lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2373/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2373/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
802
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 31. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasi

A.L.kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks algatada distsiplinaarmenetlus Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2017. a määrus A.L. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja A.L. Vastustaja Tartu Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-17-2373

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.L.i määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2017. a määruse põhjendusi osas, mis puudutavad kohustamisnõude tagastamist. Muus osas jätta määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla ei võimaldanud 13. septembril 2017 A.L. ühetunnist jalutuskäiku värskes õhus. A.L. esitas Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, kuna talle ei võimaldatud 13. septembril 2017 tunniajalist jalutuskäiku. Tartu Vangla jättis 7. novembri 2017. a otsusega nr 113/192-2 kahju hüvitamis taotluse rahuldamata, kuid vabandas A.L.i ees kahetsusväärse olukorra ning sellest tingitud põhjendamatute ebameeldivuste tekitamise eest.
2.A.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks alustada distsiplinaarmenetlust seadust rikkunud ametniku suhtes.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus tagastas 4. detsembri 2017. a määrusega osaliselt A.L.i kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Rahuldamata jäeti ka A.L.i taotlus kahju hüvitamise kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruse põhjendused olid järgnevad.
3.1.Halduskohus ei ole pädev otsustama distsiplinaarmenetluse algatamise üle. See õigus on avaliku teenistuse seaduse § 72 lg 1 ja vangistusseaduse § 148 ja 149 kohaselt ametnike ametisse nimetamise õigust omaval isikul. Seega tagastas halduskohus kaebuse kohustamisnõude osas kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna halduskohus ei saa vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetlust algatada.
3.2.Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 100 eurot. Riigilõivuseaduse § 60 lg 2 kohaselt tasutakse kahju hüvitamise kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb arvestada HKMS § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1 tuleneva regulatsiooniga. Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole piisavalt raha, et tasuda 15-eurost riigilõivu. Samas ei pidanud halduskohus kaebust perspektiivikaks. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, mis on tekkinud väidetavalt Tartu Vangla poolt jalutamise mittevõimaldamisega 13. septembril 2017. Tartu Vangla on 7. novembril 2017 kahju hüvitamise taotlust rahuldamata jättes kaebaja ees vabandanud, et ta ei saanud 13. septembril 2017 ühetunnist jalutuskäiku värskes õhus. Tartu Vangla märgib täiendavalt, et eksinud ametnikke on peale intsidenti instrueeritud, et sarnast olukorda enam ei tekiks. Väheintensiivsete õiguste rikkumise korral võib kahju olla hüvitatav õigusvastasuse tuvastamise (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-80-09) või kannatanu ees vabandamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. juuni 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-27-02). Tartu Vangla on tunnistanud enda eksimust, vabandanud ja pakkunud kaebajale ära jäänud jalutuskäigu asemel täiendavat jalutuskäiku. On äärmiselt vähetõenäoline, et kaebajale väidetavalt tekitatud kahju pole nende abinõudega juba heastatud ja vääriks rahalist hüvitamist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.A.L. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2017. a määruse tühistada. Kaebaja hinnangul on kaebus perspektiivikas. Tartu Vangla on rikkunud seadust ja seda ka ise tunnistanud. See, et Tartu Vangla pakkus kaebajale järgmisel päeval topelt jalutuskäiku, ei asenda saamata jäänud jalutuskäiku. Vabandus ei korva tekitatud kahju, eriti kui Tartu Vangla asetas sellise teoga kaebaja tervise ohtu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Halduskohus on märkinud, et kohus ei ole pädev otsustama distsiplinaarmenetluse algatamise üle, samas on kohustamiskaebus tagastatud kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja on esitanud nõude, et halduskohus kohustaks vanglat vanglaametniku suhtes, kes väidetavalt on rikkunud seadust, algatama distsiplinaarmenetlust, seega ei saa hetkel olla asi pädevuses või selle puudumises. Distsiplinaarmenetluse algatamine või selle algatamata jätmine ametniku suhtes ei saa kuidagi mõjutada kaebaja õigusi ning seega ei ole tal kaebeõigust. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks läbinud kohustamisnõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse (vangistusseaduse § 11 lg 5, HKMS § 47 lg 1). Seega on halduskohus küll tagastanud kaebuse õigel alusel, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks asendada määruses kohustamisnõude tagastamist puudutavad põhjendused käesolevas punktis esitatuga.
7.Halduskohus on õigesti leidnud, et ühekordne jalutuskäigu ärajäämine ei saanud kaebajale tekitada sellist mittevaralist kahju, mis oleks rahas hüvitatav. On võimalik, et taoline situatsioon tekitas kaebajas ebamugavust, kuid vangla vabandas kaebaja ees ning pakkus talle koheselt järgmisel päeval ka uut jalutuskäiku. Asja materjalid ei võimalda kohtul jõuda järeldusele, et kaebaja tervis oleks saamata jäänud jalutuskäigu tõttu kuidagi ohtu sattunud või et see oleks saanud kaebaja tervist mingilgi moel kahjustada. Ei ole usutav, et selline olukord uuesti korduks.
8.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb A.L.i määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2017. a määruse põhjendusi osas, mis puudutavad kohustamisnõude tagastamist. Muus osas jääb määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium