Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2097
Haldusasi
ABCD Partners OÜ kaebus kohustamiseks täitma teabenõuet
Menetlusosalised
Kaebaja – ABCD Partners OÜ, esindaja advokaat Valeria Arsjuta Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inken Logberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ABCD Partners OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 30. jaanuaril 2018
Tallinna
linna
RESOLUTSIOON
Rahuldada ABCD Partners OÜ apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2097. Teha uus otsus, millega kohustada Tallinna linna täitma ABCD Partners OÜ 5. oktoobri 2016. a teabenõuet, arvestades võimalikke juurdepääsupiiranguid.
3.Mõista Tallinna linnalt ABCD Partners OÜ kasuks välja menetluskulu 915 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-16-2097 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna linn kuulutas 2014. a aprillis välja avaliku kirjaliku enampakkumise, et seada isiklik kasutusõigus linnale kuuluvatele kinnisasjadele aadressil Laagna tee T21 ning Kadaka tee T1. Pakkumused esitasid teiste hulgas Isepesula24 OÜ ja ABCD Partners OÜ. Enampakkumise võitjaks osutus Isepesula24 OÜ, kellega Tallinna linn sõlmis 18.06.2014 võlaõiguslikud isikliku kasutusõiguse lepingud.
2.ABCD Partners OÜ esitas 02.06.2016 Tallinna linnale avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 alusel taotluse tutvuda Laagna tee T21 ja Kadaka tee T1 kinnistutele seatud isikliku kasutusõiguse tingimustega (pakkumise summad, pakkujad, tasu maksmise tingimused; tl 10). Tallinna linn andis ABCD Partners OÜ-le enampakkumise protokollid ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud (tl 11-26). ABCD Partners OÜ ja Tallinna linna vahel toimus seejärel e-kirjavahetus seoses ABCD Partners OÜ sooviga saada täiendavat teavet Isepesula24 OÜ-ga sõlmitud lepingute täitmise kohta. ABCD Partners OÜ täpsustas 05.10.2016 e-kirjades (tl 36– 37), et soovib dokumenti, millest nähtuks Isepesula24 OÜ-ga sõlmitud lepingute täitmine. ABCD Partners OÜ selgitas, et Isepesula24 OÜ majandusaasta aruannete kohaselt ei saanud äriühing Tallinna linnaga sõlmitud lepinguid täita, kuna selliseid kulusid ei ole tehtud. ABCD Partners OÜ küsis, kas Isepesula24 OÜ on Tallinna linnale võlgu, vabastatud lepingujärgse tasu maksmise kohustusest või täitis Isepesula24 OÜ eest tasu maksmise kohustuse kolmas isik? Tallinna linn teatas 05.10.2016 e-kirjas (tl 36), et Isepesula24 OÜ täidab lepinguid nõuetekohaselt.
3.ABCD Partners OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna linna väljastama kaebajale raamatupidamisdokumendid, millest nähtuks Isepesula24 OÜ-ga sõlmitud lepingute täitmine (isikliku kasutusõiguse tasu maksja, tasu maksmise kuupäev ja tasutud summa). Tallinna linn andis Isepesula24 OÜ kasutusse linnale kuuluva maa ning see, et maa kasutusse andmise leping on võlaõiguslik, ei oma tähtsust. Isepesula24 OÜ on kohustatud maksma linnale tasu, kuid ei kajastanud seda oma raamatupidamises. Kaebaja soovib saada Tallinna linnalt avalikku teavet eesmärgiga kontrollida, kas vastustaja täidab nõuetekohaselt avalikku ülesannet koguda raha linnavara kasutada andmise eest. Vastustaja ütleb, et lepinguid täidetakse nõuetekohaselt, kuid keeldub väljastamast dokumenti, mis seda väidet kinnitaks. Vastustaja ei keeldu teabe andmisest põhjendusega, et sellele teabele kohaldub juurdepääsupiirang. Seega on teabenõude täitmisest keeldumine õigusvastane.
Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.
Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.
