3-17-2269/14 - Riigihanked - Riigihanked - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.4.Vastustaja ei ole soosinud konkreetseid tooteid. Nt Kitman Thulema AS ei pakkunud kolmanda isikuga sama tootevalikut, vaid oma toodangut, seega on samaväärsete toodete pakkumine võimalik. Vastustaja on toonud hankedokumentides välja hangitavatele toodetele ette antud nõuded materjali ja mõõtude osas, millest viimased on kohati antud tolerantsidega, kohati mitte. Kaebaja ei saa öelda, et tema teab paremini, milliste materjalide ja mõõtudega laudu vastustaja vajab. Vastustaja ei väidagi, et kaebaja pakutavad tooted ei vasta standarditele, küll aga ei vasta need hankedokumentides nõutule, sh nõuetele mõõtude osas (mis samamoodi vastavad standardiga etteantud normatiivkõrgustele 74+/-2 cm). Kui vastustaja on nõudnud standardijärgseid 720 mm kõrguseid laudu, siis ei saa kaebaja öelda, et tema 740 mm kõrgused (samuti standardijärgsed) lauad on vastustaja jaoks paremad. Menetluslikult pidanuks kaebaja küsima 720 mm kõrguse põhjendatust ja 740 mm kõrguse sobivust enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kuid ei teinud seda. Kogu hoone sisearhitektuurne lahendus on tehtud eritellimusel. Kõik mööbliesemed on valitud kindla eesmärgiga, moodustamaks terviklikke mööblikomplekte, kus kõik tooted teineteist täiendavad. Nii ostu- kui ka eritellimusmööbel on kõigis hoone osades omavahel kombineeritud ja seotud, arvestades mõõte, materjale ja paiknemist interjööris. Mööbli toodete valikul ja tootmisel tuli lähtuda sisearhitekti kontseptsioonist nii materjali kui ka vormi ning esteetika ühtsuse osas. Sisearhitektid on loonud tervikliku lahenduse tööruumide ja nõupidamisruumide muu sisustusega (horisontaalsed kõrgused seotud teiste sisustusesemetega, nt ruumi sisse ehitatud kappide ja istumisalade kõrgustega). Sobivust sisearhitektuurse kontseptsiooniga nõuti hankes läbivalt, nii hankedokumentides kui ka küsimuste-vastuste juures, st kui sisearhitektuurne kontseptsioon lubas gabariitidega mängimist, siis seda aktsepteeriti. Kehtivat standardit ei saa pidada prioriteetsemaks olukorras, kus sisearhitektuurne lahendus ei aktsepteeri kogu standardi tolerantsivahemikku, vaid üksnes üht osa sellest. Sobivad kõrgused on valitud terviku järgi, mitte lähtuvalt ühe või teise tootja/müüja sortimendist või kõige enamkasutatavast kõrgusest vms. 720 mm kõrguseid koosolekulaudu pakuvad ka teised edasimüüjad. Viited 720 mm kõrgete laudadega kaasnevate probleemide kohta on tõendamata. Laudade ja toolide omavaheliste kõrgustega on arvestatud ning ühte funktsiooni laudade puhul on nõutud läbivalt sama kõrgust. 720 mm ja 740 mm kõrgused lauad ei ole samaväärsed. 740 mm kõrgusega laud LR-28 ja 720 mm kõrgusega nõupidamislauad on täiesti erineva iseloomu ja funktsioonidega ruumides. Laud LR-28 on söögilaud puhkeruumis ja sealne valik moodustab terviku kööginurga sisustusega. Lauad, mille kõrguse nõudele kaebaja pakutu ei vasta, on nõupidamislauad. Vastustaja ei pidanud pakkumust hinnates lugema etteantust kõrgemat lauda sisuliselt vastavaks. Kaebaja tunnistas vaidlustusmenetluses, et ei pidanud otstarbekaks hakata tootevalikus olevaid tavakonstruktsioone muutma, seega pakkus ta teadlikult hanketingimustele mittevastavaid laudu. Kaebaja viited riigihanke 7. osas pakutud toolidele on asjakohatud, sest igale osale on esitatud eraldi hanketingimused. Samuti ei too hankemenetluse

7.2.On selge, et tegelikult ei lähtunud vastustaja otsuse tegemisel kehtivatest standarditest ja funktsionaalsusest, vaid konkreetse tootja kaubamärgist ja toodete tehnilistest tingimustest. Tolerantside lubamatus on kas eksitus või vastustaja tahe soosida konkreetse tootja tooteid. Kaebaja pakutavad tooted vastavad kehtivatele standarditele ja on optimaalse kõrgusega. Arusaamatuks jääb, miks on hankija funktsionaalsuse tagamisel nõudnud ühtede laudade puhul kõrgust 720 mm ja teistel 740 mm. Vastustaja ei ole suutnud põhjendada, miks peavad lauad olema optimaalsest kõrgusest 20 mm madalamad (halvemad), et tagada sisearhitektuurne lahendus, mis ei aktsepteeri kogu standardi tolerantsivahemikku. Hanke 7. osas pidid toolid vastama standarditele ja lubatud oli tolerants +/- 5%. Kaebaja pakkumus tunnistati 7. osas parimaks. Kaebaja pakutud kõrgusega laudade taha ei ole probleemi toolide mahutamisega ja laua kõrgus 740 mm ei muuda sisearhitektuurset lahendust. Samuti on tagatud mugav ja ergonoomiline istumisasend, kuna laua kõrgus on optimaalne keskmisele inimesele. Probleeme võib esineda 720 mm kõrgete laudadega, kuna need on liiga madalad, võivad rikkuda toolide käepidemed ning on keskmisele istujale liiga madalad ja ebamugavad. RHS § 33 lg 8 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Vastustaja on viidanud tehnilistes tingimustes konkreetsetele kaubamärkidele ja neis sisalduvad mõõdud vastavad täpselt konkreetse kaubamärgi toodete kirjeldustele (RHS § 33 lg 7). RHS § 47 lg-te 2, 4 ja 5 järgi oli kaebaja pakkumuse tagasilükkamine põhjendamatu, sest ei esine sisulisi kõrvalekaldeid. Kuna vastustaja väidetav mittevastavus (laua kõrgus 720 mm asemel 740 mm) vastab RHS § 33 lg 1 p-de 1 ja 2 alusele (vastab EVS-EN 527-1:2011 standardile), siis on ilmselge, et laua madalam kõrgus ei saa olla sisuline tingimus, millele nö mittevastavus saab olla õigustuseks pakkumuse tagasilükkamiseks. Üldlevinud tava on, et nõupidamislaudade kõrgused varieeruvad vahemikus 720-740 mm, Skandinaavias ja Baltimaades on enamlevinud kõrgused 730 ja 740 mm. Kaebaja varasemad hankekogemused näitavad, et antud mõõtu ei aeta sentimeetri pealt taga, vaid aktsepteeritakse tootja tavavalikus olevat standardile vastavat 4(14)

34.Hankedokumentide tehnilises kirjelduses on vastustaja viidatud laudade nõutud kõrguseks märgitud 720 mm. Praeguses asjas ei saa enam vaielda selle üle, kas selline nõue on põhjendatud ja kas vastustaja pidanuks nägema kõrgusemõõdu ette koos tolerantsiga. Vastustaja ei ole seda teinud ja kaebaja ei ole hanketingimusi vaidlustanud, seega tuli tal neist tingimustest oma pakkumuse koostamisel lähtuda. Kaebaja viited kehtivale standardile ei ole asjakohased. Esiteks vastab ka vastustaja nõutud laua kõrgus standardile. See, et standard näeb laua kõrgusele ette teatud vahemiku, ei muuda vastustaja nõutud kõrgusemõõtu põhjendamatuks. Teiseks on vastustajal õigus hankida ka ebastandardseid laudu. Antud juhul ei olnud hanketingimuseks see, et pakutavad lauad peavad vastama mingile standardile, vaid et need peavad vastama konkreetsetele kõrgusemõõtmetele. Tegemist oli täpse nõudega, mis ei saanud jääda kuidagi arusaamatuks või mitmetitõlgendatavaks. Asjakohased ei ole kaebaja viited tavapäraselt hangitavate laudade kõrgusemõõtudele. Vastustaja otsustada on, millist asja ta vajab. Ta ei pea sellise vajaduse määratlemisel lähtuma sellest, milliseid tooteid on teised hankijad tavaliselt ostnud. Vastustaja viide sisearhitektuursele lahendusele on põhjendatud. Sisearhitektuursele kontseptsioonile on viidatud juba hankedokumentides, seega peavad pakutavad tooted sobima sisearhitektuurse lahendusega. VAKO-le esitatud “Kohtuhoone sisustuse tööprojekt” (VAKO toimiku lk 27-37) selgitab, et täpselt kirjeldatud ostumööbel võib olla asendatud samaväärse tootega, mis peab oma parameetritelt vastama algselt valitud toote juures väljatoodule (vt lk 31). Seega on arhitekt ette näinud, milliste parameetritega mööbel sisearhitektuurse lahendusega sobib ja tuleb kohtuhoonesse soetada. Pakutava laua erinev kõrgusemõõt võib sisearhitektuurset välimust rikkuda või ruumide mõõtmeid või muud mööblit arvestades ruumidesse mitte sobida. Lisaks ei ole asjakohane kaebaja viide sellele, et teises hankes tunnistas vastustaja kaebaja mittenõuetekohase pakkumuse vastavaks. Vastustajal on kohustus lähtuda kehtivatest hanketingimustest. Vastustaja ebajärjekindel halduspraktika võib küll tekitada segadust, kuid kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust, et vastustaja oma õigusvastast praktikat jätkaks.