumis tuleb soodustada kinnistusisest parkimist ning üldjuhul tuleb hoonet teenindav parkimis- ja manööverdamisvõimalus alati ette näha oma krundil (korralduse nr 698 p 4.5.2). Samas märkis vastustaja, et abihoone olemasolu krundil on kooskõlas piirkonna hoonestuslaadiga ning seega on kinnistu omanikul õigus seal asju hoiustada või kasutada hoonet muul sihipärasel viisil, mis ei kahjusta naabreid ülemääraselt. Kaebajate väited ajaloolisest olukorrast ei ole kohtu hinnangul veenvad ka põhjusel, et aja jooksul on autode hulk märkimisväärselt kasvanud ning tänavate ääres parkimine muutunud järjest problemaatilisemaks, mistõttu on linn põhjendatult eelistanud lahendada parkimisküsimused esmajärjekorras kinnistul. Abihoone ehitamist ei saa välistada ka kaebajate nimetatud argumendil, et selles asukohas pole kunagi kõrvalhoonet asunud.
Kaebajad leiavad, et hoone kavandatakse liiga kinnistu piiri ja nende elamu lähedale.
Projekteerimistingimuste väljastamisel aluseks võetud eskiisis on märgitud hoone kauguseks kinnistu piirist minimaalselt 1,4 m (I kd, tl 52p). Üldplaneeringu seletuskirja4 p 3.2.15 näeb ette, et ehitise kaugus krundipiirist peab olema vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui üldplaneering, detailplaneering/projekteerimistingimused ei näe ette teisiti. Abihoone suurimaks lubatud kõrguseks on PT-s määratud 3,5 m tulenevalt sellest, et esitatud eskiisis on abihoone suurim kõrgus 3,199 m. Piiripoolse osa kõrgus on 2,7m, millest pool oleks 1,35 m. Kohus nõustub vastustajaga, et sellega on täidetud üldplaneeringu seletuskirja p 3.2.15 nõue.
14.Kaebajate väitel on PT andmise korraldus nõuetekohaselt põhjendamata ega sisalda kaebajate ja kolmanda isiku huvide kaalumist ega alternatiivsete võimaluste analüüsi.
14.1.Kohus sellega ei nõustu. Vastustaja on nii korralduses nr 698 (p 4.1.4) projekteerimistingimusi väljastades kui ka korralduses nr 879, st vaideotsuses (p 23) selgitanud, miks ei ole võimlik paigutada abihoonet krundil teisiti. Seejuures on vastustaja selgitanud kaebajate kompromissettepanekute valguses hoone asukoha valikut järgmiselt. X tn 24 kinnistu suuruseks on 870 m2. Arvestades kinnistu paiknemist ilmakaarte suhtes on abihoone planeeritud asukohta, kuhu langeb suurema osa päevast ja õhtust X tn 26 hoone vari, ning mistõttu õuealana kasutamiseks on see ala väheväärtuslik. X tn 24 omanik soovib kasutada oma tagahoovi eesmärgipäraselt, sh päikselisele hooviosale rajatud laste mänguväljak. Vastustaja on korralduse nr 698 p-s 4.1.4. märkinud, et abihoone nihutamisel elamule lähemale ei jääks piisavat ala autoga manööverdamiseks ning tekiks mittekasutatav krundi osa abihoone ja naabri piiri vahele. Elamu renoveerimise lõpptulemuseks on X tn poole paigaldatud elektrooniline autovärav. Abihoone paigutamine Ravila tänava poole ei ole võimalik tulenevalt ehitusjoonest ning idaküljel paikneb olemasolev elektri õhuliin koos kaitsevööndiga. Vastustaja on märkinud ka, et kõrvalasuvas tupiktänavas on vee- ja gaasitrasside kaitsevöönd.
Samas
12(22)
3-19-1824
14.2.Vastustaja on p-s 4.17. analüüsinud ka kaebajate ettepanekut muuta hoone kaugus piirist 2 m laiuseks ning asunud kahtlevale seisukohale, kas 60 cm lisamine tagaks kaebajatele meelepärase vaate. Kolmas isik on rõhutanud, et ehitise nihutamine kinnistu piirist sissepoole tekitaks ebaotstarbeka ala kavandatava ehitise ja kinnistu piiri vahele ning muudaks ebaotstarbekalt kitsaks ka vahe abihoone ja elamu vahel. Kohus peab otstarbekuse argumenti ehitise asukoha valikul asjakohaseks. Kuigi praegusel juhul toimub ehitamine ilma detailplaneeringuta, on kohtu hinnangul siiski asjakohane paralleel planeerimismenetluse põhimõtetega. Nimelt sätestab PlanS § 12 otstarbekuse ja mõistlikkuse ning säästliku maakasutuse põhimõtte. Kohtu hinnangul on abihoone asukoha valikul olnud asjakohane arvestada õueala mõistliku ja otstarbeka kasutamise vajadusega, vältides alternatiive, mis looks tarbetuid alasid (nt abihoone ja elamu vahel), mis kasutust ei leia ning vähendaks kinnistu mõistliku kasutuse võimalusi. Vastustaja on ka PT vaidlustamiseks esitatud vaiet lahendades isikute huvisid kaalunud ning leidis vaideotsuses, et hoone nihutamisega krundi piirist kaugemale ei kaasneks kaebajatele sedavõrd suurt erinevust vaate osas, et see kaaluks üle kolmanda isiku krundi otstarbekama ja privaatsema kasutuse. Vastustaja on rõhutanud ka kaebajate enda privaatsuse kasvu pärast garaažiosa eluruumiks ümberehitamist ja akende suurendamist, kuna kolmanda isiku kavandatav abihoone koos varjualusega vähendaks samas ka vaadet X 24 kinnistult kaebajate akendesse.
