Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
18.06.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-282
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetlusosalised
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Halduskohtu 22.02.2018 määrus XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.02.2018 määruse haldusasjas nr 3-18-282 resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused osaliselt käesoleva määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Tallinna Vanglale teabenõudeid ja selgitustaotlusi seoses Tallinna Vanglas pakutava toiduga (nt liha ja vorsti kogus toidus, jahtunud toidu serveerimine, vangla ametnikele ja kinnipeetavatele erineva toidu pakkumine). Tallinna Vangla vastas esitatud pöördumistele (tl 10‒15). Muu hulgas selgitas Tallinna Vangla 15.12.2017 vastuses nr 5-18/17/25179-2 (tl 14) XX-le, et Tallinna Vangla ametnikud maksavad toidu eest ise, kuid kinnipeetavate söögi kulud kaetakse riigieelarvest, mistõttu on valikud piiratumad.
2.XX esitas 05.12.2017 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, milles soovis teada, miks ametnikele valmistatakse teistsugust toitu kui kinnipeetavatele. Lisaks palus XX selgitada, kas vangla sööklas töötavad kokad on kinnipeetavad isikud või väljast tulnud inimesed, kas neil on olemas vastav kvalifikatsioon ning kes kontrollib, kas ettenähtud toidunormid on korrektselt täidetud.
3-18-282
3.Tallinna Vangla vastas XX selgitustaotlusele 02.01.2018 vastusega nr 5-18/17/26103-2 (tl 16), milles selgitas, et menüü koostamisel lähtutakse kinnipeetavate päevasest toidurahast (1,20 eurot) ja sotsiaalministri 31.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (määrus nr 150). Kinnipeetavate söökla menüü koostamisel lähtutakse toiduenergiavajadusest, olulisemate vitamiinide ja mineraalainete vajalikest kogustest ning ette nähtud valgu-, piimatoodete ja teraviljakogustest. Kinnipeetavate sööklas töötavad väljast tulnud kvalifikatsiooni omavad kokad, kellele on abiks kinnipeetavatest abikokad. Toidunormidest kinnipidamist kontrollivad söökla kokad.
4.XX esitas 03.01.2018 Tallinna Vangla vastuse peale vaide. Tallinna Vangla vastus on puudulik, sest vastatud pole tema küsimusele, kas kinnipeetavatest abikokkadel on koka haridus ja kõrgem kvalifikatsioon. XX taotles täiendavat vastamist ning kinnipeetavatest abikokkade töölt vallandamist, kui neil ei ole koka haridust ja kõrgemat kvalifikatsiooni.
5.Tallinna Vangla tagastas 15.01.2018 vaideotsusega nr 5-15/18/5-2 (tl 26‒26p) XX vaide söökla abitööliste töölt vallandamise nõude osas läbivaatamatult ja jättis vaide muus osas rahuldamata. Vaide esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda tööle määratud isikute vallandamist. Seetõttu puudub vaide esitajal õigus abikokkade vallandamise nõudmiseks ning nimetatud nõude osas jääb vaie läbi vaatamata. Vaie on lubatav osas, milles vaide esitaja leidis, et tema pöördumisele on vastatud puudulikult. Kinnipeetavatest abikokkasid rakendatakse sööklas abitöölistena. Tallinna Vangla direktori 19.05.2014 käskkirjaga nr 537 on kinnitatud sööklatöö abitöölise ametijuhend, mille kohaselt on abitööliste ülesanne söökla ruumide koristamine; toidunõude, köögitarvikute ja seadmete pesemine; termiliseks töötlemiseks juur- ja köögiviljade ning teiste toiduainete ettevalmistamine; toidu jagamine; kokkade juhendamisel muude abitööde tegemine. Seega teevad abitöölised sööklas kokkade juhendamisel lihtsamaid töid, mille tegemiseks ei ole vajalik eriharidus ning sellist nõuet ei tulene ühestki õigusaktist.
