lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-282/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-282/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1287
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-282

Haldusasi

S. K. kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (toidu kvaliteet ei vasta normidele) ja kahju hüvitamiseks summas 75 000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – S. K.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada S. K. kaebus täies ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.S. K. esitas Tallinna Vanglale 09.11.2017, 13.11.2017 ja 20.11.2017 teabenõudeid ja selgitustaotlusi seoses Tallinna Vanglas pakutava toiduga (liha ja vorsti kogus toidus, jahtunud toidu serveerimine, miks vangla ametnikele ja kinnipeetavatele pakutakse erinevat toitu). Tallinna Vangla vastas esitatud pöördumistele. Sealhulgas selgitas Tallinna Vangla 15.12.2017 vastuses nr 5-18/17/25179-2, et Tallinna Vangla ametnikud maksavad toidu eest ise, kuid kinnipeetavate söögi kulud kaetakse riigieelarvest, mistõttu on valikud piiratumad.
2.S. K. esitas 05.12.2017 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, milles soovis teada, miks ametnikele valmistatakse teistsugust toitu kui kinnipeetavatele. Lisaks palus S. K. selgitada, kas kinnipeetavate sööklas töötavad kokad on kinnipeetavad isikud või väljast tulnud inimesed, kas neil on olemas vastav kvalifikatsioon ning kes kontrollib, kas ettenähtud toidunormid on korrektselt täidetud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Vangla vastas S. K. selgitustaotlusele 02.01.2018 vastusega nr 5-18/17/261032. Tallinna Vangla selgitas, et menüü koostamisel lähtutakse kinnipeetavate päevasest toidurahast (1,20 eurot) ja sotsiaalministri määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Kinnipeetavate söökla menüü koostamisel lähtutakse toiduenergiavajadusest, olulisemate vitamiinide ja mineraalainete vajalikest kogustest, ette nähtud valgu-, piimatoodete ning teraviljakogustest. Tallinna Vangla märkis, et kinnipeetavate sööklas töötavad väljast tulnud kvalifikatsiooni omavad kokad, kellele on abiks kinnipeetavatest abikokad. Toidunormidest kinnipidamist kontrollivad söökla kokad.
4.S. K. esitas 03.01.2018 Tallinna Vangla vastusele vaide. S. K. leidis, et vastus on puudulik, sest vastatud pole tema küsimusele, kas kinnipeetavatest abikokkadel on koka haridus ja kõrgem kvalifikatsioon. S. K. taotles täiendavat vastamist ning kinnipeetavatest abikokkade töölt vallandamist, kui neil ei ole koka haridust ja kõrgemat kvalifikatsiooni.
5.Tallinna Vangla tegi 15.01.2018 vaideotsuse nr 5-15/18/5-2, millega tagastas S. K. vaide söökla abitööliste töölt vallandamise nõude osas läbivaatamatult ja jättis vaide muus osas rahuldamata. Tallinna Vangla leidis, et vaide esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda tööle määratud isikute vallandamist. Seetõttu vaide esitajal abikokkade vallandamiseks nõudeõigus puudub ning nimetatud nõude osas vaie läbivaatamisele ei kuulu. Kuna vaide esitaja leidis, et tema pöördumisele on vastatud puudulikult, oli vaie täiendava vastamise nõudes lubatav. Tallinna Vangla selgitas, et kinnipeetavatest abikokkasid rakendatakse sööklas abitöölistena. Tallinna Vangla direktori 19.05.2014 käskkirjaga nr 537 on kinnitatud sööklatöö abitöölise ametijuhend, mille kohaselt on abitööliste ülesanne söökla ruumide koristamine; toidunõude, köögitarvikute ja seadmete pesemine; termiliseks töötlemiseks juur- ja köögiviljade ning teiste toiduainete ettevalmistamine; toidu jagamine; kokkade juhendamisel muude abitööde tegemine. Seega teevad abitöölised sööklas kokkade juhendamisel lihtsamaid töid, mille tegemiseks ei ole vajalik eriharidus ning sellist nõuet ei tulene ka ühestki õigusaktist.
6.S. K. esitas 07.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 15.01.2018 vaideotsuse nr 5-15/18/5-2 ja 02.01.2018 vastuse nr 5-18/17/26103-2 peale. Lisaks nõuab kaebaja moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist summas 75 000 eurot selle eest, et Tallinna Vangla rikub tema tervist ebatervisliku söögiga. Kaebaja palub määrata asjas eelistungi seoses Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega.
