Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.12.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2082
Haldusasi
XX kaebus asjaolu, et Mooni tn 70e on ja oli 2014. ja 2015. aastal elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu, tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja I – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister Vastustaja II – Tallinna linn, volitatud esindaja Inken Logberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.04.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.04.2017 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX-le kuulub Tallinnas Kristiine linnaosas kinnistu registriosa numbriga 1049001, mis koosneb kahest katastriüksusest – 78407:701:0638 (100% elamumaa, aadress Mooni tn 70e, pindala 264 m2) ja 78407:701:8941 (100% elamumaa, aadress Mooni tn 70a, pindala 389 m2). Katastriüksusel aadressiga Mooni tn 70a asuvad ehitisregistri andmetel elamu (registrikood 101037617) ja rajatised (kaev (registrikood 220400718), katusealune (registrikood 220400716), piirdeaed (registrikood 220400717)). Katastriüksusel aadressiga Mooni tn 70e ei ole ehitisregistri järgi ehitisi.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 05.02.2014 maamaksuteate nr 224170 ning 05.02.2015 maamaksuteate nr 330169, milles nõudis XX-lt vastavalt 2014. aasta ja 2015. aasta maamaksu tasumist muu hulgas Mooni tn 70e katastriüksuse eest. Mõlema maamaksuteate kohaselt on kohaldatud koduomaniku maksuvabastust 205 eurot Mooni tn 70a katastriüksuse osas. Mooni tn 70e puhul maksuvabastust ei kohaldatud.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tuvastada, et Mooni tn 70e katastriüksus on maamaksuseaduse (MaaMS) § 11 lg 1 tähenduses elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu. 1) 1998. aastal tagastati kaebaja õiguseellasele kinnisasi aadressiga Tallinn, Mooni tn 70a (registriosa 1049001, katastritunnus 78407:701:3940, pindala 582 m2). Hiljem jagati maatükk kaheks katastriüksuseks, et detailplaneeringu kehtestamiseks oleks võimalik muuta piire naabermaatükiga. Tallinna Linnavolikogu kinnitas detailplaneeringu 30.11.2000 otsusega nr 399 ning 2001. aastal moodustati katastriüksused nr 78407:701:8941 (Mooni tn 70a) ja nr 78407:701:8951 (Mooni tn 70a1). Mooni tn 70a1 (pindala 193 m2) moodustati naaberkinnistuga vahetamiseks. 02.09.2013 toimunud katastriüksuste vahetuse käigus lahutati kaebaja kinnistust katastriüksus 78407:701:8951 (Mooni tn 70a1) ja liideti katastriüksus 78407:701:0638 (Mooni tn 70e, pindala 264 m2). Kinnistu suuruseks jäi pärast piiride muutmist 653 m2. 2) Katastriüksuse Mooni tn 70e maksustamine maamaksuga 2014. ja 2015. aastal ei arvesta MaaMS § 11 lg-st 1 tuleneva kodualuse maa maamaksust vabastamise põhimõttega ning toob kaasa sarnase maatüki omanike ebavõrdse kohtlemise maa maksustamisel. Maamaksu objektiks saab olla kinnisasi ehk piiritletud maatükk, mis on kantud kinnistusraamatusse, mitte katastriüksus. Maksukorralduse seaduses kasutatakse mõisteid „kinnisasi“ ja „kinnistusraamat“, kuid puudub mõiste „katastriüksus“. MaaMS § 11 lg 1 järgi on soodustuse objektiks isiku omandis olev maa, mitte katastriüksus. Sama suure ja samas hinnatsoonis asuva ühest katastriüksusest koosneva maatüki (kinnisasja) omanik ei maksa maamaksu juhul, kui maatükkide pindalad jäävad MaaMS § 11 lg-s 1 sätestatud piiridesse ja ta elab maatükil asuvas elamus. Maamaks on omandil põhinev maks, mille objektiks on maatükk. Ühesugust vara tuleb võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt maksustada võrdselt ning rakendada samasuguseid soodustusi.
Maksu- ja Tolliamet ei vaielnud kaebusele sisulises osas vastu.
MaaMS §-s 2 ja § 11 lg-s 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg-s 1, maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 p-des 7 ja 8, maa hindamise seaduse (MHS) §-s 2 ning kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 51 p-s 1 sätestatust tulenevalt on maamaksu objektiks kinnistu, mitte katastriüksus. Seetõttu tuleb ka MaaMS § 11 lg-s 1 nimetatud maamaksusoodustust (nn kodualuse maa maamaksust vabastamist) rakendada kinnisasjade, mitte katastriüksuste kaudu. Samas ei olnud MTA-l pädevust kaebaja maamaksu alusandmete muutmiseks kuni 31.12.2016 ega ole ka alates 01.01.2017, kui jõustuvad MaaMS §-d 51 ja 111. 2(5)
3-15-2082 Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise korra § 2 lg 2 kohaselt tuleb maksumaksjal pöörduda andmete täpsustamiseks maa asukohajärgsesse kohaliku omavalitsuse üksusesse, kui maamaksu alusandmed on maksuteates ebatäpsed. Katastriüksuse Mooni tn 70e suhtes maksusoodustuse rakendamata jätmine puudutab otseselt maamaksu alusandmeid nii aastatel 2014 ja 2015 kui ka edaspidi.
Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
Maa maksustamishind määratakse maa hindamise seadusest lähtudes. MHS § 2 järgi on hindamise objektiks maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. MaaMS § 5 lg 5 alusel on kohalik omavalitsus kohustatud MTA-le esitama maakasutuste maksustamiseks maatüki katastritunnuse, maakasutuse koha-aadressi jm. Tallinna linn on MTA-le edastanud õigusaktides nõutud andmed. Kaebajale kuuluv kinnistu koosneb kahest katastriüksusest, millele on antud erinevad aadressid. Maamaksu normistikust tulenevalt on tegemist kahe erineva maksuobjektiga. Ehitisregistri andmetel asub elamu katastriüksusel 78407:701:8941 aadressiga Mooni tn 70a. Seetõttu on põhjendatud arvestada sellelt maatükilt MaaMS § 11 lg-s 1 sätestatud maksusoodustust. Maatükil katastritunnusega 78407:701:0638 (Mooni tn 70e) ei asu elamut ja seega puudub alus maksuerisuse rakendamiseks. MaaMS § 111 regulatsioon tõendab, et seadusandja soovis sätestada erisused katastriüksuste kaupa ühe kinnistu piirides. Nende erisuste rakendamine on tavapärane ega riku maksusubjektide võrdse kohtlemise põhimõtet.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.04.2017 otsusega kaebuse ning tuvastas, et katastriüksus 78407:701:0638 Mooni tn 70e on ja oli 2014. ja 2015. aastal MaaMS § 11 lg 1 tähenduses elamumaa, millel asub XX-le kuuluv elamu. Halduskohus mõistis vastustajatelt kaebaja kasuks välja menetluskulude katteks 45 eurot. 1) MaaMS § 11 lg 1 viitab maksusoodustuse saamise ühe eeldusena maa omaniku omandis olevale „elamumaale“. Kõnealuses sättes ei ole täpsustatud, mida peetakse silmas maa omaniku omandis oleva elamumaa all. Kinnisomandi esemeks on maatükk ehk maapinna piiritletud osa, mitte katastriüksus. Kinnisasi võib küll koosneda mitmest katastriüksusest, kuid tegemist on kinnisasja koosseisu kohta käivate faktiliste andmetega. Isiku omand kinnisasjale ei teki katastriüksuse registreerimisest maakatastris, vaid kinnisasja omandamiseks on üldjuhul vajalik kohustustehing, mis peab olema notariaalselt tõestatud (§ 119 lg 1), asjaõiguskokkuleppe sõlmimine ja kanne kinnistusraamatus. Seega ei ole maamaksu objektiks mitte katastriüksus, mis iseseisvalt tsiviilkäibes ei osale, vaid kinnistu tervikuna. 2) Tallinna linna toodud paralleel maa maksustamishinna määramisega ei ole asjakohane. Asjaolu, et kinnistu on jagatud mitmeks katastriüksuseks, ei mõjuta iseenesest maa maksustamishinna määramise lõpptulemust ja maamaksu suurust. 3) Koduomanikke maamaksust vabastava MaaMS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (SE 51) on tuletatav seadusandja tahe vabastada maamaksust kodu omanik tema omandis oleva kodualuse maa osas 1500 m2 ulatuses (tiheasustusalal). Maksuvabastus on seotud kinnistu sihtotstarbega, mitte sellega, mitmeks katastriüksuseks on kinnistu jagatud. Maksusoodustuse kohaldamise eeldused on praeguses asjas täidetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
3(5)
3-15-2082 Halduskohus jättis arvestamata MaaMS § 1 lg-ga 1, mis sätestab, et maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. MaaMS § 1 lg 4 järgi peab maatükk olema registreeritud maakatastris. MaaKatS § 2 p 7 kohaselt on katastriüksus katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Maatükk on seega iseseisva üksusena registreeritud maaüksus. Üks kinnistusraamatu registriosa võib koosneda erinevatest katastriüksustest. Kui need katastriüksused on erineva sihtotstarbega, ei teki kahtlust, kuidas arvestada ja maksta maamaksu. Õiguse ühtse tõlgendamise ja rakendamise põhimõttest lähtuvalt tuleb sarnase sihtotstarbega katastriüksuste puhul kasutada analoogiat olukorraga, kus erinevatel katastriüksustel on erinevad sihtotstarbed. Arvestades, et asjaõigus annab omanikule võimaluse nii oma kinnistut jagada kui ka liita erinevaid maaüksusi üheks kinnistuks, on halduskohus põhjendamatult leidnud, et katastriüksused ei saa tsiviilkäibes eraldi osaleda. Maksuobjektina ei kasutata mõistet „kinnistu“ või „kinnisasi“. MaaMS §-s 111 sätestatu kinnitab, et erisuste tegemine katastriüksuste kaupa ühe kinnistu piirides on seadusandja poolt MaaMS sätetesse sisse kirjutatud.
8.XX vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Maa hindamise seadus ega selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus ei täpsusta, kas maksustamishind määratakse kinnisasjale või katastriüksusele, kuid MHS §-st 3 järeldub, et hinnatakse kinnisasja. Katastriüksus ei ole tsiviilkäibe objekt – selleks saab olla vaid kinnisasi. Linnas saab katastriüksuse kinnisasjast eraldada ja uue kinnisasja moodustada detailplaneeringu käigus krundi moodustamisega. MaaMS ega maksukorralduse seadus ei määratle maamaksu objektina katastriüksust. Maaomandi all mõistetakse kinnisasja.
Maksu- ja Tolliamet palub jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata.
TsÜS § 50 lg 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Kui maatükk on maavõi veeala piiritletud osa, siis katastriüksus on selline maatükk, mis on katastrisse iseseisva üksusena registreeritud (MaaKatS § 2 p-d 7 ja 8). KRS § 51 p 1 järgi on kinnisasi ja maatükk identsed mõisted ning kinnistuks on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud maatükk. MHS § 2 lg 1 järgi on hindamise objektiks maatükk.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.XX-le 2014. ja 2015. aasta maksuteadete esitamise ajal kehtinud MaaMS § 11 lg 1 sätestas, et maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või MaaMS §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Apellatsioonkaebuses viidatud sätetest ei järeldu, et sõna „maa“ MaaMS § 11 lg-s 1 tähendaks katastriüksust, kui maatükk on jagatud mitmeks katastriüksuseks. MaaMS § 2 kohaselt maksustatakse kogu maa, v.a maksuvaba maa vastavalt MaaMS §-le 4. See, milliste lähteandmete alusel määratakse maa maksustamishind, ei mõjuta iseenesest maksusoodustuse kohaldamist. Halduskohus on õigesti 4(5)
3-15-2082 leidnud, et maamaksu objektiks on kinnisasi tervikuna, mitte katastriüksus. Kinnisasi võib koosneda ühest või mitmest katastriüksusest. Katastriüksused ja nende piirid on abivahend kinnisasja piiride kindlaks määramisel ning katastriandmetel ei ole õigustloovat ega avalikku usaldatavust omavat tähendust (P. Varul jt (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2010, lk 149). See, kui kinnisasi on jagatud mitmeks katastriüksuseks ning omanik võib näiteks käsutada ühele katastriüksusele vastavat osa kinnisasjast, ei tähenda, et katastriüksus osaleks iseseisvalt tsiviilkäibes. Asjaõiguse esemeks on siiski kinnisasi ning omanik saab käsutada kinnisasja või selle osa.
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, justkui tuleneks MaaMS §-st 111, et seadusandja mõte oli teha ühe kinnisasja piires erisusi katastriüksuste kaupa. MaaMS täiendati §-ga 111 eesmärgiga üheselt sätestada rakendatav maamaksuvabastuse ja -soodustuse arvutamise kord. Koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (299 SE) seletuskirjast ei järeldu, et mitmeks katastriüksuseks jagatud kinnistutel arvestatakse maksusoodustust katastriüksuste kaupa sõltumata sellest, mis sihtotstarbega need katastriüksused on. Olukorda, kus ühe kinnistu koosseisu kuuluvad erineva sihtotstarbega katastriüksused, ei saa võrdsustada olukorraga, kus kõikide kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste sihtotstarve on elamumaa. Viimasel juhul on täidetud üks maksusoodustuse kohaldamise eeldustest (elamumaa sihtotstarve), esimesel juhul aga ei saa muu kui elamumaa sihtotstarbega osale kinnistust maksusoodustust kohaldada. Kaebajale kuuluva kinnistu koosseisus olevad katastriüksused on mõlemad elamumaa sihtotstarbega. Kuna maksustamise objektiks on kinnisasi tervikuna ning kaebajale kuuluval kinnisasjal registriosa numbriga 1049001 asub elamu, siis arvestades, et kinnistu suurus ei ületa 0,15 ha, saab sellele kogu ulatuses maksusoodustust kohaldada.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Tallinna linna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning XX ja MTA ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.