Juri Kolesnikovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, summas 448 eurot, seonduvalt Viljandi arestimajas inimväärikust alandavates tingimustes viibimisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 13.10.2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Juri Kolesnikovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.10.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.10.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 14.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 8), milles palus Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) välja mõista mittevaraline kahju summas 448 eurot Lõuna prefektuuri Viljandi arestimajas inimväärikust alandavates tingimustes viibimise eest. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta pöördus kahju hüvitamise taotlusega (tl 2-3) PPA poole, aga PPA jättis taotluse 13.04.2017. a otsusega nr 1.2-3/4547-2 rahuldamata (tl 4-5).
2.Tartu Halduskohus vabastas 21.06.2017 määrusega (tl 14-16) määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest; võttis mittevaralise kahju hüvitamise nõue perioodi 27.02.2014 ja 14.–15.10.2014 osas menetlusse; jättis kahju hüvitamise nõude 2009. aasta perioodide (st 21.–27.01.2009, 31.03.–28.04.2009, 12.–19.05.2009, 05.–12.06.2009, 20.10.– 03.11.2009) osas käiguta ja andis määruskaebuse esitajale võimaluse selgitada, miks ta 2009. aastal Viljandi arestimajas inimväärikust alandavates tingimustes viibitud aja eest esitas kahju hüvitamise taotluse alles 2017. aastal st ca 8 aastat hiljem. Halduskohus märkis, et juhul, kui määruskaebuse esitaja leiab, et nimetatud 2009. aasta perioodide eest on kahju hüvitise taotlus
esitatud kohtule hilinenult, tuleb kohtule esitada kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
3.Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule 2009. a perioodide osas kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 26). Määruskaebuse esitaja selgitas, et ta esitas kahju hüvitamise nõude, kuna sai teada kohtuotsusest nr 3-14-64 ja et 2009. aastast ei ole veel möödas 10 aastat.
4.Tartu Halduskohus võttis 06.09.2017. a määrusega (tl 43-45p) menetlusse määruskaebuse esitaja kaebuse 2009. a aasta perioodide osas kaebuse tähtaegsuse lahendamiseks.
5.PPA leidis 03.10.2017 kohtule esitatud vastuses nr 1.2-2/701-4 (tl 50-50p), et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid 2009. aastal Viljandi arestimajas viibimise eest kaebetähtaja ennistamiseks ja menetlust nende perioodide osas tuleb lõpetada.
6.Tartu Halduskohus jättis 13.10.2017. a määruse (tl 53-55) resolutsiooni p-ga 1 määruskaebuse esitaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks kahju hüvitamise nõudes 2009. aasta perioodide (21.– 27.01.2009, 31.03.–28.04.2009, 12.–19.05.2009, 05.–12.06.2009, 20.10.–03.11.2009) osas rahuldamata ning lõpetas resolutsiooni p-ga 2 haldusasjas 3-17-1031 menetluse kahju hüvitamise nõudes eelpool nimetatud 2009. aasta perioodide osas. Sama määruse resolutsiooni p-ga 3 jättis halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 4 jätkas menetlust perioodi 27.02.2014 ja 14.–15.10.2014 osas. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule nõude perioodide 21.–27.01.2009, 31.03.–28.04.2009, 12.–19.05.2009, 05.–12.06.2009, 20.10.–03.11.2009 osas kahju hüvitamist. Määruskaebuse esitaja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus selgitas, et asjas omab määravat tähtsust asjaolu, millal pidi määruskaebuse esitaja mõistma, et tema inimväärikust on alandatud ja sellest tulenevalt, millal oli lähtuvalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-st 1 viimane aeg Viljandi arestimajas inimväärikust alandavates tingimustes 2009. aastal viibitud aja eest kahju hüvitise nõude esitamiseks. Kuigi määruskaebuse esitaja viidatud haldusasja nr 3-14-64 lahend hõlmab endas kahju hüvitamise nõude osalist rahuldamist seoses Viljandi arestimajas viibitud ajal inimväärikust alandavate tingimustega, ei saanud halduskohtu hinnangul kahju hüvitise nõude esitamise aluseks olla teises kohtuasjas tuvastatud asjaolu või kohtu poolt mõistetud hüvitis. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kuna määruskaebuse esitaja viibis 2009. aastal erinevatel perioodidel PPA Viljandi arestimajja, oli tegemist määruskaebuse esitaja iseseisva kinnipidamisega teist tüüpi kinnipidamisasutuses. Määruskaebuse esitaja pidi tema inimväärikuse alandamist mõistma vahetult pärast toimingu lõppemist, see tähendab hiljemalt 04.11.2009. Kahju hüvitamise nõude esitamine ei saa olla sõltunud halduskohtu lahendist nr 3-14-64. Lähtuvalt RVastS § 17 lg-st 3 oli kaebajal kahju hüvitamise nõude esitamiseks aega 3 aastat. Määruskaebus esitaja oleks pidanud kahju hüvitamise nõude kas PPA-le või halduskohtule esitama hiljemalt 03.11.2012. Eeltoodust tulenevalt ei kvalifitseeru tähtaja ennistamisel mõjuvateks põhjusteks haldusasja nr 3-14-64 väidetav teadasaamine ega asjaolu, et kahju hüvitamise nõude võib RVastS § 17 lg 3 järgi esitada kuni 10 aasta kestel. Kahju hüvitamise nõue, mis tulenes arestimajas inimväärikust alandavate tingimuste talumisest, tuli esitada kolme aasta jooksul peale toimingu (st arestimajas viibimise) lõppemist. Käeoleval juhul on määruskaebuse esitaja ületanud kaebetähtaega enam kui seitse aastat. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed, subjektiivsed või sedavõrd kaalukad põhjused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetas halduskohus määrusega menetluse 2009. aasta perioodide kohta kahju hüvitamise nõudes, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
7.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 13.10.2017. a määruse peale määruskaebuse (tl 67). Ta ei ole rahul sellega, et kohus on 13.10.2017 määrusega jätnud rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks kahju hüvitamise nõudes 2009. aasta perioodide 21.–27.01.2009, 31.03.–28.04.2009, 12.–19.05.2009, 05.–12.06.2009, 20.10.– 03.11.2009 osas. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta pöördus kohtusse hilinemisega seetõttu, et sai teada kohtuotsusest nr 3-14-64 ja see kinnitas, et Viljandi arestimaja peale võib esitada kaebuse.
8.Tartu Halduskohus võttis 31.10.2017. a määrusega määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.10.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.10.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjalikult selgitanud, miks perioodide 21.–27.01.2009, 31.03.– 28.04.2009, 12.–19.05.2009, 05.–12.06.2009, 20.10.–03.11.2009 osas ei ole kahju nõude esitamine lubatav. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
10.RVastS § 17 lg 3 ei seo kahjunõude esitamise tähtaega sellega, milline oli väidetavalt kahju tekitanud tegevuse iseloom – kas tegemist oli ühekordse, korduva või jätkuva toiminguga. Nõude esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Sealjuures pole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus (RKHKm 15.06.2015, 3-3-1-20-15, p 11). Kui isikut hoitakse väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul. Kui mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus määruskaebuse esitajal kahtlust olla ei saanud. Mittevaralise kahju olemusest tuleneb, et kahju kaasneb vahetult kahju tekitanud teoga ning isik on kahju tekkimisest üldjuhul kohe teadlik. Kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamise hetkeks ei saa lugeda hetke, mil kannatanule selgus, et tal on võimalik kahju eest hüvitist nõuda.
11.Haldusorganile kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on RVastS § 17 lg 3 kohaselt kolm aastat kahjust või selle põhjustanud isikust teada saamisest või ajast, mil isik pidi sellest teada saama. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses välja toonud ühtegi mõistlikku põhjust, mis takistas tal pöörduda väidetava kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole varem kui 2017. aastal. Ringkonnakohus leiab, et isik, kes viibib väidetavalt inimväärikust alandavates tingimustes, peab juba vastavatesse tingimustesse sattudes või hiljemalt vahetult pärast toimingu lõppemist aru saama nende tingimuste võimalikust õigusvastasusest ja kahju tekkimisest. Kahjust teadasaamise hetke ei saa kuidagi siduda kohtuotsusega nr 3-14-64, kuna õigusliku hinnangu saamine asjaoludele ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust. Seega on õigustatud piiritleda kahjuhüvitise nõudeõiguse tähtaeg RVastS § 17 lg 3 alusel kolme aastaga st
määruskaebuse esitaja pidi kahju hüvitamise nõude esitama kolme aasta jooksul peale arestimajas viibimise lõppemist.
12.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.10.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.10.2017. a määruse muutmata.
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.