14.3.Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja saab PT taotlust lahendades soovitada asukoha muudatusi või siis keelduda projekteerimistingimusi väljastamast, kui vajalikud eeldused on täitmata (EhS § 32 p 5). Samas ei saa vastustaja määrata projekteerimistingimusi sellise asukoha suhtes, kuhu taotleja ehitada ei soovi.
14.4.Kaebajad on kohtumenetluses asunud ümber lükkama kolmanda isiku väiteid, et kaebajate pakutud alternatiivsete lahenduste realiseerimist takistaks juba rajatud mänguväljak, haljastus ja rekonstrueerimise tulemusena paigaldatav elektrooniline värav. Vastustaja on 4. detsembri 2019. a avalduses juhtinud kohtu tähelepanu, et kaebajate poolt 3. detsembril 2019 esitatud fotod kolmanda isiku kinnistu olukorra ja seal toimuvate tööde kohta (II kd, tl 92-94) on kohut eksitavad. Kuigi tähtajad kirjalikus menetluses seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks olid selleks ajaks juba möödas, peab kohus võimalikuks esitatud avaldusega arvestada, kuna selle avalduse esitamisega ei põhjustata menetluse venimist (HKMS § 51 lg 4). Vastustajal puudus ka võimalus sellist avaldust koos tõenditega varem esitada, kuna talle polnud teada kaebajate soov esitada selliseid tõendeid koos selgitustega nende dateerimise kohta. Kaebajad on 3. detsembri 2019. a avalduse põhjendustes märkinud, et tegemist on 5. novembri 2018. a fotodega, kuid avalduse lisasid loetledes on märgitud 5. novembri 2019. a fotod. Fotod ise ei ole dateeritud. Seega pole teada, mis aja seisuga on neil kujutatud tegevust kolmanda isiku kinnistul. Vastustaja on aga juhtinud kohtu tähelepanu fotode mitteusaldusväärsusele tõendina, märkides, et samad fotod on esitatud vastustajale juba 14. novembril 2018 ning kolmas isik on kaebajatele 6. novembri 2018. a e-kirjas (II kd, tl 98) selgitanud kinnistul toimuvaid ehitustöid. Kohtule esitatud fotolt (I kd, 197p) nähtub haljastuse ja muru olemasolu kolmanda isiku kinnistul, samuti elektriliinid, mille kaitsevööndi olemasolu piirab abihoone asukoha valikut. Vastustaja 4. detsembri 2019. a selgituste kohaselt on haljastus, mänguväljak jne rajatud 2019. a kevadel, kuna tavapäraselt teostatakse haljastustöid kevadel ja mitte vastu talve. Kaebajate esitatud fotodelt nähtuvad vastustaja selgituste järgi X 24 elamu rekonstrueerimisprojekti alusel 13(22)
3-19-1824
teostatavad tööd. Rekonstrueerimisprojektis nähti abihoone asukohta murukiviga parkimiskohtade rajamine (väljavõte X 24 hoone rekonstrueerimisprojektist, asendiplaan; II kd, tl 99). Tegemist on veel lõpetamata töödega ning murukivi asemel on selles kohas killustik.
14.5.Kohus on eelnevat kokku võttes seisukohal, et kolmas isik on piisavalt selgitanud, miks muud lahendused kinnistu otstarbeka majandamise seisukohalt või olemasolevate piirangute tõttu ei ole teostatavad ning vastustaja on lahendusvariantide võimalikkust PT väljastades korralduses ning vaideotsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud seejuures otsustamisel kaalumisviga ning otsustamisel on kaalutud kaebajate, kolmandate isikute ning avalikke huve.
15.Kaebajad on seisukohal, et kavandatava abihoone puhul on tegemist toredusliku kulutusega TsÜS § 63 p 1 tähenduses. Kohus mõistab kaebajate väidet selliselt, et nende õigusi ei peaks piiratama naabri toredusliku olemusega soovide tõttu. Kulutused viidatud sätte tähenduses on toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Niisugused kulutused ei ole seega ei vajalikud ega kasulikud5. Kolmas isik on selgitanud, et vajab abihoonet aia- ja ehitustööriistade ning sporditarvete jm perele vajalike esemete hoidmiseks. Abihoone juurde on kavandatud autovarjualune. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodud eesmärkidel kavandatav hoone suletud netopinnaga 21,8 m2 ega varjualune ei kujuta endast toreduslikku kulutust, vaid on igapäevaelus ja majapidamises vajalik. Kaebajad viitavad toredusliku kulutuse argumenti esitades mh kolmanda isiku soovile, et varjualuses oleks võimalik avada mahtuniversaal-tüüpi auto pagasiluuki. Kohtu hinnangul on tegemist lastega perekonnale vajaliku kulutusega. Vastustaja juhib ka põhjendatult võrdluse mõttes tähelepanu, et kaebajate enda hoonemahus on garaaž ning lisaks soovivad X 26 omanikud rajada ka autovarjualust. Kulutuse toreduslikkus iseenesest ei saaks riivata kaebajate õigusi. Kaebajate õigusi saaks hoone lubamine rikkuda sellest lähtuvate kahjulike mõjutuste tõttu.
16.Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjaõigusseaduse normidele tuginedes leidnud, et igal kinnisasjal on prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Naaberkinnisasja omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja läheduses elaks või ei tagaks talle näiteks meelepärast vaadet (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-33-05, p 13). Ka ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsus nr 33-1-4-12, p 12; 24. mai 2010. a otsus nr 3-3-1-29-10, p 22). Kaebajad toovad siiski välja ka rea muid abihoonest lähtuda võivaid mõjusid, millega väidetavalt rikutakse nende õigusi.
17.Kaebajate väitel väheneb kavandatava abihoone valmimisel loomuliku valguse juurdepääs nende elamule ning halveneb vaade X tn 24 poole avanevatest akendest. Eesti õiguskorras puuduvad normid, mis sätestaksid üheselt, kui kõrgeks ja kui kaugele naaberkinnisasjal asuva hoone akendest võib maatüki omanik ehitada oma hoone ning millises ulatuses peab pärast uue hoone ehitamist säilima vaade senise hoone akendest. Milline vahekaugus senise akna ja ehitatava hoone seina vahel on piisav, peab otsustama kohalik omavalitsus (ehitusloa andmisel) igal üksikjuhtumil eraldi. Pädev asutus peab arvestama seejuures ka naaberkinnisasja omaniku põhjendatud huvidega (nt Riigikohtu 14. mai 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-25-02, p 20).
A. Värv. Kulutuste kondiktsioon: teise isiku esemele tehtud kulutuste hüvitamine alusetu rikastumise õiguses, Tartu Ülikooli kirjastus, 2013, lk 101.
14(22)
3-19-1824
Üldjuhul on senine kohtupraktika seisukohal, et naaberkinnistu omaniku huvi vältida tema kinnistult avaneva vaate piiramist ja sellega kaasnevat võimalikku kinnistu väärtuse vähenemist ei kaalu üles teise kinnistu omaniku huvi oma kinnistule ehitada (nt Tallinna Ringkonnakohtu
12.detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-17-1613, p 36). Kohtupraktikas on ka leitud et nii loomuliku valguse kui ka avaneva vaate puhul on oluline arvestada kohalikke olusid ning olukord võib olla erinev tiheasustusega aladel võrreldes eraldiasuva hoonega, samuti võib olla erisusi kesklinna piirkonnas (nt Riigikohtu 13. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-42-03, p 25). Eluruumi omaniku huvi piisavale vaatele võib olla varasema kohtupraktika järgi kaalukam kui seni tühjalt seisnud maatüki omandanud isiku huvi maatükk võimalikult suures ulatuses hoonestada. Samas ei saa näiteks linnas asuva eluruumi omanik eeldada, et tema akendega külgnevale tühjale krundile kunagi midagi ei ehitata ja et vaadet tema aknast üldse ei piirata (viidatud otsused asjas nr 3-3-1-25-02, p 21; 3-3-1-87-13, p 20). Samas on kohtupraktikas leitud, et piisava loomuliku valgustuse tagamisel on oluline ka ehitise ümbruskonnas valitsev elamute tavaline valgustus (samas, p 25). Samuti seda, et igale aknale ei pea ega saagi langeda loomulikku päikesevalgust – selle võib välistada juba akna paiknemine ilmakaarte suhtes (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-42-03, p 27).
18.Vastustaja rõhutab, et naaberkinnistu omanik on oma hoones garaažist eluruumi ümberehitamist kavandades teadlik taotleja soovist abihoone püstitamiseks teisele poole krundi piiri. Vastustaja on pidanud oluliseks, et kolmanda isiku PT ja ehitusloa taotluse menetlusega samaaegselt on toimunud kaebajate ehitusteatise menetlemine.
18.1.Kohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohatu kaalutlusega. Kaebajad on väitnud vaate vähenemist X tn 24 kinnistu poole asuvatest akendest. Arvesse tuleb võtta, et kolmanda isiku ehitisega ei võeta kaebajatelt ära sellist varasemat avarat vaadet ega valgusküllasust, millega kaebajad oleks pikaajaliselt harjunud. Nii vaate kui ka valguse juurdepääsu säilimise seisukohast on oluline, et kaebajate elamu X 24 abihoone poole asuvad aknad on seni olnud garaaži ja abiruumide aknad, mis on väiksemad kavandatava renoveerimise tulemusena valmivatest (elutoa) akendest. Kaebajatel ei olnud selles hoone osas varem eluruumi koos sellest avaneva avara vaatega. Samuti ei varjataks vaadet miljööväärtuslikule objektile, vaid tavapärasele kodumajapidamisele (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 20).
