Korrakaitse › Vanglad

pidanud kohus vajalikuks eraldi menetlusse võtta, kuna tegemist ei olnud kaebuse muutmisega vaid täiendamisega kahjusummat muutes. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 10.J.K. on esitanud halduskohtule kaebuse, milles taotleb PPA-lt mittevaralise kahju hüvitamist summas 448 eurot, kuna kaebajale on saanud selgeks, et halduskohus on teinud varasemalt Viljandi arestimaja suhtes otsuse kahju hüvitamise kohta, mis on lahendatud kaebaja suhtes positiivselt ( viide haldusasjale 3-14-64), kuid PPA ei ole kaebaja sellekohast taotlust rahuldanud. Hilisemalt on J.K. esitanud kaebuse täienduse, kus kaebaja märgib, et teda on piinatud, pekstud ja mõnitatud ning nõuab 500 eurot mittevaralist kahju 2014. aastal arestimajas oldud aja eest. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 11.Vastustaja on märkinud, et J.K. esitas 17.02.2017 PPA Lõuna prefektuurile kahju hüvitamise taotluse seonduvalt 64 päeva jooksul Viljandi arestimajas väidetavalt inimväärikust alandavates ja tervisele ohtlikes tingimustes viibimisega summas 448 eurot. Kahjunõuet põhjendas J. K. arestimajas kambritingimuste nõuetele mittevastavusega: päevas 1-tunnise värskes õhus viibimise mittevõimaldamine; kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamine; riiete pesemise ja kuivatamise võimalus ainult kambris; kambri WC nõuetele mittevastav ja eraldamata; kambris puudusid laud ja tool; värskeid ajalehti ei saanud. Kokkuvõttes märgib vastustaja, et kahju hüvitamise eeldused on täitmata ning kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja märgib, et 14.-15.10.2014 on Viljandi arestikambri töö arvestuse raamatus märge, et J. K. ei soovi jalutada ning 27.02.2014 viidi J. K. kell 12.00 Tartu Vanglasse. Vastustaja viitab vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3, et vahistatu on ööpäev läbi lukustatud kambris ning selline režiim välistab kehakultuuriga tegelemise kui ka riiete pesemise ja kuivatamise väljaspool kinnipidamiskambrit. Vastustaja viitab VangS § 90 lg 4, et vahistatut on vaja jälgida ööpäevaringselt, mis ei taga kambris täielikku privaatsust WC kasutamisel, kuid J.K. viibis kambris üksi ja väga lühikest aega. Vastustaja märgib, et laua ja tooli puudumine kambris ei ole arestimajale etteheidetav, kuna need mööbliesemed on kambris võimaluse korral. Vastustaja märgib, et kuna VangS § 30 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavatele üleriigiliste ajalehtede lugemine, seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ei saanud ajalehti lugeda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 12.Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus rõhutab veelkord, et vaatab läbi kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ainult kolme päeva osas. Kogu perioodide eest on kaebaja küsinud mittevaralist kahju 448 eurot ning hiljem on lisatud 500 eurot 2014. aasta arestimajas viibitud tingimuste eest. Kaebus on esitatud arestimaja tingimustele vahistatu staatuses oleva isiku poolt. 13.Lõuna prefektuuri Viljandi arestikambri töö arvestuse raamatu andmetel viibis kaebaja 27.02.2014 kinnipidamiskambris nr 11 kuni kella 12.00, mil ta etapeeriti Tartu Vanglasse, 28.02.2014 taotleja Viljandi arestikambris ei viibinud, kuigi kaebaja on märkinud, et viibis 2014. aastal Viljandi arestimajas 27.-28.02.2014 ja 14.-15.10.2014.