AvTS § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda teabenõude korras sellist teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. 2(6)
3-16-2097 Avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded (Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14). Linnavara kasutusse andmine on avalik ülesanne tulenevalt kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-st 61 ja Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusest nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“. Avalikkusel on huvi, et linnavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või linna ülesannete täitmiseks, ei seisaks kasutuseta, kui sellelt on võimalik teenida tulu, mida saab omakorda suunata avalike ülesannete täitmisesse. Seega täitis Tallinna linn Isepesula24 OÜ-ga isikliku kasutusõiguse lepingut sõlmides avalikku ülesannet. Sellise lepingu täitmine ei ole aga hõlmatud AvTS-ga. Enampakkumist korraldades, parimat pakkumust valides ja piiratud asjaõiguse seadmise lepingut sõlmides on linna ja enampakkumisel osaleja vahel subordinatsioonisuhe. Lepingu sõlmimise järel on pooled võrdsed, s.o nende vahel on koordinatsioonisuhe. Lepingu sõlmimise järel on vastustaja ülesanded eraõigusliku iseloomuga (vastustaja peab võimaldama kinnisasja kasutada kokku lepitud viisil ja ajal) ning lepingu täitmise kontroll on allutatud tsiviilõiguslikule regulatsioonile. Seega ei saa ka sellise eraõigusliku suhte raames kogutud teabe näol olla tegemist avaliku teabega, millele laieneb AvTS. Kaebajale on edastatud dokumendid, mis seonduvad avaliku ülesande täitmisega. Lisaks on kaebajat teavitatud, et Isepesula24 OÜ-ga sõlmitud lepingut täidetakse. Vastustaja on teabenõude täitnud ulatuses, mida nõuab seadus. AvTS § 23 lg 2 p 1 kohaselt võib teabenõude täitmisest keelduda, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudaja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda. Lepingud sõlminud Tallinna Linnavaraameti üle teostab järelevalvet linnavalitsus. Kaebaja võimalus kontrollida teabenõude raames vastustaja tegevust piirduvad teabega selle kohta, kas ja millistel tingimustel on lepingud sõlmitud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.ABCD Partners OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 14.03.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. AvTS § 3 lg-t 1 tuleb tõlgendada koostoimes §-ga 1, mille kohaselt on AvTS eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Samuti tuleb arvestada AvTS § 4 lõikeid 1 ja 42, mille järgi peab teabevaldaja tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele, seadmata selleks põhjendamatult piiravaid või konkurentsi kahjustavaid tingimusi. Linnavara kasutusse andmine on avalik ülesanne. Kaebaja soovib teabenõude abil kontrollida, kas vastustaja teenib linnavara kasutusse andmiselt sellist tulu, nagu oli märgitud enampakkumise dokumentides ja enampakkumise tulemusena sõlmitud lepingutes. Ainuüksi lepingu sõlmimine ei kinnita tulu teenimist. Isepesula24 OÜ majandusaasta aruandest ei nähtu linnale lepingu järgsete maksete tegemist. See, kellel on pädevus teostada järelevalvet lepinguid sõlminud linnavaraameti üle, ei oma teabenõude täitmisel tähtsust.
7.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 14.03.2017 otsus muutmata. Vastustaja väljastas kaebajale kogu olemasoleva avaliku teabe. Kaebaja nõutavale täiendavale teabele ei laiene AvTS. 3(6)
3-16-2097
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja taotles 05.10.2016 teabenõudes Tallinna linnalt dokumenti, millest selguks, kas Isepesula24 OÜ maksab linnale nõuetekohaselt isikliku kasutusõiguse lepingu järgset tasu. Vaidlus käib selle üle, kas linnavara kasutusse andmise lepingu täitmist puudutav teave on avalik teave AvTS § 3 lg 1 mõttes.
9.AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.
10.Põhiseaduse (PS) § 44 lg 2 järgi on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. PS § 9 lg 2 alusel laieneb teabe saamise õigus ka juriidilistele isikutele (vt ka AvTS § 7). Erialakirjanduses on leitud, et PS § 44 lg-s 2 sätestatud mõiste „tegevus“ on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite puhul väga avaralt tõlgendatav ning võimaldab järeldust, et väljastamisele ei kuulu andmed mitte üksnes võimuorgani seadusest või muust õigusaktist tulenevate ülesannetega seonduvalt, vaid ka sellise tegevuse kohta, mis ei ole otseselt sellele organile pandud ülesannetega seotud, ent millega vastav organ siiski tegeleb (nt andmed haldusorgani funktsioneerimisega seotud eraõigusliku tegevuse kohta; vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017, § 44 komm 24, lk 500). PS § 44 lg-s 2 ettenähtud põhiõiguse realiseerimist reguleerib põhiosas AvTS, mille eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (AvTS § 1).
11.Põhiseaduse § 44 lg-t 2 ja AvTS eesmärke arvestades leiab ringkonnakohus, et kui teavet nõutakse riigi või kohaliku omavalitsuse organi tegevuse kohta, tuleb AvTS § 3 lg-s 1 sisalduvat mõistet „avalikud ülesanded“ sisustada avaralt. AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku teabe mõistega on hõlmatud ka teave sellise riigi või kohaliku omavalitsuse organi tegevuse kohta, mis toimub eraõiguslikus vormis. Sellist laiendavat tõlgendust toetavad ka mitmed AvTS sätted. Nii näiteks võib füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik keelduda teabenõude täitmisest, kui temalt taotletav teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist (AvTS § 23 lg 2 p 2; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2017 otsus nr 3-15-1050, p 15), kuid sarnast keeldumise alust ei ole ette nähtud riigi või kohaliku omavalitsuse organi puhul. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada muu hulgas dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalikõigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta (AvTS § 36 lg 1 p 9), andmeid teabevaldaja varaliste kohustuste kohta (AvTS § 36 lg 1 p 10) ega andmeid teabevaldajale kuuluva vara kohta (AvTS § 36 lg 1 p 11). Asutusesiseseks teabeks tunnistamise keeld kehtib ka teabe suhtes, mis puudutab eraõiguslikule juriidilisele isikule riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest eraldatud vahendite ja üleantud vara kasutamist (AvTS § 36 lg 2 p 2). Seega hõlmab AvTS §-s 36 sätestatud keeld muu hulgas teavet, mis võib olla tekkinud riigi või kohaliku omavalitsuse organi eraõiguslikus vormis toimuvast tegevusest, st selline teave on avalik.