7.Kaebaja esitas 13.02.2018 kohtule avalduse, milles palub kirjalikult teatada, kas kohus määrab eelistungi.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 alusel, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb kahju hüvitamise nõude osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebus tuleb muus osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kaebuse esitamist nõudnud Tallinna Vanglalt ebatervisliku söögiga tekitatud kahju hüvitamist. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja kaebus tuleb kahju hüvitamise nõude osas tagastada.
10.Kaebaja on märkinud, et soovib vaidlustada Tallinna Vangla 02.01.2018 vastust nr 518/17/26103-2 ja Tallinna Vangla 15.01.2018 vaideotsust nr 5-15/18/5-2. Vastus selgitustaotlusele on toiming, mille vaidlustamiseks saaks esitada üksnes õigusvastasuse tuvastamise nõude. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest on aru saada, et kaebaja eesmärk on vaidlustada Tallinna Vangla tegevust toidu valmistamisel ja tagada endale vanglas parema kvaliteediga toit. Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et toidu kvaliteet ei vasta nõuetele. 2(3)
11.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 sätestab kaebeõiguse piiranguna, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus leiab, et kui kaebaja eesmärk on tagada Tallinna Vanglas ettenähtud normidele ja kvaliteedile vastava toidu pakkumine, oleks selle saavutamiseks tõhusam esitada kohustamiskaebus. Üksnes vangla vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust vanglale kaasa ei too. Seega ei ole tuvastamisnõude esitamine praegusel juhul lubatav. Kohus leiab, et tõhusama nõude esitamine praeguses kohtumenetluses (kaebuse nõude muutmine) ei ole ka võimalik, kuna kaebaja pole läbinud sellise nõude esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale teabenõudeid ja selgitustaotlusi ning andnud märku rahulolematusest konkreetsetel söögikordadel pakutud toiduga, kuid kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud Tallinna Vanglale taotlust viia toit kvaliteedinõuetega kooskõlla. Oma õiguste tõhusaks kaitseks tuleks kaebajal esmalt pöörduda asjakohase taotlusega vangla poole ning kui kaebaja taotluse lahendusega ei nõustu, on tal võimalik esitada sellele vaie ja alles pärast vaide lahendamist, kui vangla on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, tekib kaebajal õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole (VangS § 11 lg 5).
12.Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida, et kaebaja esitatud materjalide põhjal puudub alus arvata, et vangla on kinnipeetavate (sh kaebaja) toitlustamisel õigusvastaselt käitunud. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus teostas 04.12.2017 erakorralist järelevalvet Tallinna Vangla sööklas. Kontrollakti nr 01-147-17/201 kohaselt ei tuvastatud Tallinna Vangla sööklas mittenõuetekohast toitu. Vangla on kaebajale 02.01.2018 vastuses selgitanud, et menüü koostamisel lähtutakse kinnipeetavate päevasest toidurahast (1,20 eurot) ja sotsiaalministri 31.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Määrus määrab ära kinnipeetava toiduenergiavajaduse, kuid ei sätesta konkreetselt mitu grammi kindlat toiduainet iga söögikord sisaldama peab. Vangla selgituse kohaselt lähtutakse kinnipeetavate söökla menüü koostamisel toiduenergiavajadusest, olulisemate vitamiinide ja mineraalainete vajalikest kogustest, ette nähtud valgu-, piimatoodete ning teraviljakogustest. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et riigieelarvest eraldataks kinnipeetava päevaseks toidurahaks sama suur summa kui mõnes muus asutuses. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda toidu valmistamist kindlal meetodil (näiteks toidu praadimine keetmise asemel). Kinnipeetavatest abitööliste kasutamine vangla sööklas ei saa kohtu hinnangul kaebaja õigusi rikkuda. Vangla pädevuses on otsustada, kes kinnipeetavate sööklas töötada tohivad. Vangla on kaebajale selgitanud, milliseid ülesandeid söökla abitöölised täidavad (vt Tallinna Vangla vaideotsuse sisu kokkuvõtet määruse punktis 5). Selle info põhjal puudub alus arvata, et abitöölised võiks kinnipeetavate normidele vastavat toitlustamist ohustada.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kahju hüvitamise nõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ja õigusvastasuse tuvastamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi.
14.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium