Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-357
Haldusasi
M. R., L. Ö., R. V. ja R. K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2023 korralduse nr 54 „Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – M. R., L. Ö., R. V. ja R. K., esindajad v.adv. Ronald Riistan ja adv. Alina Aleksejeva Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmandad isikud – R. T. (esindajad v.adv. Carri Ginter ja v.adv Britta Retel), P. R., B. H., C.-P. T., E. D., E. J., E. I., OÜ Forcom Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamise vorm
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-23-357 saatis vastustaja kinnistute omanikele R. T. ja OÜ-le Favorte (s.o Seebi tn 4 arendaja) kirja nr 3-2/139 (dtl 384), kus palus põhjendada, miks on kahele kõrvuti asetsevale kinnistule vaja koostada kaks eraldiseisvat DP-d, kuivõrd OÜ Favorte oli vahepeal esitanud eraldiseisva DP algatamise taotluse Seebi tn 4 kinnistu osas. R. T. andis teada, et on nõus eraldi menetlusega juhul, kui Seebi tn 4 // Oksa tn 2 omanik kooskõlastab Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kinnistu planeeringulahenduse (dtl 255). OÜ Favorte juhatuse liige andis vastava kinnituse (dtl 256257).
2(24)
3-23-357 planeeritaval territooriumil asuva kinnisasja praegune või teadaolev tulevane omanik, külgneva kinnisasja omanik ning teiste selliste kinnisasjade omanikud, mille maakasutus- ja ehitustingimusi DP-ga kavandatav oluliselt mõjutab. Käesoleval juhul on reaalne koostöö Oksa tn 2 // Seebi tn 4 omanikega tegemata. Planeeritud hoone asukoht on naaberkrundi piiril ning kaebajate korteriomandite aknad asuvad planeeritava hoone küljel, mistõttu mõjutavad DP-ga kavandatavad maakasutus- ja ehitustingimused oluliselt kaebajate õigusi. 3) Kuni 2020. aastani oli Seebi tn 4 // Oksa tn 2 kinnistu omanikuks OÜ Studio 50 Invest. Favorte OÜ sai OÜ Studio 50 Invest ainuosanikuks alles 14.05.2019 ning selle hetkeni ei olnud Favorte OÜ kuidagi OÜ-ga Studio 50 Invest seotud. 2020. a müüdi korterid praegustele omanikele (sh kaebajatele). Favorte OÜ ei ole kunagi olnud Seebi tn 4 // Oksa tn 2 kinnistu omanik. Vaidlustatud DP raames ei ole seega kordagi kaasatud Seebi tn 4 // Oksa tn 2 eelmist ega praeguseid omanikke. DP esitaja on huvitatud DP kehtestamisest ja hoone püstitamisest, mistõttu Favorte OÜ-ga teostatud koostöö on formaalne. Favorte OÜ õigused ei olnud puudutatud ning tema oli huvitatud mõlema hoone (Tondi tn 37// Seebi tn 2 ja Seebi tn 4 // Oksa tn 2) püstitamisest, mistõttu tema poolt teostatud koostöös puudub objektiivsus ja reaalne huvitatus. Puudutatud isikute arvamus ja õigused jäeti tähelepanuta vaatamata sellele, et juba 3 aastat enne DP kehtestamist said nad Seebi tn 4 // Oksa tn 2 asuvate korteromandite nr 3, 8, 14 ja 20 omanikeks. Seebi tn 4 // Oksa tn 2 kinnistu omanike ja elanike planeerimismenetlusse kaasamata jätmine on õigusvastane ja riivab kaebajate subjektiivseid õigusi. 4) Vastavalt Kristiine Linnaosa üldplaneeringule (ÜP) tuleb krundi asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende, hoonete ja abihoonete paigutamisel, arvestada naabrite privaatsusvajadusega (lk 38). Kaebajatega koostöö tegemata jätmisel on jäänud vastustaja poolt analüüsimata kaebajate privaatsuse säilitamise küsimus. DP-s planeeritud hoone asukoht on Seebi tn 4 // Oksa tn 2 krundi piiril ning vahemaa olemasoleva ja planeeritava kinnistu vahel on DP kohaselt 8 m, kuid faktiliselt vähemgi. Päästeametiga oli kooskõlastatud DP tingimusel, et planeeritud elamu kaugus olemasolevatest naaberhoonetest on vähemalt 8 m. Vastavalt kaebuses esitatud informatsioonile näitab Maa-ameti geoportaali kaudu tehtud mõõdistus, et vahemaa planeeritavalt hoonelt olemasoleva kinnistuni jääb heal juhul 5,55 m. Kuna kaebajate korteromandite ja planeeritava hoone korterite aknad asuvad teineteise vastu, väheneb kaebajate era- ja perekonnaelu privaatsus oluliselt. On ilmselge, et kui kaks hoonet asuvad teineteisest 5 m kaugusel ning mõlema aknad asuvad naabri kinnistu suunas, on nende elanike elu üksteisele jälgitav, eriti pimedal ajal, kui valgustatud akendel on nähtav kogu ruum ja ruumis asuv sisustus ja inimesed. DP-st ega muudest maja plaanidest ei selgu, et aknaid kaebajate korterite vastu ei kavandata ning kolmas isik ei ole sellise väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. 5) Kristiine Linnaosa ÜP kohaselt võib lahtise hoonestusviisi puhul planeerida uue põhihoone külgmisest krundipiirist üldjuhul 4 m kaugusele. Kaugus tagumisest krundipiirist määratakse DP-ga, arvestades naaberkrundi hoonestuse iseloomu ja valgustustingimusi. Soovitatavalt võiks see olla võrdne hoone kõrgusega, aga mitte vähem kui 4 m (lk 38, p 10). Käesoleval juhul jääb ÜP-s märgitud 4 m vahe krundi piirist täitmata. Eeltoodu riivab kaebajate subjektiivseid õiguseid päikesevalgusele ning vaatele. 6) On üldtuntud fakt, et loomuliku valguse piisavus või puudus mõjutab otseselt tervist. Insolatsiooni normid on sätestatud erinevates standardides, nt kuni 31.12.2021 kehtis standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja alates 31.12.2021 kehtib uus standard EVS-EN 170377:2019+A1:2021. Vastavalt Kristiine linnaosa ÜP-le (lk 39) tuleb uute hoonete kavandamisel olemasolevate elamute naabrusse tagada neis vajalike valgustustingimuste säilimine vastavalt standardis EVS 894:2008+A1:2010 nõutule. Terviseameti poolt DP kooskõlastamise tingimuseks oli insolatsioonistandarditega naabermajade suhtes arvestamine. Insolatsiooni hindamine on oluline, tagamaks kaebajate 3(24)
3-23-357 õigust tervisele ja piisavale loomulikule valgusele. DP raames on küll insolatsiooniuuringuid tehtud, kuid Terviseametiga on kooskõlastatud ainult 28.06.2018 insolatsiooniuuring. 05.01.2021 insolatsiooniuuring ei ole Terviseametiga kooskõlastatud. Samuti on ekspert MikkPeep Soopere 25.11.2020 ja 05.01.2021 insolatsiooniuuringutes jõudnud diametraalselt vastupidistele tulemustele, mistõttu tema poolt DP raames teostatud insolatisooniuuringud on ebaobjektiivsed ja ebausaldusväärsed. Üheski M.-P. Soopere poolt tehtud uuringus ei ole ka arvestatud abihoonega, mis võib mõjutada 1. korrusel asuva korteri insolatsiooni. Vastustaja tuvastas, et naabrusõigused on tagatud ja insolatsiooninormid on täidetud ilma usaldusväärsete ja Terviseametiga kooskõlastamata insolatsiooniuuringuteta. 7) Insolatsiooniuuring ei anna tegelikku ülevaadet päevavalguse piisavusest. Päevavalgustegur iseloomustab siseruumide valgustatust päevavalgusega hajuskiirguse (ehk pilvise ilma) puhul, insolatsioon iseloomustab siseruumide valgustatust otsese päikesekiirgusega. Seega omab inimeste tervise jaoks tähtsust just päevavalgus ehk loomulik valgus, mitte insolatsioon eraldi, sest insolatsiooni on päevavalguse osa. Nimelt koosneb päevavalgus päikese- ja hajuskiirgusest, mis reguleeritakse ühe standardiga. Seetõttu tuleb loomuliku valguse normi järgimiseks teostada uuring nii insolatsiooni kui ka päevavalgusteguri osas. Päevavalgustegur on oluline hoonetes, kus inimesed viibivad pidevalt ja vajavad oma tegevusteks päevavalgust – nt elamud, kontorihooned, haridusasutused, tervishoiuasutused. DP osas on päevavalgusteguri uuring tegemata jäetud. Veelgi enam, DP raames tehtud insolatsiooniuuring on tehtud standardi EVS 894:2009/A2:2015 alusel, mis kehtis kuni 31.12.2021 ega arvestanud tegelike asjaoludega (seina paksus, akna sügavus, rõdude varjav efekt, valguse nurk jms). Kehtestatud DP-ga on jäetud analüüsimata kaebajate õigused piisavale loomulikule valgusele. 8) Kaebajad tellisid päevavalgusteguri uuringu O3 Technology OÜ-lt. See viidi läbi vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 ning uuringust selgub, et planeeritav hoone mõjutab märgatavalt Seebi 4 korterelamu loode fassaadis olevate 1.3. korruse eluruumide päevavalguse kättesaadavust. Uuringu tulemustest selgub, et kaebajale IV kuuluva korteri (asub 1. korrusel) ning kaebajale III kuuluva korteri (asub 2. korrusel) päevavalguse tase on juba praegu normist madalam, nimelt ainult ühe toa päevavalgustegur saavutab minimaalse sihtväärtuse. Pärast planeeritava hoone ehitamist kehtestatud DP-s sätestatud tingimustel väheneb kaebaja IV korteri loomulik valgus 42%-55% võrra (tubades 42% võrra ning elutoas/köögis 55% võrra) ja kaebaja III korteri loomulik valgus väheneb 41%55% võrra (tubades 41% võrra ning elutoas/köögis 55% võrra). Kaebajale I kuuluva korteri (asub 3. korrusel) päevavalguse tase on samuti juba praegu normist madalam ning ainult ühe toa päevavalgustegur saavutab minimaalse sihtväärtuse. Pärast planeeritava hoone ehitamist väheneb kaebaja I korteri loomulik valgus 28%-50% võrra (ühes toas 28% võrra, teises toas 34% võrra ning elutoas/köögis 50% võrra). Kaebajale II kuuluva korteri (asub 4. korrusel) päevavalguse tase on teiste kaebajatega võrreldes parem, kuid ikkagi normist madalam – ainult ühe toa päevavalgustegur saavutab minimaalse sihtväärtuse. Pärast planeeritava hoone ehitamist väheneb kaebaja II korteri loomulik valgus 3%-39% võrra (ühes toas 3% võrra, elutoas/köögis 39% võrra ning teises toas 23% võrra). Päevavalgusteguri analüüsist ei saa küll järeldada, kas insolatsioon on piisav või mitte, kuid selle põhjal saab väita, et päevavalgus ja loomulik valgus jäävad kaebajate korterites pärast uue hoone ehitamist puudulikuks. See omakorda tekitab probleeme tervisega. Loomuliku valguse puudus toob kaasa kaebajate korteriomandite väärtuse vähenemise ning elektri suurema tarbimise (lisakulud). Tähtsust ei ole, et vastustajal ja kolmandal isikul ei olnud võimalik kaaluda ega analüüsida kaebajate tellitud päevavalguse arvutust. Samuti ei oma tähtsust, kas kaebajad teadsid, et naaberkruntidel plaanitakse hoone ehitada või mitte.
4(24)
3-23-357 9) Aken on oluline mitte üksnes piisava valguse tagamiseks, vaid tähtis on ka aknast avaneva vaade tagamine (vt Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 30 ja 14.05.2022 otsus nr 33-1-25-02, p 21). Käesoleval juhul, arvestades kaebajatele kuuluvate korterite akende ja uue hoone asukohta, selgub, et DP-s sätestatud tingimustel ehitamisel kaotavad kaebajate korterite aknad oma n-ö vaate funktsiooni ehk vaade akendest piirdub ehitatava maja seinaga. 10) DP raames ei ole teostatud mürauuringut Seebi tn 4 // Oksa 2 kinnistu osas. Seega on arvesse võtmata kaebajate õigused ja riskid müra osas ehk DP kinnitamisel on järjekordselt arvestamata kaebajate tervisega. Müra taseme uurimise kohustus tuleneb nii seadusest (PlanS § 126 lg 1 p 12) kui ka Terviseameti kooskõlastusest. DP seletuskirjas on küll sätestatud, et planeeritud hoone toimib kvartalisisesele alale mürabarjäärina, kuid selge ei ole, millisel uuringul või ekspertarvamusel eelnimetatud järeldus põhineb. 11) Planeeritud alal rajatakse varem kavandatust vähem parkimiskohti. Vastavalt Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kaasosanikega kooskõlastatud parkimise joonisele on planeeringuga ette nähtud parkimiskohtade arv krundil 19, millest 9 on kavandatud uue planeeritud hoone teenindamiseks. Olemasoleva hoone teenindamiseks on planeeritud 10 parkimiskohta. Kehtestatud DP-s planeeritakse 19 parkimiskoha asemel 16 parkimiskohta. Vähem parkimiskohti planeeritud krundil suurendab parkimiskoormust teistel kruntidel (sh Seebi tn 4 // Oksa tn 2 kinnistul). Suure tõenäosusega hakkavad parkimiskohata jäävad isikud n-ö suvaliselt parkima, takistades kaebajatel oma kohtadele parkimist ning võib tekkida liikluspiiramise oht (kui valesti pargitud sõiduk takistab teiste sõidukite liikumist). Juba praegu on kaebajate maja ümbruses parkimisega probleeme: autosid pargitakse valesti ja eelnevaga muutub liiklus märkimisväärselt ohtlikumaks ka kaebajate jaoks, sest planeeritava maja ja kaebajate maja vaheline tee on kaebajate ainus autoga väljapääs liiklusesse ning juba praegu takistavad valesti pargitud autod vaidlusaluses piirkonnas kaebajate liikumist. DP kohta on antud kooskõlastus Tallinna Transpordiameti poolt, kuid see on antud tavalise kirjavahetuse vormis ning täpselt ei ole teada, mida on amet kooskõlastanud parkimiskohtade ja parkimiskorralduse osas. Käesoleval juhul on jäänud analüüsimata muutunud parkimiskohtade arvuga seotud risk (vt Tallinna Halduskohtu 02.06.2021 otsus nr 3-20-2358). 12) DP põhineb osaliselt kehtetuks muutunud õigusaktidel ning aegunud kooskõlastustel. Telia Eesti AS poolt 11.06.2016 antud kooskõlastus kehtis kuni 10.07.2017 ning viimase poolt 03.09.2015 väljastatud tehnilised tingimused kehtisid kuni 02.09.2016. Ka AS Tallinna Küte tehnilised tingimused kehtisid kuni 10.09.2017 ehk on DP kehtestamisel aegunud. Samuti on erinevate asutustega kooskõlastatud erinevad DP seletuskirjade versioonid. Nimelt on kaasomanikega ning AS-iga Tallinna Küte kooskõlastatud seletuskirjad, millele vastavalt plaaniti püstitada 4-korruseline elamu (ehitusalune pind kuni 170 m2), kuid kehtestatud DP kohaselt plaanitakse püstitada 5-korruseline elamu (ehitusalune pind kuni 190 m2). Samuti oli Terviseametiga kooskõlastatud kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu või äriruumidega korterelamu ning 1-korruselise abihoone püstitamine.
