K.M.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 28.04.2017 otsuse nr 05042 ja 13.06.2017 vaideotsuse nr 1.1-10/24255 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – K.M. (isikukood – xxxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 7.12.2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Tagastada asjas tasutud riigilõiv summas 15 (viisteist) eurot K.M.ile ning jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.K.M. (edaspidi: kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile 4.04.2017 avalduse ja dokumendid väljateenitud aastate pensioni määramiseks väljateenitud aastate pensioni seaduse (edaspidi: VAPS) § 2 p 7 alusel kui isik, kes on töötanud asenduskodude, erivajadustega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste logopeedina.
2.Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi: SKA) jättis 28.04.2017 otsusega nr 05042 (edaspidi: otsus) kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramata. Kaebaja esitas 9.05.2017 otsusele vaide.
3.SKA jättis 13.06.2017 vaideotsusega nr 1.1-10/24255 (edaspidi: vaideotsus) kaebaja vaide rahuldamata. K.M. esitas Tallinna Halduskohtule 13.07.2017 kaebuse otsuse ja vaideotsuse tühistamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja ei nõustu otsusega ja vaideotsusega. Kaebaja töötas ajavahemikul 18.09.1986 kuni 3.04.2017 erivajadustega laste ja noortega. Kaebaja töötas:
4.1.kasvatajana 8.09.1986 – 26.08.1987 Viljandi 3. Lasteaias (edaspidi: Viljandi lasteaed);
4.2.logopeedina 1.08.1992 – 9.03.1996 Pärnu Niidupargi Põhikoolis (edaspidi: Pärnu PK);
4.3.koormusega 1,0 logopeedi ametikohal 11.03.1996 Astangu Toimetulekukeskuses ning alates 11.08.2008 samas asutuses koormusega 1,0 pedagoogilis–psühholoogilise talituse juht-logopeedi ametikohal. Viimane tööpäev Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (endine Astangu Toimetulekukeskus, edaspidi: AKK) oli 3.04.2017.
5.AKK on õppeasutus, mis osutab kutseõpet erivajadusega (füüsilise ja vaimupuudega, kuulmispuudega, psüühika- ja käitumishäiretega, liitpuudega) inimestele. Kuna kutseõppes õpivad erivajadusega noored pärast põhikooli lõpetamist, s.t alates 16. eluaastast, kattub AKK sihtrühm invaliidide kutsekoolide sihtrühmaga. Lastekaitseseaduse (vastu võetud 19.11.2014) § 3 p 2 kohaselt peetakse lapseks iga alla 18-aastast isikut, seega AKK-s õpivad teiste hulgas erivajadusega lapsed. Eeltoodut arvestades on töötamine AKK-s võrdne töötamisega invaliidide kutsekoolis. Lisaks on kaebaja osalenud erivajadusega õppijatele metoodiliste materjalide väljatöötamises, õppemetoodikate kohandamises ja kutsekoolidele oma kogemuse jagamises erivajadusega õpilastele kutseõppe jõukohastamise teemal. Eeltoodut arvestades ning juhindudes VAPS §-dest 1 ja 2, § 2 pdest 1-8 ning § 14 p-st 4 ning Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusest nr 207 (edaspidi: määrus), on täielik õigus taotleda ja saada väljateenitud aastate pensionit.
6.Kaebaja selgitas 18.09.2017 täiendavalt, et omas Viljandi lasteaias ning ka Pärnu PK-s logopeedikabinetti, mis on I loetelu punktis 2 eraldi välja toodud. Kaebaja leiab, et grammatiliselt tõlgendades peab tal väljateenitud pensioni saamiseks VAPS § 2 lg 7 ning § 14 p 4 kohaselt olema vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt ühes neist – asenduskodus või erivajadustega inimeste õppeasutuses või haigete laste asutuses – on töötatud vähemalt 15 aastat. Kaebajal on nimetatud tingimused täidetud.
7.Määrus on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. On vastuoluline, et AKK-s või muudes samalaadsetes asutustes logopeedidena töötavad isikud, kes tegelevad erivajadustega lastega, on ilma jäetud õigusest saada väljateenitud aastate pensioni seetõttu, et määruses märgitud sõna „laste” ei sisaldu asutuse nimes. Tegemist on selliste isikute ebavõrdse kohtlemisega. Määrus on kehtiv aastast 1992 ning tänaseks on kehtinud muutumatul kujul juba 25 aastat. Elu ja arusaamad erivajadusega inimeste õigustest ja vajadusest ning sellega seotud olukorrad on ajas oluliselt muutunud ja edasi arenenud, niisamuti ametikohtade jaotus, tööülesanded ning ootused asutuste sees.
8.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Määruse lisa „Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametikohtade loetelu“ sätestab esimeses osas pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste (edaspidi: I loetelu) ja teises osas ametikohtade loetelu (edaspidi: II loetelu). Viljandi lasteaia ja Pärnu PK puhul ei ole tegemist erivajadustega laste asutustega, vaid tavakooli ja -lasteaiaga. AKK ei ole samuti erivajadustega lasteasutus, vaid tööealistele erivajadustega inimestele õppimisvõimalusi ja rehabilitatsiooniteenuseid pakkuv asutus. Asjaolu, et AKK klientideks võisid olla ka alaealised, s.o 16- kuni 18-aastased isikud, ei muuda keskust lasteasutuseks. Seega ei ole Viljandi lasteaia, Pärnu PK ja AKK puhul tegemist I loetelu punktis 2 nimetatud erivajadustega laste asutusega ja puudub alus nendes asutustes töötatud aja arvamiseks kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva 15-aastase pedagoogilise staaži hulka. Kaebajal puudub õigus pedagoogide väljateenitud aastate pensionile, kuna tal puudub nõutav 15-aastane pedagoogiline staaž I loetelus toodud asutustes.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab oma otsust järgmiselt.
10.VAPS § 1 järgi määratakse väljateenitud aastate pension nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata sama seadusega ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg. VAPS § 2 p 7 järgi on õigus saada väljateenitud aastate pensioni asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste õpetajatel. Täpsema loetelu kutsealadest, ametikohtadest ning asutustest, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise kord on kinnitatud VAPS § 2 viimasel lause alusel määrusega. VAPS § 14 p 4 järgi on õigus saada väljateenitud aastate pensioni õpetajatel, olenemata vanusest, kellel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskodudes ning erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutustes, samuti kinnipidamiskohtade koolides. VAPS § 25 järgi arvestatakse § 14 p-s 4 nimetatud staaži hulka ka pedagoogina töötatud aeg.
11.Kaebaja taotleb väljateenitud aastate pensioni põhjusel, et on kogu oma töötamise ajal alates 18.09.1986 kuni lõpuni 03.04.2017 töötanud erivajadustega laste ja noortega. Otsusest nähtuvalt ei ole vaidluse all asjaolu, et kaebajal on olemas VAPS § 14 p-s 4 sätestatud väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajalik 25-aastane pedagoogilise töö staaž. Vaidlus toimub selle üle, kas kaebajal on olemas täiendavalt nõutav vähemalt 15-aastane staaž, mis on omandatud töötamisel asenduskodus, erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutuses.
12.Määruse p 1 alapunkt 7 kehtestab I loetelu asutustest ja II loetelu ametikohtadest, kus töötamine annab pedagoogile õiguse väljateenitud aastate pensionile. Väljateenitud aastate pensionile annab õiguse töötamine II loetelus nimetatud ametikohal I loetelus nimetatud asutuses. I loetelus on Vabariigi Valitsus käsitlenud asenduskodu lastekoduna (alajaotus I loetelu punktis 1), erivajadustega inimeste õppeasutustena eeskätt lastele suunatud õppeasutusi (alajaotus I loetelu punktis 2) ning haigete laste asutustena sanatooriume, lastehaiglaid ja sanatoorseid koole (alajaotus I loetelu punktis 3). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei töötanud I loetelu alapunktides 1 ja 3 nimetatud asutustes. Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja töötamine Viljandi lasteaias, Pärnu PK-s ja AKK-s annab I loetelu alapunkti 2 ja II loetelu alusel õiguse väljateenitud aastate pensionile.
13.Kohtule esitatud materjalidest (eeskätt AKK 6.11.2017 vastusest nr 3.1-4/637 kohtunõudele) nähtuvalt töötas kaebaja täiskohaga järgmistel ametikohtadel: asutus
ametikoht
perioodi algus perioodi lõpp
aastad
kuud
päevad
Viljandi lasteaed kasvataja
18.09.1986
26.08.1987
Pärnu PK
logopeed
1.08.1992
9.03.1996
AKK
logopeed
11.03.1996
31.12.1997
AKK
eripedagoog
1.01.1998
31.12.2001
AKK
rehabilitatsiooni direktor
1.01.2002
9.10.2005
AKK
eripedagooglogopeed
10.10.2005
10.08.2008
AKK
pedagoogilispsühholoogilise talituse juhtlogopeed
11.08.2008
3.04.2017
Kuna kaebaja teenis suurema osa pedagoogilisest staažist (21 aastat ja 24 päeva) välja AKK-s, hindab kohus esmalt selles asutuses töötamise vastavust I ja II loetelule.
