A.M.i kaebus asjas tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastamiseks (xxxxxxx on ja oli 2014 ja 2015 aastal elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu).
Menetlusosalised
Kaebaja - A.M. Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet - esindaja Aiki Meister Vastustaja - Tallinna linn - esindaja Inken Logberg
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada A.M.i kaebus.
2.Tuvastada, et katastriüksus xxxxxxxxxx xxxxxxx on ja oli 2014. ja 2015. aastal maamaksuseaduse § 11 lg 1 tähenduses elamumaa, millel asub A.M.ile kuuluv elamu.
3.Mõista Tallinna linnalt ja Maksu- ja Tolliametilt A.M. kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) summas 45 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest so 05.05.2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.M.ile (edaspidi ka kaebuse esitaja või kaebaja) kuulub kinnistu registriosa xxxxxx. Kinnistu koosneb alljärgnevatest katastriüksustest - xxxxxxxxx (sihtotstarve elamumaa 100%, aadress xxxxxxxx, suurus 264m2) ja xxxxxxxxx (sihtotstarve elamumaa 100 %, aadress xxxxxxxxxxx, suurus 389 m2). Kaebuse kohaselt tagastati ja kinnistati 1998.aastal maatükk xxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxx katastritunnus xxxxxxxxx, pindala 582m2). Hiljem jaotati maatükk kaheks katastriüksuseks, et detailplaneeringu ellu viimiseks oleks võimalik muuta piire naabermaatükiga. Tallinna Linnavolikogu kinnitas detailplaneeringu 30.11.2000 otsusega nr 399 ning 2001.aastal moodustati katastriüksused nr xxxxxxxxxxx (xxxxxxx) ja nr xxxxxxxxxx (xxxxxxxx). xxxxxxxxx (kinnistu pindala 193m2) moodustati naaberkinnistuga vahetamiseks.
Katastriüksuste vahetus toimus 02.09.2013 ning vahetuse käigus lahutati kinnistust (registriosa xxxxxxx) katastriüksus xxxxxxxx (Xxxxxxxxa1) ja liideti katastriüksus xxxxxxxx (Xxxxxxxxe, pindala 264m2). Kinnistu ( registriosa nr xxxxxxx) suuruseks oli enne vahetust ja piiride muutmist 582m2 ja pärast piiri muutmist 653m2. Katastriüksusel aadressiga Xxxxxxxxa (pindala 389 m2) asub ehitisregistri andmetel hoone (elamu, registrikood xxxxxxxx) ja rajatised (kaev, registrikood xxxxxxxx, katusealune, registrikood xxxxxxxx ja piirdeaed, registrikood xxxxxxx). Teisel maatükil aadressiga Tallinn, Xxxxxxxxe (pindala 264 m2) ühtegi ehitist ega rajatist ehitisregistris registreeritud ei ole. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) koostas 05.02.2014 maamaksuteate nr 224170 2014.aasta maamaksu kohta (tl 5), milles nõudis maamaksu tasumist muuhulgas Xxxxxxxxe katastriüksuse eest. Sama nõudis MTA 05.02.2015 koostatud maamaksuteates nr 330169 (tl 6) 2015.aasta maamaksu kohta. Mõlema maamaksuteate kohaselt on kohaldatud koduomaniku maksuvabastust Xxxxxxxxa katastriüksuse osas summas 205 eurot. Xxxxxxxxe osas maksuvabastust kohaldatud ei ole.
2.Kaebaja esitas 20.08.2015 halduskohtule kaebuse maamaksuteadete osalise õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kodualuse maa maamaksusoodustuse rakendamise juhendi punkti 8 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 17.09.2015 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selle määruse 13.01.2016 määrusega ning leidis, et tuvastamisnõue on esitatud preventiivsel eesmärgil ning kaebaja huvi on, et talle edaspidi ei määrataks maamaksu, vaid kohaldataks maamaksuvabastust maamaksuseaduse (MaaMS) § 11 lg 1 alusel. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse eesmärgist tulenevalt on tõhusam teistsuguse tuvastamisnõude esitamine – tuvastada, et xxxxxxx maatükk on elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu MaaMS § 11 lg 1 tähenduses.