Tegelikult viibis kaebaja Viljandi arestikambri kinnipidamiskambris alates 14.10.2014 kuni 15.10.2014 ning 27.02.2014. Mis puudutab ülejäänud kaebaja poolt väljatoodud Viljandi arestimajas viibitud aega (2009. aastal), on kohus lahendanud eelmenetluses kohtumäärustega 21.06.2017, 06.09.2017 ja 13.10.2017. 14.RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 17 lg 1 esimese lause järgi taotluse kahju hüvitamiseks võib esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 9 lg 2 kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada ennekõike proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. Mittevaralise kahju hüvitise kogusumma kindlaksmääramine on seega kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid võtta arvesse kogumis (kolleegiumi 10. oktoobri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-38-13, p 21). Asjas tuleb hinnata, kas on tegemist erandlike asjaoludega, mis tingiksid senisest kohtupraktikast arvestataval määral kõrvalekaldumist. 15.Kohus märgib, et antud juhul ei ole kohus tuvastanud ühtki juhtu kaebaja õiguste rikkumise kohta Viljandi arestimaja arestikambris, mis puudutab perioodi 27.02.2014 ja 14.-15.10.2014. Kuna kaebuses kohtule ei ole välja toodud mittevaralise kahju hüvitamise põhjendusi, on kohus saanud kaebust sisustada selle järgi, millised probleemid on kaebaja välja toonud taotluses PPA-le. Need on: igapäevase 1-tunnise värskes õhus viibimise mittevõimaldamine; kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamine; riiete pesemise ja kuivatamise võimalus ainult kambris; kambri WC ei vastanud nõuetele ja oli mitteprivaatne; kambris puudusid laud ja tool ning kaebaja ei saanud lugeda värskeid ajalehti. Kaebaja ei ole vaidlustanud põrandapinna vähesust, mistõttu seda ka ei menetleta. 16.Kohus peab usaldusväärseks PPA poolt esitatud selgitusi ja dokumente, millest käesolevas asjas lähtuda. Samuti tuleb antud asjas lähtuda vangistusseaduse ja riigivastutuseseaduse sätetest. Arestimaja sisekorraeeskiri on kehtestatud VangS § 156 lg 5 alusel, mis täpsustab kinnipeetute tingimused ja korra arestimajas, mille sätted on samuti antud asjas kohaldatavad. 16.1 Esmalt on kaebaja ette heitnud, et Viljandi arestimajas vahistatuna ei ole talle võimaldatud värskes õhus viibimist päevas 1 tund. Asja materjalide kohaselt on 27.02.2014 kaebaja viibinud arestimaja kambris kuni kella 12.00-ni, seega ei olnud tal võimalik ajaliselt samal päeval 1-tunnist jalutuskäiku värskes õhus teha ning 14.-15.10.2014 , mil kaebaja viibis taas arestimajas, on märge selle kohta, et J. K. ei soovi jalutada (tl 39-40 ). Märgitud on arestimajas kinnipidamise algusajaks 14.10.2014 mis puudutab mõlemat päeva nii 14.10.2014 kui ka 15.10.2014. Tulenevalt VangS § 90 lg 5 kohaselt on ettenähtud vahistatule värskes õhus viibimine 1 tund päevas, sama nõue tuleneb ka Arestimaja sisekorraeeskiri (ASkE) § 31 lg 2 juhul kui isik seda ise soovib. Antud juhul ei ole isik seda ise soovinud, mistõttu ei näe kohus selles asjas kaebaja õiguste rikkumist. 16.2 Teiseks on kaebaja märkinud kehakulutuuriga tegelemise mittevõimaldamist ja riiete pesemise ja kuivatamise mittevõimaldamist väljaspool kambrit, mille osas taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus märgib, et nõustub vastustajaga, et kuna tegemist on kaebaja näol vahistatuga, tulenevad ASkE § 31 lg 1 kinnipeetu õigused, mille hulgas ei ole loetletud, et vahistatu peab saama tegeleda spordiga ning saama väljaspool kambrit pesta ja kuivatada riideid.

