T.T. kaebus Kuusalu Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 29.09.2016 ja 24.01.2017 esitatud taotlused
Menetlusosalised
Kaebaja – T.T., volitatud esindaja v.adv Vahur Kivistik Vastustaja – Kuusalu vald, volitatud esindaja v.adv Rivo Kaldvee
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T.T. kaebus.
2.Kohustada Kuusalu valda vaatama läbi T.T. 29.09.2016 ja 24.01.2017 taotlusi.
2.Mõista Kuusalu vallalt T.T. kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 879 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2018 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-706
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.T. omandas 14.12.2006 kinnisvaraarendajalt kinnistu aadressiga Kiviaia tee 22, Kaberla küla, Kuusalu vald. Kaberla küla kinnistute vahelise teemaa (Kiviaia tee kinnistu) koos veetrasside ja pumbajaamaga ostis samalt arendajalt Kiviaiatee Selts. Kiviaiatee Selts esitas Kuusalu vallale taotluse teemaa üleandmiseks Kuusalu Soojus OÜ-le. Kuusalu Vallavalitsuse 10.10.2013 korralduse nr 739 kohaselt omandas Kuusalu vald tasuta Kiviaia tee kinnistu, võttes samas enda kanda kõik kulutused, mis kaasnesid teemaa omandamisega.
2.T.T. soovis Kiviaia tee 22 kinnistule ehitada aeda, kuid aia asukohapunktide kindlaksmääramisel selgus, et kinnistut läbib Kuusalu valla tee (eelnevalt viidatud teemaa). Aia ehitamine kinnistu piirile piiraks valla tee kasutamist. T.T. pöördus 09.05.2016 Kuusalu Vallavalitsuse poole, et probleemile lahendus leida. T.T. tegi vallale ettepaneku mõõta temale kuuluva kinnistu piirid valla korraldusel ja vahenditest. Kuusalu valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepp teavitas kaebajat 08.07.2016 e-kirjaga, et visuaalsel vaatlusel ulatub kaebaja kinnistu valla teele. Vallal puuduvad aga ressursid uute katastriüksuste moodustamiseks, kuid vajadusel võib sõlmida lepingu tee avalikuks kasutamiseks. Kaebaja pöördus uuesti Kuusalu valla poole 29.09.2016 ja 24.01.2017, pakkudes võimalusi olukorra lahendamiseks. Kuusalu vald kaebaja esindaja taotlusi ei lahendanud.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 28.03.2017 T.T. kaebus, milles ta soovib tuvastada Kuusalu Vallavalitsuse toimingu õigusvastasust, mis seisneb tema pöördumistele vastamata jätmises, ning Kuusalu Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist 29.09.2016 ja 24.01.2017 taotluste läbivaatamiseks.
4.Tallinna Halduskohus võttis 03.04.2017 menetlusse T.T. kaebuse nõudes kohustada Kuusalu valda vaatama läbi kaebaja 29.09.2016 ja 24.01.2017 taotlused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et Kuusalu Vallavalitsuse vastamata jätmine kaebaja korduvatele pöördumistele ei ole õiguspärane ega kooskõlas hea halduse tavaga. Kaebaja pöördus korduvalt Kuusalu Vallavalitsuse poole, et leida tekkinud olukorrale lahendus, kuid Kuusalu Vallavalitsus ei pidanud vajalikuks kodaniku probleemiga tegeleda. Samas möönis Kuusalu vald oma 08.07.2016 vastuses, et probleem eksisteerib ja valla tee tõesti läbib kaebaja kinnistut. Kaebaja edasisi jõupingutusi olukorra lahendamiseks vastustaja lihtsalt ignoreeris. Põhiseaduse §-st 14 tulenev isiku õigus heale haldusele nõuab haldusorganilt, et haldusmenetluses rakendatava uurimispõhimõtte abil selgitatakse välja, milline oli isiku tegelik tahe avalduse esitamisel ja millist liiki pöördumise isik haldusorganile esitas. Seejuures tuleb avaldust menetleda vastavalt selle sisule.
6.Kuusalu vald palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja on ise oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus vastustaja tee asub väidetavalt osaliselt kaebaja kinnistul. Kiviaiatee Selts omandas Kaberla küla kinnistute vahelise teemaa (Kiviaia tee kinnistu) koos veetrasside ja pumbajaamaga arendajalt. Kaebaja poolt moodustatud Kiviaiatee Selts esitas Kuusalu vallale taotluse teemaa üleandmiseks Kuusalu Soojus OÜ-le. Kuusalu Vallavalitsuse 10.10.2013 korralduse nr 739 kohaselt omandas Kuusalu vald tasuta Kiviaia tee kinnistu, võttes samas enda kanda kõik kulutused, mis kaasnesid teemaa omandamisega. Kaebaja on kaotanud kaebeõiguse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 alusel, kuna esialgu võõrandati kaebaja osalusel tee vastustajale, misjärel asus kaebaja väitma sama võõrandatud tee asumist tema kinnistul ning nõudma väidetava rikkumise heastamist. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et hea usu vastase
2(5)
3-17-706 käitumise tagajärjeks on õiguse kaotamine, s.o isegi juhul, kui õigus on olemas, puudub võimalus sellele tugineda. 2) Kaebaja ei ole esitanud selgeid tõendeid, et vaidlusalune teelõik ka tegelikult kaebaja kinnistul asub. Sellele seisukohale on jõutud vaid Maa-ameti geoportaali väljavõtte visuaalsel hindamisel. Pigem ei asu vastustaja tee osaliselt kaebaja kinnistul, vaid heal juhul piirneb sellega. Kuusalu vald väljendas 08.07.2016 e-kirjas oma ametniku kaudu vaid seda, et visuaalsel vaatlusel võib nii olla. Juhul, kui tee aga siiski peaks asuma kaebaja kinnistul, siis selle teeosa puhul on tegemist kaebaja kinnistu olulise osaga, mis kuulub õigusest tulenevalt kaebajale kui kinnistu omanikule. Kui osa vastustajale võõrandatud teest peaks tõesti asuma kaebaja kinnistul, siis on tegemist kaebajale kuuluva teega, mille kasutamist saaks pooled omavahel kokku leppida EhS § 94 alusel või selle võimatuse korral saaks vastustaja seada tee kaebajale kuuluvale osale sundvalduse. Vastustaja pole omavoliliselt kaebaja kinnistule teed rajanud, vaid tee võõrandati vastustajale kaebaja osalusel. 3) Vastustaja on küll vormiliselt jätnud vastamata kaebaja 29.09.2016 ja 24.01.2017 pöördumisele, kuid seda põhjusel, et vastustaja samasisuline seisukoht esitati kaebajale juba 08.07.2016 vastusena kaebaja esimesele pöördumisele ning vastustaja seisukoht on jäänud hiljem samaks. Kaebaja tunnistab ka ise kaebuses, et ta on samas küsimuses pöördunud vastustaja poole 09.05.2016, 29.09.2016 ja 24.01.2017. 4) Uute katastriüksuste moodustamiseks Kuusalu vallal ressursid puuduvad. Vastustaja sai kõnealuse tee omanikuks sundolukorra tõttu muuhulgas kaebaja osalusel, kuid võttis sellega siiski endale muuhulgas tee hooldamise ja korrashoiu kohustused, mis on vastustaja võimaluste piir. Vastustaja on vajadusel valmis sõlmima kaebajaga lepingu väidetavalt tee all asuva kaebaja maa avaliku kasutamise kohta. Sisuliselt on sellega vastatud ka kaebaja 29.09.2016 ja 24.01.2017 ettepanekutele. Käesoleval juhul ei saa esineda vaidlust, et kaebaja ei olnud 29.09.2016 ja 24.01.2017 ettepanekuid esitades teadlik, missugused on valla võimalused ja positsioon teed puudutavas küsimuses. Seega ei ole kaebaja õigust teda puudutavale informatsioonile sisuliselt rikutud, kuivõrd kaebaja teadis vastustaja seisukohta. Seega puudub sisuline põhjus kohustada Kuusalu valda vaatama läbi kaebaja 29.09.2016 ja 24.01.2017 taotlusi, sest neile on sisuline vastus juba antud ja kaebajale on see teada. Seega kui kohus peaks leidma vastustaja tegevuses vormi- või menetlusvea, poleks kaebuse rahuldamine põhjendatud, kuivõrd Kuusalu vald vastaks kaebajale sarnaselt tema esimese pöördumisega. 5) Kompromissina võib rakendada EhS § 94 lg-t 2, mille kohaselt peab eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks olema kohalikul omavalitsusel õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Nimetatud õiguse saaks vastustajale anda kaebaja kui teealuse maa omanik. Kui aga kaebaja ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises vastustaja kasuks, siis on vastustajal asjaõiguse omandamiseks õigus seada kaebaja kinnistule tee ulatuses sundvaldus.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on selle tuvastamine, kas haldusorgan on jätnud temale õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmata. Kaebaja on nimetanud 29.09.2016 ja 24.01.2017 avaldusi pöördumisteks ja taotlusteks, millele Kuusalu vald ei ole vastanud ega neid lahendanud. Kohus leidis 03.04.2017 määruses (vt p 3), et kaebuse mõistes on pöördumistele vastamine ja taotluste lahendamine samatähenduslikud, kuna puudutavad samal kuupäeval esitatud avaldusi. 29.09.2016 ja 24.01.2017 avaldustele mittevastamist on tunnistanud ka vastustaja (vt 03.05.207 vastus kaebusele, p 2.4), kuid on välja toonud, et mittevastamine oli õigustatud, kuna vastustaja samasisuline seisukoht oli esitatud juba kaebaja 09.05.2016 pöördumise vastusena (08.07.2016 vastus) ning vastustaja ei ole oma seisukohta muutnud.
