V. R. kaebus Keila linnapea 18.04.2016 käskkirja nr 25 „Järelevalve teenistusse nimetamine ja ametijuhendi kinnitamine“ osalise tühisuse tuvastamine
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada V. R. kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. R. (edaspidi kaebaja) on alates 19.01.2017 kinnistu XXXXXXXXXX (edaspidi kinnistu) kaasomanik. Kaebaja omandis on 29/100 kaasomandist ja kinnistul on seitse kaasomanikku.
2.Keila linna veebilehel on avaldatud Keila Linnavalitsuse järelevalvespetsialisti ametijuhend (edaspidi ametijuhend). Nimetatud ametijuhend on kinnitatud Keila linnapea 18.04.2016 käskkirja nr 25 (edaspidi käskkiri nr 25) punktiga 5. Viidatud käskkiri väljastati kaebajale 21.08.2017. Kaebaja leiab, et käskkiri nr 25 on tühine osas, millega kinnitati järelevalvespetsialisti ametijuhendi punkt 3.1. Kaebaja palub tuvastada, et käskkiri nr 25 on selles osas tühine või tuvastada, et linnavalitsuse järelevalvespetsialistil puudus pädevus riikliku järelevalve ülesande täitmisel ettekirjutuse tegemiseks.
3.Kaebaja leiab, et haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lõikest 2 tulenevalt tühine põhjusel, et Keila linnapeal puudus pädevus ametijuhendi p 3.1 osa kinnitamiseks. Keila linnapeal ei ole pädevust määrata HMS § 8 lõike 2 alusel ametikohad, mida täitvate ametnike ülesandeks on riikliku järelevalve ülesannete täitmine. Vastavalt Keila Linnavolikogu 25.08.2015 määrusele nr 14 „Riikliku järelevalve ülesannete delegeerimine“ § 1 p-le 2 on selline pädevus ainult linnavalitsusel.
4.Kaebajal on põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks, sest Keila linnavalitsuse järelevalvespetsialist Uno Paas alates jaanuarist 2017 süstemaatiliselt esitab kaebajale erinevaid nõudeid, dokumente, kutseid, ettekirjutusi põhjendades neid sellega, et ta tegutseb Keila Linnavalitsuse nimel teostades riiklikku järelevalvet, sh on U. Paas teinud 07.03.2017 ja 23.10.2017 täitekorraldused sunniraha
rakendamiseks ja esitanud avaldused kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, teinud 05.06.2017 ettekirjutuse, millega kohustas kaebajat tegema toimingud, mis on sätestatud 05.06.2017 ettekirjutuse punktis 5. Järelevalvespetsialist, U.Paas, teostades Keila Linnavalitsuse nimel riiklikku järelevalvet kaebaja suhtes, rikub süstemaatiliselt ja pahatahtlikult seadust ja kaebaja õigusi ning kiusab kaebajat. Seoses U. Paas õigusvastase ja pahatahtliku tegevuse jätkamisega on kaebaja olnud sunnitud pöörduma kaebustega Tallinna Halduskohtu poole. Osad nendest on rahuldatud ja osad veel menetluses.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sama sätte punkti 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
7.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebeõiguse olemasoluks peab esinema kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste võimalik riive (Riigikohtu määrus haldusasjas 3-3-1-55-15, p 9).
8.Kohus järeldab kaebusest, et kaebaja eesmärgiks on Keila Linnavalitsuse järelevalvespetsialisti U. Paas ebaseadusliku tegevuse lõpetamine kaebaja suhtes riikliku järelevalve teostamisel.
9.Kohus leiab, et käskkirjaga nr 25 kinnitatud ametijuhendi punkt 3.1 ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning viidatud sätte ja sättes toodud järelevalvespetsialisti pädevuse puudumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
9.1.Käskkirja nr 25 punktiga 5 kinnitatud järelevalvespetsialisti ametijuhend on halduse siseakt. Ametijuhendil, kui halduse siseaktil, puudub välismõju ning see ei ole suunatud haldusväliste isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Ametijuhend määrab üksnes kindlaks Keila linnavalitsuse järelevalvespetsialisti teenistusülesanded, ametikoha eesmärgi ja nõuded vastaval ametikohal töötava isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Ametijuhend ega selle punkt 3.1 ei sisalda mitte ühtegi haldusvälisele isikule suunatud otsustust.
9.2.Siseaktide puhul tuleb arvestada, et üldjuhul need haldusvälise isiku subjektiivseid õigusi ei puuduta. Seega saab kaebeõigus nende vaidlustamiseks tekkida vaid erandjuhtudel. Sellise erandliku olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Kaebaja ei taotle käskkirjaga nr 25 kinnitatud ametijuhendi p 3.1 tühisuse tuvastamist või järelevalvespetsialistil pädevuse puudumise tuvastamist seoses konkreetse tema suhtes läbi viidava haldusmenetlusega. Kaebaja on esitanud abstraktsed tuvastamisnõuded. Nagu kohus eelmises alapunktis märkis, siis reguleerib ametijuhend järelevalvespetsialistile esitatavaid nõudeid ja tema teenistusülesandeid. Vastavad nõuded saab ametnikule esitada ametnikku teenistusse võttev organ, st antud juhul Keila linn. Haldusvälisel isikul ei ole õigust esitada haldusorganile nõudeid seoses tema poolt teenistusse võetavate ametnike pädevuse ja kompetentsiga. Vastav õigus on üksnes haldusorganil endal. Seetõttu ei saa ametijuhend, ega selle p 3.1 rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, millised nõuded näeb Keila linn ette järelevalvespetsialisti ametikohta täitvale isikule ja millised on vastavale ametikohale nimetatava isiku teenistusülesanded ja pädevus. Käskkirja nr 25 alapunktiga 5 kinnitatud ametijuhend ega ametijuhendi punkt 3.1 ei sisalda ühtegi kaebaja suhtes tehtud otsustust ega pane järelevalvespetsialisti teenistuskohustusi täitvale isikule kohustust käituda kaebaja suhtes konkreetsel viisil. Muuhulgas ei kohusta ametijuhend järelevalvespetsialisti või Keila linna kaebaja suhtes
ettekirjutuse tegemiseks või muu haldusakti andmiseks. Samuti ei näe ametijuhend ette järelevalvespetsialisti ametikoha isikupõhist täitmist, st ametijuhend ei sätesta, et vastavaid ülesandeid saab täita üksnes U.Paas. Seega puudub ametijuhendi regulatiivse toime ja kaebaja subjektiivsete õiguste vahel igasugune puutumus. Olukorras, kus kaebaja soovib vaidlustada ametijuhendi punkti 3.1 või soovib, et kohust tuvastaks järelevalvespetsialistil vastava pädevuse puudumise, peab kaebaja näitama ära, et ametijuhend rikub tema õigusi sõltumata konkreetsest haldusmenetlusest. Seda kaebaja aga teinud ei ole.
