Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu 20.12.2017 määrusega võeti menetlusse A. A kaebus Varbla Vallavalitsuse 26.09.2017 korralduse nr 474 tühistamiseks ning kolmanda isikuna kaasati protsessi Tuuleenergia OÜ. Nimetatud korraldusega anti Tamba 1 ja Tamba 2 tuulegeneraatoritele OÜ Tuuleenergia taotlusel ajutised kasutusload tähtajaga kuni 31.05.2018.
A. A esitas 22.12.2017 Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest loobumiseks, arvestades asjaoluga, et paralleelselt antud haldusasjaga tegi Riigikohus 24.11.2017 haldusasjas nr 3-17-1398 määruse, milles asus seisukohale, et kuigi detailplaneeringus sätestatud ehitise kõrguse piirangul on naabrite õigusi kaitsev toime, siis ei tähenda see seda, et sellises olukorras oleks täiesti välistatud kasutuslubade andmine ja et põhimõtteliselt ei saa kasutuslubade menetluse tulem olla õiguspärane. Kui kasutuslubade menetluses selgitatakse välja, et tuulikutest lähtuvad mõjutused (müra, jäätamine, varjutus) ei riiva ülemääraselt kolmandate isikute (sh kaebaja) õigusi ega avalikku huvi, või on võimalik ette näha kõrvaltingimused, mis selliseid mõjutusi vähendavad või tasakaalustavad, võib kasutusload välja anda. Riigikohus leidis, et EhS § 55 punkti 3 tuleb jätkuvalt tõlgendada kaalutlusõigust andvana. Nii saab kasutusloa anda ka ehitisele, mille ehitusluba oli õigusvastane vastuolu tõttu detailplaneeringuga, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu (EhS § 8) ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet. Võttes aluseks eeltoodud asjaolud, leiab kaebaja, et Varbla Vallavalitsuse 26.09.2017 korralduse nr 474 edasisel
vaidlustamisel puudub perspektiiv ning kaebaja esitab kaebusest loobumise avalduse (Vt kaebaja avaldus, tl 139-140).
3.Tallinna Halduskohtu 28.12.2017 määrusega võimaldati Varbla vallal ja Tuuleenergia OÜ-l esitada A. A kaebusest loobumise avalduse kohta omapoolne kirjalik seisukoht hiljemalt 09.01.2018. Ühtlasi selgitas kohus ka kaebusest loobumise tagajärgi (tl 143).
4.Vastustaja ja kolmas isik ei ole kaebusest loobumise avaldusele vastu vaielnud, kuid kolmas isik esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 8 tunni ja 30 minuti ulatuses osutatud õigusabi eest summas 586 eurot ja 50 senti.
5.Kaebaja vastas kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotlusele ning palus jätta taotluse täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt mõista välja mitte rohkem kui 103 eurot ja 50 senti (tl 152153). A. A leiab, et menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine temalt kolmanda isiku kasuks ei ole antud vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud.
5.1.Varbla Vallavalitsuse 26. septembri 2017 korraldusega nr 474 otsustati väljastada Tamba tuulegeneraatoritele uued ajutised kasutusload tähtajaga kuni 31. mai 2018. A. A esitas 30. oktoobril 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Varbla Vallavalitsuse 26. septembri 2017 korralduse nr 474 tühistamiseks. Kaebaja leidis, et ajutisi kasutuslubasid ei saa anda tuulegeneraatoritele, mille parameetrid (s.h kõrgus) on vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga. Paralleelselt antud haldusasjaga nr 3-17-2220 tegi Riigikohus 24. novembril 2017 haldusasjas nr 3-17-1398 kohtumääruse, milles asus seisukohale, et kuigi detailplaneeringus sätestatud ehitise kõrguse piirangul on naabrite õigusi kaitsev toime, siis ei tähenda see seda, et sellises olukorras oleks täiesti välistatud kasutuslubade andmine. Võttes aluseks Riigikohtu määruse haldusasjas nr 3-17-1398 loobus kaebaja oma kaebusest, et mitte jätkata kohtuvaidlust ja tekitada kõigile menetlusosalistele põhjendamatuid lisakulusid. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et juba 2013. aasta arvukad kohtuvaidlused said suuresti alguse sellest, et kolmas isik ehitas Tamba tuulegeneraatorid valmis vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga. Seega on kolmas isik ise oma seadusevastase käitumisega põhjustanud olukorra, kus lubatust olulisemalt kõrgemad tuulegeneraatorid rikuvad isikute ja ka kaebaja õigusi. Lisaks on kaebaja näol tegemist pensionäriga, kellel on raske puue ja kes vajab igapäevast kõrvalist abi. A. A igakuine sissetulek (pension ja puudega seotud hüvitis) kokku jääb alla 400 euro. Seevastu Tuuleenergia OÜ saab igakuiselt tuulegeneraatoritega seoses riigilt taastuvenergia toetust, mis näiteks 2017. aastal moodustas kokku 1,8 miljonit eurot. Kulude hüvitamine Tuuleenergia OÜ-le seaks A. A väga raskesse majanduslikku olukorda, samas kui Tuuleenergia OÜ jaoks on tegemist väga väikese summaga. Võttes aluseks eeltoodud asjaolud palub kaebaja jätta HKMS § 108 lg 11 alusel Tuuleenergia OÜ kulud täies ulatuses välja mõistmata.
