lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1725/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 19.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1725/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
973
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1725

Määruse kuupäev ja koht

19. veebruar 2018, Jõhvi

Kohtunik Kohtuasi

Ülle Polluks N. L (L) kaebus Tallinna Vangla vastu kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel.

Resolutsioon

Tagastada kaebus tervikuna.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.N. L esitas 09.08.2017 Harju Maakohtule taotluse, milles avaldab rahulolematust Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste osas ajavahemikul 03.04.2017-25.04.2017. Taotluse kohaselt viibis N. L kinnipeetavana Tallinna Vangla kambris nr 135, mis ei vastanud ettenähtud nõuetele ning olid alandavad ja ebainimlikud - kamber rüüstatud ja räpane, kukkuva krohvi oht, pinge all olevad paljad juhtmed, seinast ulatuvad teravad armatuuri jupid, läbi katkise akna sisse ronivad hiired, räpane tualett, jääkülm vesi, HIV-positiivne ja tätoveeringutega kambrikaaslane. Viidatud kinnipidamistingimused olid rõvedad ja tervist ohustavad. Lisaks ei taganud vanglaametnik N. L kogu vanglas viibimise ajal, vaatamata tema korduvatele palvetele, tutvumist vangistust reguleerivate õigusaktidega (kodukord, sisekorraeeskiri) ning rikkus sellega vangistusseaduse (VangS) § 14 lg-s 2 sätestatud kohustust. Selle asemel tegeles ametnik moraalse ahistamisega, mis tekitas kogumis N. L depressiooni ja kahjustas tervist (lisaks moraalsele ahistamisele puudus N. L ülevaade ajakavast: söögikorrad, äratus, öörahu, pesemisaeg, helistamisvõimalused). Samuti viitab N. L , et käskkiri toidu konfiskeerimise ja akt toidu hävitamise kohta jõudsid temani kaks kuud hiljem ning et vangla valetab selle kohta, et N. L vabatahtlikult koostas ja esitas avalduse hügieenitarvete üleandmiseks kolmandale isikule. N. L on seoses eeltooduga esitanud nõuded, milles palub teha ümberarvestuse kantud karistuse osas ning lugeda iga Tallinna Vanglas veedetud päeva osas karistus kantuks 2 päeva, alternatiivselt mõjutada Viru Vangla administratsiooni, et lubada N. L abikaasa juurde sünnituspuhkusele 15 päevaks (nädal enne sünnitust ja nädal pärast seda, sünnitähtaeg 21.09.2017). Samuti on N. L avatud muudele olukorda lahendavatele võimalustele.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Harju Maakohus edastas N. L taotluse Tallinna Halduskohtule, kuhu see saabus 18.08.2017. Tallinna Halduskohtus registreeriti N. L taotlus kaebusena haldusasjas nr 3-17-1725.

2.Tallinna Halduskohus 01.09.2017 määrusega andis N. L kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Seejuures märkis kohus nimetatud määruses, et kuigi N. L on kaebuse nõudeks märkinud karistuse ümberarvestamise, ei kuulu halduskohtu hinnangul käesolev vaidlus lahendamisele maakohtus, kuivõrd karistuse lühendamist õigusvastaste kinnipidamistingimuste või vangla haldusaktide tõttu kehtiv õigus ei võimalda. Seega ei saa antud juhul kaebust lahendada ka täitmiskohtunik kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ettenähtud korras (KrMS 18. peatükk). Tegemist ei ole ka kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisega (KrMS 18. peatükk 4. jagu). Kuna N. L on etteheited vangistustingimuste ja vangla haldusaktide (toidu ja hügieenitarvete konfiskeerimine ning toidu hävitamine ja hügieenitarvete üleandmine kolmandale isikule) kohta, siis kuulub vastav vaidlus lahendamisele siiski halduskohtus, kes saab kaebajat suunata asjakohaste nõuete esitamisele ning selgitada ka vastavate nõuete esitamisele eelnevat kohustuslikku kohtuvälist menetlust.
3.Haldusasja nr 3-17-1725 toimik saabus Tartu Halduskohtule 02.10.2017.
4.Tartu Halduskohus jättis 17.10.2017 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas selle esitajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Nimelt tuli kaebajal märkida kaebuse nõude lähtudes HKMS § 37 lg-st 2 ja menetlusvormi eelistuse.
5.Kaebaja esitas kohtule 27.10.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles palus kohtul määrata talle rahaline hüvitis 22 päeva eest mida ta oli sunnitud viibima Tallinna Vanglas kambris nr 135 ebainimlikutes tingimustes (sh kannatama alandusi ja pidevalt riskima tervisega). Kaebaja avaldas soovi arutada haldusasja kohtuistungil.
6.Tartu Halduskohus tegi Tallinna Vanglale 30.10.2017 päringu eesmärgiga välja selgitada, kas kaebajal on seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudega läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.
7.Tallinna Vangla esitas 01.11.2017 vastuse nr 1-11/17/23007-2 kohtupäringule, milles teatas kohtule, et Tallinna Vangla dokumendiregistri andmetel kaebaja kinnipidamistingimustega seonduvaid kahjuhüvitisi esitanud ei ole. Kohu seisukoht
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.1.Kaebaja palus kohtul määrata talle rahaline hüvitis 22 päeva eest mida ta oli sunnitud viibima Tallinna Vanglas kambris nr 135 ebainimlikutes tingimustes (sh kannatama alandusi ja pidevalt riskima tervisega).
8.2.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Nähtuvalt haldusasja materjalidest 27.10.2017 aja seisuga on kaebaja vanglast vabanenud. Seoses eelpoolnimetatuga leidis Riigikohtu Halduskolleegium, et kohtueelse menetluse kohustuslikkus ei sõltu isiku staatusest nõude esitamise ajal. Seega juhul, kui kahju on tekitatud kinnipeetava ja vangla vahelises suhtes, tuleb kahjunõue VangS § 11 lg 8 järgi esmalt esitada vanglale, olenemata sellest, kas isik viibib kahjunõude esitamise ajal samas vanglas, teises kinnipidamisasutuses või on vanglast vabanenud.1

8.3.Tallinna Vangla teatas 01.11.2017 vastuses nr 1-11/17/23007-2 kohtule, et kaebaja ei ole pöördunud vangla poole kahjunõudega seoses õigusvastaste kinnipidamistingimustega. Kohus märgib, et kaebaja on küll lisanud kaebusele mõned Tallinna Vangla vastused, kuid peale nende vastustega tutvumist ei ole võimalik asuda seisukohale, et vangla valesti kvalifitseeris kaebaja pöördumisi taotlustena toimingute tegemiseks ja selgitamistaotlustena. Sellest tulenevalt on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole tema kaebus tulenevalt VangS § 11 lg-st 8 ja HKMS § 47 lg-st 1 lubatud.
8.4.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult.
8.5.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.6.Kohus selgitab täiendavalt, et tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 2, kuulub kaebuse tagastamise korral tagastamisele ka riigilõiv. Seega tuleb kaebajal teatada kohtule riigilõivu tagastamiseks vajalikud rekvisiidid (isiku nimi ja perekonnanimi ning tema pangakontonumber).

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik

RKHKm 3-3-1-24-15, p 18.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium