Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-15-2082 28. jaanuar 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Aivar Meindoki kaebus maamaksust vabastatud elamumaa tuvastamiseks Kaebaja Aivar Meindok Vastustajad Maksu- ja Tolliamet ning Tallinna linn Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2017. a otsus Tallinna linna kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna linna kassatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu
15.detsembri 2017. a otsus muutmata.
2.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Arvata kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebajale kuulub Tallinnas kinnistu, mis koosneb kahest elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest. Katastriüksusel Mooni tn 70a asuvad ehitisregistri andmetel elamu ja rajatised. Katastriüksusel Mooni tn 70e ei ole ehitisregistri järgi ehitisi.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) väljastas kaebajale maamaksu kohta 5. veebruari 2014. a maksuteate nr 224170 ning 5. veebruari 2015. a maksuteate nr 330169. Maksuteadete järgi tuli 2014. ja 2015. a maamaks tasuda muu hulgas Mooni tn 70e katastriüksuse eest. Maamaksuteadete kohaselt kohaldati koduomaniku maksuvabastust katastriüksusele Mooni tn 70a, kuid katastriüksusele Mooni tn 70e maksuvabastust ei kohaldatud.
3.Kaebaja esitas 20. augustil 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tuvastada, et Mooni tn 70e katastriüksus on maamaksuseaduse (MaaMS) § 11 lg 1 tähenduses elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 5. aprilli 2017. a otsusega kaebuse ning tuvastas, et katastriüksus Mooni tn 70e on ja oli 2014. ja 2015 a-l MaaMS § 11 lg 1 tähenduses elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maamaksu objektiks kinnistu
3-15-2082 tervikuna, mitte selle katastriüksus. MaaMS § 11 lg-s 1 sätestatud maksusoodustust tuleb kohaldada kinnisasjade, mitte katastriüksuste kaudu. Seadusandja ei pidanud MaaMS § 11 lg-s 1 sätestatud mõiste „elamumaa“ all silmas katastriüksust, vaid kinnistu osa, mille sihtotstarve on elamumaa ja millel paiknevas hoones on maa omaniku elukoht rahvastikuregistri järgi. MaaMS § 11 lg 1 kohaldamisel ei ole õiguslikku tähendust asjaolul, kas kinnistu on jaotatud mitmeks elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseks, millest ainult ühel katastriüksusel asub elamu, või on kinnistu koosseisus ainult üks elamumaa sihtotstarbega katastriüksus, millel asub elamu. Kaebajale kuuluva kinnistu koosseisus olevate katastriüksuste Mooni tn 70a ja Mooni tn 70e sihtotstarve on elamumaa. Kinnistul paikneb kaebajale kuuluv elamu, milles asub kaebaja rahvastikuregistrisse kantud elukoht.
5.Tallinna linn palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. detsembri 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) seletuskirjast ei järeldu, et mitmeks katastriüksuseks jagatud kinnistutel arvestatakse maksusoodustust katastriüksuste kaupa, sõltumata katastriüksuste sihtotstarbest. MaaMS §-st 111 ei tulene, et seaduse mõte oli teha ühe kinnisasja piires erisusi katastriüksuste kaupa. MaaMS täiendati §-ga 111 eesmärgiga üheselt sätestada rakendatav maamaksuvabastuse ja soodustuse arvutamise kord. Olukorda, kus ühe kinnistu koosseisu kuuluvad erineva sihtotstarbega katastriüksused, ei saa võrdsustada olukorraga, kus kõikide kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste sihtotstarve on elamumaa. Kuna maksustamise objektiks on kinnisasi tervikuna ning kaebajale kuuluval kinnisasjal asub elamu, siis arvestades, et kinnistu suurus ei ületa 0,15 ha, saab sellele maksusoodustust kohaldada kogu ulatuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Tallinna linn palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada ja kaebus rahuldamata jätta. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
7.1.Õiguse ühtse tõlgendamise ja kohaldamise põhimõttest lähtuvalt tuleb sarnase sihtotstarbega katastriüksuste puhul kasutada analoogiat olukorraga, kus erinevatel katastriüksustel on erinevad sihtotstarbed. Kui kinnistu moodustavad katastriüksused oleksid erineva sihtotstarbega, siis ei tekiks kellelgi arusaamatust ega kahtlust, kuidas ja millisel alusel arvestada ja maksta maamaksu.