18.2.AEO 14. juuni 2019. a otsuse nr O-19-0003, millega registreeriti X tn 26 ehitusteatis (I kd, tl 76-79), punktis 4.7.1. on AEO hinnanud kavandatava X tn 24 abihoone tehnilisi andmeid ning leidnud järgmist. X tn 26 elamu abiruumide akende suuremaks ehitamine ei piira oluliselt kõrvalkinnistu kasutamist, sest vaade akendest ei ole otseselt suunatud hoovi, vaid osaliselt kavandatava hoone katusele ja kaugemale. AEO otsuse kohaselt peab ehitusteatise esitaja (X tn 26 omanik) garaažiruumide asemele projekteeritud elutoa akende suuremaks ehitamisel arvestama, et tema eluruumi privaatsus võib väheneda. Samas märgiti, et X tn 24 abihoone projekteerimistingimuste menetluse raames on koostatud päevavalgusanalüüs, mis on näidanud, et abihoone püstitamine X tn 26 hoone valgustingimusi ei vähenda või vähendab ainult väga vähesel määral hommikusel ajal ning arvestada tuleb ka asjaoluga, et X tn 26 suuremaks ehitatavad aknad paiknevad hoone põhja-kirde suunas, kus päikesevalgus akendesse on piiratud hoone paiknemise tõttu. Ehitusteatist ei ole vaidlustatud.
18.3.Vaate ja valgustatuse säilitamise seisukohast on veel oluline, et tegelikkuses on hoone projekteeritud PT-s lubatust madalamana (X 26 pool ca 90 cm madalam ja kõrgeim punkt 30 cm madalam (vrdl PT I kd, tl 16p punkt 4.1.7; tl 18-18p ja eelprojekt I kd, tl 118). Kohus nõustub vastustajaga, et vaate vähenemist ei saa usaldusväärselt tõendada kaebajate valitud meetodiga, st akent osaliselt paberiga kattes (kaebuse lisa 10, I kd, tl 41). Kohus nõustub vastustajaga, et selliselt vaate vähemist hinnates ei ole arvestatud hoone paiknemisega. Samuti 15(22)
3-19-1824
ei võimalda selline meetod vaate hindamist erinevatest kõrgustest või suundadest ega võimalda aru saada, milliselt kõrguselt on vaadet hinnatud, ning arvesse pole võetud, et kaebajate kinnistu on kõrgem kolmanda isiku omast (selle üle puudub menetlusosaliste vahel vaidlus).
19.Kaebajad väidavad nende eluruumide valgustatuse vähenemist vaidlustatud PT, aga ka elamisloa realiseerumisel.
19.1.Vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 "Eluruumile esitatavad nõuded" § 3 lg-le 3 peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse.
19.2.Mõiste "piisav valgustus" on määratlemata õigusmõiste, mida on pädev sisustama seda sätet rakendav haldusorgan. Seejuures peab haldusorgan juhinduma kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetest (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-25-02, p 18).
19.3.Kohus nõustub vastustaja poolt projekteerimistingimuste väljaandmise korralduses ning selle vaidlustamisel tehtud vaideotsuses, aga ka ehitusloa korralduses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks täies mahus korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastustaja on PT väljastamisel leidnud, et päevavalgusanalüüsi tulemusest nähtuvalt abihoone püstitamine X tn 26 hoone valgustingimusi ei vähenda või vähendab ainult väga vähesel määral hommikusel ajal. Vastustaja on seejuures arvestanud ka X tn 26 renoveerimiskavaga ning märkinud, et suuremaks ehitatavad aknad paiknevad hoone põhja-kirde suunas, kus päikesevalgus akendesse on piiratud juba hoone paiknemise tõttu. X tn 26 kirdefassaadi aknad on abiruumide ja trepikoja aknad. Ka senises kohtupraktikas on peetud oluliseks arvestada varjutamise hindamisel hoone ja akende paiknemist terviklikumalt (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-2467, p 33).
19.4.Vastustaja on seisukohal, et piisav loomulik valgus on kaebajate eluruumis tagatud. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et nii X tn 24 abihoone projekteerija esitatud insolatsioonianalüüsist kui ka kaebajate endi esitatud analüüsist (I kd, tl 28-30) tulenevalt varjutaks X tn 24 abihoone X tn 26 planeeritava elutoa aknaid vaid hommikusel ajal kella 7-8 vahel, kuid mitte hiljem (joonis „Kavandatava abihoone X tn 24 päikesevarju langemine 22. aprillil naaberelamule X tn 26“; I kd, tl 174). Ka kaebajate tellimusel koostatud insolatsioonianalüüsist (I kd, tl 28-30) ilmneb, et X tn 26 elamus on 3-tunnine insolatsioon tagatud vähemalt kahte tuppa, mis on piisav vastavalt EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ standardile (p 4.3.3.). Seejuures ei mõjuta X 24 abihoone valmimine kuidagi insolatsiooni juba olemasolevates X 26 eluruumides. Kuigi standardit ei peeta õigusaktiga samaväärselt kohustuslikuks, vaid soovituslikuks dokumendiks, nõustub kohus vastustajaga, et standardi kohaselt tuleb arvestada insolatsiooni säilimist, suurenemist/vähenemist korteris või elamus tervikuna. Ka ühe elutoa juurdeehitamisel säiliks ikkagi nõutav insolatsioonimäär vähemalt kahes toas.
19.5.Kaebajate insolatsiooianalüüsil põhinevaid väiteid valguse olulisest vähenemisest abihoone valmimisel ei saa pidada tõendatuks ka seetõttu, et nende tellitud insolatsioonianalüüsi aluseks on võetud projekteerimistingimustes märgitud arvväärtused (abihoone kõrgus), mitte aga abihoone projektist ilmnevate andmetega (vrdl PT I kd, tl 16p punkt 4.1.7; tl 18-18p ja eelprojekt I kd, tl 118).