14.Sotsiaalministeeriumi 20.01.1995 käskkirjaga nr 10 kinnitatud „Astangu Toimetulekukeskuse põhikirja“ (kaebuse lisa 5, edaspidi: põhikiri1995) punktide 1.1 ja 1.3 kohaselt on AKK Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda kuuluv puuetega inimeste probleemidega tegelev üleriigiline sotsiaal- ja haridusteenuseid osutav eelarveline riigiasutus. Põhikirja1995 punktist 2.1 nähtuvalt on AKK põhieesmärgiks puuetega inimeste sotsiaalsete ja toimetulekualaste vajaduste väljaselgitamine, nende õpetamine ja vastava metoodika väljatöötamine. Põhieesmärgi täitmiseks oli põhikirja1995 p 2.2 alusel ellu kutsutud: •
õppeosakond, kelle ülesanne oli rehabilitatsioonikava arendusliku ja haridusliku osa elluviimine kohapeal ja/või AKK vahendusel Kultuuri- ja Haridusministeeriumile alluvates õppeasutustes; õppekavade ja -metoodika väljatöötamine; pedagoogilise ja sotsiaaltööpersonali täiend- ja ümberõppe korraldamine;
•
eluabiosakond, kelle ülesanne oli rehabilitatsioonikava sotsiaaltööalase osa elluviimine kohapeal ja/või selleks soovituste andmine inimese elukohajärgsetele sotsiaal- ja haridusasutustele.
15.Sotsiaalministri 24.03.1997 määrusega nr 12 kinnitatud „Astangu Toimetulekukeskuse põhimääruse“1 (edaspidi: põhimäärus1997) p 1 kohaselt on AKK üleriigiline puuetega inimeste probleemidega tegelev Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus. AKK põhieesmärkidena on põhimääruse1997 punktis 7 välja toodud: •
puuetega inimeste sotsiaalseid ja erivajadusi arvestava rehabilitatsiooniprogrammi ning sellele toetuva integreeritud ametikoolituse üleriigilise süsteemi kavandamine ja väljaarendamine;
•
õiguslike aluste ja haridusstandardite nõudeid järgivate eelduste, võimaluste ja tingimuste loomine puuetega inimeste tööõppeks ja -hõiveks ning sotsiaalseks toimetulekuks ühiskonnas.
Eesmärkide saavutamiseks täidab AKK põhimääruse1997 p-s 8 loetletud ülesandeid nagu: •
puuetega inimeste sotsiaalsete, meditsiiniliste ja kutsealaste rehabilitatsioonivajaduste väljaselgitamine, sobivate rehabilitatsioonikavade koostamine ning rakendamine AKK-s või vahendamine sotsiaal- ja haridusasutustes;
•
kutsehariduse, ametialase rehabilitatsiooni ja toimetulekuõppe korraldamine vastavalt kinnitatud õppekavadele;
•
tegutsemine puuetega nõustamiskeskusena;
•
puuetega inimestele sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste osutamine.
inimeste
elu
ja
tööd
puudutava
üleriigilise
teabe-
ja
16.Sotsiaalministri 26.10.2001 määrusega nr 105 vastu võetud „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse“2 (edaspidi: põhimäärus2001) § 1 kohaselt on AKK Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asuv puudest tingitud erivajadustega inimeste sotsiaalse, pedagoogilise, kutsealase rehabiliteerimise ja füsioterapeutilisi teenuseid osutav hallatav riigiasutus. Põhimääruse2001 §-s 5 on sätestatud AKK eesmärgiks aidata kaasa erivajadustega inimeste sotsiaalse toimetuleku taseme tõstmisele ja integreerumisele avatud tööturule. Eesmärgi täitmiseks tegutseb AKK põhimääruse2001 § 6 kohaselt üleriigilise erivajadustega inimeste sotsiaalse toimetuleku ja kutsetegevuse arendamise koolitus-, teabe- ja metoodilise keskusena ning erivajadustega inimestele sotsiaalse, pedagoogilise, kutsealase rehabiliteerimise ja füsioterapeutiliste teenuste osutamisega. Põhimääruse2001 § 9 lg 4 alusel viib rehabilitatsiooniosakond (mille koosseisus töötas kaebaja ajavahemikul 1.01.2002 kuni 9.10.2005) läbi keskuse õpilaste ja klientide toimetuleku, töö- ja tegevusvõime ning kutsesobivuse
uuringuid, sotsiaal- ja kutsenõustamist, hindab rehabiliteerimise vajaduse ulatust ja soovitab abivahendeid, hindab, nõustab ja kohandab õpi- ja töökeskkonda, koostab isikliku sotsiaalse rehabilitatsiooni soovitusi või plaane, viib läbi füsioterapeutilisi tegevusi, toetab keskuse õpilasi õppetöös ja kutseõppe praktika läbiviimisel sotsiaalteenuste osutamise ja vahendamise kaudu.
17.Sotsiaalministri 2.07.2009 määrusega nr 61 kinnitatud „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse“3 (edaspidi: kehtiv põhimäärus) §-de 1 ja 3 kohaselt on AKK Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevuse eesmärk on isiku erivajadusi arvestades erinevate tegevuste kaudu toetada tema iseseisvat toimetulekut ja tööalast tegevust. Selleks korraldab AKK muuhulgas koolitusi ja viib läbi muid tegevusi tööalase ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks, korraldab vajadusel koostöös haridusasutustega kutse- ja üldhariduse andmist erivajadustega inimestele, toetab tööellu üleminekut ja tööga kohanemist, osutab rehabilitatsiooniteenust jpm (kehtiv põhimäärus § 9 lg 3).
18.Otsuse punktidest 14-17 nähtuvalt on AKK peamine funktsioon läbivalt olnud rehabilitatsiooniteenuse pakkumine oma klientidele. AKK on oma kodulehel defineerinud rehabilitatsiooniteenust kui riiklikku sotsiaalteenust, mille eesmärk on toetada ja parandada inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist4. Ka reklaamib AKK end ainulaadse keskusena, millel on üle 20 aasta pikkune kogemus tööealistele erivajadusega inimestele rehabilitatsiooniteenuste pakkumisel.5 Eesti Vabariigi haridusseaduse (edaspidi: HaS) § 19 defineerib õppeasutust kui haridusasutust, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale ning haridusasutuste loetelu on HaS § 3 lg-s 2. Eeltoodust järeldub, et õppeasutuse peamine tegevusala on õppetöö korraldamine õppekava alusel. Seejuures HaS § 191 kohaselt ei või õppeasutuse nimi olla õppeasutuse eesmärgi, tegevuse, kooli pidaja ega õigusliku vormi seisukohalt eksitav, millest tulenevalt võib AKK nimetusest niisamuti järeldada tema põhitegevust. Äriregistris kajastub AKK põhitegevusalana alates 15.01.1999 „mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne majutuseta“ EMTAK6 koodiga 88991, mis hõlmab endas näiteks laste ja noorukite hoolekannet (laste ja noorukite heaolu tagav, neid abistav ja juhendav tegevus), töötute kutsealast rehabiliteerimist ja töövõime taastamist koos piiratud koolitusvõimalusega ning abivajajate väljaselgitamist seoses sotsiaalabi, üüritoetuste või toidukaartide jagamisega jm7. Samas on olemas EMTAK kood 85321, mis viitab otseselt kutseõppeasutuse tegevusele ning täiskasvanute täiendkoolitus on EMTAK koodi 85599 all. Vaidlust ei ole selles, et äriregistri andmetel AKK-l ühtegi sellist tegevust registreeritud ei ole. Asjaolu, et AKK korraldab 2009. aastast koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskusega (edaspidi: HKK) erivajadustega õppijate kutseõpet, ei muuda AKK-d õppeasutuseks (5.06.2009 ning 01.01.2016 koostööleping AKK ja HKK vahel), sest kutseõppe korraldamine on vaid osa AKK tegevusest. Tõsi on, et AKK on kantud alates 20.05.2016 Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi: EHIS) kui täiendkoolitusasutus8 (AKK ID EHISes 14932), kuid asutamise aastaks on märgitud 2016. Seejuures sisaldab EHIS andmeid aastast 19989. Seega saab nentida kaebaja töötamist õppeasutuses vaid 2016. aastal kuni töölepingu lõpetamiseni 3.04.2017, millest aga ei piisa VAPS § 14 p 4 sätestatud nõude täitmiseks. Asjas kogutud materjalidest nähtuvalt oli AKK põhitegevusala kandeni EHIS-es sotsiaalteenuse pakkumine, mistõttu ei saa AKK-d pidada sel perioodil õppeasutuseks VAPS § 2 p 7 ega I loetelu p 2 tähenduses.
