lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2611/20

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2611/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

15.02.2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2611

Haldusasi

Sergei Matvejevi kaebus seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas alates 01.10.2017

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Matvejevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 01.12.2017. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Sergei Matvejevi taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Tagastada Sergei Matvejevi määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Matvejev esitas 23.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglas kehtestatud suitsetamiskeelu peale ning palus kohaldada ka esialgset õiguskaitset.
2.Tartu Halduskohus tagastas 01.12.2017. a määrusega S. Matvejevi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal ei olnud läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt, ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 01.12.2017. a määruse kätte 05.12.2017 ja esitas 06.12.2017 Tartu Halduskohtule taotluse 01.12.2017. a määrusest venekeelse tõlke saamiseks.
4.Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 01.12.2017. a määruse venekeelse tõlke kätte 03.01.2018.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 01.12.2017. a määruse peale määruskaebuse 18.01.2018.
6.Ringkonnakohus jättis 26.01.2018. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning määruskaebusesse taotluse lisamiseks.
7.Kaebaja esitas 07.02.2018 taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning põhjendused tähtaja möödalaskmise kohta. Tähtaja ennistamise taotluse kohaselt lasi kaebaja tähtaja mööda seetõttu, et ta ei valda eesti keelt ning ei saanud seetõttu lugeda Tartu Halduskohtu 01.12.2017. a määrust. Kaebaja märgib, et ta ei saanud lugeda ka kaebust ja 14.11.2017. a taotlust, mis ta esitas kohtusse, kuna oli need ümber kirjutanud teise kinnipeetava pealt. Kaebaja märgib, et vanglas ei tee keegi tõlkeid ning ta ei suhtle kontaktisikutega, sest need ei valda tõlkimise jaoks vene keelt. Kaebaja väitel ta raha tõlkimise eest maksmiseks ei oma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei saa rahuldada.
9.Kaebaja on määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.12.2017. a määruse peale esitanud 18.01.2018. Kuni 31.12.2017 kehtinud HKMS § 204 lg 2 kohaselt oli määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. 01.01.2018. a jõustunud HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Halduskohus on 01.12.2017. a määruses ka selgitanud edasikaebamise korda ning seda, et määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
10.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja sai Tartu Halduskohtu 01.12.2017. a määruse kätte 05.12.2017. Seda kinnitab kaebaja ka ise halduskohtule 06.12.2017. a esitatud taotluses. Seega hakkas määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema 06.12.2017 ning määruskaebuse esitamise viimane päev oli 20.12.2017. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 18.01.2018, see tähendab 29-päevase hilinemisega.
11.Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaebaja esitas 06.12.2017 halduskohtule taotluse, millega palus saata kohtul talle halduskohtu 01.12.2017. a määrus vene keeles, ei tähenda see, et venekeelse määruse kättesaamisest arvates oleks määruskaebuse esitamise tähtaeg hakanud uuesti kulgema. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks menetluse kestel esitanud halduskohtule taotluse saata kohtudokumendid talle venekeelsena. Kuna kaebaja esitas kaebuse eestikeelsena ning ka 14.11.2017 halduskohtule esitatud venekeelses esialgse õiguskaitse taotluses ei ole kaebaja märkinud, et ta soovib saada lahendit venekeelsena, siis ei saa halduskohtule ette heita, et ta saatis 01.12.2017. a määruse kaebajale eestikeelsena.
12.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja määruskaebus on esitatud hilinemisega, st mittetähtaegselt.
13.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus.
14.Ringkonnakohus jättis 26.01.2018. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning määruskaebusesse taotluse lisamiseks. Kaebaja esitas tähtaja ennistamise taotluse, milles märkis, et oli tähtaja lasknud mööda seetõttu, et ta ei valda eesti keelt ning ei saanud Tartu Halduskohtu 01.12.2017. a määrust lugeda.
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega ei saa ennistada, kuna kaebaja poolt tähtaja möödalaskmise põhjust ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks. Tähtaja ennistamise taotluse kohaselt oli kaebaja lasknud tähtaja mööda seetõttu, et ei valda eesti keelt piisavalt ning seetõttu ei saanud tutvuda Tartu Halduskohtu 01.12.2017. a määrusega. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud kaebuse halduskohtule eestikeelsena. Kuigi kaebaja väidab tähtaja ennistamise taotluses, et ta oli oma kaebuse teise kinnipeetava kaebuse pealt üksnes ümber kirjutanud, ei pea ringkonnakohus seda väidet eluliselt usutavaks. Arvestades kaebuse teksti ning asjaolu, et kaebaja märgib kaebuses, et oli samal päeval esitanud ka vaide Viru Vangla direktorile, tähendab see, et kaebuse tekst on siiski seostatud käesoleva asja asjaoludega. Eeltoodu tõttu ei saa käesolevas asjas esitatud kaebuse puhul olla tegemist tekstiga, mille kaebaja on kirjutanud mehhaaniliselt maha teise kaebaja eestikeelse kaebuse pealt ja selliselt, et kaebust kirjutades S. Matvejev ise sõnade ja teksti tähendusest aru ei saanud. Kuigi kaebaja on 14.11.2017 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitanud venekeelsena, ei pidanud ringkonnakohtu hinnangul halduskohus sellest aru saama, et kaebaja eesti keelt ei oska ning talle tuleks saata kohtudokumendid kohe venekeelsena.
16.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varem korduvalt halduskohtu poole kaebustega pöördunud, muuhulgas ka eestikeelse kaebusega (nt haldusasjas nr 3-16-87). Kaebaja märkis sellisel juhul kaebusesse, et soovib, et kohus vastaks talle vene keeles. Seega pidi ringkonnakohtu hinnangul olema kaebaja teadlik sellest, et kui kaebaja pöördub kohtu poole eesti keeles, siis kohtudokumentide venekeelsena saamiseks tuli kohut vastavast soovist teavitada. Käesolevas asjas tegi kaebaja seda alles pärast Tartu Halduskohtu 01.12.2017. a eestikeelse määruse saamist. Kuna kaebaja on 06.12.2017 halduskohtule esitatud taotluses saada halduskohtu 01.12.2017. a määrus venekeelsena märkinud, et vajab venekeelset määrust selleks, et saaks esitada määruse peale edasikaebuse, siis pidi ringkonnakohtu arvates kaebaja ka 01.12.2017. a eestikeelsest määrusest aru saama vähemalt sellisel määral, mis võimaldas tal selle sisust ja esitatud kaebuse kohta tehtud otsustusest aru saada ja mis võimaldanuks tal ilmselt ka määruskaebuse tähtaegselt esitada. Kuna kaebaja ei ole 06.12.2017. a taotluses märkinud selgesõnaliselt, et ta soovib 01.12.2017. a määrust vaidlustada, siis ei saa seda taotlust pidada ka puudustega määruskaebuseks.
17.Arvestades eeltoodut on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
18.Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis võttes aluseks HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 3 p 2 tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium