Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.02.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2043
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.09.2016 otsuse nr 4.2-1/5344-3 tühistamiseks osas, millega tunnistati kehtetuks relvaluba RL758661 ning kohustati teda relvad võõrandama
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Maano Saareväli Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Heli Insler
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.06.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.03.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-16-2043 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-2043 relvaloa andmist välistav asjaolu. Süüteo toimepanemine ei tähenda alati seda, et isik on relvaomanikuna usalduse kaotanud. PPA tugines vaidlustatud otsuse tegemisel nii kriminaalmenetluses kui ka kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluses tuvastatud asjaoludele. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nähtub, et kaebaja ei ole sobilik relva omama ja kandma. Haldusakt on õiguspärane, kaalutletud ja proportsionaalne. Halduskohus nõustus vastustaja põhjendustega, et kaebaja võib olla ettearvamatu ja temast võib lähtuda potentsiaalne oht tulirelva väärkasutamiseks. Kaebaja tegi otsuse lahendada temale ebameeldivaks muutunud situatsioon vägivaldse ründe abil noorema kolleegi suhtes ning teda ei heidutanud võimalikud pealtnägijad ega see, et ta täitis samal ajal politseiametnikuna teenistusülesandeid. Selline käitumismudel on politseiteenistuses lubamatu. Kaebaja on selle teoga näidanud, et võib käituda kaasinimeste tervist, turvalisust ja avalikku korda ohustavalt. Ehkki 17.03.2015 toimunud intsident ei olnud seotud tulirelvaga, ei saa välistada, et kaebaja võib tulevikus kasutada emotsionaalse konflikti lahendamisel vägivalda tingimustes, kus puututakse kokku tulirelvadega. Isikuvastane kuritegu on juba iseenesest relvaloa andmist välistav asjaolu. RelvS § 36 lg 2 kohaselt ei laiene relva soetamisloa või relvaloa andmise keeld isikule, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. Kaebajal on karistuse lõppemisel (karistusandmete karistusregistrist kustutamisel) võimalik uuesti taotleda relvaluba. Kriminaalkorras karistatud isiku puhul tuleb pärast karistusandmete kustutamist veenduda, et isik sobib relva omama ja käsitsema (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-10-10, p 53). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(5)
3-16-2043 juba iseenesest vaadeldav kaalutlusveana, mis tingib otsuse tühistamise haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 järgi. Halduskohus jättis sellele väitele põhjendamatult vastamata. Kaebaja teole on karistusõiguslik hinnang antud Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr XXX. Ringkonnakohus tuvastas, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, mis näitab, et kaebaja süü ei olnud suur. Arvestades kaebaja üle 20 aasta pikkuse eeskujuliku politseiametniku staažiga, pikaajalise jahirelvaomaniku ja jahipidaja staažiga, ei saa eeldada, et kaebaja võib edaspidi lahendada konfliktolukordasid relvaga.
3-16-2043 tema toimepandud tegu. Riigikohus selgitas, et kuriteo eest karistamise fakt ei ole iseenesest kaalukas põhjus kaalutlusõiguse absoluutseks välistamiseks nende isikute suhtes, kellele riik on varem usaldanud relva, ja leidis, et kuriteo eest süüdi mõistmine ei tähenda seda, et isik oleks seetõttu relva kasutades edaspidi alati ohtlik, mistõttu ei ole põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine kuriteo toime pannud isikut ja kuriteo asjaolusid arvesse võtmata (Riigikohtu 14.12.2010 otsus nr 3-4-1-10-10, p 58; sama seisukoht 23.05.2013 otsuse nr 3-41-12-13 p-s 26).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.