5.2.Vastu ei saa vaielda sellele, et Tuuleenergia OÜ poolt tasutud õigusabiteenuse tunnihind (69 eurot, ilma käibemaksuta) on mõistlik, sest see jääb tugevalt alla keskmiselt väljakujunenud õigusabiteenuse hinda. Küll aga on seetõttu ebamõistlikult kõrge õigusteenuse osutamisele kulunud aeg. Taotluses esitatu kohaselt on õigusabi osutatud 8h ja 30 min, mida on põhjendamatult palju. Arve spetsifikatsioonis on märgitud, et kaebaja nõuet on õiguslikult analüüsitud 02.11.2017 üks tund, 03.11.2017 omakorda 45 minutit ja 06.11.2017 taas üks tund. Sellel hetkel oli aga kohus küsinud kolmanda isiku seisukohta üksnes õiguskaitse taotluse osas, mis moodustas kaebusest 3 lehekülge, mistõttu ei saa vastava analüüsi ja vastuse koostamisele kulutatud aega põhjendatuks pidada. Põhjendatud kuludeks saab maksimaalselt pidada õiguslikku analüüsi 30 min ja õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisel 1 tundi. Põhjendatud kuludeks ei saa kindlasti pidada kulu, mis on seotud asjaoluga, et lepinguline esindaja ja klient peavad vajalikuks korduvalt pidada pikkasid vestlusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku § 27 lg 2 p 2 ja § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kaebusest loobumise korral lõpetatakse menetlus vastavalt HKMS § 152 lg 1 p 3. Kaebusest loobumise võtab kohus vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 155 lg 4).
7.Arvestades asjaolu, et A. A on esitanud kaebusest loobumise avalduse ning selle vastuvõtmisest keeldumise aluseid ei esine, tuleb kaebusest loobumise avaldus vastu võtta ning menetlus HKMS § 152 lg 1 punkti 3 alusel lõpetada. Kaebusest loobumise tagajärgi on protsessiosalistele Tallinna Halduskohtu 28.12.2017 määrusega selgitatud. Vastustajal ja kolmandal isikul on võimaldatud kaebusest loobumise kohta samuti oma arvamust avaldada. Vastustaja ei ole vastanud, kuid see ei olnud ka kohustuslik. Kolmas isik menetluse lõpetamise osas vastuväiteid ei esitanud, kuid taotles menetluskulu väljamõistmist.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud, kui ta loobub kaebusest. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist soovinud, jäävad võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 586,50 eurot, mis seondub õigusteenuse osutamisega. Vastavalt HKMS § 108 lg 8 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Menetluskulude kirjelduse kohaselt on kolmanda isiku esindajal kulunud kohtuasjas õigusabi osutamiseks 8 h ja 30 minutit. Tunnitasuks oli 69 eurot ilma käibemaksuta ning käibemaksu hüvitamist kolmas isik ei soovi. Kulude kandmist tõendab 11.12.2017 arve nr 1724230 koos selle juurde kuuluva lisaga ning maksekorraldus (tl 149-151). HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt HKMS § 109 lg 6 hindab kohus ka menetluskulude vajalikkust ning põhjendatust. Kaebaja vaidleb kolmanda isiku menetluskuludele vastu ja leiab, taotlus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata või siis rahuldada see alternatiivse variandina ainult 103 euro ja 50 sendi ulatuses. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga selles, et menetluskulu ei ole näidatud mahus põhjendatud, aga ka sellega, et kaebaja tegevust ei saa pahatahtlikuks pidada ning äriühingu õigusabikulude tervikuna väljamõistmine füüsiliselt isikult oleks antud juhul teataval määral ebaõiglane ja ebamõistlik. Kaebaja on vastavasisulist seisukohta oma 19.01.2018 vastuses üsna usutavalt ning põhjalikult motiveerinud, millega võib üldjoontes nõustuda ning kohus seda siinkohal pikemalt üle ei korda. Siiski ei jäta kohus menetluskulu täielikult kolmanda isiku kanda, vaid osaliselt. Taoliselt on ka protsessiosaliste huvid rohkem tasakaalus. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud äriühingu kasuks tuleb menetluskuluna välja mõista 103 eurot ja 50 senti, millega on kaebaja oma alternatiivse seisukoha raames ühtlasi ka nõustunud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.