19.Siiski, kui möönda kaebaja tegevust II loetelu nõutava pedagoogi või õpetaja ametikohal, ei kvalifitseeru kaebaja väljateenitud aastate pensioni saajaks VAPS § 1 teise lause alusel, mis eeldab II loetelus nimetatud ametikohtadel töötamist täistööajaga. Seega pidanuks kaebaja täistööajaga
Täiendkoolitusasutus on haridusasutus HaS § 3 lg 2 alusel.
Info riigiportaalist, arvutivõrgus: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/isikukaart_eesti_ee_portaali
toimetama vaid logopeedi ametikohal ning täitma logopeedi ülesandeid. Kaebaja ametinimetuste muudatused viitavad, et kaebaja täitis ka teisi AKK-s läbi aegade kehtinud põhimäärustest tulenevaid ülesandeid, mistõttu kohendatigi kaebaja ametinimetus ajas vastavalt sobivaks. Ringkonnakohus on lahendis 3-15-161 viidanud, et kui nõutud ametikoha tööajast moodustas kasvõi väikese osa loetelust puuduva ametikoha töö, ei saa tekkida õigust pensionile VAPS-i järgi (p 16). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kaebaja tegeles AKK-s peamiselt erivajadustega inimestega alates 15.-16. eluaastast (vt AKK 17.10.2017 vastuskiri nr 3-17/1461 ja tunnistaja Liina Teesalu ütlused 7.12.2017 istungil alates 10:21:23). Kohus on haldusasjas nr 3-16-1204 viidanud, et VAPS § 2 p 7 ega § 14 lg 4 ei defineeri tõepoolest erivajadustega inimeste õppeasutusi ega haigete laste asutusi, kuid VAPS § 2 p 7 kohaselt on selline ainupädevus Vabariigi Valitsusel. Viimane on I ja II loetelus näinud eeskätt laste asutusi ning lastega tegelevaid ametikohti. Kohus on juba lahendis 3-10-601 (vt p 15) leidnud ning korranud oma seisukohta lahendis 3-16-1204 (vt p 21), et SKA-l ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelusid. Lisaks nõustub kohus SKAga selles osas, et AKK-s ei ole laste osakaal suur, kuna AKK tegevus on suunatud kõigile erivajadusega tööealistele inimestele ning juba seetõttu ei saanud kaebaja töötada täistööajaga II loetelus nimetatud ametikohtadel kogu AKK-s töötatud perioodil.
20.Kuivõrd AKK-s töötatud staaži ei saa arvestada VAPS § 14 p-s 4 nimetatud 15 aasta hulka ning kaebaja töötamine Viljandi lasteaias ning Pärnu PK-s ei kata ilmselgelt seda nõuet, jätab kohus hindamata nimetatud asutustes kaebaja töötamise vastavust I loetelu alapunktile 2 ja II loetelule.
21.Seda, et AKK-s või muudes samalaadsetes asutustes logopeedidena töötavad isikud, kes tegelevad erivajadustega lastega, on ilma jäetud õigusest saada väljateenitud aastate pensioni seetõttu, et määruses märgitud sõna „laste” ei sisaldu asutuse nimes, ei saa pidada põhiseadusevastaseks ebavõrdseks kohtlemiseks. Seadusandjal on sotsiaalsete õiguste ettenägemisel avar kaalutlusruum. Kellel on õigus saada eripensioni ning millisetel tingimustel, on seadusandja otsustada. Kohtul puudub pädevus asuda seadusandja asemel eripensioni saamiseks õigustatud isikute ringi laiendama. Kohus saab vaid kontrollida, et isikuid ei koheldaks põhjendamatult ebavõrdselt. Kohtu hinnangul ei ole kaebajat praegusel juhul põhjendamatult ebavõrdselt koheldud.
22.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub väljateenitud aastate pensionile õigust andev staaž, vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Kaebaja oli kaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse (edaspidi: RLS) § 22 lg 1 p 8 alusel, mistõttu tuleb RLS § 15 lg 1 p 8 alusel kaebajale tagastada tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb HKMS § 108 lg 1 järgi jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.