5(24)
3-23-357 2) Kaebajad heidavad ette, et vastustaja ei kaasanud neid Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kinnistu DP menetlusse. Kaebajad omandasid korterid Seebi tn 4 kinnistul pärast vaidlusaluse DP väljapanekut ja nagu märkis Rahandusministeerium oma 18.03.2021 kirjas nr 15-4/1364-2, ei saanud kohalik omavalitsus käsitleda kaebajaid sel ajal õigustatud isikutena ega kaasata kaebajaid menetlusse. Kinnisvara omandamisel on igaühe enda hoolsuskohustus tuvastada omandatavat kinnisasja mõjutavad asjaolud, sh naaberkinnistuid puudutavad DP-d. Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kinnistu DP ja selle menetluse asjaolud olid ja on kättesaadavad avalikust Tallinna planeeringute registrist. DP tingimuste mittesobivuse korral olnuks kaebajatel võimalus korteriostust Seebi tn 4 majja loobuda. Planeerimisseadus ei näe ette, et DP menetlusega tuleb igakordselt uuesti alustada, kui naabrusesse ilmub uusi korteriomanikke. 3) Päevalgus on päikesekiirguse nähtav osa, mis koosneb päikesevalguse ja taevavalguse kombinatsioonist, kus päikesevalgus on otsese päikesekiirguse nähtav osa ja taevavalgus on taeva hajukiirguse nähtav osa. Insolatsioon on ruumi paistev otsene päikesekiirgus. Eestis kehtis varasemalt insolatsiooni käsitlev Eesti oma standard EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“, mis muutus kehtetuks 31.12.2021 seoses asjaoluga, et insolatsiooni kohta on ilmunud uus Euroopa standard EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ – see aga paraku Eesti laiuskraadile ei sobi. Seega tunnistati kehtetuks 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 1 lg 4, kus oli viide mh Euroopa standardile, millele vastamisel loetakse nõuded eluruumile täidetuks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) egiidi all koostati „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“ (MKM juhend), mis järgib Eestis aastakümneid rakendamisel olnud ja hea tava hulka kuuluva standardi EVS 894:2008/A2:2015 põhimõtteid. Juhendi kohaselt: „Insolatsiooni kestus peab olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3-tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3- toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2- ja 3-toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Elamute põhja- lõunasuunalise orientatsiooni puhul kus päike saab paista kõikidesse tubadesse võib katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini.“ Standardid ei ole kohustuslikud, aga kuuluvad EhS §-s 7 sätestatud hea tava hulka. Majandusja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 kohaselt tuleb eluruumis tagada piisav loomulik valgus. Määrus ei sisusta, milline on piisav loomulik valgus. Planeeringumenetlustes on vastustaja pikaaegse praktika kohaselt sisustanud loomuliku valguse piisavust selliselt, et see on piisav, kui tagatud on standardi kohane (nüüd MKM juhendi kohane) insolatsioon. Ka on Terviseamet oma kooskõlastuskirjas viidanud, et tagada tuleb piisav insolatsioon vastavalt standardile EVS 894:2008+A2:2015. Kaebajate esitatud fotode seeria ei tõenda insolatsiooni ja loomuliku valguse ebapiisavust kaebajate korterelamus 4) Forcom Arendus OÜ (arhitekt P. Soopere) koostas 05.01.2021 insolatsioonianalüüsi, mille eesmärk oli selgitada, kuidas mõjutab planeeritav Tondi tn 37 // Seebi tn 2 hoovimaja ehitamine Seebi tn 4 // Oksa tn 2 elamu korterite insolatsiooni olukorda. Analüüs vastab nii nüüdseks kehtetule Eesti standardile EVS 894:2008/A2:2015 kui ka praegu järgitavale MKM juhendile. Analüüsis leitakse kokkuvõtlikult, et planeeritava maja poole jääval loodefassaadil on igal korrusel üks 3-toaline rõdudega korter ning praeguses olukorras on kõigil neljal korrusel nende korterite insolatsiooni kestus üle 5 tunni, mis on rohkem kui piisav. Nurgatoa insolatsioon kõigil neljal korrusel väheneb küll 3,5 tunnini, mis on vastavalt standardile ikka veel piisav kestus.
6(24)
3-23-357 Kaebajate kahtlused seoses arhitekt P. Soopere pädevusega on asjakohatud. P. Soopere on olnud ka üks EVS 894:2008 Eesti standardi EVS 894:2008/A2:2015 koostajatest. Eelviidatud insolatsiooni analüüs käsitles hoonet, mis oli pärast DP vastuvõtmist kolmanda isiku poolt suuremaks korrigeeritud. Kuna kolmas isik korrigeeris hoone vastustaja märkuse peale DP kehtestamise ajaks vastuvõtmisel ettenähtud suurusesse tagasi ehk tegelikult on DP-s kavandatud väiksem hoone, kui seda käsitleb 05.01.2021 insolatsiooni analüüs, ei pidanud vastustaja vajalikuks uue insolatsiooni analüüsi tellimist, sest väiksem hoone mõjutab kaebajate kortermaja insolatsiooni olukorda vähem kui suurem hoone. Insolatsiooni olukorda kaalutakse uuesti ehitusprojekti menetluses – DP ei anna lõplikku ehitusõigust, vaid üksnes eeltingimused ehitusprojekti koostamiseks. 5) Kaebajad on tellinud insolatsiooni analüüsi, kuid Seebi tn 4 // Oksa tn 2 kinnistu ehitusprojekti uurides selgus, et kaebajate tellitud insolatsiooni analüüs ei ole korrektne – ehitatud elamul jäävad Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kinnistu poole 3-toalised korterid, mille enamus aknaid on vastasmaja poole, nurgapealsel magamistoal on aga aken ka hoone esiküljel ehk kirdesse, millega uuringus ei ole arvestatud. Seda asjaolu on R. K. selgitatud vastustaja 25.01.2021 kirjas. 6) Kui on tagatud elamu insolatsiooni nõuetekohasus, on elamule üsna ilmselt tagatud ka piisav päevavalgus. Vastustajal ei olnud DP menetluses võimalik kaaluda ega analüüsida kaebajate tellitud päevavalguse arvutust, mis on koostatud 15.02.2023, sest Tondi tn 37 // Seebi tn 2 DP kehtestati 18.01.2023. DP kehtestamiseks on planeerimisseaduses ette nähtud kindel menetluskord – vastuväiteid, millega planeeringulahenduses on võimalik arvestada, saab esitada pärast DP vastuvõtmist korraldataval avalikul väljapanekul. DP vastuvõtmisega kinnitab planeeringu koostamise korraldaja, et DP vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (PlanS § 134). DP vastuvõtmisega saab huvitatud isik kindluse, et planeeringulahendust ei muudeta enam muul moel, kui üksnes avalikul väljapanekul esitatud kirjalike vastuväidete alusel. Kaebajad on O3 Technology OÜ analüüsi päevavalguse osas esitanud pärast DP kehtestamist. Seebi tn 4 // Oksa tn 2 kinnistu endine omanik arendaja OÜ Favorte kinnitas, et talle sobib Tondi tn 37 // Seebi tn 2 planeeringulahendus. 7) Kaebajad heidavad ette, et DP vastuvõtmisel plaaniti Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kinnistule kuni 4 maapealse korrusega korterelamu ehitamist, kuid kehtestatud DP annab võimaluse kuni 5 maapealse korrusega hoone ehitamiseks. Korruselisuse muutus on formaalne ja tingitud muudatusest majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Seda on selgitatud ka vaidlusaluse DP kehtestamise korralduse lisas (põhimotiivid ja kaalutlused). 8) Kaebajad väidavad, et Päästeamet kooskõlastas DP tingimusel, et planeeritud elamu kaugus olemasolevatest naaberhoonetest on vähemalt 8 m. Sellist tingimust Päästeameti kooskõlastus ei sisalda. DP seletuskirja p-s 6.3 selgitatakse, et uute hoonete planeerimisel on arvestatud hoonete vaheliste kujadega ning uute hoonete kaugus teistest hoonetest on enam kui 8 m, va projekteeritud elamu kaugus Oksa tn 2 // Seebi tn 4 kinnistu elamust, mille poole on elamule planeeritud tuleohutusnõuetele vastav sein. 9) Kaebajate viidatud kehtetud õigusaktid ja standardid kehtisid vaidlusaluse DP lahenduse koostamise ajal – s.o algatamise järgselt ja enne vastuvõtmist. Ei saa pidada mõistlikuks, et igakordselt, kui muutub mõni õigusakt, tuleb DP lahendust n-ö uuesti koostama hakata. Asjaolu, et DP-s viidatakse selle lahenduse koostamise ajal kehtinud õigusaktidele ja standarditele, on kooskõlas HMS § 5 lg-st 5 tuleneva põhimõttega.
