Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2477
Haldusasi
SR kaebus Tallinna Vangla haldusaktide ning kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 tühistamiseks, millega keelati Tallinna Vanglas suitsetamine
Menetlusosalised
Kaebaja – SR Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
SR määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada SR määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2017. a määruse haldusasjas nr 3-172477 resolutsiooni p 1. Saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Jätta Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-2477 resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 2 peale ei saa määruskaebust esitada (HKMS § 252 lg 7).
1.Justiitsminister muutis 06.10.2016 määrusega nr 21 alates 01.10.2017 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 01.10.2017 kehtiva VSKE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud. Sellest tulenevalt muudeti Tallinna Vangla direktori 26.04.2016 käskkirjaga nr 1-1/17-31 Tallinna Vangla kodukorda ja seletuskirja suitsetamist puudutavas osas.
3-17-2477
2.SR esitas 16.11.2017 Tallinna Vanglale vaide (registreeritud numbriga 5-15/17/304-1) Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 peale. Tallinna Vangla tagastas 28.11.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/304-4 SR vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel läbivaatamatult.
3.SR esitas 20.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla haldusaktid ja Tallinna Vangla kodukorra p-d 2.3 ja 7.1.15, millega keelati Tallinna Vanglas suitsetamine. Kaebaja leidis, et suitsetamise keelamine vanglas on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, rikub kaebaja inimõigusi ning kahjustab tervist rohkem kui regulaarne suitsetamine. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse suitsetamise võimaldamiseks kuni lõpliku kohtulahendi tegemiseni praeguses asjas.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 29.11.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebaja on esitanud 17.11.2017 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla direktori 26.04.2016 käskkirjale nr 1-1/17/31, millega muudeti vangla kodukorda suitsetamisega seonduvas regulatsioonis. Tallinna Vangla on andnud vaide esitajale vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 27.11.2017 telefonivestlusest Tallinna Vangla esindajaga selgus, et Tallinna Vangla ei ole kaebaja suhtes vaideotsust koostanud. Kohtule ei ole käesolevaks ajaks teatatud vaidemenetluse lõppemisest. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5) ning kaebus on esitatud ennatlikult. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei saa kaebaja õigused vaidemenetluse ajal pöördumatult kahjustada. Suitsetamist on Tallinna Vanglas juba varasemalt piiratud. Suitsetamine on tervist kahjustav tegevus, millest päeva pealt loobumine võib põhjustada tervisele kahjulikke tagajärgi. Sellest hoolimata on kõrvalnähud üksnes ajutised ning pikemas perspektiivis on suitsetamisest loobumine tervisele kasulik. Lisaks ei ole käesoleval juhul kinnipeetavad pidanud loobuma suitsetamisest päevapealt. Samuti oli juba varasemalt teada, et alates 01.10.2017 hakkab kehtima vanglas suitsetamise täielik keeld, kuna see tulenes justiitsministri 06.10.2016 määrusest nr 21, millega muudeti Vangla sisekorraeeskirja. Tallinna Vangla vastavaid kodukorra punkte muudeti 26.04.2016 vastu võetud Tallinna Vangla käskkirjaga. Kui kaebajal tekivad seoses suitsetamisest loobumisega tervisehädad, siis on kaebajal võimalik pöörduda vangla arsti poole. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks tekkinud võõrutusnähtudest terviseprobleeme. Kaebaja on esitanud vaide 47 päeva pärast suitsetamise keelu jõustumist 01.10.2017. Kuna kaebaja on juba nii mitu päeva olnud suitsetamiseta, siis kahjustaks kaebaja tervist pigem uuesti suitsetama hakkamine. Seega puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vaide ja tulevikus esitatava kaebuse eduväljavaated on väikesed.
