C.S. kaebus Viru Vangla vastu kohustava ettekirjutuse tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 28.12.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus C.S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellatsioonkaebuse esitaja C.S. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.12.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Soome Vabariigi RISE kriminaalkaristuste talitus edastas 28.11.2014 Eesti Vabariigile teatise nr 35/425/2014 kaebaja Eesti Vabariigile taasväljaandmise kohta. Eesti Vabariigile edastati Soome Vabariigi kohtute otsused ning üleantavaid puudutavate kohtuotsuste osade tõlked (tl 23-49p).
2.Kaebaja esitas 05.07.2016 Viru Vanglale taotluse (tl 6), milles palus Viru Vanglal korrastada Viru Vanglas kaebaja isikliku toimiku sisu kohtuotsuste osas, kuna senine valikuline sisu on kahjustanud kaebaja iseloomustamist Viru Vangla poolt eluliselt olulistes hinnangutes.
3.Viru Vangla jättis 11.07.2016. a vastusega nr 7-2/19839-2 (tl 7-8) kaebaja taotluse rahuldamata. Viru Vangla selgitas, et vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 28 lg-le 2 on kohtuotsused kaebaja isiklikus toimikus. Isiklikus toimikus on mõlema otsuse eestikeelsed kokkuvõtted. Ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene vanglale kohustust lisada kinnipeetava isiklikku toimikusse välisriigis tehtud võõrkeelse kohtulahendi osalist või terviklikku tõlget. Kohtulahendite eestikeelsed kokkuvõtted omasid tähtsust karistuse täitmise jätkamiseks Eesti Vabariigis. Kõikide kohtulahendite terviklik tõlge ei ole otstarbekas.
4.Kaebaja esitas Viru Vangla vastuse peale 09.08.2016 vaide (tl 9-12), mille Viru Vangla jättis 08.09.2016. a vaideotsusega nr 6-12/204-2 (tl 13-14) rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 10.10.2016 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 2-5, 57-59), milles palus Viru Vangla 08.09.2016. a vaideotsuse nr 6-12/204-2 tühistada; kui Viru Vangla 11.07.2016. a vastus nr 7-2/19839-2 on haldusakt, siis see tühistada; kohustada Viru Vanglat lisama isiklikku toimikusse kinnipidamise aluseks olevate soomekeelsete kohtuotsuste tõlked eesti keelde või alternatiivselt lahendada uuesti isikliku toimiku korrastamise taotlus. Vangistusseaduse ja selle alusel ette nähtud haldusmenetluse keel on eesti keel. Vangistusseaduse alusel aset leidvas haldusmenetluses ja asjaajamises ei ole asjakohased kriminaalmenetluse seadustiku sätted (KrMS § 48917 ja § 508), kuivõrd need ei reguleeri haldusmenetlust ja asjaajamist vangistusseaduse alusel. Kinnipeetava kriminogeensete riskide hinnang baseerub kinnipeetava kohta käivatel andmetel ja riskihindamiseks kogutud täiendaval teabel ning on omakorda kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise aluseks. Seega mõjutab kinnipeetava isikliku toimiku sisu otseselt kinnipeetava kriminogeensete riskide hinnangu kujunemist, mis omakorda aga mõjutab otseselt kinnipeetava individuaalse täitmiskava sisu kujunemist. Nii kriminogeensete riskide hinnang kui individuaalse täitmiskava sisu omakorda mõjutavad mitmeid muid kinnipeetavaid puudutavate otsuste kujunemist. Kui oluline osa kinnipeetava isikliku toimiku sisust ei ole eestikeelne, puudub garantii, et vangla ametnikud asjaoludest (õigesti) aru saavad. Asjaolu, et liikmesriigid on kokku leppinud selles, et nende omavahelise koostöö raames teatud dokumente ei tõlgita, ei vabasta liikmesriiki ja selle organeid siseriiklikest õigusaktidest tulenevast kohustusest tagada õigussubjektidele asjaajamine ja menetlus riigikeeles. Kaebaja hindamisel kõrgohtlikuks on lähtutud asjassepuutumatutest asjaoludest ning jäetud olulised asjaolud arvesse võtmata. Seetõttu põhineb kaebaja ohtlikkuse suhtes langetatud otsus uurimispõhimõtte rikkumisel ning on kaalutlusvigadega. Vastustaja esitatud eestikeelse kokkuvõtte ebaadekvaatsust demonstreerib ka valetõlge Soome
1.astme kohtuotsuse osas „Lõppjäreldus“ lk 67(104). 21.07.2016. a vaideotsusest nr 6-12/151-3 nähtub, et kaebaja taotlus võimaldada talle lühiajalist väljasõitu osalemiseks isa matusel ja vaie jäid rahuldamata tuginedes Soome 1. astme kohtuotsuses refereeritud süüdistuskokkuvõttele, millest enamus nimetatud asjaoludest aga kohtus tõendamist ei leidnud.