3.Halduskohus jättis ringkonnakohtu määrusele tuginedes kaebuse 09.03.2016 ja 23.03.2016 määrusega käiguta, andes kaebajale võimaluse nõudeid täpsustada. Kaebaja esitas järgmised nõuded: 1) tuvastada 2014. a ja 2015. a maamaksuteadete osaline õigusvastasus; 2) tuvastada, et katastriüksus xxxxxxxxxx aadressiga Xxxxxxxxe on ja oli eelnimetatud aastatel elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu MaaMS § 11 lg 1 tähenduses. Tallinna Halduskohus võttis 25.04.2016 määrusega kaebuse eeltoodud nõuetes menetlusse.
4.Kohus kaasas 18.05.2016 määrusega täiendava vastustajana menetlusse Tallinna linna.
5.Tallinna Halduskohus jättis 29.07.2016 määrusega kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. MaaMS § 11 lg 1 alusel on maksusoodustuse saamise üheks eelduseks see, et maksustataval maal asub eluhoone. Käesoleval juhul on tegemist kahe kaebajale kuuluva erineva koha-aadressiga maatükiga, millel on erinevad katastritunnused. Olenemata sellest, kas Xxxxxxxxa ja Xxxxxxxxe on elamumaa sihtotstarbega, ei ole maksusoodustuse saamiseks täidetud eeldus, mille kohaselt peab maatüki kasutusotstarbele vaatamata olema maatükil ka elamu ja soodustatud isik peab selles elamus elama. Xxxxxxxxe katastriüksusel ei asu hooneid. Isegi kui kohus rahuldaks kaebuse, ei tagaks see kaebajale edaspidi mõlemale maatükile maksusoodustuse rakendamist.
6.Kaebuse esitaja esitas Tallinna Halduskohtu 29.07.2016 määrusele määruskaebuse, milles taotles määruse tühistamist.
7.Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2016 määrusega rahuldas ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Halduskohtu 29.07.2016 määruse osas, mis puudutab nõuet
2(8)
tuvastada, et Xxxxxxxxe katastriüksus on MaaMS § 11 lg 1 tähenduses elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu. Ringkonnakohus otsustas saata selles osas asja halduskohtule menetluse jätkamiseks, muus osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas koos viitega käesolevas asjas 13.01.2016 tehtud määrusele, et eelnimetatud nõude osas on kaebajal olemas kaebeõigus, s.o preventiivne huvi, et tulevikus toimuks maksustamine õigetel eeldustel. Ringkonnakohus selgitas, et MaaMS § 11 lg 1 sisu ja eesmärk ei ole nii üheselt selge, et õigustaks kaebuse läbi vaatamata jätmist. Eelnimetatud normis sisalduva maksusoodustuse sisustamisel ei ole põhjendatud lähtuda maakatastriseadusest (MaaKatS). Isegi kui maksustamishinna määramisel lähtutakse katastriüksusest, ei tähenda see veel, et maksuvabastuse puhul tuleb samuti aluseks võtta katastriüksus. MaaMS § 11 lg 1 viitab maa omaniku omandis olevale elamumaale, mitte katastriüksusele. Mida see tähendab, tuleb teha kindlaks põhivaidluses. MaaMS § 11 lg 1 sisustamine nõuab seega põhjalikumat õiguslikku analüüsi, kui on kohane läbi viia kaebuse läbi vaatamata jätmisel. Ringkonnakohus nõustus kaebuse läbi vaatamata jätmisega osas, mis puudutab nõuet tuvastada 2014. ja 2015.a maamaksuteadete osaline õigusvastasus.
8.Tallinna Halduskohtu 08.02.2017 määruse kohaselt jätkub menetlus haldusasjas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebuse esitaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Katastriüksuse Xxxxxxxxe maksustamine maamaksuga 2014. ja 2015.aastal ei arvesta kodualuse maa vabastamist maamaksust (MaaMS § 11 lg 1) ja põhjustab sarnase maatüki omanike ebavõrdset kohtlemist maamaksu osas. Maamaksu objektiks saab olla kinnisasi ehk piiritletud maatükk, mis on kantud kinnistusraamatusse, mitte katastriüksus. Maksukorralduse seaduses kasutatakse mõisteid „kinnisasi“ ja „kinnistusraamat“, puudub mõiste „katastriüksus“. MaaMS § 11 lõikes 1 märgitakse soodustuse objektina omandis olevat maad, mitte katastriüksust. Sama suure ja samas hinnatsoonis asuva ühest katastriüksusest koosneva maatüki (kinnisasja) omanik ei maksa maamaksu juhul, kui maatükkide pindalad jäävad MaaMS § 11 lõikes 1 sätestatud piiridesse ja ta elab maatükil asuvas elamus. Maamaks on vara maks ja ühesugust vara tuleb võrdse kohtlemise kohaselt maksustada võrdselt või siis rakendada samasuguseid soodustusi. Maamaksuteated saadeti kaebuse esitajale kehtivas korras. Kaebaja eesmärgiks on, et tulevikus ei määrataks talle maamaksu, vaid kohaldataks maamaksuvabastust MaaMS § 11 lg 1 alusel. Kaebaja lõplikuks nõudeks on tuvastada, et Xxxxxxxxe maatükk on elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu MaaMS § 11 lg 1 tähenduses.