7(24)
3-23-357 10) Ka kaebajate viidatud DP menetluses antud kooskõlastused (Telia Eesti AS ja AS Tallinna Küte) kehtisid DP lahenduse koostamise ajal. Ei ole mõeldav, et need võiksid kehtida kogu DP menetluse jooksul, mis võib mõnikord olenevalt asjaoludest üsna pikaks kujuneda. Seega ongi juba DP seletuskirjas ette nähtud, et ehitusprojekti koostamise ajaks tuleb taotleda võrguettevõtjatelt uued tingimused ja kooskõlastused (vt p 5.11). Transpordiameti e-kirjaga kolmanda isiku arhitektile antud heakskiit DP liikluse ja parkimise osale ei ole samuti midagi ebatavalist – selline suhtlus on tavapärane linna ametiasutuste ja menetlusosaliste vahel, et kiirendada menetlust ja vastastikust arusaamist. 11) Väär on kaebajate väide, et vastustaja ei ole kaasanud DP menetlusse Seebi tn 4 kinnistu eelmist omanikku arendajat OÜ-d Favorte. OÜ Favorte oli Tondi tn 37 // Seebi tn 2 DP menetlusse kaasatud. OÜ Favorte esitas avalikul väljapanekul DP-le ettepanekuid ja vastuväiteid, millega vastustaja arvestas ning misjärel OÜ Favorte teatas, et tal edasised vastuväited DP-le puuduvad. 12) Asjakohased ei ole kaebajate väited, justkui vastustaja ei tohiks Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kinnistu osas DP-d kehtestada, kuna ta ei ole soovinud asuda sama ala osas DP menetlust läbi viima 2005. a ja 2006. a. Kaalutlused, miks 2005. a ja 2006. a ei pidanud Tallinna linn alal DP menetlust võimalikuks, ei oma käesolevas asjas vaidlustatud DP-ga puutumust. Vaidlustatud DP on õiguspärane ja selle menetlus on läbi viidud õiguspäraselt. 13) Kaebajad ei selgita, miks oleks pidanud antud juhul DP menetluse käigus tegema mürauuringu naabrite õigustest lähtuvalt, ka ei viita kaebajad siinkohal ühelegi õigusaktile. Ümbritsevate hoonete puhul hinnatakse müraolukorda juhul, kui planeeritakse ehitist, mis võib piirkonna mürataset märkimisväärselt tõsta. Käesoleval juhul sellise juhtumiga tegu ei ole. Vaidlusaluse DP eesmärk on elamumaa sihtotstarbega Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kinnistu sihtotstarbe muutmine kuni 15% ulatuses ärimaaks ja vähemalt 85% ulatuses elamumaaks ning krundile ehitusõiguse määramine olemasoleva kuni 5 maapealse korrusega äriruumidega korterelamu rekonstrueerimiseks ning uue kuni 5 maapealse korrusega korterelamu või äriruumidega korterelamu ning 1-korruselise abihoone ehitamiseks. Lisaks märgitakse DP seletuskirja p-s 4.11, et planeeritud hoone vastab oma kõrguselt ja suuruselt Tondi ja Seebi tänavate vahelise kvartali hoonete vastavatele näitajatele ning samas toimib planeeritud hoone kvartalisisesele alale mürabarjäärina. Ka Terviseameti kooskõlastusest ei tulene, et naaberkinnistute omanike õiguste või huvide kaitseks tuleks DP menetluse käigus koostada mürauuring. Asjakohaselt on koostatud Akukon OY Eesti filiaali poolt „Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine“, kus on antud soovitused edasiseks projekteerimiseks. 14) Jääb arusaamatuks, mil viisil võiks vaidlusaluse DP-ga ettenähtud parkimiskorraldus rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi, kuivõrd DP-s on ette nähtud, et parkimine lahendatakse hoovisiseselt. Kaebajate parkimine on tagatud oma kinnistul oma maja all. Vastavalt vaidlusaluse DP seletuskirja p-le 4.7 on parkimiskohtade arvutuse aluseks on võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006 – 2014“ vahevööndi norm. DP seletuskirja samas punktis on selgitatud, miks olemasoleva hoone puhul parkimisnormatiivi ei rakendata. Tallinna linn on juba pikemat aega lähtunud parkimiskorraldusest, mille eesmärk on linna autostumist vähendada ja suunata linnaelanikke kasutama ühistransporti. Kaebajate esitatud suvalised parkimistrahvi saanud autod ei tõenda DP õigusvastasust. Kaebajate väide, et parkimislahendus ei vasta standardile EVS843:2016, on asjakohatu. Nimetatud standard rakendub avalikult kasutatavate tänavate, kõigi tiheasustusaladel paiknevate avalikult kasutatavate kohalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede projekteerimisel ning kohalikke teid käsitlevate planeeringute koostamisel. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas võiks vaidlusaluse DP õiguspärasust mõjutada kaebajate poolt esitatud dokument „Kaasosanikkudega kooskõlastus“. 8(24)
3-23-357 15) DP-s ette nähtud ehitusõigust täpsustatakse ja konkretiseeritakse DP alusel koostatavas ehitusprojektis, kus nähakse ette vastavad arhitektuursed ja ehitus-tehnilised lahendused, mh täpsustub ehitusprojektis hoonete vaheline kaugus. Kaebajatel on võimalik oma seisukohti esitada ehitusloa menetluses.
3-23-357 planeeringutest personaalselt uusi naabreid. Ka olukorras, kus vastustajale pidi olema teada uue maja valmimine, ei võimaldanud kuni 01.07.2015 ega ka kehtiv PlanS minna menetluses tagasi. Kehtiv õigus ei kohusta planeeritut uuesti algatama, kui piirkonda lisandub uusi elanikke. Kui planeering on vastu võetud, sh läbinud avalikustamise, eeldab kehtiv õigus selle lõpliku kehtestamise otsuse ettevalmistamist, mitte menetluse uuesti algatamist. Vahetult pärast korterite soetamist alustas kaebaja IV aktiivset kirjavahetust. Kohalik omavalitsus on kirjadele vastanud ja selgitanud DP menetlusseisu. Seega olid elanikud informeeritud ning ka menetlusse kaasatud. Menetluses on arvestatud naabermaja elanikega. Insolatsioon on nõuetekohane ning privaatsus ei vähene, sest kaebajate korterite vastu tulev sein on tulemüür, kuhu aknaid ei kavandata. 4) Insolatsiooniküsimust on DP menetluse käigus põhjalikult analüüsitud ning uuringud tellitud. Selleks, et selgitada välja, kuidas mõjutab planeeritav uus hoone kagu suunas äsja ehitatud kaebajate maja korterite insolatsiooni olukorda, telliti 25.11.2020 insolatsiooni analüüs OÜ-lt FASSAADIPROJEKT (P. Soopere). Insolatsiooni on hinnatud vastavalt Eesti standardile EVS 894:2008/A2:2015. Olukorras, kus õigusnormidega ei ole sätestatud kriteeriume hindamaks, kas ruumis on tagatud piisav loomulik valgus, saab standard valdkonna kirja pandud hea tavana olla lähtepunktiks planeeringuga kavandatava hoonestuse mõju hindamisel lähedal asuvate eluruumide insolatsioonile (TrtRKo 31.10.2018, 3-17-2467, p 23). 25.11.2022 koostatud analüüsist selgub, et MKM juhendi ja EVS 894:2008 standardi kohaselt on 3-toaliste korterite puhul nõutav piisava insolatsiooni kindlustamine korteri ühes toas. Analüüsis on vaadeldud siiski iga korteri kahte tuba, et kinnitada korteri piisava insolatsiooni kadumist sõltumata vaatlusaluse toa valikust. Kokkuvõttes on järeldatud, et uue hoone poole jääval loodefassaadil on igal korrusel üks kolmetoaline rõduga korter. Praeguses olukorras on kõigil neljal korrusel nende korterite insolatsiooni kestus kolm tundi, mis on rohkem kui piisav. Korterite insolatsiooni on vastavalt standardile EVS 894:2008 loetud piisavaks, mis on kooskõlas nii MKM juhendiga kui ka ÜP-ga (lk 39). 25.12.2020 koostatud insolatsiooniuuringust selgub, et kaebajate maja korterelamu kolmetoaliste korterite magamistoas (asub põhjanurgas) on insolatsiooni kestus üle viie tunni, mis on vastavalt standardile enam kui piisav. See järeldus lähtub mh asjaolust, et kõigil kaebajatel on korterites ka nurgatuba, millel on kaks akent, st üks aken vaidlusaluse maja poole ning teine aken Seebi tänava poole. 5) Väär on DP kehtestamise otsust hinnata O3 Technology OÜ analüüsi põhjal. See koostati alles 15.02.2023. Vastustaja sai kaalutlusotsuse tegemisel lähtuda olemasolevatest analüüsidest. Kaebajate väide DP nõuetele mittevastavuse osas on ka vähemalt osaliselt vastuolus analüüsi järeldustega. Analüüs toob välja: „Planeeritav hoone mõjutab märgatavalt kaebajate maja korterelamu loode fassaadis olevate 1-3 korruse eluruumide päevavalguse kättesaadavust.“ Kaebaja II korter asub neljandal korrusel. Järelikult kinnitab kaebajate poolt tellitud uuring, et mõju kaebajale II on väheoluline. Analüüs ei ole usaldusväärne DP õiguspärasuse hindamiseks. Päevavalgusteguri arvutamisel ei saa teha järeldusi insolatsiooni osas. Samuti ei koostata DP menetlustes päevavalgusteguri analüüsi. Ekspert P. Soopere on kinnitanud, et olemasoleva hoone puhul on päevavalgusteguri määramine arvutustel ka väär, kuivõrd päevavalgusteguri määramine peab põhinema reaalsetel mõõtmistel. Järelikult ei saa analüüsi tulemusel asuda seisukohale, et insolatsiooninõuded ei ole tagatud. Kohtupraktikast ei nähtu, et päevavalguse piisavust tuleks käsitleda päevavalgusteguri määramise alusel. P. Soopere on pikaajalise kogemusega spetsialist, keda on kaasatud eksperdina, sh tunnistajana paljude erinevate kohtuasjade juurde. Hilisematest lahenditest ka Tallinna Ringkonnakohus ei ole pidanud vajalikuks haldusasjades nr 3-18-873 (p 15) ja 3-18-557 kahelda OÜ Fassaadiprojekt arhitekt P. Soopere insolatsioonianalüüse puudutavates järeldustes või veel 10(24)
3-23-357 vähem pädevuses. Samas puudub kolmandal isikul ülevaade O3 Technology OÜ referentsidest, samuti ei ole kohtupraktika kohaselt O3 Technology OÜ arvutusi kasutatud varasemalt insolatsiooni puudutavate vaidluste lahendamisel, st planeeringute või ehitusprojektide õiguspärasuse hindamisel. 6) Viide uuele standardile ei ole aluseks DP õigusvastasuse tuvastamiseks. Nagu varasemalt viidatud, on standardid kehtivate õigusaktide kohaselt määratletavad hea tavana, mitte õigusaktidena. DP kui haldusakt peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Uue standardiga on muutunud insolatsiooninõuded leebemaks. Standard toob välja (Tabel A.4 Insolatsiooni soovitused, lk 19), et keskmiseks päikesevalguse kestuseks elamispinnal on vajalik, et vähemalt ühes elamispinna ruumis oleks minimaalse päevavalguse kestuseks 1,5 tundi ja keskmiseks kestuseks kolm tundi. Antud juhul on DP realiseerimisjärgselt tagatud igal juhul nii minimaalne kui ka keskmine päevavalgus. Lisaks ei määratle uus standard nt nõuet, et uute majade planeerimisel ei tohiks valgustingimused väheneda enam kui 50%. Eelnevat arvesse võttes lähtuvad DP raames koostatud analüüsid isegi karmimatest nõuetest kui eeldab uus standard. Järelikult ei ole sisulise tähendusega see, et DP menetluses põhinevad analüüsid tuginevad varasemale standardile. 7) DP ei ole õigusvastane ka põhjusel, et Terviseamet on andnud kooskõlastuse enne 2020. a insolatsiooniuuringute valmimist. Terviseamet kooskõlastas 13.07.2018 kogu Tondi nt 37 // Seebi tn 2 kinnistu DP ehk lahenduse, mille raames oligi kavandatud kinnistule nii kaebajate maja kui ka uus maja. Pärast kooskõlastamist on hoone asukohta muudetud soodsamaks kaebajate maja suhtes ning hoonete kõrgust ei ole muudetud. Puudub vaidlus, et uue maja valmimisel kaasneb valgustingimuste vähenemine, kuid igal juhul on kõigi kaebajate korterites tagatud enam kui minimaalne vajalik valgus. Samuti ei kaasne olemasoleva olukorraga võrreldes valgustingimuste ülemäärast vähenemist. 8) Vastab tõele, et DP-s on viidatud määrustele, mis DP kehtestamisel enam ei kehtinud. Tegemist on siiski seletuskirja veaga, mitte DP õigusvastasusega. Kolmas isik ei vaidle vastu, et näiteks Telia Eesti AS ja AS Tallinna Küte (uue nimega AS Utilitas Tallinn) kooskõlastustel oli määratletud kehtivusaeg. See ei ole siiski määrav DP õiguspärasuse tuvastamisel. Kooskõlastuse kehtivus on oluline DP vastuvõtmisel, mitte selle kehtestamisel. On tavapärane, et planeerimismenetlused Tallinna linnas venivad. Kehtiv õigus ei eelda, et enne DP kehtestamist küsitakse uuesti kooskõlastusi, kui olulised asjaolud või kehtivad õigusaktid ei ole muutunud osas, milles need mõjutavad DP sisulist õiguspärasust. Samuti ei eelda kooskõlastus selle digitaalselt allkirjastamist. Lisaks ei ole kaebajad näidanud, kuidas need pisivead on mõjutanud DP sisulist õiguspärasust ning sellest tulenevalt ka kaebajate õigusi. Kaebajate põhiväited ei tugine sellele, et Telia Eesti AS (interneti kaabli asukoht) või ka AS-i Tallinna Küte (maa-aluse küttetoru paiknemine) kooskõlastustega seondub asjaolu, mis riivab nende õigusi. Sealjuures küttetrass on toodud Seebi tänava rekonstrueerimise käigus juba kinnistu piirile (uue hoone jaoks). 9) Ebaõige on väide, et DP raames ei ole kordagi kaasatud ka Oksa tn 2 // Seebi tn 4 eelmist omanikku. Kaebajate korterite eelmiseks omanikuks ehk arendajaks oli OÜ Studio 50 Invest. Kaebajate kortermaja ning vaidlusaluse maja DP menetlus algatati koos. Kaebajate maja planeeringust huvitatud isikuks oli OÜ Favorte. Äriregistri kohaselt on OÜ Studio 50 Invest 100% osanikuks OÜ Favorte. Järelikult on ilmselge, et ka kinnistu omanik pidi olema teadlik DP-st ning soovis vastava lahenduse realiseerimist. Menetluses tehti koostööd näiteks osas, mis võimaldas kavandatud mahus ehitusmahtu. Kaebajate maja asub sedavõrd lähedal kinnistu piirile ainuüksi põhjusel, et OÜ Favorte küsis selleks Tondi tn 37 // Seebi tn 2 omanike nõusolekut, mis ka anti. Samuti andis OÜ Favorte kooskõlastuse uue maja planeerimislahendusele, kus oli selgelt näidatud maja asukoht. Antud juhul ei oleks planeeritud 11(24)
3-23-357 mahus saanud isegi kaebajate DP-d kehtestada, sh parkimist lahendatud, kui vaidlusaluse maja arendaja poleks sellele nõusolekut andnud. 10) Ebaõige on väide, et DP on õigusvastane põhjusel, et varasemalt on vastustaja jätnud DP algatamata. Vastustaja varasemate kirjade alusel ei saa hinnata 2023. a kehtestatud DP õiguspärasust. Varasemate hinnangute sisulisel hindamisel on määrav, et kaebajate maja ja vaidlusaluse maja planeeringut menetleti koos. Vastustaja ametnike arvamuste esitamise hetkel ei olnud kaebajate maja rajatud, seega ei saanud hinnang olemasoleva hoone osas kaebajaid puudutada. Hoonestusalade paiknemist menetluses muudeti ning vajalik kaugus algselt olemasolevatest hoonetest on olemas. Samuti ei olnud selleks hetkeks kehtestatud uut ÜP-d, mis vastavat hoonestustihedust lubab. Parkimisteema puudutas eeskätt kaebajate maja ning see lahendati maa-aluse parklaga. 11) Kaebuses on väidetud, et kaebajate maja ja uue maja vahemaa on DP-s sätestatust väiksem Maa-ameti geoportaal ei ole asjakohane tõend, mille põhjal tõendada kahe maja vahekaugust. Maa-ameti geoportaal ei oma õiguslikult siduvat tähendust, samuti ei ole selle täpsusaste võrreldav spetsiaalsetes programmides tehtud joonistega. DP ei määratle, et kahe hoone vahekaugus peab olema vähemalt 8 m. DP kohaselt on 8-meetrine vahekaugus seatud vaidlusaluse maja ja samal kinnistul asuva olemasoleva hoone vahel. Kaebajate maja ja vaidlusaluse maja vahekauguse määramisel on arvestatud vajalikke tuleohutusnõudeid ning kavandatud on tuleohutussein. Kaebajate viidatud Päästeameti kooskõlastus ei puuduta kaugust, vaid nägi ette, et hoone tuleb varustada automaatse tulekustutussüsteemiga. 12) DP vastab sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ja Eesti standardile EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine on viidud läbi Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali poolt koostatud 27.10.2015 eksperthinnangus. DP koostamise käigus hinnatakse tavapäraselt müraolukorda planeeritava hoone perspektiivist. Ümbritsevate hoonete puhul hinnatakse müraolukorda juhul, kui planeeritakse hoonet, mis võib piirkonna mürataset märkimisväärselt tõsta. DP kohaselt tuleb planeeritava hoone kavandamisel arvestada suure liiklusega Tondi tänava lähedusega. Seega on Tondi tänav piirkonna põhiline müraallikas. Piirkonna müraküsimust on DP-s käsitletud ja jõutud järeldusele, et planeeritud hoone vastab oma kõrguselt ja suuruselt Tondi ja Seebi tänavate vahelise kvartali hoonete vastavatele näitajatele. Samas toimib planeeritud hoone kvartalisisesel alal mürabarjäärina. Kaebajate kinnistu on Tondi tänava suhtes sisekvartalis ja uus hoone, mis tuleb kaebajate kinnistu ja Tondi tänava vahele, toimib mürabarjäärina kaebajate kinnistu suhtes. Eelnevat arvestades on DP-s käsitletud müra korrektselt. DP realiseerimisega väheneb kaebajaid mõjutav müratase. 13) DP-ga on kavandatud parkimiskohad hoovisiseselt. Kaebajatel on maa-alune parkla ning nende õiguseid ei riiva naabermaja hoovi parkimiskohtade arv. DP-ga ei muudeta kaebajate parkimiskorraldust. DP õiguspärasuse hindamisel ei saa olla määravaks asjaoluks see, et reaalne parkimiskohtade arv võib jääda väiksemaks, võrreldes DP-ga. Reaalse parkimiskohtade õiguspärasusele hinnangu andmine toimub ehitusloa menetluses, mitte DP menetluses. Ka on ebaõige kaebajate väide, et parkimiskohad on varem kaebajate kui naabritega kooskõlastatud. Kaebajad on esitanud selle väite tõendamiseks lisa 10, mille konteineris olevad DP materjalid, sh parkimisskeem 14SEB_PARKIMINE 1, kannab kuupäeva 01.10.2016 (s.o enne DP vastuvõtmist). Digikonteineris ei ole ühtegi eraldi dokumenti, mis viitaks sellele, et DP menetluse käigus on kaebajatele või ka eelmisele omanikule antud kinnitus selle kohta, mitu parkimiskohta rajatakse. Kaebajad ei ole selgitanud, kuidas naabermaja hoovisiseste parkimiskohtade arv on seotud nende subjektiivsete õigustega.