3(5)
3-17-706
8.Sisuliselt väidab vastustaja, et kaebaja saatis vastustajale 29.09.2016 ja 24.01.2017 kordustaotlused ning kuna vastustaja positsioon võrreldes algse vastusega (08.07.2016 vastus) ei muutunud, ei olnud vastustajal kohustust ka kordustaotlustele vastata.
9.Kohus ei nõustu sellega, et 29.09.2016 ja 24.01.2017 avalduste näol oli tegemist kordustaotlustega. 09.05.2016 kirjas (tl 12 pöördel) avaldas T.T. kahtlust, et osa valla omandisse antud Kiviaia teest asub T.T. kinnistul. T.T. tegi ettepaneku teostada täiendav kinnistute mõõtmine, et T.T.le kuuluva kinnistu piirid saaksid tuvastatud ja selgitataks välja, kas valla tee läbib T.T. kinnistut. T.T. ettepaneku kohaselt korraldaks ja finantseeriks mõõtmist Kuusalu vald. T.T. lisas, et kui mõõtmise tulemused kinnitavad, et valla tee läbib tema kinnistut, siis saab rääkida erinevatest lahendustest kasutusõiguse seadmise või kinnistu jagamise näol.
10.29.09.2016 pöördumises (tl 16) väidab T.T. selgesõnaliselt, et Kuusalu valla poolt 2013. a omandatud Kiviaia tee asub osaliselt temale kuuluval Kiviaia tee 22 kinnistul. Olukorra lahendamiseks tegi T.T. kaks alternatiivset ettepanekut: 1) vormistada Kuusalu Vallavalitsuse ja T.T. vahel vastastikune maa tasuta kasutamise leping; 2) mõõta kinnistud üle ja algatada uute katastriüksuste moodustamine. Teise alternatiivi puhul nägi ettepanek ette, et T.T. korraldab kinnistute Kiviaia tee 22 ja Kiviaia tee äärepunktide uue mõõtmise, kusjuures kulud kaetakse osapoolte vahel võrdselt. T.T. hindas maa mõõtmise ja kinnistusraamatu kannete tegemise kulusid ca 1000 eurole, mis tegi kummagi poole kuluks ligikaudu 500 eurot.
11.24.01.2017 pöördumises avaldas T.T., et ei ole kahel korral oma pöördumisele vastust saanud ning et esitab veel kord Kuusalu vallale olukorra lahendamiseks alternatiivsed ettepanekud. Kaks esimest alternatiivi langesid kokku 29.09.2016 taotluses tooduga. Kolmanda alternatiivina nägi T.T. ette Kuusalu valla ja T.T. vahel tähtajatu kasutusõiguse lepingu sõlmimist, mille kohaselt Kiviaia tee kinnistule seatakse tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus kinnistu Kiviaia tee 22 omamiseks ja majandamiseks, samuti seatakse Kiviaia tee 22 kinnistule tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus Kiviaia tee omamiseks ja majandamiseks. Kasutusõigused kantaks kinnistusraamatusse.
12.Kohtule ei nähtu, et 29.09.2016 ja 24.01.2017 pöördumised oleksid olnud korduvad taotlused, võrreldes varem esitatuga (09.05.2016), vaid tegemist oli algsest pöördumisest täpsemalt fikseeritud olukorra kirjeldusega, mille lahendamiseks pakkus T.T. välja konkreetsed alternatiivid. Taotlustest nähtuvalt ootas T.T. oma avalduses väljapakutud alternatiividele valla seisukohta. Erinevus 09.05.2016 pöördumisega seoses seisnes veel selles, et T.T. oli valmis kandma pool kinnistu mõõdistamise ja katastriüksuste moodustamisega seotud kuludest. Kuusalu vald jättis aga kaebaja 29.09.2016 ja 24.01.2017 avaldustele vastamata. Kohaseks ja ammendavaks vastuseks kõigile esitatud avaldustele ei saa lugeda vastustaja maakorraldaja P. Raudsepa üldsõnalist 08.07.2016 vastust, mille kohaselt vallal uue katastriüksuse moodustamise jaoks ressursid puuduvad. Vald oleks pidanud kaebaja konkreetsetele ettepanekutele, mis hõlmasid mh ka kaebaja valmisolekut pool kuludest enda kanda võtta, vastama. Kaebaja ei pidanud järeldama P. Raudsepa üldsõnalisest ja mitteformaalsest e-kirjast ning hilisemast vastustaja vaikimisest, et see ongi Kuusalu valla ametlik positsioon ja seda ka täpsustatud ettepanekute suhtes. Seega ei nõustu kohus vastustajaga, et mittevastamist õigustas see, et kaebaja pidi teadma vastustaja seisukohta. Ametlikku valla vastust ei ole kaebaja ühelegi enda pöördumisele saanud. Avalik võim peab hoolitsema selle eest, et tema seisukohad oleksid kodanikele mõistetavad.