6.XX esitas 07.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 15.01.2018 vaideotsuse nr 5-15/18/5-2 ja 02.01.2018 vastuse nr 5-18/17/26103-2 peale. Lisaks taotles kaebaja 75 000 euro suuruse moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist seoses sellega, et Tallinna Vangla rikub ebatervisliku söögiga tema tervist. Kaebaja on korduvalt pöördunud Tallinna Vangla poole ja juhtinud tähelepanu sellele, et Tallinna Vanglas pakutav toit ei vasta energiasisalduse poolest sotsiaalministri määruses nr 150 ette nähtud normidele. Samuti on kaebaja pöördunud Veterinaar- ja Toiduameti poole ning osutanud sellele, et vanglas pakutav toit ei ole tervislik ja kasutatavad toiduained ei ole värsked. Kaebaja soovis Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhatajalt teada, miks kinnipeetavatele pakutakse üksnes keedetud, mitte praetud toitu, kuid kaebaja ei saanud sellele küsimusele konkreetset vastust. Vangla vastuses märgitud 1,20 euro maksumusega ühe päeva toidunorm ei ole piisav. Kaebaja ei saanud konkreetset vastust ka oma teisele küsimusele ehk küsimusele, kas kinnipeetavatest koka abilistel on tööle vastav haridus ja kvalifikatsioon. Kokad ei saa kinnipeetavatest abiliste tegevust täielikult kontrollida. Seetõttu on kaebaja veendunud, et vanglas pakutakse ettenähtust väiksema kalorsusega ja ebatervislikku toitu.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 22.02.2018 määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning muus osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kaebuse esitamist nõudnud Tallinna Vanglalt ebatervisliku söögiga tekitatud kahju hüvitamist. Seega on kaebajal läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. 2(4)
3-18-282 Kuigi kaebaja on soovinud vaidlustada Tallinna Vangla 02.01.2018 vastust tema selgitustaotlusele ja 15.01.2018 vaideotsust, tuleb kaebust kaebaja tegelikust tahtest tulenevalt tõlgendada selliselt, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et toidu kvaliteet ei vasta nõuetele. Kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid kui tuvastamiskaebus. Kui kaebaja eesmärk on tagada Tallinna Vanglas ettenähtud normidele ja kvaliteedile vastava toidu pakkumine, on selle eesmärgi saavutamiseks tõhusam esitada kohustamiskaebus. Üksnes vangla vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust vanglale kaasa ei too. Kuna kaebajal on kohustamisnõudes kohtueelne menetlus läbimata, pole tõhusama nõude esitamine praeguses kohtumenetluses võimalik. Kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale teabenõudeid ja selgitustaotlusi ning andnud märku rahulolematusest konkreetsetel söögikordadel pakutud toiduga, kuid ei ole kohtule teadaolevalt esitanud Tallinna Vanglale taotlust viia toit kvaliteedinõuetega kooskõlla. Kaebaja esitatud materjalide põhjal puudub alus arvata, et vangla on käitunud kinnipeetavate (sh kaebaja) toitlustamisel õigusvastaselt. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetavate toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus teostas 04.12.2017 Tallinna Vangla sööklas erakorralist järelevalvet. Kontrollakti nr 01-147-17/201 kohaselt ei tuvastatud Tallinna Vangla sööklas mittenõuetekohast toitu. Vangla on kaebajale 02.01.2018 vastuses selgitanud, et menüü koostamisel lähtutakse kinnipeetavate päevasest toidurahast (1,20 eurot) ja sotsiaalministri määrusest nr 150. Määrus nr 150 määrab ära kinnipeetava toiduenergiavajaduse, kuid ei sätesta konkreetselt, mitu grammi kindlat toiduainet peab iga söögikord sisaldama. Vangla selgituse kohaselt lähtutakse kinnipeetavate söökla menüü koostamisel toiduenergiavajadusest, olulisemate vitamiinide ja mineraalainete vajalikest kogustest, ette nähtud valgu-, piimatoodete ning teraviljakogustest. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et riigieelarvest eraldataks kinnipeetava päevaseks toidurahaks sama suur summa kui mõnes muus asutuses. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda toidu valmistamist kindlal meetodil (näiteks toidu praadimine keetmise asemel). Kinnipeetavatest abitööliste kasutamine vangla sööklas ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Vangla pädevuses on otsustada, kes tohivad kinnipeetavate sööklas töötada. Vangla on kaebajale selgitanud, milliseid ülesandeid söökla abitöölised täidavad ning selle info põhjal puudub alus arvata, et abitöölised võiks ohustada kinnipeetavate normidele vastavat toitlustamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX palub 05.03.2018 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 22.02.2018 määruse tühistada ja kohustada halduskohut tema kaebuse menetlusse võtmiseks. Tallinna Vangla tegevus seoses kaebajale ebatervisliku toidu pakkumisega ja sööklas kinnipeetavate tööjõu kasutamisega on olnud õigusvastane. Ringkonnakohtul tuleb uurida kõiki asja materjale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab üldjoontes HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Halduskohus on kaebuse kahju hüvitamise nõudes õigesti tagastanud. Ringkonnakohus on küsinud Tallinna Vanglalt täiendavat teavet kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumiste kohta (seoses ebatervisliku toidu pakkumisega ja kinnipeetavate töötamisega vangla sööklas) ning ka 3(4)
3-18-282 ringkonnakohtule edastatud teabest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtusse pöördumist läbinud HKMS § 47 lg-s 1 ja VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse ehk esitanud vanglale kaebuses esitatuga samasisulise kahju hüvitamise taotluse ja vangla oleks jätnud selle taotluse rahuldamata. Seega esineb kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne kaebuse tagastamise alus.