12(24)
3-23-357 DP õigusvastasust ei tõenda suvalised parkimistrahve saanud autod. Kaebajad teavad, et Seebi tänaval on parkimine keelatud. Kaebajatel on võimalik oma maja all parkida. Seega ei kaota kaebajad ühtegi parkimiskohta. Avalike tänavate kasutamise õigus on kõigil isikutel. DP ei luba uutel elanikel valesti parkida ega muul viisil ohtlikult liikuda.
13(24)
3-23-357 Kristiine linnaosa ÜP kohaselt on lubatud hoonestustihedus segahoonestusalal 1,2 ja magistraaltänava äärse ärivööndi juhtotstarbega alal ligikaudu 3,0 (vt seletuskiri lk-d 38 ja 41). ÜP kohaselt asub DP-s käsitletav Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kinnistu Tondi tänava ääres, kus Tondi tänava ääres on magistraaltänavaäärne ärivöönd. Ärivööndi laiuseks loetakse tinglikult ligikaudu 50 meetrit, kuid täpne ulatus määratakse DP-s (ÜP seletuskiri, lk 40). Vastustaja on DP menetluses selgitanud, et Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kinnistu sügavus on ca 33 kuni 36 meetrit ning seega asub kogu kinnistu magistraaltänavaäärses ärivööndis ja lisaks ka Tondi ja Seebi tänavate nurgal. DP-s on arvestatud magistraaltänavaäärse ärivööndiga ja seetõttu on lubatud segahoonestusala hoonestustihedusest (1,2) suurem hoonestustihedus (vt TLPA 01.03.2021 vastuskiri nr 3-2/3868–5; dtl 398-399). DP-s on planeeritava krundi hoonestustihedus 1,7 (DP seletuskiri p 4.3, lk 10). Kehtiv Kristiine linnaosa ÜP ei välista seega planeeritavale krundile uue korterelamu ja abihoone ehitamist.
3-23-357 käsitatav kinnistu omanikuna, nagu on väitnud kaebajad, ei saa see asjaolu tingida vaidlustatud korralduse tühistamist. Kohtul puudub mõistlik põhjus arvata ja kaebajadki ei ole väitnud, et Seebi tn 4 kinnistu arendaja (OÜ Favorte) osales sellisel juhul DP menetluses ilma kinnistu omaniku teadmata. Vaidlust ei ole, et OÜ Favorte on vastustajale oma 17.12.2018 kirjas teada andnud, et TLPA poolt 27.11.2018 kirjaga nr 3-1/3431-1 (dtl 386-387) edastatud selgitused OÜ Favorte ettepanekutele on piisavad ning peale kirjas toodud korrektuuride sisseviimist puuduvad tal vastuväited DP-le (dtl 389). Kohtul pole alust kahelda, et Oksa tn 2 // Seebi tn 4 kinnistu omanik oli naaberkrundi osas läbiviidavast DP menetlusest teadlik, ega eeldada, et OÜ Favorte tegutses DP menetluses omaniku tegelike huvidega vastuolus. Materjalidest ei nähtu ning kaebajad ei ole ära näidanud, et Oksa tn 2 // Seebi tn 4 kinnistu eelmine omanik oli tegelikult vaidlusaluse DP lahendusele vastu. 13.3 Eeltoodut arvestades ei nähtu, et vastustaja oleks DP menetluse läbi viinud menetlusse kaasamise nõudeid eirates või planeeritava ala naaberkinnistu osas puudutatud isikute huvidega ei oleks arvestatud. Isegi kui vastustaja oleks praegusel juhul mingil moel kaasamise kohustust rikkunud, ei ole kaebajad kohtumenetluses välja toonud selliseid olulisi asjaolusid, mis võinuks tingida teistsuguse DP lahenduse või sootuks DP kehtestamata jätmise. Kui esinevad menetluslikud puudused, mis haldusakti sisu ei mõjuta, ei ole kaebuse rahuldamine üksnes menetluslike puuduste tõttu põhjendatud (HMS § 58).
3-23-357 juhendile loetud piisavaks. Analüüsi kokkuvõttes on leitud, et planeeritava maja poole jääval loodefassaadil on igal korrusel üks 3-toaline rõdudega korter ning kõigil neljal korrusel on korterite insolatsiooni kestus üle 5 tunni. Nurgatoa insolatsioon kõigil neljal korrusel väheneb küll 3,5 tunnini, mis on aga vastavalt standardile ikka veel piisav kestus (vt ka TLPA 24.01.2022 vastuskiri 3-2/21/4408-3; dtl 404-406). Ka varasem, 25.11.2020 koostatud insolatsioonianalüüs kinnitas insolatsiooni kestuse jäämist standardikohasele tasemele kaebajate korterites (dtl 59 jj). Seoses vastustajale DP menetluse käigus Seebi tn 4 // Oksa tn 2 korteriomanike poolt esitatud insolatsiooniuuringuga, mille kohaselt ei olnud insolatsioon täidetud nende elamu kolmetoaliste korterite magamistubades (hoone põhjapoolses nurgas), on vastustaja juba 25.01.2021 kirjas nr 3-2/20/4095-2 selgitanud, et konkreetne insolatsioonianalüüs ei olnud korrektne. Ehitatud elamul jäävad Tondi tn 37 // Seebi tn 2 kinnistu poole 3‐toalised korterid, mille enamus aknaid on vastasmaja poole, nurgapealsel magamistoal on aga aken ka hoone esiküljel ehk kirdesse ning uuringus ei ole sellega arvestatud (dtl 395-396). Vastustaja ei pidanud DP menetlemisel mittenõuetekohase insolatsioonianalüüsiga arvestama. 14.3 Kaebajad heidavad ette, et DP menetluse raames tehtud insolatsioonianalüüsid tuginevad kuni 31.12.2021 kehtinud standardile EVS 894:2009/A2:2015, mis nende hinnangul ei arvestanud tegelike ja tähtsust omavate asjaoludega. Asjaolu, et vahepeal on DP menetluses insolatsiooni hindamisel lähtepunktiks võetud standard muutunud kehtetuks, ei muuda DP-d õigusvastaseks ega kaebajate õigusi rikkuvaks. Eelnevalt nähtus, et 05.01.2021 insolatsioonianalüüs vastab nii nüüdseks kehtetule standardile EVS 894:2008/A2:2015 kui ka praegu vastustaja poolt praktikas järgitavale MKM juhendile. Viidatud analüüsi kohaselt jääb insolatsioon kaebajate korterites ka uue hoone lisandumisel piisavale tasemele. Kuna insolatsiooni hindamisel lähtepunktiks võetud riiklik juhend järgib samuti standardi EVS 894:2009/A2:2015 põhimõtteid ning kaebajad ei ole väitnud, et pärast nimetatud standardi kehtetuks muutumist on insolatsiooninõuded muutunud rangemaks, ei saanud DP menetluse kestel kõnealuse standardi kehtetuks muutumine mõjutada kaebajate subjektiivseid õigusi. Lisaks on vastustaja asjakohaselt osundanud, et standardid ei ole käsitatavad õigusaktidena (ei tekita õigusi ega pane kohustusi), vaid valdkonna kirja pandud hea tavana. Juba ainuüksi sellest tulenevalt on asjakohatu väide, justkui oleks DP üksnes standardi kehtetuks muutumise tõttu õigusvastane. 14.4 Kaebajad väidavad ka, et Terviseametiga on kooskõlastatud ainult 28.06.2018 insolatsioonianalüüs, kuid mitte 05.01.2021 insolatsioonianalüüs. Vastustaja on selles osas DP menetluses selgitanud, et kuna jooniste ja insolatsioonianalüüside täpsemal võrdlemisel selgus, et DP koostaja on peale DP vastuvõtmist korrigeerinud planeeritava hoone suuremaks, pidi planeerija vastavalt TLPA seisukohale planeeritava hoone korrigeerima sama suureks, kui see oli vastuvõetud DP-s ja Terviseameti kooskõlastuse aluseks olnud insolatsioonianalüüsis. DP lahendust korrigeeritigi selliselt, et hoone vastab Tallinna Linnavalitsuse 12.09.2018 korraldusega nr 1280-k vastuvõetud DP lahendusele ja Terviseameti kooskõlastuse aluseks olnud insolatsioonianalüüsile. Uut insolatsioonianalüüsi sellest tulenevalt ei koostatud, kuna hoone vastab vastuvõetud DP lahendusele ja Terviseameti kooskõlastuse aluseks olnud insolatsioonianalüüsile (vt TLPA 24.01.2022 vastuskiri nr 3-2/21/4408-3, dtl 404-406; TLPA 11.03.2022 vastuskiri nr 3-2/21/4408-6, dtl 408-410). 14.5 Kaebajad on esitanud O3 Technology OÜ poolt 15.02.2023 koostatud päevavalgusteguri uuringu (dtl 217), mille järgi Tondi tn 37 // Seebi tn 2 planeeritav hoone mõjutab märgatavalt Seebi tn 4 korterelamu loode fassaadis olevate 1.-3. korruse eluruumide päevavalguse kättesaadavust.