20.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa järgi abihoone ja varjualuse ehitamisel ei piirata ülemääraselt kaebajate vaadet X tn 24 suunas ega vähene õigusvastaselt kaebajate hoone valgustatus. 16(22)
3-19-1824
21.Kaebajad leiavad, et kavandatava hoone puhul, mis paikneb kaebajate elamu tuleohutuskujas, ei ole tagatud tuleohutus.
21.1.Siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" § 22 lg 2 järgi peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Tule levikut piiravaks ehituslikuks abinõuks on tulemüür (määruse nr 17 § 23). Tulemüür peab olema ehitatud vähemalt 0,5 meetrit üle kõrgeima müüriäärse katuse, välja arvatud juhul, kui katuse tulepüsivus on vähemalt REI 60 (määruse nr 17 § 23 lg 2 p 1). Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas sellisel tasemel tulepüsivus oleks kavandatava abihoone puhul tagatud ning kas Päästeamet pidanuks PT kooskõlastamisel sisulisemalt hindama tehnilise lahenduse realiseerimisvõimalust. Kaebajad on projekteerimistingimusi vaidlustades arvamusel, et eskiisprojektis näidatud lahendus, kus abihoone katusematerjaliks on sandwich-paneelid, ei vasta tuleohutuse nõuetele (puudub tulepüsivust tõendav sertifikaat) ning et tegelikku tuleohutust pole hinnatud. Samad küsimused tõstatavad kaebajad ka ehitusluba vaidlustades.
21.2.Korralduse nr 698 p-s 4.2.2 on vastustaja osutanud PT taotleja kavatsusele kasutada katusematerjalina sandwich-paneeli tulepüsivusega
EI60.
Vastustaja on projekteerimistingimusi väljastades korralduses õigesti märkinud, et ehitusprojekt ei pea määrama konkreetset toodet, kuid oluline on et toode oleks katsetatud ja sertifitseeritud. Samas märkis vastustaja, et tuleohutusnõuetele vastavust kontrollib Päästeamet ehitusprojekti läbivaatamisel ning ehitisele, mis ei vasta tuleohutusnõuetele, ehitusluba välja ei anta. Kolmas isik märgib põhjendatult, et kaebajate tellitud ekspertarvamus (II kd, tl 11-16 ) käsitleb Kingspan paneele, mille ehitamisel kasutamise kavatsusest ei ole kolmas isik teatanud. Kolmas isik on siiski esitanud dokumentatsiooni nii Ruukki kui ka Kingspan tulepüsivuse kinnituseks, et kummutada kaebajate väite nagu poleks sobivaid tulekindlust võimaldavaid paneele ühelgi tootjal olemas.
22.Kaebajad väidavad ehitusluba vaidlustades peaasjalikult, et ehitusluba põhineb õigusvastastel projekteerimistingimustel. Kaebajad on kaebuses rõhutanud, et vastustaja on teinud diskretsioonivea, arvestades kaalumisel asjaolusid, mis ei oma tähtsust. Nimelt on vastustaja väitnud kaebajate õiguste riive puudumist, kuna kaebajad olid enne enda garaažiruumide ümberehitamist teadlikud X tn 24 omanike soovist püstitada abihoone kaebajate krundi äärde. Kaebajate arvates ei oma ka tähtsust, kuhu avanevad X tn 24 poole asuvad aknad. Ehitamine väljastatud projekteerimistingimuste järgi ja ehitusloa alusel rikub kaebajate arvates ebaproportsionaalselt nende õigusi, kuna sisuliselt varjatakse kogu hommikune valgus kaebajate elumaja akendele. Täiendavates kirjalikes seisukohtades märgivad kaebajad, et vastustaja pole arvesse võtnud kaebajate väiteid tuleohutusnõuete täitmata jätmise kohta ega välja selgitanud, kas õiguslik alus ehitusloa andmiseks üldse esines, st kas EhS § 44 p 1 eeldused on täidetud. Kaebajad väidavad, et ülemääraselt nende õigusi piirava ehitusloa tõttu väheneb ka nende kinnistu väärtus.
23.Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele (EhS § 42 lg 1). EhS §-s 44 on ammendavalt sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused. Kaebajate viidatud EhS § 44 p 1 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, 17(22)
3-19-1824
projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Praegusel juhul puuduvad nii detail- kui ka eriplaneering ning puudub vaidlus selle üle, et ehitusluba anti välja kehtivate projekteerimistingimuste alusel. Vaidlus saab olla selles, kas ehitis vastab ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele. Vastustaja on projekteerimistingimusi väljastades korralduse p-s 4.1.3 märkinud, et taotleja esitatud eskiis ei kajasta lõplikku lahendust, vaid lõplik lahendus otsustatakse ehitusprojekti ja selle alusel väljastatava ehitusloaga. Kui ehitusluba rikub kaebaja õigusi, on tal võimalus ehitusloa vaidluses need väited esitada.
24.Kohus on oma seisukohta hoone kinnistul paiknemise ning vaate ja valguse varjamise osas avaldanud juba eelpool seoses projekteerimistingimuste õiguspärasuse kontrollimisega ning peab neid asjakohaseks ka ehitusloa õiguspärasuse seisukohast.
25.Kaebajate väitel ei ole ehitusloa andmisel kontrollitud tuleohutusele vastavust. Kaebajad viitavad seejuures kirjavahetusele Päästeametiga.
25.1.Ehitusprojekti on kooskõlastanud Päästeameti Lõuna päästekeskus, kelle pädevuses on kontrollida planeeritava ehitise ja selle projekti vastavust tuleohutusnõuetele (EhS § 130 lg 10). Päästeamet märgib 30. augusti 2019. a e- kirjas (II kd, tl 8-8p), et X 24 projektis on näidatud sõlme lahendus ja on kirjas, millisele tulepüsivusele see peab vastama. Samas on märgitud, et kui valmis objektil puuduvad nõutavad sertifikaadid ja on kasutatud valesid materjale, siis Päästeamet kasutusloale heakskiitu ei anna. Päästeamet nõuab ehitatud konstruktsioonide nõuetelevastavuse tõendamist kasutusloa andmisele eelneval kontrollimisel. Päästeameti 2. detsembri 2019. a e-kirjast (II kd, tl 87) nähtub, et X 24 abihoone ehitusprojekt on kooskõlastatud 29. augustil 2019 ning kooskõlastus on nähtav ehitusregistri elektroonilises keskkonnas (www.ehr.ee; II kd, tl 86). Samas on viidatud projekti seletuskirjale, kus on tuleohutuse kohta kirjas, et hoonete vaheline kaugus on 2,3 m ning kuna plaanitav tulemüür ei ulatu üle kõrgema ehitise katuse 500 mm, plaanitakse tulepüsivus tagada kivivillaga sandwishpaneeliga. Ehitusprojekti eskiisis (I kd, tl 52) on katuselahenduse juures märgitud (TENAX R MW B või analoog). Päästeamet märgib, et eelprojekti staadiumis ei peagi olema konkreetset toodet välja toodud.
25.2.Kohus nõustub vastustajaga, et sellist kohustust kehtivast õigusest, sh majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi määrus nr 97) sätetest ei tulene. Määruse nr 97 § 8 lg 1 sätestab, et eelprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites. Ehitusloa taotlemisel esitab ehitusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud staadiumis (määruse nr 97 § 13 lg 1). Alles tööprojekti staadiumis on määruse nr 97 § 10 lg 2 kohaselt lähtealuseks eelnevalt koostatud ehitusprojekti staadiumid ning teave ehitustoote, -materjali ja -seadme kohta, lõplikult täpsustatud tehnoloogilised eelistused ja piirangud. Tööprojektis esitatud arhitektuurilahendused ja insener-tehnilised lahendused ning kõik olulised tehnilised nõuded ehitustootele, -materjalile ja -seadmele, ehitisele ja selle osadele peavad olema kontrollitud ja omavahel kooskõlas (lg 4). Pädev asutus kinnitab ehitusloa andmisega, et isik on õigustatud ehitama ehitusprojektis näidatud ehitist seal kirjeldatud viisil. Kuna ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti peab koostama pädev isik, siis ehitustehniliste küsimuste korrektse lahendamise eest vastutab 18(22)
3-19-1824
nimetatud isik. Kui pädeval asutusel on kahtlus ehitise ohutuses või ehitusprojekti ebakorrektsuses, siis on tal võimalus lasta ehitusprojekt täiendavalt üle kontrollida või jätta ehitusluba põhjendatud juhul andmata6. Vastustaja selgituste kohaselt on vastavalt määrusele eelprojektis märgitud REI60 tulepüsivusega toodete kasutamise vajadus, kuid kolmas isik võib kasutada ka nt REI120 tooteid. Kohus nõustub vastustajaga, et kehtivast õigusest ei tulene kohustust koostada eelprojekt nii detailselt, et seal oleks ära märgitud kasutatavad materjalid tootja täpsusega.
25.3.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kui peaks selguma, et vastava tulepüsivusklassiga toodet ei ole tõesti ühelgi firmal saadaval, siis ei ole küll võimalik ehitusprojekti realiseerida, kuid see ei muuda väljastatud haldusakti (projekteerimistingimused, ehitusluba) veel õigusvastaseks. Kuna valminud ehitise tuleohutusnõuetele vastavust kontrollib Päästeamet kasutusloa menetluses, riskiks kolmas isik tuleohutust mittetagava lahenduse või materjali kasutamisel sellega, et ta ei saa kasutusluba ega tohi ehitist valmisehitatud kujul kasutada, ning tema kulutused projekteerimisele ja ehitamisele on olnud asjatud. Päästeameti tegevus PT ja ehitusloa andmisel on olnud kooskõlas nende menetluste eesmärgiga ning kaebajate õigused ei jää kaitseta, kuna lõplik hinnang ehitise nõuetekohasusele antakse kasutusloa menetluses, milles ka kaebajatel kinnistunaabritena on võimalik oma seisukohti esitada.