10.MTA põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. MaaMS § -s 2 ja § 11 lg-s 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg-s 1, MaaKatS § 2 p-des 7 ja 8, maa hindamise seaduse (MHS) §-s 2, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 51 p-s 1 sätestatust tulenevalt leiab MTA, et maamaksu objektiks on kinnistu, mitte katastriüksus. Seetõttu tuleb ka MaaMS 11 lg-s 1 nimetatud maamaksusoodustust (nn kodualuse maa maamaksust vabastamist) rakendada kinnisasjade, mitte katastriüksuste kaudu. MTA ei vaidle kaebusele vastu materiaalõiguse normide kohaldamise seisukohalt. Samas on MTA seisukohal, et MTA-l ei ole olnud pädevust kaebaja maamaksu alusandmete muutmiseks kuni 31.12.2016 ega ka alates 01.01.2017 (kui jõustuvad MaaMS §-d 51 ja 111). Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise korra § 2 lg 2 kohaselt tuleb maksumaksjal pöörduda andmete täpsustamiseks maa asukohajärgsesse kohaliku omavalitsuse üksusesse, kui
3(8)
maamaksu alusandmed on maksuteates ebatäpsed. Katastriüksuse Xxxxxxxxe suhtes maksusoodustuse rakendamata jätmine puudutab aga otseselt maamaksu alusandmeid nii aastatel 2014 ja 2015 osas kui ka edaspidi. Eeltoodu põhjal on MTA seisukohal, et ta ei ole käesolevas vaidluses õigeks vastustajaks
11.Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata, põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt. MaaMS sätestab, et tegemist on maa maksustamishinnast lähtuva maksuga. Maa maksustamishind määratakse lähtudes maa hindamise seadusest. MHS § 2 järgi on hindamise objektiks maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. MaaMS § 5 lg 5 alusel on kohalik omavalitsus kohustatud maksu- ja tolliametile esitama maakasutuste maksustamiseks järgmised andmed: maatüki katastritunnuse; maakasutuse kohaaadressi jm. Tallinna linn on õigusaktides nõutud andmed edastanud MTA-le. Kaebajale kuuluv kinnistu koosneb kahest eraldi maatükist, millest on moodustatud kaks erinevat katastriüksust ja millele on antud kaks erinevat aadressi. Maamaksu regulatsioonist tulenevalt on tegemist kahe erineva maksuobjektiga. Ehitisregistri andmetel asub elamu katastriüksusel xxxxxxxxxxx, aadressiga Xxxxxxxxa. Seetõttu ongi sellelt maatükilt põhjendatud arvestada MaaMS § 11 lg 1 sätestatud maksusoodustust. Maatükk aadressil Xxxxxxxxe , katastritunnusega xxxxxxxxx on küll sihtotstarbega elamumaa, kuid nimetatud maatükil ei asu elamut ja puudub alus õigusaktides toodud maksuerisuse rakendamiseks. MaaMS § 111 regulatsioon tõendab, et erisuste tegemine katastriüksuste kaupa ühe kinnistu piirides on maamaksuseaduse alusel seadusandja poolt õigusaktidesse sisse kirjutatud ja nende rakendamine on tavapärane ega riku maksusubjektide võrdse kohtlemise põhimõtet.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.MaaMS § 11 lg 1 kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik tema omandis oleva või MaaMS §-s 10 sätestatud maakasutaja, tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Nimetatud säte viitab normis sisalduva maksusoodustuse saamise ühe eeldusena maa omaniku omandis olevale „elamumaale“. Normis ei ole täpsustatud, mida peetakse silmas maa omaniku omandis oleva elamumaa all. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas MaaMS § 11 lg-s 1 sätestatud maksusoodustust rakendatakse kinnisasjade või katastriüksuste kaudu. Kaebaja leiab, et MaaMS § 11 lg 1 sätestatud maksusoodustus rakendub kogu kinnistu osas, ehkki kinnistu on jagatud kaheks elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseks Xxxxxxxxa ja Xxxxxxxxe, millest üksnes Xxxxxxxxa katsatriüksusel paikneb elamu ja hooned. Tallinna linn leiab, et maksusoodustus kohaldub üksnes Xxxxxxxxa katastriüksuse osas, sest üksnes nimetatud katastriüksusel paikneb kaebajale kuuluv elamu. MTA nõustub kaebuse materiaalõiguslike põhjendustega.