16(24)
3-23-357 Ühestki õigusaktist ega kohtupraktikast ei tulene, et DP menetluses tuleb päevavalguse piisavuse hindamiseks koostada päevavalgusteguri arvutustel põhinev uuring. Kaebusele vastanud kolmas isik on muu hulgas viidanud ekspert P. Soopere selgitusele, et ruumide päevavalgustegurite määramiseks tuleks kasutada mõõtmist, sest kõik arvutuskäigud on vähemal või suuremal määral ebatäpsed paljude etteantavate arvatavate parameetrite tõttu (dtl 258). Lisaks on vastustaja selgitanud, et kaebajate tellitud uuringus aluseks võetud standard EVS-EN 17037:2019 ei sobi Eesti laiuskraadile ning vastustaja praktikas järgitakse pärast varasema standardi kehtetuks muutumist MKM asjakohast juhendit. Selle kohaselt on insolatsiooni kestus eluruumides piisav, kui 2,5-tunnine katkematu insolatsioon või 3-tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3-toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas. Kaebajate tellitud uuring ei näita, et pärast uue hoone planeerimist ei vasta insolatsioon kaebajate korterites eeltoodud tingimustele. Kaebajad ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mille kohaselt insolatsioon ei tohiks nende korteri üheski toas aja jooksul halveneda. Eelnevast sõltumata ei saaks ka pelgalt kaebajate tellitud päevavalgusteguri arvutuse põhjal asuda seisukohale, et DP menetluses koostatud insolatsioonianalüüsid on ebaõiged ning vastustaja ei oleks tohtinud nendega arvestada. Vaidlusaluse DP kehtestamisel (18.01.2023) ei saanud alles 15.02.2023 koostatud päevavalgusteguri uuringuga arvestada (sh selles aluseks võetud asjaolude korrektsust kontrollida) ning see ei saa mõjutada vaidlusaluse DP õiguspärasust. 14.6 Kohus ei nõustu kaebajate väidetega DP menetluses insolatsioonianalüüsid koostanud arhitekt P. Soopere ebapädevuse osas. Kehtiv õigus ei nõua insolatsioonianalüüsi koostamiseks kutsetunnistuse olemasolu. Insolatsioonianalüüsi koostamine ei ole tegevus, mis tulenevalt EhS § 24 lg-st 1 ja lõike 2 p-st 6 oleks hõlmatud kvalifikatsiooninõudega. Tartu Ringkonnakohus on kaebajategi poolt viidatud 31.10.2018 otsuses nr 3-17-2467 leidnud, et P. Soopere Eesti Arhitektide Liidu juures tegutsenud standardi koostamise töörühmas osalemise fakt on piisav, et eeldada valdkonnas tegutsemiseks vajalike teadmiste olemasolu. Insolatsiooni arvutamine kindlas ruumipunktis, kindlal kuupäeval nõuab põhikooli tasemel matemaatika teadmiste rakendamist, arvestades andmeid analüüsitava punkti paiknemise ja päikese trajektoori kohta. Seega ei saa insolatsiooni analüüsi koostamiseks vajalike teadmiste ja oskuste ringi pidada sedavõrd eripäraseks, et see vältimatult nõuaks valdkonnas tegutsemise loakohustuse kehtestamist (vt p 25). Kaebajad on eelviidatud lahendist P. Soopere pädevusega seoses tsiteerinud apellatsioonkaebuse esitanud menetlusosaliste põhjendusi (p 15), mitte kõrgema astme kohtu seisukohta. Seega on vastav väljavõte kohtulahendist ilmselgelt asjakohatu ega viita mingil moel P. Soopere ebakompetentsusele. Kaebajad leiavad ka, et P. Soopere ei ole insolatsiooniolukorda analüüsides võtnud arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid (sh kavandatav abihoone, ümbruskonna hooned), mistõttu ei saa tema koostatud analüüse pidada usaldusväärseteks. Olemasolevate eluruumide valgustustingimuste halvenemise hindamisel tuleb aluseks võtta olemasolev olukord ning selgitada välja, mil määral valgustustingimused uusehitise tõttu halvenevad. Kohtule ei nähtu, et praegusel juhul poleks kaebajate korterelamu insolatsiooni analüüsimisel eeltoodust lähtutud. Kui kaebajate korterites ei vähene insolatsioon alla aktsepteeritava taseme kavandatud korterelamu lisandumisega, ei ole äratuntav, mil moel saaks suuremat mõju kaebajate valgustingimustele avaldada planeeritud 1-korruseline abihoone. Planeerimismenetluses tehtud uuringu õigsuse kahtluse alla seadmiseks ei piisa pelgalt paljasõnalistest väidetest, et selle läbi viimisel on kasutatud ebasobivat metoodikat või et selle tulemus on muul põhjusel ebapädev. Kaebajad ei ole esitanud selliseid tõendeid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et DP menetluse käigus teostatud insolatsioonianalüüs on sel määral vigane, et vastustaja ei oleks tohtinud seda arvesse võtta.
17(24)
3-23-357 14.7 Kokkuvõttes ei anna kaebajate väited ja tõendid alust seisukohaks, et kaebajate korterites jääb insolatsioonimäär pärast planeeritud uue hoone ehitamist ilmselgelt ebapiisavale tasemele, mis võiks kaasa tuua kahjulikud mõjud kaebajate tervisele. Kaebajad peavad taluma nende naabrusesse kavandatavast uusehitisest tingitud valgustustingimuste halvenemist, kui nende eluruumides päevavalguse vähenemist ei saa pidada ilmselgelt ülemääraseks. Vastustaja ei ole toiminud meelevaldselt, kui pidas insolatsiooni kaebajate korterelamus piisavaks, toetudes hea tavana käsitletava standardi ja MKM juhendi alusel koostatud insolatsioonianalüüsidele. Ka Terviseamet on oma 13.07.2018 kooskõlastuskirjas (dtl 53-54) viidanud, et tagada tuleb piisav insolatsioon vastavalt standardile EVS 894:2008+A2:2015 ega ole nõudnud täiendavalt päevavalgusteguri arvutamist kaebajate esitatud uuringus kasutatud meetodil – st pädev organ on pidanud eelviidatud standardis (mida praegu asendab MKM juhend) ettenähtud tasemete piiresse jäävat insolatsiooni isikute tervise kaitse seisukohalt piisavaks. Seetõttu on põhjendamatu väita, et kaebajate naabrusesse uue hoone lisandumisel saab nende tervis loomuliku valguse vähenemise tõttu rikutud. Vastustaja on asjakohaselt rõhutanud sedagi, et piisava päevavalguse olemasolu kontrollitakse üle ehitusprojekti menetluses. DP ei anna vahetut ehitusõigust. Kui DP-s planeeritavat korterelamut soovitakse ehitama asuda, tuleb taotleda ehitusluba ning ka vastavas menetluses tuleb hinnata ja arvestada konkreetsest ehitisest naaberkinnistute omanikele lähtuva mõjuga (vt EhS § 44 p 4). Tihedalt asustatud linnakeskkonnas, iseäranis korterelamute ja ärihoonete piirkondades, tuleb arvestada sellega, et suured hooned võivad asuda üksteisele suhteliselt lähestikku ja seetõttu on ruumidesse pääseva loomuliku valguse hulk/kestus paratamatult väiksem, võrreldes nt hajaasustuses või väikeelamute alal asuvate ehitistega. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kui isik valib elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema loomuliku valguse hulgaga ja sellisele elukeskkonnale vastava vaatega (vt 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 25). Väited, mille kohaselt loomuliku valguse puudus toob kaasa kaebajate korteriomandite väärtuse vähenemise ning elektri suuremast tarbimisest tingitud lisakulude tekkimise, on hüpoteetilised. Isegi kui kaebajate elamu lähedusse uue hoone ehitamine vähendaks nende korteriomandite väärtust, ei saa sellestki tuletada keeldu naaberkinnistu hoonestamiseks vastavalt selle sihtotstarbele. Planeeringumenetluses tuleb kõigi puudutatud isikute õigusi tasakaalustada. Praegusel juhul ei esine olukorda, kus DP-s planeeritud hoone püstitamise tulemusel saaks kaebajate subjektiivsed õigused ülemäära kahjustatud.