12.Vastustaja väljendas ringkonnakohtu istungil arvamust, et avaliku teabe mõiste liiga lai tõlgendus võib seada ohtu kolmandate isikute andmete kaitse. Ringkonnakohus märgib, et avaliku teabele juurdepääsu piiravad esiteks mitmed eriseadused (vt AvTS § 2 lg 2). Ka AvTS alusel väljastatav teave peab kajastama andmeid eeskätt haldusorgani, mitte kolmandate 4(6)
3-16-2097 isikute kohta. Praktikas on need aga sageli lahutamatult seotud, nagu ka menetletavas kohtuasjas, kus kaebaja taotletud dokument annab ühelt poolt teavet Tallinna linna vara ja eelarvevahendite kasutamise kohta ning teisalt puudutab ka tema lepingupartneri majandustegevust. Sellise olukorra lahendamiseks on AvTS-s ette nähtud võimalus piirata juurdepääsu teatud tingimustele vastava teabele (AvTS § 35), arvestades seejuures, et teatud liiki teavet ei tohi tunnistada asutusesiseseks teabeks (AvTS § 36). Ringkonnakohtule ei ole teada, et Tallinna linn oleks kehtestanud kaebaja nõutud teabele selleks ettenähtud korras juurdepääsupiirangu.
13.Ringkonnakohus lisab, et Riigikohus on määratlenud avalikke ülesandeid (haldusülesandeid) õiguslikult kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud. Avalik ülesanne ei tähenda Riigikohtu hinnangul tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega (16.02.2010 määrus nr 3-34-1-10, p 5). Viidatud asjas käis vaidlus, erinevalt käesolevast haldusasjast, selle üle, millistel tingimustel on teabevaldajaks eraõiguslik juriidiline isik. Aga isegi selle määratluse järgi tuleks kaebaja taotletud teavet pidada avalikuks teabeks. Kaebaja soovis sisuliselt teavet Tallinna linnale kuuluva vara kasutamise kohta. Tallinna linnavara kasutamise korra §-st 50 tulenevalt on linnavara valitseja kohustatud kontrollima kasutuslepingu täitmist. Rikkumise korral rakendab linnavara valitseja sanktsioone ja ülesütlemiste aluste korral peab algatama lepingu ülesütlemise. Linnavara valitseja peab tagama linnavara kasutuslepingute alusel laekunud summade kandmise linnaeelarvesse Tallinna õigusaktides sätestatud korras ja tähtaegadel. Seega on isikliku kasutusõiguse lepingu kontroll vastustajale õigusaktiga pandud ülesanne, mille täitmine mahub AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku teabe mõiste alla.
14.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et Tallinna linn ja halduskohus on avaliku teabe mõistet sisustanud liiga kitsalt ning jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele, et kaebaja taotletud teabele ei laiene AvTS.
15.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse ja kohustab Tallinna linna täitma kaebaja 05.10.2016 teabenõuet saada dokument, millest selguks, kas Isepesula24 OÜ maksab linnale nõuetekohaselt isikliku kasutusõiguse lepingu järgset tasu. Tallinna linnal on kohustus väljastada kaebajale nõutud teave, arvestades võimalikke juurdepääsupiiranguid.
16.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
17.Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid riigilõiv 15 eurot ja kulud õigusabile 1482 eurot (sh käibemaks). Õigusabiteenust osutati 10 tundi ja 30 minutit. Kulude kandmine on tõendatud (tl 43 ja 120–126). Ringkonnakohus märgib, et õigusabikulud on osaliselt seotud kohtueelse menetlusega (vt arve nr 324-2016 spetsifikatsioon, tl 122p), mida ei saa vastaspoolelt menetluskuluna välja mõista (HKMS § 101–103; Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 30). Arvestades eeltoodut, samuti asja keerukust ja läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks esimese astme kohtus 900 eurot (sh riigilõiv). Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes on riigilõiv 15 eurot ja kulud õigusabile 325 eurot (ilma käibemaksuta). Apellant on esitanud menetluskulude nimekirja ja maksekorralduse nr 414 (tl 150), millelt selgub 390 euro tasumine 5(6)
3-16-2097 Advokaadibüroole Bright Law OÜ, selgitusega „Nr. 019-2018“. Kuna apellant ei ole esitanud arvet vms dokumenti, ei ole maksekorraldust võimalik seostada käesolevas asjas osutatud õigusabikuludega. Seetõttu saab apellatsiooniastme menetluskuluna välja mõista üksnes riigilõivu.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.