9.3.Kaebaja ei ole kaebuses ka väitnud, et ametijuhend on kaebaja suhtes läbi viidavas haldusmenetluses ettekirjutuse või muu haldusakti andmise aluseks. Kaebaja väiteks on hoopis see, et Keila linna järelevalvespetsialist U. Paas ei lähtu kaebaja suhtes läbi viidavates menetlustes seadusest ning kiusab kaebajat. Kohus selgitab kaebajale, et ametijuhendi vaidlustamine ei too kaebaja jaoks kaasa soovitud lahendust. Olukorras, kus kaebaja leiab, et tema suhtes läbi viidud/läbi viidavas haldusmenetluses on rikutud tema õigusi, sh et menetlus ei ole toimunud õiguspäraselt, on kaebajal õigus vaidlustada haldusmenetluse tulemusel vastu võetud haldusakt (nt ettekirjutus). Vastava kaebuse põhjendusena saab kaebaja tugineda mh väitele, et järelevalvemenetlus ei ole olnud õiguspärane, sh et see on olnud kaebaja suhtes pahatahtlik, ametnik ei ole käitunud korrektselt jne. Kaebaja suhtes läbi viidav järelevalvemenetlus on iseseisev menetlus ning see ei sõltu asjaolust, kas ametijuhend kehtib või millised on ametijuhendiga järelevalvespetsialistile pandud teenistuskohustused ja pädevus. Samuti saab kaebaja konkreetses järelevalvemenetluses tehtud haldusakti peale esitatud kaebuses tugineda väitele, et järelevalvespetsialistil puudus pädevus haldusakti andmiseks. Sellisel juhul võib kaebajal esineda puutumus ametijuhendis tooduga, st ametijuhendis toodu võib konkreetse menetluse raames rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja ei saa vaidlustada ametijuhendit ilma, et tal oleks selles tooduga konkreetne puutumus.
9.4.Seega saab kaebaja õigusi ja kohustusi saab mõjutada üksnes tema suhtes läbi viidavas järelevalvemenetluses tehtud konkreetne ettekirjutus, muu haldusakt või toiming, mis on suunatud kaebaja õiguste ja kohustuste muutmisele, tekitamisele ja lõpetamisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10.Kohus selgitab, et kaebaja suhtes vastu võetud haldusaktid jääksid kehtima ka sõltumata sellest, kas kohus tuvastab ametijuhendi punkti 3.1 tühisuse või järelevalve ametnikul vastava pädevuse puudumise või mitte. Kaebaja saab oma õigusi tõhusalt kaitsta üksnes seeläbi, kui ta vaidlustab konkreetse tema õigusi rikkuva haldusakti või toimingu. Nagu kaebaja on kaebuses selgitanud, siis on kaebaja seda korduvalt ka teinud ning kohus on kaebaja poolt esitatud nõudeid menetlenud. Samuti ei muuda ainuüksi käskkirja nr 25 punkti 5 tühisuse tuvastamine selle alusel kehtestatud ametijuhendi punkti 3.1 kehtetuks. Haldusakt kehtib ja on täitmiseks kohustuslik sõltumata selle õiguspärasusest. Selleks, et haldusakti õigusjõudu murda, on vajalik esitada tühistamiskaebus. Seega ei oleks kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik kui kohus peaks tuvastama käskkirjaga nr 25 kinnitatud ametijuhendi p 3.1 tühisuse. Nimetatu tähendab, et ühtlasi esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, st et järelevalvespetsialist ei käituks järelevalvemenetluses kaebaja poolt ette heidetud viisil. Kaebaja eesmärgi saavutamist ei võimalda ka kaebaja poolt alternatiivsena esitatud nõue tuvastada, et järelevalvespetsialisti pädevusse ei kuulu vastavalt ametijuhendile järelevalve ülesande täitmisel ettekirjutuse tegemine. Järelevalvespetsialisti vastav pädevus tuleneb kehtivast ametijuhendist, mis ei too kaebajale vahetult kaasa mingeid õigusi ja kohustusi ja mille abstraktseks vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebusest tulenevalt on kaebaja õigusi rikutud konkreetete toimingutega tema suhtes läbi viidavates menetlustes. Kaebajal on võimalik vastavates menetlustes vastu võetud haldusaktid ja toimingud vaidlustada ning seda ta on ka teinud. Kaebaja poolt soovitud
faktilise asjaolu tuvastamine ei muuda järelevalvespetsialisti poolt tehtud või tehtavaid ettekirjutusi õigusvastasteks.
11.Kuivõrd kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel.
12.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.