18(24)
3-23-357 asja materjalidest ei nähtu, et kavandatav hoone oleks reaalselt ühe korruse võrra kõrgemaks muudetud. Seega ei muuda kaebajate viidatud korruselisuse muudatus hoone tegelikku kõrgust ning pärast DP vastuvõtmist tehtud formaalne täpsustus ei mõjuta kaebajaid, võrreldes varasemalt märgitud hoone korruselisusega enamal määral. DP seletuskirja p 4.11 kohaselt vastab planeeritud hoone oma kõrguselt ja suuruselt Tondi ja Seebi tänavate vahelise kvartali hoonete vastavatele näitajatele. Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole tuletatav pelgalt planeeritava hoone korruste arvust või kõrgusest, kui see iseenesest ei too kaasa mingisugust ülemäärast kahjulikku mõju. Kohus leidis eelpool, et DP menetluses on planeeritud hoonestuse mõju kaebajate korterelamu insolatsioonile piisavalt ja nõuetekohaselt analüüsitud ning insolatsiooni vähenemist ei saa konkreetsel juhul pidada kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuvaks.
3-23-357 vahe ligikaudu 4,5 m kuni 6,5 m (krundipiir on hoone suhtes nurga all). Kohtule ei nähtu selles osas DP vastuolu ÜP-ga. 17.2 DP seletuskirja (dtl 116 jj) kohaselt on planeeritud elamu kaugus olemasolevatest naaberhoonetest vähemalt 8 m (vt p 5.9, lk 21). Uute hoonete planeerimisel on arvestatud hoonete vaheliste kujadega ning uute hoonete kaugus teistest hoonetest on enam kui 8 m, va projekteeritud elamu kaugus Oksa tn 2 // Seebi tn 4 kinnistu elamust, mille poole on elamule planeeritud tuleohutusnõuetele vastav sein (vt p 6.3, lk 25). Seega on DP-s arvestatud sellega, et kaebajate korterelamu poole planeeritakse tulemüür (s.o ilma akendeta sein), mistõttu ei saa Oksa tn 2 // Seebi tn 4 elanike privaatsusvajadus oluliselt häiritud, kui ka planeeritava hoone vahekaugus nende elamust ei ulatu 8 meetrini. Kehtiv Kristiine linnaosa ÜP sätestab, et hoonete krundi asendiplaanilisel kavandamisel, sh akende, parkla ja abihoonete paigutamisel, tuleb arvestada naabruses olevate elamute ja elamukruntide privaatsusvajadusega (seletuskiri, lk-d 39 ja 42, p 14). Küll aga ei nähtu ÜP-st keeldu ehitada konkreetsel alal hooneid teineteisele lähemale kui 8 meetrit. Ka ei nähtu kohtule, et Päästeamet oleks andnud 24.07.2018 kirjas nr 7.2-3.1/13404 (dtl 567) kooskõlastuse üksnes sellisel tingimusel. Lisaks on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et DP alusel koostatavas ehitusprojektis täpsustub ka hoonete vaheline kaugus ning kaebajatel on võimalik ehitusloa menetluses arvamust ja vastuväiteid esitada. 17.3 Praegusel juhul nähtub DP-st, et kaebajate elamu poolsele küljele on planeeritavale hoonele ettenähtud tulemüür. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajate korterelamu vahetusse lähedusse planeeritakse korterelamu, mille akendest kaebajate igapäevaelu oleks hõlpsalt jälgitav ja mis seeläbi oluliselt riivaks kaebajate privaatsusõigust. Ilmselgelt asjakohatu on väide, et eeltoodu kinnitamiseks ei ole esitatud ühtegi tõendit ning seega ei saa kindel olla, et aknaid kaebajate korterelamu vastu ei planeerita. Vastustaja on vaidlustatud korraldusega kehtestanud DP, milles on planeeritud hoone kaebajate korterelamu poole jääv sein ettenähtud tulemüüriks. Vastustaja ega kolmandad isikud ei saa ega peagi täiendavalt tõendama asjaolu, et tulevikus selle hoone ehitamisel DP-d tulemüüri asukoha osas ka järgitakse. DP ei anna vahetult ehitusõigust ning juhul, kui ehitusloa taotlemisel nähakse ehitusprojektis planeeritud tulemüüri asemel ette hoopis akendega sein ning ehitis toob kaebajatele kaasa üleliia koormava negatiivse mõju, võib esineda alus ehitusloa andmisest keeldumiseks (vt EhS § 44 p-d 1 ja 4). Kaebajad ei saa DP-d vaidlustada üksnes argumentidega, et neil puudub piisav kindlus, kas tulevikus planeeritud hoone ehitamisel DP-d järgitakse. Juhul, kui koostatavas ehitusprojektis kaldutakse DP-st kaebajate õigusi kahjustavalt kõrvale ja vastustaja sellele vaatamata ehitusloa annab, saavad kaebajad oma õiguste kaitseks vaidlustada konkreetset ehitusluba. 17.4 DP-d ei ole alust pidada õigusvastaseks ja kaebajate subjektiivseid õigusi riivavaks ka pelgalt seetõttu, et kaebajate senine aknast avanev vaade muutub. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et linnakeskustele on omane tihedam asustus, sh sageli hoonete vahetu külgnemine üksteisega ning naabritel tuleb selle eripäraga leppida. Naabrile avara vaate ja õueala õhulisuse tagamine ei ole linnakeskuses kaalukad argumendid, piiramaks kinnisasja vaba kasutamise õigust (vt Riigikohtu 30.03.2021 otsus nr 3-18-1901, p 16). Linnas asuva eluruumi omanik ei saa näiteks eeldada, et tema hoonega külgnevale krundile kunagi midagi ei ehitata või et vaadet tema aknast üldse ei piirata (nt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 20; 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 21). Praegusel juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus kaebajate aknast avanevat vaadet võiks pidada kaebajate korterite üheks väärtuslikumaks komponendiks (nt avaneb aknast vaade merele). Seega ei ole põhjust arvata, et planeeritava hoone poole jäävast aknast avaneva vaate muutumine/kitsenemine oleks käsitatav kaebajaid oluliselt kahjustava asjaoluna. Linnakeskkonnas elades on isikul suurem kohustus taluda sellest keskkonnast tingitud paratamatuid ebamugavusi kui väljaspool linnakeskkonda elades. Isikul tuleb leppida
20(24)
3-23-357 võimalusega, et teda ümbritsev keskkond võib muutuda (Riigikohtu 19.04.2017 otsus nr 3-3-112-07, p 13).
3-23-357 vastava kooskõlastuse ebaselguse osas ei ole põhjendatud ega seostu kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisega. 19.2 Kaebajatele on parkimine tagatud nende oma kinnistul maa-aluses parklas ning vaidlusaluse DP-ga kaebajate parkimiskorraldust ei muudeta. Seega on põhjendamatu kaebajate kartus, et naaberkinnistul parkimiskohata jäävad elanikud võivad hakata takistama kaebajatel enda kinnistul parkimist. Ka on hüpoteetilised ja asjakohatud väited, et parkimiskohtade vähesusest tingituna võidakse hakata parkima tee ja kruntide ääres ning see võib olla ohtlik ja liiklust häirida muu hulgas kaebajate jaoks. Kolmas isik on õigesti märkinud, et DP ei anna luba uutele elanikele valesti, st keelatud kohtadesse parkida või muul viisil liiklusohtlikke olukordi tekitada. See, et praegugi kaebajate elamu ümbruses valesti pargitakse ja seetõttu trahve tehakse, ei viita vaidlusaluse DP õigusvastasusele ega kaebajate õiguste rikkumisele. Kaebajatel on ka planeeritava hoone ehitamisel võimalik jätkuvalt oma kinnistule parkida ning DP ei anna õigust kaebajate parkimiskohtasid kasutada naaberkrundile planeeritava hoone elanikel või külastajatel.
22(24)
3-23-357 esindajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-28-09, p 11). Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-17-11, p 18 ja 3-3-1-29-12, p 29). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.
23(24)
3-23-357 tagasi arvestada ning kaebajate väited ega ka ainuüksi kolmanda isiku poolt esitatud advokaadibüroo arved ei tõenda vastupidist, pole kohtul alust mõista kolmanda isiku kasuks menetluskulusid välja ilma käibemaksuta.
(allkirjastatud digitaalselt)
24(24)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.