13.Vastustaja on kohtumenetluses väitnud, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusalune valla tee asub osaliselt kaebaja kinnistul. Kohus möönab, et üheks vastamise viisiks võinuks olla valla põhistatud seisukoht, et vaidlusalune tee ei asu kaebaja kinnistul. Sellisel juhul ei oleks olnud kaebaja alternatiive vaja olnud hakata kaaluma. Vald ei ole sellist põhistatud seisukohta esitanud, vaid on ka kohtumenetluses viidanud üksnes vastavale kahtlusele. Samal ajal tuleneb valla ainsast n-ö ametlikust seisukohast, et visuaalse kontrolli järgi ulatub kaebaja 4(5)
3-17-706 kinnistu piir tõepoolest füüsiliselt valla teele. Seegi näitab, et kaebaja taotlused on sisuliselt lahendamata. Enne mistahes lahenduse realiseerimist tuleb selgeks teha, kas vaidlusalune tee asub kaebaja kinnistul. Kohtule ei nähtu, et seda oleks tehtud. Sõltumata sellest, kas kaebaja avaldusi käsitada taotlustena haldusmenetluse seaduse tähenduses, märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse tähenduses vm pöördumisena, tuleb vastustaja tegevusetust pidada õigusvastaseks, sest avalik võim ei tohi jätta kodanike pöördumisi tähelepanuta. Kaebaja kaebeõigust ega õigust enda avalduste läbivaatamisele ei mõjuta Kiviaia tee kinnistu võõrandamise asjaolud, st kas kaebaja on käitunud tee võõrandamisel ja peale seda hea- või pahauskselt. Küsimus, kas kaebaja pidi juba tee võõrandamisel aru saama, et tee asub osaliselt tema kinnistul, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kuna vastustaja ei ole kaebaja taotlusi läbi vaadanud ka kohtumenetluse jooksul, on kohustamisnõude rahuldamine jätkuvalt asjakohane. Vastustaja on pakkunud küll kompromissi, kuid jätnud vastamata kulude kandmist puudutavale küsimusele. Ei ole usutav, et Kuusalu vallal ei ole võimalik leida olukorra lahendamiseks vajalikke vahendeid (kaebaja väljatoodud 500 eurot).
14.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada ja kohustada Kuusalu valda vastama T.T. 29.09.2016 ja 24.01.2017 taotlustele.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. T.T. on esitanud taotluse mõista vastustajalt välja menetluskulud summas 2170,68 eurot, millest 15 eurot on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, ülejäänu õigusabikulud (tl 52–62). Vastustaja leiab, et õigusabikulud on põhjendamatult suured. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtukulude väljamõistmist vastustajalt ei väära HKMS § 108 lg 3, mille kohaselt, kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesoleval juhul on kaebus rahuldatud täielikult. Kuna vastustaja jättis kaebaja avaldustele vastamata, oli kaebajal ainsaks võimaluseks oma õigusi kaitsta kohtu poole pöördudes. Seetõttu oleks ebaõiglane eeldada, et kaebaja peaks kompromissi sõlmimisel katma kõik enda kohtukulud. Kohus nõustub vastustajaga, et taotletud ulatuses õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kaebus ei ole mahukas ega vaidlus õiguslikult keerukas. Põhjendatud õigusteenuse maht ei saa kohtu hinnangul kaebuse osas ületada 3 tundi. Lisaks on kaebaja esitanud vastuse 05.05.2017 kohtunõudele (tl 35), 22.05.2017 selgituse (tl 38), vastuse 16.10.2017 kohtunõudele (tl 42) ja 31.10.2017 seisukoha (tl 49). Arvestas viidatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, peab kohus põhjendatud õigusteenuse mahuks viidatud menetlusdokumentide puhul kokku 3 tundi. Seega moodustab põhjendatud õigusteenuse maht kokku 6 tundi. Arvestades kaebaja esindaja tunnihinda (120 eurot), teeb see kokku 720 eurot, koos käibemaksuga 864 eurot. Seega tuleb Kuusalu vallalt T.T. kasuks mõista välja 864 eurot õigusabikuludena, millele lisandub 15 eurot kantud riigilõivu. Kokku tuleb vastustajalt välja mõista 864+15=879 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Janek Laidvee
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.