26.Kaebajad väidavad kolmanda isiku abihoone ehitamisest negatiivsete mõjudena ka niiskuskahjustusi ja liigniiske ala tekkimist (lume ja vihmavee kogunemine). PT p 4.5.1 kohaselt ei ole ülemääraseid niiskuseprobleeme ette näha – selle välistavad abihoone ja naaberelamu vaheline piisav vahemaa (2,3 m), et ligi pääseks valgus ja tuul; maapinna kalded, et vesi valguks hoovialale; naaberelamu sokliosa soojustamne ja ümberehitamine. Kolmas isik on rõhutanud, et on uusehitise omanikuna samuti huvitatud, et niiskusega probleeme ei tekiks. Samuti seda, et kui kahe hoone vaheline pinnas on kaetud kõvakattega ning see hoitakse puhas lehtedest, okstest jm prahist, mis võivad koguda niiskust ja takistada õhu liikumist, siis saab niiskusest tingitud kahjulikke mõjutusi vältida (kolmanda isiku 24.10.2018 seisukohad haldusmenetluses; I kd, tl 107-108).
27.Kaebajate väitel väheneb õigusvastase PT ja ehitusloa alusel valminud hoone tõttu nende kinnistu väärtus. See on tingitud kaebajate arvates kolmest aspektist: eluruumide valgustus, neist avanev vaade ja tuleohutus. Mitte igasugune negatiivne mõjutus ei saa vähendada veel kinnistu väärtust (vt nt viidatud otsus asjas nr 3-3-1-42-03, p 16). Aknast avanev vaade võib põhimõtteliselt olla üks eluruumi väärtust mõjutavaid tegureid (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-25-02, p 21). Kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus elamu soetamise vastu mingit laadi hoone vahetusse lähedusse (Riigikohtu 3-15-2232, p 11). Praeguse vaidluse ajendanud abihoone ei ole vaieldamatult võrreldav kaebajate viidatud haldusasjas nr 3-15-2232 vaidluse tinginud mobiilsidemastiga, mille vahetu lähedus võib mõjutada ostuhuvi või kinnistu hinda. Samuti ei ole kohtu hinnangul abihoone mõju kaebajate elamu kui terviku valgustatusele selline, mis saaks mõjutada kaebajate kinnistu väärtust (vt eelpool otsuse põhjenduste p-d 18-19). Tuleohutus on järelevalveasutuste kontrolli esemeks (sh kõnealuse abihoone kasutusloa menetluses, aga ka juba valminud hoone väärkasutuse juhtudel). Väidetav tuleohtlikkus ei saa olla argumendiks kinnistu vääruse vähenemisele – tegemist ei ole
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-f9b761fb9b92/Ehitusseadustik; Riigikogu XII koosseisu eelnõu 555 SE seletuskiri lk 71.
19(22)
3-19-1824
püsiva negatiivse mõjuga naaberkinnistu omanikele või elanikele, vaid tuleohtlikkuse kahtluse korral on võimalus pöörduda pädevate järelevalveorganite poole. Kohtu hinnangul on kaebajate väide kinnistu väärtuse vähenemisest praegusel juhul hüpoteetiline. Kinnistu väärtus tervikuna kujuneb erinevate tegurite koosmõjus.
28.Kohtu hinnangul vastavad mõlemad vaidlustatud korraldused haldusakti õiguspärasuse nõuetele vastavalt HMS §-le 54. Korraldused on eeltoodud põhjendustel sisuliselt õiguspärased. Korraldused on nõuetekohaselt põhjendatud, sisaldades ka piisavaid asjakohaseid kaalutlusi vastavalt HMS § 56 lg-le 3. Kohtu hinnangul ei esine vormi- ega menetlusvigu, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud korralduste tühistamise. Kohtu hinnangul on kaebajatele olnud tagatud võimalus menetlustes oma seisukohti ja vastuväiteid esitada, st õigus olla ära kuulatud. Menetlusosalised on kaebajate osavõtul arutanud X tn 24 abihoone projekteerimistingimuste kavandi üle 17. aprillil 2019 toimunud nõupidamisel (I kd, tl 8-9), vastustaja saatis kaebajatele 31. mail 2019; projekteerimistingimuste kavandi, andes tähtaja nõusoleku või vastuväidete esitamiseks (I kd, tl 11); kaebajad on oma seisukohti projekteerimistingimuste kohta saanud esitada ka korraldust vaidega vaidlustades. Kaebajad on esmalt kaasatud ehitusloa menetlusse vastustaja 16. oktoobri 2018. a kirjaga, milles anti tähtaeg vastuväidete esitamiseks (I kd tl 100), mida kaebajad ka tegid (I kd, tl 105). Kaebajad ja kolmas isik on olnud ka omavahelises tihedas suhtluses, mistõttu on vastastikku seisukohti vahetatud ka täiendavalt lisaks haldusmenetluses tagatud kaasatusele ja ärakuulamisele. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebajatel ei saanud tekkida PT eelnõu töövariandist õiguspärast ootust, et abihoone kaugus kinnistu piirist on 3 m. Kaebajatele on antud võimalus esitada PT eelnõule vastuväited 31. mai 2019. a kirjaga, millele lisatud ehitusala skeemist ilmneb kaugus piirist min 1,4 m (I kd, tl 11-14) ning kaebajad pidid mõistma, et vastuväidete esitamisel tuleb lähtuda neile adresseeritud dokumendis ja selle lisdes sisalduvast teabest.
Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
30.Kohus jätab tähelepanuta kaebajate esindaja 18. detsembri 2019. a menetlusdokumendi osas, milles on välja toodud kaebajate lõppteesid kõikide vaidlusküsimuste osas. Kohus andis
9.detsembri määrusega (resolutsiooni p 2) tähtaja vastuväideteks vaid seoses täiendavate menetluskulu taotluste ja dokumentide ning kolmanda isiku tõendi tõlkega ning vastustaja tõendiga Päästeameti kooskõlastuse kohta. Ülejäänud osas on menetlusosalised saanud oma seisukohti ja vastuväiteid korduvalt esitada ning kohus ei ole pidanud vajalikuks menetlust uuendada kogu vaidluse taasavamiseks. Kuna kohus oli juba 1. novembri 2019. a kohtumäärusega kindlaks määranud kohtuotsuse teatavaks tegemise aja (30. detsember 2019) ei pea kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg-st 4 juhindudes vajalikuks ega võimalikuks kaebajate esindaja menetlusdokumendi seisukohtadega ülejäänud osas arvestada.
HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
31.1.Kaebajad taotlevad menetluskuludena (kokku 4945 eurot; II kd, tl 114-114p) vastustajalt välja mõista riigilõivu 60 eurot (kahe kaebaja riigilõiv kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel) ning õigusabikulud kokku 27 tundi 45 minuti eest (II kd, tl 116). Kaebajate esindaja on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlused koos neid tõendavate dokumentidega 20(22)
3-19-1824
korduvalt (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL arved nr 2911010, nr 2909067, nr 2910040; arve). Hoolimata dokumentide korduvast esitamisest, mis on eksitanud vastustajat menetluskulude taotlusele hinnangu andmisel, mõistab kohus, et kaebajate esindaja taotleb menetluskulude väljamõistmist järgmiselt: 22. novembri 2019. a taotluse (II kd, tl 4-7) alusel viidatud arvete alusel 16h 50 min ulatuses osutatud õigusabi eest (II kd, tl 28, kokku 2483 euro ulatuses; arved ja maksekorraldused II kd, tl 29-34 ja 38-40) ning 540 eurot Loovmaastik OÜ arve ja 250 eurot Audit & Ekspertiis OÜ arve alusel tõendite kogumisel (II kd, tl 35-37 ja 4142). Kaebajate esindaja täiendava taotluse alusel soovitakse õigusabikulude väljamõistmist 1612 eurot (II kd, tl 117-119). Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ls 1 alusel nende enda kanda.
31.2.Kolmanda isiku menetluskuluks käesolevas kohtumenetluses, mille väljamõistmist kolmas isik taotleb, on tasu NEED Arhitektid OÜ eksperthinnangu eest 1200 eurot (I kd, tl 199).
31.2.1.HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
31.2.2.Menetluskulud halduskohtumenetluses jagunevad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Kohtukulude hulka kuuluvad ka asja läbivaatamise kulud (HKMS § 101 lg-d 1 ja 2). HKMS § 102 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks ka dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kolmas isik on teinud eelnimetatud kulutuse, et saada arhitektilt eksperthinnang ehitise piirkonda sobivuse osas ja 3D visualiseering (I kd, tl 192-194).
31.2.3.Kaebajad on esitanud kolmanda isiku menetluskulu taotlusele vastuväite. Kaebajad leiavad esmalt, et kolmas isik ei ole põhjendanud, miks sellise ekspertiisi tellimine vaidluse seisukohast oluline oli. Kaebajate arvates on ka kulu liialt suur. Kaebajad toovad võrdluseks üksikelamu eelprojekti maksumuse (6-10 eurot ruutmeetri kohta), märkides, et kolmanda isiku hoone on abihoone ja tegemist pole eelprojektiga, vaid pelgalt arvamusega. Kaebajad märgivad ka, et kuna eelprojekti ja arvamuse on koostanud sama isik (Mikk Pärdi), siis tuleb eeldada, et asukoha sobivuse analüüs oli juba projekteerimise käigus teostatud ning eelprojekti alusel alusel mõne 3D vaate lisamine võtab aega mõne minuti.
31.2.4.Kohus on seisukohal, et erialateadmistega asjatundja arvamus on olnud vajalik, et tõendada kolmanda isiku väiteid hoone sobivusest asukohta ning sobivate alternatiivide puudumisest. Seega on selline dokumentaalne tõend asja lahendamisel asjakohane ja kolmanda isiku õiguste kaitseks vajalik. Kohus nõustub küll kaebajatega, et arvamuse on koostanud sama isik, kes ehitise eelprojekti, mistõttu on hoone asukoha sobivuse analüüs olnud hõlmatud juba eelprojekti ja ka eskiisi staadiumis. Seejuures on arvamus esitatud aga eelprojektist ja eskiisist erinevas formaadis, eeldades seisukohtade esitamist kohtuvaidluse esemest lähtuvalt. Kohus nõustub kaebajatega, et kolmanda isiku taotletud menetluskulu on ülepaisutatud, ning peab põhjendatuks dokumentaalse tõendi saamise kulu 500 euro ulatuses, mis mõistetakse HKMS § 108 lg 8 ja § 109 lg 6 alusel välja kaebajatelt võrdses osas.
31.3.Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud. Kui vastustajal siiski on menetluskulusid tekkinud, tuleb need jätta HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel tema enda kanda. 21(22)