13.Maamaks on omandil põhinev maks, mida riik kogub isiku omandilt (maatükk) (MaaMS §-d 2 ja 3). Omandimaksu objektiks on mingi asja või õiguse omamine või valdamine. MaaMS §-dest 2 ja 111 lg-st 2 on tuletatav, et maamaks määratakse maa sihtotstarbest lähtudes ja kogu maa eest, arvestades maa maksustamishinda, mis omakorda sõltub maa sihtotstarbest ja asukohast, kuid mitte maa tegelikust kasutusest. AÕS § 92-115 ja 119-142 kohaselt on omand 4(8)
vallasomand või kinnisomand. Kinnisomandi esemeks on omakorda maatükk ehk maapinna piiritletud osa (TsÜS § 50 lg 1). Kinnisomandi esemeks ei ole katastriüksus, vaid kinnistu. Kinnistu võib küll koosneda mitmest katastriüksusest, kuid tegemist on kinnisasja koosseisu kohta käivate faktiliste andmetega. Isiku omand kinnisasjale ei teki katastriüksuse registreerimisest maakatastris, vaid kinnisasja omandamiseks on üldjuhul vajalik kohustustehing, mis peab olema notariaalselt tõestatud (§ 119 lg 1) ning asjaõiguskokkuleppe sõlmimine ja kanne kinnistusraamatuks. Nimetatust järelduvalt leiab kohus, et maamaksu objektiks ei ole katastriüksus, sest katastriüksus ei osale iseseisvalt tsiviilkäibes, st seda ei saa asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 tähenduses käsutada. Seega nõustub kohus kaebaja ja MTA seisukohaga, mille kohaselt ei ole maamaksu objekt katastriüksus, vaid kinnistu tervikuna. Iseenesest on õige Tallinna linna käsitlus, mille kohaselt lähtutakse maa maksustamishinna määramisel katastriüksustest (MaaMS § 5 lg 5, MHS § 2), kuid käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust maa maksustamishinna määramise üle. Maa maksustamishind on eelhaldusaktiga siduvalt kindlaks määratud ja kaebaja seda ei ole vaidlustatud. Seega ei ole paralleel maa maksustamishinna määramisel aluseks võetavate asjaoludega antud vaidluses kohane. Maa maksustamishinna määramine ja maksusoodustuse kohaldamine on MaaMS regulatsiooni kohaselt erinevad menetlusetapid. Samas ei mõjuta asjaolu, et kinnistu on jagatud mitmeks katastriüksuseks iseenesest maa maksustamishinna määramise lõpptulemust ja maamaksu suurust. MHS § 5 lg 1 kohaselt on korraline hindamine maksustamise eesmärgil perioodiliselt läbi viidav hindamine, mille tulemusena leitakse maa väärtus tsoonide ja sihtotstarvete või kõlvikute kaupa. Korralise hindamise tulemused vormistatakse hinnatsoonide kaartidena ja maa väärtuste loeteluna hinnatsoonide ja sihtotstarvete kaupa. MaaMS § 1 lg-st 1 koostoimes MHS §-dest 2 ja 5 tuleneb tõepoolest, et maa maksustamishind arvutatakse välja iga katastriüksuse puhul eraldi, kuid maksukohustuse suurust nimetaud metoodika rakendamine ei mõjuta. Maa maksustamishinda ja maamaksu suurust mõjutavad kinnistu koosseisus olevate katastriüksuse sihtotstarbed, mitte aga see, kui mitmeks katastriüksuseks on kinnistu jagatud. Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määruse nr 179 „Maa maksustamishinna arvutamise kord“ § 2 lg 1 ja 2 kohaselt maatüki maksustamishinna arvutamiseks leitakse hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub ning leitakse maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute väärtused, arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi. Järelikult lähtutakse maa maksustamishinna ja maamaksu suuruse määramisel maatüki (kinnistu) erinevate sihtotstarvete liikidest, mitte sellest, kui mitmeks katastriüksuseks kinnistu on jagatud. Ka kaebuse esitajale esitatud 2014. ja 2015. aasta