5.SR esitas halduskohtu määruse peale 14.12.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 15.01.2018 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3-17-2477 Tallinna Vangla tegi kaebaja vaide osas 28.11.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/304-4. Seega oli kaebuse tagastamine ennatlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Haldusasja materjalidest nähtub, et SR on esitanud 16.11.2017 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla direktori 26.04.2016 käskkirja nr 1-1/17/31 peale ning 20.11.2017 kaebuse halduskohtule suitsetamise keelustanud haldusaktide peale. Vaidlustatud määrusest tulenevalt sai halduskohtule 27.11.2017 telefonivestlusest Tallinna Vangla esindajaga teatavaks, et Tallinna Vangla ei olnud nimetatud kuupäevaks veel SR vaide suhtes vaideotsust koostanud. Halduskohus leidis eelneva tõttu, et kaebaja ei ole läbinud VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kaebus on esitatud ennatlikult. Kohus tagastas 29.11.2017 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on kaebuse ekslikult tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. SR on koos määruskaebusega esitanud Tallinna Vangla 28.11.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/304-4, millega Tallinna Vangla tagastas SR 16.11.2017 esitatud vaide läbivaatamatult HMS § 79 lg 1 p 3 (mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata) alusel. Seega oli määruskaebuse esitajal halduskohtu 29.11.2017 määruse tegemise ajaks täidetud VangS § 11 lg-s 5 sätestatud tingimused ja halduskohtul puudus HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tulenev alus kaebuse tagastamiseks. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada, määruskaebus tuleb vastavas osas rahuldada ja kaebus saata halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 120). Halduskohus peab menetlusse võtmise otsustamisel tuvastama, kas SR vaie jäeti 16.11.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/304-4 õiguspäraselt läbi vaatamata või mitte. Praegusel juhul puudub ringkonnakohtul endal alus vaideotsuse õiguspärasuse osas seisukoha võtmiseks, sest vastasel juhul minetaks määruskaebuse esitaja õiguse läbida määruse vaidlustamiseks kõik lubatud kohtuastmed. Kui halduskohus tuvastab, et vaie on jäetud õiguspäraselt läbi vaatamata HMS § 79 lg 1 p 3 alusel, siis on võimalik asuda seisukohale, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning tagastada kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Seejuures ei saa kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 20).
9.Halduskohtu 29.11.2017 määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud osas (esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine) jääb SR määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmata. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebajal võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Ringkonnakohus nõustub 3(4)
3-17-2477 halduskohtu seisukohaga, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne kaebajale pöördumatu tagajärje oht ja seetõttu on täitmata HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud eeldus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei saa kaebaja küll vahepealsel perioodil (kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni praeguses asjas) suitsetada, kuid võib pärast keelu tühistamist suitsetamist jätkata, kui ta seda soovib. Suitsetamisest päeva pealt loobumine võib küll tekitada tervisele kahjulikke tagajärgi ja võõrutusnähte, kuid see ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada tervisehädade ja võõrutusnähtude esinemisel meditsiinilist ravi. Loobumise kõrvalnähtude leevendamiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda.
10.Iseenesest tuleneb põhiõigustest küll ka õigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada, kuid see õigus ei ole absoluutne. Tegemist on õigusega, mida on võimalik piirata, muu hulgas ka vangla julgeoleku tagamise, suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitse ning maksumaksja raha otstarbekama kasutamise eesmärkidel. Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et kinnipidamisasutustes viibivad kinnipeetavad ei ole pidanud loobuma suitsetamisest päevapealt, kuivõrd kinnipeetavatele jalutuskäigule lubatavate sigarettide arvu on juba eelnevalt vähendatud (alates 11.01.2016 on lubatud jalutuskäigule kaasa võtta varasema viie sigareti asemel kolm). Asjaolu, et alates 01.10.2017 hakkab vanglas kehtima suitsetamise täielik keeld, oli teada juba varasemalt, sest tubakatoodete ja süütamisvahendite omamine vanglas keelati justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21, millega muudeti vastavas osas vangla sisekorraeeskirja. Sellest tulenevalt muudeti Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17-31 Tallinna Vangla kodukorda suitsetamist puudutavas osas.
11.Kuivõrd ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis puudub vajadus hinnata kaebuse perspektiive ja kaaluda vastanduvaid huvisid.
12.Eeltoodud põhjustel tuleb SR määruskaebus osaliselt rahuldada ja halduskohtu 29.11.2017 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning saata asi vastavas osas samale kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Esialgset õiguskaitset puudutavas osas jääb halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.