7.2.Väide, et katastriüksused ei saa eraldi tsiviilkäibes olla, on asjaõiguse piiratud ja omaniku õigusi kitsendav tõlgendus. Asjaõigus annab omanikule õiguse nii jagada oma kinnistut mitmeks erinevaks maatükiks kui ka liita erinevaid maaüksusi üheks kinnistuks. See ei oleks võimalik, kui katastriüksuseid ei saa tsiviilkäibes eraldi kasutada.
7.3.Maamaksuseaduses ja maa hindamise seaduses pole kunagi kasutatud maksuobjekti kohta väljendit „kinnisasi“ või „kinnistu“. Kohtud on jätnud tähelepanuta asjaolu, et maamaksuseadust, mis jõustus 1993. a-l, on ühtekokku täiendatud, parandatud ja muudetud 34 korral. Üheski õigusaktis ei ole seadusandja pidanud vajalikuks ühtlustada terminoloogiat ehk teisisõnu panna võrdusmärk kinnistu ja katastriüksuse vahele.
7.4.Kohtud leidsid, et kinnistu võib olla jagatud erinevateks katastriüksusteks ja maksustamishind määratakse katastriüksuse alusel. Samas jõudsid kohtud järeldusele, et maksu arvestamine katastriüksuste kaupa ei mõjuta maksukohustuse suurust. Kohtud selgitasid, et maamaksu suurust mõjutab küll kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste sihtotstarve, kuid mitte see, kui mitmeks 2(4)
3-15-2082 katastriüksuseks on kinnistu jaotatud. Kui selline tõlgendus on õige, siis jääb arusaamatuks, kuidas saab MTA täita kohustust, mis talle MaaMS § 1 lg-s 3 on pandud.
7.5.Kaebajale kuuluv kinnistu koosneb kahest eraldi maatükist, millest on moodustatud kaks eraldi katastriüksust, millele on antud kaks erinevat aadressi. Maamaksuseaduse järgi on tegemist kahe erineva maksuobjektiga. Ehitisregistri andmete kohaselt asub ühel maksuobjektil hoone ja rajatised, kuid teisel ei ole ühtki ehitist. MaaMS § 11 lg 1 alusel on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik tema omandis oleva elamumaa osas, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Kuigi teise maatüki sihtotstarbeks on elamumaa, ei asu sellel elamut ja pole alust kohaldada seaduses sätestatud maksuerisust.
7.6.MaaMS § 111 tõendab, et seadusandja on seaduses ette näinud erisuste tegemise katastriüksuste kaupa ühe kinnistu piirides, see on tavapärane ega riku maksusubjektide võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebajal on võimalik lahendada tekkinud kitsaskoht teiste maakorralduslike õigusaktide alusel.
8.MTA vaidles kassatsioonkaebusele vastu, leides, et selles esitatud seisukohad ei anna alust asjas tehtud kohtuotsuste tühistamiseks.
9.Kaebaja kassatsiooniastmes oma seisukohti ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kohtud ei ole rikkunud menetlusnorme ja on materiaalõigust õigesti kohaldanud. Kolleegium nõustub kohtute seisukohtadega MaaMS § 11 lg 1 tõlgendamisel ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist.
11.Vaidlus on selle üle, kas mitmest elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest koosneva kinnisasja puhul kohaldub MaaMS § 11 lg-s 1 ette nähtud vabastus maamaksu tasumisest kõigile selle kinnisasja katastriüksustele või ainult sellele, millel asub hoone, mis on kinnisasja omaniku rahvastikuregistrisse kantud elukoht.
12.Kaebuse esitamise ja halduskohtu otsuse tegemise ajal kehtinud MaaMS § 11 lg 1 järgi on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik tema omandis oleva elamumaa osas linnas kuni 0,15 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Samasisuline on praegu kehtiv MaaMS § 11 lg 1, milles on tehtud üksnes tehnilist laadi muudatus, sätte sisu on jäänud endiseks.
13.Kolleegium nõustub kohtutega, et MaaMS § 11 lg-s 1 kasutatud termini „maa“ all tuleb mõista kinnisasja tervikuna. MaaMS § 2 järgi on maamaksu maksuobjektiks maa. MaaMS § 11 lg 1 sõnastus ei piira maamaksust vabastamist katastriüksusega. Elukohaks oleva hoone koha-aadressi määramine kooskõlas maaüksuse (katastriüksuse) koha-aadressiga ei tähenda, et elukoht ei asu kinnisasjal. Kinnisasi koosnebki ühest või mitmest katastriüksusest. Seetõttu ei ole tähtsust asjaolul, et katastriüksusel Mooni tn 70e ei asu hoonet. MaaMS § 11 lg-st 1 tulenevalt on omanik sättes toodud tingimuste täitmisel vabastatud maamaksu tasumisest kogu tema omandis oleva elamumaa eest sättes nimetatud maa suuruseni. Eeltoodut ei väära MaaMS § 111 sõnastus, kuna selles ei piirata kodualuse maa maksuvabastust katastriüksusega, vaid täpsustatakse maamaksuvabastuse ja -soodustuse arvutamist juhul, kui maksuvaba maa või maksusoodustusega ala on väiksem kui kogu maatükk.
3(4)
3-15-2082 Maksuvabastuse aluseks olnud seaduse eelnõu (SE 51) seletuskiri ei seosta ega piira maksuvabastust katastriüksusega. Puudub ka mõistlik põhjus, miks kohelda isikuid kodualuse maa maksuvabastuse kohaldamisel erinevalt lähtuvalt sellest, kas nende omandis olev kinnisasi koosneb ühest elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest või on jaotatud mitmeks elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseks.
14.Nõustuda ei saa kassaatori seisukohaga, et sama sihtotstarbega katastriüksuste maksustamisel tuleb kasutada analoogiat olukorraga, kus katastriüksustel on erinevad sihtotstarbed. Seaduse tõlgendamisel kasutatakse analoogiat lünga puhul. Sõltumata sellest, kas lugeda elamumaaks MaaMS § 11 lg 1 tähenduses kinnistu või katastriüksus, puudub seaduses lünk, mida analoogia kasutamisega ületada. Praegusel juhul on küsimuse all seaduses sätestatud maamaksuvabastus. Maamaksuvabastuse kohaldamisel tuleb lähtuda seaduse maksuvabastuse kohta käivatest sätetest, mitte sätetest, mis reguleerivad maamaksu arvestamist juhul, kui isikule kuuluv maa või osa sellest ei ole maksust vabastatud.
15.Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja on linnas asuva maa (kinnisasja) omanik, maal asub tema rahvastikuregistrijärgne elukoht, maa on elamumaa sihtotstarbega ning selle suurus ei ületa 0,15 ha-t. Seega on kaebaja omandis oleva maa puhul MaaMS § 11 lg-s 1 nimetatud maksuvabastuse tingimused täidetud. Maksuvabastuse ulatus on MaaMS §-s 11 juba niigi piiratud, sest seaduses on kindlaks määratud, kui suur võib olla maa, mille eest omanik ei pea maamaksu tasuma. Seetõttu ei näe kolleegium vastuolu seaduse eesmärgiga, kui lugeda elamumaaks maksuvabastuse kohaldamisel kõik kinnistu koosseisu kuuluvad elamumaa sihtotstarbega katastriüksused. Seetõttu on kohtud õigesti tuvastanud, et kaebaja omandis oleva kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse Mooni tn 70e puhul on ja oli aastatel 2014 ja 2015 tegemist MaaMS § 11 lg 1 mõttes elamumaaga, millel asub kaebajale kuuluv hoone (elamu).
16.Menetlusosalised ei ole kassatsiooniastmes menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse halduskohtumenetluse seadustiku § 107 lg 4 alusel riigituludesse.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.