VangS § 90 sätestab eelvangistuse üldtingimused ning VangS § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäevaringselt lukustatud kambris, mis välistab vahistatu vaba liikumise. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud kaebaja väide, et tema suhtes on tehtud ebaõiglaselt kitsendusi ning mittevaralise kahju hüvitamiseks puudub alus. 16.3 Kolmandaks on kaebaja välja toonud selle, et WC ei vasta nõuetele, kuna puudub WC eraldatus kambrist ning kambris puudusid tool ja laud. Kohus nõustub siinjuures vastustajaga, et kuna J. K. viibis kambris üksinda ja lühikest aega, ei ole tegemist privaatsuse rikkumisega ega inimväärikuse alandamisega. VangS § 90 lg 4 kohaselt peab olema kinnipeetu ka visuaalselt jälgitav. Samas tulenevalt VangS § 90 lg 4 peab vahistatu kamber vastama VangS § 45 lg 1 nõuetele, mille kohaselt peab kambris olema aken, valgustus ja kamber peab olema varustatud elutegevuseks vajaliku õhuga ja temperatuuriga. Kaebaja on toonud välja selle, et kambris puudusid laud ja tool. Kui juhinduda ASkE § 13 lg 1, mis sätestab kambri ja kartseri sisustuse, on sätestatud, et nii laud kui tool on kambris võimaluse korral, mis tähendab, et ilma laua või toolita kamber ei riku seal viibivate kinnipeetute õigusi. Seega ei anna ka laua ja tooli puudumine kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks alust. Kohus märgib, et arestimajas on aktsepteeritud ka voodil istumist. 16.4 Neljandaks on kaebaja märkinud, et talle ei võimaldatud värskeid ajalehti lugeda. Kohus märgib, et VangS § 30 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavatele üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemine. Kohus peab usaldusväärseks vastustaja väidet selle kohta, et 2014. aastal oli võimalik Viljandi arestimajas lugeda nii päevalehte „Postimees“ kui kohalikku lehte „Sakala“, mis olid tellitud lehed ja neid said lugeda ka kinnipeetavad. Samas ei näe ette arestimaja kinnipeetute õigused (ASkE § 31 lg 1), et neil on õigus nõuda üleriigilise päevalehe ja kohaliku ajalehe tellimist ja kinnipeetutele lugemiseks andmiseks. Kuna õigusaktidest ei tulene kohustust anda kinnipeetavatele lugemiseks värskeid ajalehti, ei ole tegemist ka kaebaja õiguste rikkumisega. Samas on vastustaja märkinud, et kaebajale oli tagatud ajalehtede lugemine. Tegemist ei ole kaebaja õiguste rikkumisega. 17.Kohus on käsitlenud kõiki kaebaja väiteid, mida kaebaja on esitanud PPA-le ning asub seisukohale, et kaebaja suhtes PPA poolt õiguste rikkumist ei ole kohus tuvastanud. PPA on toiminud õiguspäraselt. Isik ei ole teinud ka ise mingeid samme selleks, et kindlaks teha varasemalt kahju võimalikku tekkimist. Kuna puudub mittevaralise kahju hüvitamise nõude üks elementidest – puudub isiku subjektiivsete õiguste rikkumine – ei ole tekitatud ka kahju ja puudub põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Tegevust on hinnatud avalik-õigusliku suhte raames.

läbida kohtueelset menetluskorda, oleks olnud esitatud väide tõepärasem, kui kaebaja oleks seda ka välja toonud juba PPA poole pöördumises ja selgitanud seda pikemalt lahti. Antud juhul peab kohus seda väidet põhjendamatuks ja ei pea esitatud väidet usaldusväärseks ja tõeseks. 21.Kaebaja viitab haldusasjale 3-14-64, mis puudutab teise isiku õiguste rikkumise kontrolli Viljandi arestimajas tuues võrdluseks, et selles asjas on tunnistatud Viljandi arestimaja tingimused mitteõiguspärasteks, mille kohta märgib kohus, et viide teisele haldusasjale ei ole seotud käesoleva asjaga ning kohtul puudub õiguslik alus analüüsida nimetatud haldusasjas tehtud lahendit. 22.Kohus märgib, et J.K. taotlus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. 23.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.