Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2017, Tallinn Haldusasja number
3-17-2499
Haldusasi
S. S.’i kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotlus suitsetamise lubamiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu Tallinna Ringkkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
21.11.2017 esitas S. S. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tühistada haldusaktid ja kodukorra punktid 2.3 ja 7.11.15 (kohus eeldab, et kaebaja on silmas pidanud kodukorra punkti 7.1.15), millega Tallinna vangla keelas suitsetamise. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus suitsetamise võimaldamiseks ajaks kuni kohus jõuab vastavale seisukohale antud asja suhtes ning menetlusabi taotlus riigilõivudest vabastamiseks. 21.11.2017 kohtunõudega palus kohus Tallinna vanglal esitada oma seisukohad kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele. Samuti palus kohus teavitada, kas kaebaja on suitsetamisega seonduvalt esitanud Tallinna vanglale või Justiitsministeeriumile vaide ning millise lahenduse on vaidemenetlus saanud. Lisaks palus kohus Tallinna vanglal esitada S. S.’i viimase nelja kuu isikuarve konto väljavõtte. Tallinna vangla täitis kohtunõude 24.11.2017.
Kaebuse tagastamine Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Käesoleval juhul nähtub, et kaebaja on esitanud Tallinna vanglale vaide Tallinna vangla direktori 26.04.2017 käskkirjale nr 1-1/17/31, millega muudeti vangla kodukorda suitsetamisega seonduvas regulatsioonis. Tallinna vangla vastusest nähtuvalt ei ole käesoleval juhul kaebaja vaiet lahendatud. Seega ei ole kaebaja veel läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus on esitatud ennatlikult. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik kaebusega halduskohtusse pöörduda pärast vaide lahendamist või kui see jäetakse tähtaegselt (30 päeva jooksul vaide esitamisest) lahendamata. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse ei võta kohus seisukohta menetlusabi taotlusele osas, millega kaebaja on taotlenud menetlusabi kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks Kaebaja on taotlenud menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohtule on esitatud S. S.’i vabakasutuskonto väljavõte perioodil 23.07.2017-22.11.2017, millest nähtub, et kaebajal puuduvad regulaarsed sissetulekud. Konto algjäägiks on 0,0 eurot ning lõppjäägiks 0,19 eurot. Esitatud perioodi väljavõttest nähtub, et kaebajal on olnud sissetulekuid kokku 22,24 eurot, milles hoiustati nõuete ja vabanemisfondi kokku 15,57 eurot. Kohus on seisukohal, et kaebajal puuduvad piisavad vahendid esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks. Kohus vabastab S. S.’i esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning tulevikus esitatav kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (HKMS § 252 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse võib kohtule esitada ka vaidemenetluse ajaks (HKMS § 249 lg 2). Käesoleval juhul on kaebaja esitanud Tallinna vanglale vaide ning kohtule ei ole teatatud, et vaidemenetlus oleks lõppenud. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Kaebaja on põhjendanud esialgse õiguskaitse rakendamise vajadust sellega, et kuna suitsetamine on keelatud, peab kaebaja igal päeval ja tunnil kannatama suitsetamise keelu pärast. Halduskohtumenetluses kohaldatakse esialgset õiguskaitset muuhulgas selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal, et vältida tagajärgi, millede kõrvaldamine pole pärast kohtuotsuse jõustumist või vaidemenetluse lõppu enam mõistlikul viisil võimalik. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei saa kaebaja õigused vaidemenetluse ajal pöördumatult kahjustada. Suitsetamist on Tallinna vanglas juba varasemalt piiratud. Tallinna vangla kinnipeetavatele oli alates 11.01.2016 lubatud jalutuskäigule kaasa võtta varasema kuni viie sigareti asemel kuni kolm sigaretti. Alates 01.10.2017 on Tallinna vanglas suitsetamine täielikult keelatud. Kohus on seisukohal, et suitsetamise keelamisega ei ole tegemist pöördumatult kahjulike tagajärgedega kaebaja tervisele. Kohus möönab, et suitsetamine on tervist kahjustav tegevus, millest päeva pealt loobumine võib põhjustada tervisele kahjulikke tagajärgi. Sellest hoolimata on kõrvalnähud üksnes ajutised ning pikemas perspektiivis on suitsetamisest loobumine tervisele kasulik. Lisaks ei ole käesoleval juhul kinnipeetavad pidanud loobuma suitsetamisest päeva pealt. Kinnipeetavatele jalutuskäigule lubatavate sigarettide arvu oli juba varasemalt vähendatud. Samuti oli juba varasemalt teada, et alates 01.10.2017 hakkab kehtima vanglas suitsetamise täielik keeld, kuna see tulenes Justiitsministri 06.10.2016 vastu võetud määrusest nr 21, millega muudeti Vangla sisekorraeeskirja. Tallinna vangla vastavaid kodukorra punkte muudeti 26.04.2017 vastu võetud Tallinna vangla käskkirjaga. Seega oli kaebajal aega harjuda tulevikus kehtima hakkava suitsetamise keeluga. Kui kaebajal tekivad seoses suitsetamisest loobumisega tervisehädad, siis on kaebajal alati võimalik pöörduda vangla arsti poole. Tallinna vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja tervisekaardist nähtuvalt kandeid terviseprobleemidest, mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal oleks tekkinud võõrutusnähtudest terviseprobleeme. Kohus märgib, et suitsetamise keeld jõustus vanglas alates 01.10.2017. Vaide esitas kaebaja Tallinna vanglale alles 16.11.2017, s.o 47 päeva pärast suitsetamise täielikku keelamist. Kohus leiab, et suitsetamise keeld ei põhjusta kaebajale selliseid kannatusi, mille talumine kahjustaks pöördumatult kaebaja tervist. Seda on võimalik järeldada asjaolust, et kaebaja on esitanud vaide alles 47 päeva pärast suitsetamise keelu jõustumist. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja on juba nii mitu päeva olnud ilma suitsetamiseta, siis kahjustaks kaebaja tervist pigem uuesti suitsetama hakkamine. On üldteada, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Isegi kui möönda, et suitsetamise keelu rakendamisest tekkinud ebameeldivuste hilisem heastamine ei ole võimalik, ei põhjusta suitsetamise keeld kaebajale selliseid pöördumatult kahjulikke tagajärgi, mille vältimiseks oleks
vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine. Seega puudub käesoleval juhul vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Lisaks on kaebaja vaide ja tulevikus esitatava kaebuse eduväljavaated väikesed. Kohus leiab, et esitatav kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vanglas suitsetamise keeld ei riku ühtegi kaebaja põhiseadusega tagatud õigust. Vangla on kinnipidamisasutus, milles viibivatel isikutel tuleb alluda seal kehtivale korrale. Vanglas kinnipidamisega kaasnevad paratamatult piirangud, mis põhjustavad ebameeldivusi. Suitsetamisega harjunud inimese jaoks on suitsetamise võimaluse ära võtmine ilmselt ebameeldiv ja see võib põhjustada mõningaid vaevusi, kuid asjaolu, et teatud piirangud tekitavad ebameeldivusi, ei tähenda, et need rikuksid kaebaja õigusi. Suitsetamine on küll ühiskonnas aktsepteeritud ning vabaduses viibivatele inimestele (siiski järjest suurenevate piirangutega) lubatud tegevus, kuid see tegevus ei ole üldjuhul eluks vajalik ega vältimatu. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et suitsetamine on tervisele kahjulik tegevus. Vanglas suitsetamise keeld ei riku mitte ühtki vanglas kinni peetavale isikule põhiseadusega tagatud õigust. Kaebajal ei ole suitsetamisest loobumine põhjustanud tervisehädasid ega muid kannatusi, mis põhjustaksid kaebajale selliseid pöördumatult kahjulikke tagajärgi, mille vältimiseks oleks vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine. Lisaks on vanglas juba varasemalt suitsetamist piiratud ning kaebajal on olnud piisavalt aega harjutada ennast 01.10.2017 jõustunud suitsetamise keeluga. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning tulevikus esitatav kaebus võib olla perspektiivitu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.