11.Kaebaja märgib kaebuses, et soovib vaidlustada Tallinna Vangla 15.01.2018 vaideotsust ja 02.01.2018 vastust. Kaebaja on esitanud 05.12.2017 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, milles soovis teada, miks pakutakse kinnipeetavatele teistsugust toitu kui valvuritele; miks pakutake kinnipeetavatele vähem lihatooteid; ja kas vangla sööklas töötavatel kokkadel on tööks vastav kvalifikatsioon. Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja käsitas kaebaja 05.12.2017 pöördumist selgitustaotlusena ning vastas sellele 02.01.2018 kirjaga (tl 16). Kaebaja esitas sellele vastusele vaide, leides, et talle on vastatud puudulikult, ning paludes kõrvaldada töölt vanglas abikokkadena töötavad kinnipeetavad, kel ei ole koka haridust. Tallinna Vangla direktor jättis 15.01.2018 otsusega (tl 26‒26p) kaebaja vaide osaliselt läbi vaatamata (kinnipeetavate töölt kõrvaldamise taotluse osas) ning osaliselt rahuldamata (selgitustaotlusele puuduliku vastamise osas). Vaideotsuse kohaselt puudus vajadus teha vanglale ettekirjutus kaebaja selgitustaotlusele täiendavaks vastamiseks. Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et ta ei saanud oma selgitustaotluses esitatud küsimustele konkreetseid vastuseid.
12.Haldusorganitele edastatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS), mille § 6 kohaselt tuleb märgukirjale või selgitustaotlusele vastata hiljemalt 30 päeva jooksul ning nendele vastamisest võib keelduda üksnes MSVS § 5 lg-s 9 sätestatud alustel. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist (MSVS § 5 lg 8 ls 3). Eeltoodud sätetest tuleneb selgitustaotluse esitanud isikule õigus nõuda, et haldusorgan järgiks selgitustaotlusele vastamisel neid sätteid ning vastaks selgitustaotlusele täielikult ja õigeaegselt. Juhul, kui haldusorgan ei ole seda kohustust täitnud, on isikul õigus pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse (HKMS § 37 lg 2 p 2). Praeguse vaidluse asjaoludel ei saaks aga selle kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada intensiivseks ja kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu esineks HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks. Vangla 02.01.2018 vastusest ei nähtu, et vastamise kohustust oleks rikutud. Üksnes võimalikud ebatäpsused küsimustele vastamisel ei kujuta endast kaebaja õiguste olulist riivet. Seetõttu ei saa halduskohtule ette heita seda, et ta ei suunanud kaebajat esitama kohtule kohustamiskaebust vangla kohustamiseks kaebaja selgitustaotlusele vastamiseks. Kuna kohtule ei nähtu, et Tallinna Vangla vaideotsus rikuks kaebaja õigusi eraldiseisvalt vaide esemest, ei oleks ka Tallinna Vangla 15.01.2018 vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine võimalik (haldusmenetluse seaduse § 87 lg 2 p 1, HKMS § 45 lg 4, § 121 lg 2 p 1).
13.Kaebuses esitatud väited vanglas pakutava toidu kvaliteedinõuetele mittevastavuse kohta jäävad üldsõnalisteks ja abstraktseteks. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks lugeda kaebuses esitatuks ka kahjunõudest eraldiseisvat tuvastamisnõuet. Kaebaja üldsõnalisi väiteid toidu nõuetele mittevastavusest tuleb praegusel juhul lugeda hõlmatuks kahju hüvitamise nõudega, mis kuulub aga HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebajale tagastamisele.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.02.2018 määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu põhjendused tuleb osaliselt asendada käesoleva määruse põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.