maamaksuteadetelt ( tl 5 ja 6) on näha, et maa maksustamishinna suurust ei ole mõjutanud asjaolu, et kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks. Maa maksustamishind ja selle põhjal arvutatud maamaksumäär ei erineks teadetel toodud tulemusest ka juhul, kui kinnistu ei oleks jagatud erinevateks katastriüksusteks, st tegemist oleks kinnistuga, mille koosseisus on üks elamumaa sihtotstarbega katastriüksus. (Maa-ameti kaardirakenduse katastrikaardi andmete kohaselt kuuluvad mõlemad katastriüksused 100 % hinnatsooni H0784033). Küll aga oleks kaebaja poolt tasumisele kuuluv maksumäär erinev juhul, kui katastriüksuste sihtotstarbed oleksid erinevad või kui tegemist oleks ühe katastriüksusega, millel on mitu sihtotstarvet. Õigusaktide kohaselt võib katastriüksusel olla mitu sihtotstarvet (katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise korra § 3 lg 1).
5(8)
Seega järeldub kohtu hinnangul ka MaaMS § 1 lg-st 1 koostoimes MHS §-dega 2 ja 5, et maamaksu objekt ei ole katastriüksus, vaid kinnistu. Kohtu järeldust ei mõjuta asjaolu, et erinevates seadustes on kasutatud mõistet „maatükk“ erinevas tähenduses: MaaKats § 2 p 7 kohaselt on katastriüksus katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk, TsÜS § 50 lg 1 järgi on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk).
14.MaaMS § 11 lg 1 näeb ette maksusoodustuse, mis toob sättes toodud tingimuste esinemisel maaomanikele kaasa maamaksust kas täieliku või osalise vabastamise kodualuse maa eest. Säte viitab selle kohaldamise eeldusena maa omaniku omandis või kasutuses olevale elamumaale. Järelikult on maksusoodustuse üheks eelduseks see, et maksustatava maa sihtotstarve on elamumaa. Kohus asus käesoleva otsuse eelmises punktis seisukohale, et maamaksu objektiks ei ole katastriüksus, vaid kinnistu. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul ka MaaMS § 11 lg-s 1 sätestatud maksusoodustust rakendada kinnisasjade, mitte katastriüksuste kaudu. Maksusoodustuse rakendamist ei mõjuta see, kas kinnistu koosseisus on üks või mitu katastriüksust. Maksusoodustuse rakendamine sõltub sellest, milline osa isiku omandis olevast maast vastab faktiliselt sättes toodud maksuvabastuse tingimustele, mitte formaalselt katastriüksuste arvust. Ehtsate, ehk maksupoliitiliste maksusoodustuste kehtestamine sõltub seadusandja tahtest. Koduomanike maamaksuvabastust ette näinud eelnõu seletuskirja (SE 51) oli muudatuse eesmärk koduomanike maamaksust vabastamine. Eelnõu pealkirjas sätestatud koduomanik tähendab seletuskirja kohaselt inimest, kes vastavalt rahvastikuregistri andmetel elab tema omandis oleval maal asuvas hoones, samuti hooneühistu füüsilist liiget. Seaduseelnõu seletuskirja tekstist on kohtu hinnangul tuletatav seadusandja tahe vabastada maamaksust kodu omanik tema omandis oleva kodualuse maa osas 1500 m2 ulatuses (hajaasustuses 2 ha ulatuses). Seadusandja tahete kohaselt on maksusoodustuse kohaldamine küll seotud maa suuruse, sihtotstarbe ja asjaoluga, et maal asuvas hoones asub isiku elukoht, kuid mitte sellega kui mitmeks katastriüksuseks on kinnistu jagatud. Maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas ( SE 299) on veel kord rõhutatud, et 01.01.2013 jõustuva maamaksuseaduse muudatusega vabastatakse maamaksu tasumisest maa omanik või teatud juhtudel maa kasutaja ühelt hoonestatud elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuselt. Nimetatud eelnõu kontekstis on oluline, et eelnõu nägi ette MaaMS täiendamise §-ga 111, mis näeb ette maksuvabastuse ja- soodustuse arvutamise korra. MaaMS § 111 lg 2 sätestab kehtivas sõnastuses, et kui käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud maksuvabastus või § 11 lõigetes 1-3, 5 ja 6 nimetatud maksusoodustus on seotud maa sihtotstarbe või kõlvikuga, arvutatakse iga selline maksuvabastus- ja soodustus kogu maatüki asjaomase sihtotstarbega ala või kõlviku maksustamishinnast võrdeliselt maksuvaba maa või maksusoodustusega pindala osaga kogu asjaomase sihtotstarbega ala või kõlviku pindalast. Seletuskirja punkti 3 alapunktis 4 on selgitatud, et muudatuse eesmärk on seaduses sätestada üheselt rakendatav maamaksuvabastuse ja- soodustuse arvutamise kord, kuna kohalikud omavalitsused arvutavad maamaksuvabastusi ja –soodustusi erinevalt. Kehtivas MaaMS redaktsioonis ei ole sätestatud, kuidas toimub maamaksuvabastuste ja- soodustuste arvutamine, kui maksustatav maatükk on suurem, kui maksuvaba maa või maksusoodustusega ala, kui maksuvabastus või maksusoodustus on seotud maa sihtotstarbe või kõlvikuga ning kui maksustataval maatükil esineb mitu maksuvabastust või soodustust. Seonduvalt paragrahv 111 lõikega 2 on eelnõu seletuskirjas toodud näide, kuidas toimub maamaksu arvutamine, kui maatükil on mitu sihtostarvet ning mh kuulub rakendamisele MaaMS § 11 lg-s 1 sätestatud maksusoodustus. Seletuskirjas toodud näidete puhul on esmalt leitud erinevatele sihtotstarvetele
6(8)
vastav pindala, arvutatud nendele vastavalt eraldi maksustamishinnad ning seejärel arvutatud lähtuvalt isiku omandi osast kogu kinnistule (näite puhul oli tegemist ühisomandis oleva kinnistuga) maksuvabastus.
15.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et MaaMS § 11 lg-s 1 sätestatud mõiste „elamumaa“ all ei ole seadusandja pidanud silmas katastriüksust vaid kinnistu osa, mille sihtotstarve on elamumaa ja millel paiknevas hoones on maa omaniku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Käesoleva vaidluse kontekstis (tiheasustusala) kehtib maksuvabastus 0,15 ha ulatuses. Nimetatud tõlgendust toetab Vabariigi Valitsuse 23.10.2008.a määrusega nr 155 vastu võetud Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra § 6 p 1, mille kohaselt on elamumaa (001; E) alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Seega on maatükile määratud elamumaa sihtotstarve seotud sellel paiknevate (kavandatavate) ehitiste sihtotstarbega ja elamumaaks on nii ehitiste alune kui ka ehitiste teenindamiseks vajalik maa. Elamu puhul on lisaks ehitisele oluline tähendus ka seda ümbritseval maal. Seega ei ole MaaMS § 11 lg 1 kohaldamisel õiguslikku tähendust asjaolul, kas elamumaa sihtotstarbega kinnistu on jaotatud mitmeks elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseks, millest ainult ühel katastriüksusel asub elamu või on kinnistu koosseisus ainult üks elamumaa sihtotstarbega katastriüksus, millel asub elamu. Kohus leiab, et MaaMS § 11 lg 1 tähenduses rakendatakse sättes toodud maksusoodustust kinnisasjade, mitte katastriüksuste kaudu. MaaMS § 11 lg-s 1 toodud maksusoodustuse kohaldamine sõltub küll sellest kui suur osa kinnistust on elamumaa sihtotstarbega, kuid mitte sellest kui mitmeks katastriüksuseks on kinnistu jaotatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et MaaMS § 11 lg-s 1 sätestatud „elamumaa“ mõiste all ei ole seadusandja pidanud silmas katastriüksust, vaid kinnistu osa, mis vastab elamumaa sihtotstarbele.
16.Kaebuse esitajale kuulub kinnistu registriosa xxxxxxxx (tl 7). Kinnistu koosneb alljärgnevatest katastriüksustest - xxxxxxxxxx , sihtotstarve elamumaa 100%, aadress xxxxxxxxx, suurus 264m2 ja xxxxxxxxxx, sihtotstarve elamumaa 100 %, aadress xxxxxxxxx suurus 389 m2. Puudub vaidlus selles, et ühel katastriüksusel, aadressiga Tallinn, Xxxxxxxxa asub hoone (elamu) . Teisel maatükil aadressiga Tallinn, Xxxxxxxxe ühtegi ehitist ega rajatist ehitisregistris registreeritud ei ole. Hoone paiknemine üksnes Xxxxxxxxa katastriüksusel on nähtav ka kaebaja poolt kaebusele lisatud Maa-ameti kodulehelt teostatud katastrikaardi väljatrükilt (tl 8). Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks faktilise asjaolu, et katastriüksus aadressiga Xxxxxxxxe on ja oli 2014. ja 2015.a MaaMS § 11 lg 1 tähenduses elamumaa, millel asib kaebajale kuuluv elamu. Kaebuse rahuldamine sõltub sellest, kas kaebuse esitajale kuuluva kinnistu koosseisus oleva Xxxxxxxxe katastriüksuse puhul on täidetud kõik MaaMS § 11 lg 1 kohaldamise eeldused: 1) kaebaja on maa omanik või maa kasutaja; 2) maa on elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa sihtotstarbega maa, mille koosseisu kuulub õuemaa kõlvik; 3) maal asub hoone; 4) maal asuvas hoones on maa omaniku või maa kasutaja püsiv elukoht rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete järgi.
7(8)
Kohus asus eelmises alapunktis seisukohale, et MaaMS § 11 lg 1 tähenduses tuleb „elamumaa“ mõiste all mõista kinnistu osa, mis vastab elamumaa sihtotstarbele. Kaebajale kuuluva kinnistu registriosa nr xxxxxxxx koosseisus on katastriüksused Xxxxxxxxa ja Xxxxxxxxe , millest mõlema sihtotstarve on elamumaa. Kaebaja on kinnistu omanik. Seega on xxxxxxx katastriüksuse puhul täidetud maksusoodustuse kohaldamise tingimus, mille kohaselt on soodustuse saamise eelduseks asjaolu, et isik on maa omanik või maa kasutaja ja maa on elamumaa sihtotstarbega. Maksusoodustuse saamiseks peab maatükil asuma kaebaja elukoht. Kohus leiab, et kuna maksusoodustuse rakendamisel lähtutakse kogu kinnistust, siis on oluline, kas kaebajale kuuluval kinnistul paikneb hoone, milles asub kaebajale elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud andmetele. Puudub vaidlus selles, et kinnistul paikneb kaebajale kuuluv elamu, millest asub kaebaja alaline elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud andmetele. Kuna maksusoodustuse kohaldamise tähenduses ei ole tähtsust sellel, et elamu asub üksnes xxxxxxxxxxx asuval katastriüksusel, siis ei ole iseseisvat tähendust asjaolul, et elamu asub üksnes xxxxxxxxxx asuval katastriüksusel, mis on ühtlasi kantud rahvastikuregistrisse kaebaja elukohana. Rahvastikuregistri seaduse § 40 lg 5 kohaselt saab isiku elukohana kanda rahvastikuregistrisse aadressi, mis seondub elamu või korteriga. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et MaaMS § 11 lg-s 1 sätestatud maksusoodustust tuleb kohaldada kogu kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxxxxxx), mis koosnes 2014 ja 2015 aastal alljärgnevatest katastriüksustest - xxxxxxxxxx , sihtotstarve elamumaa 100%, aadress xxxxxxxx, suurus 264m2 ja xxxxxxxxx, sihtotstarve elamumaa 100 %, aadress xxxxxxxxx, suurus 389 m2. Kaebusest, toimiku materjalidest ega kinnistusraamatu andmetest ei nähtu, et kinnistu (registriosa xxxxxxxx) kohta käivad andmed oleksid kohtuotsuse tegemise aja seisuga muutunud. Kohus rahuldab kaebuse.
17.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kasuks, millest tulenevalt tuleb mõista vastustajatelt välja menetluskulud. Käesolevas asjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu summas 45 eurot (tl-d 9, 27, 97, 99). Nimetatud menetluskulu tuleb vastustajatelt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.