6.Viru Vangla palus kaebuse hiljem täiendatud vastuses (tl 21-22, 69-69p) jätta kaebus rahuldamata.
Kaebaja loovutati KrMS § 492 lg 3 järgi Soome Vabariigile kohtupidamiseks tingimusel, et võimalik mõistetav karistus tuleb tal kanda Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigile edastati Soome Vabariigi kohtute otsused ning üleantavaid puudutava kohtuotsuste osa tõlge. KrMS § 48917 sätestab, et loovutamismenetluses kohtuotsuseid ei tõlgita. Kriminaalkaristuse 28.11.2014. a teatisest ning kaebaja kohta tehtud osalisest Soome kohtuotsuste tõlkest nähtub üheselt, millise süüteo eest kaebaja on süüdi mõistetud ning milline karistus kaebajale on määratud. Teises Euroopa Liidus tehtud kohtuotsuse tõlke lisamise kohustus vanglas peetavasse kinnipeetava isiklikku toimikusse ei tulene ka vangistusseaduse (VangS) §-st 17 ega selle lõikest 2. Käesolevas vaidluses ei ole kaebaja individuaalne täitmiskava ning selle aluseks olev riskihindamine kaebuse esemeks. Kaebaja on põhirõhu asetanud erinevatele käsitlustele, kuid paraku ei haaku need küsimusega, milline õigusnorm kohustaks vanglat täitma kaebaja kohustamisnõuet. Kaebaja ohtlikkuse tase on käesoleva vaidluse seisukohalt irrelevantne teema. Soome Vabariigi kohtuotsus on tehtud soome keeles, mis on ühtlasi Soome Vabariigi riigikeeleks. Kehtiv õigus ei kohusta sellisel juhul lisama toimikusse kohtuotsuse tõlget.
7.Tartu Halduskohus jättis 28.12.2016. a otsusega (tl 71-765p) kaebuse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et asjas on põhiküsimuseks asjaolu, kas vangla on õiguspäraselt jätnud rahuldamata kinnipeetava taotluse lisada kaebaja isiklikusse toimikusse süüdimõistva kohtuotsuse terviklik tõlge. Halduskohus leidis, et Viru Vangla 11.07.2016. a vastus nr 7-2/19839-2 on haldusakt, kuivõrd haldusorgan on keeldunud taotluse rahuldamisest. Antud juhul on kaebaja eesmärk suunatud taotluse kohta tehtud otsuse tühistamisele ja haldusorgani kohustamiseks välja andma haldusakti, mille alusel muudetakse kaebaja isikliku toimiku sisu. Kinnipeetava isikliku toimiku pidamist reguleerivatest õigusaktidest (VangS § 17 lg 2, VSkE § 28 lg-d 2 ja 3, VSkE § 27 lg 1) nähtuvalt on vanglal ulatuslik diskretsiooniotsustus kinnipeetava suhtes isikliku toimiku pidamiseks. Isikliku toimiku kohta õigusaktides sätestatust tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigust otsustada selle üle, millised dokumendid tema toimikusse paigutada ja vaidlustada vastavaid vangla toiminguid, mis seisnevad mingite dokumentide toimikusse lisamises või sealt eemaldamises. Seda enam ei saa ka kohus hinnata vangla kaalutlusõigust sisuliselt. Kinnipeetava isiklikku toimikusse lisatavate dokumentidega toimimise üle otsustamise õigus on siiski vanglal, kes dokumentide paremaks haldamiseks toimikuid peab, sest kinnipeetavate isiklike toimikute pidamise teel korraldab vangla eelkõige oma dokumendihaldust, mitte ei kogu dokumente vastavalt kinnipeetavate suvale. Kaebaja kaebuse eesmärk on suunatud lõppkokkuvõttes kaebaja isikliku toimiku muutmisele, mille tulemina muudetakse tema ohtlikkuse taset. Väär on kaebaja arvamus vaideotsuse võimaliku õiguste rikkumise kohta, kuivõrd kohtuotsuste terviklike tõlgete lisamine ei riku kohtu hinnangul kinnipeetava õigusi. Kinnipeetaval ei ole alust eeldada tema paigutamist avavanglaosakonda või saada vangistuse jooksul igal juhul väljasõit. Ja mis veelgi enam – kinnipeetava individuaalne täitmiskava ja selles märgitud ohuhinnang ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Viru Vangla on toiminud õiguspäraselt, mistõttu jääb rahuldamata kaebaja nõue kohustada vastustajat lisama tema isiklikku toimikusse välisriigi kohtuotsus. Ühtlasi nõustus halduskohus vastustaja viitega KrMS § 48917 lg-le 2, mille kohaselt ei ole otsuste tõlkimine kohustuslik.
8.Kaebaja esitas 27.01.2017 apellatsioonkaebuse (tl 80-82p), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Eestikeelsete tõlgete puudumine ohustab otseselt läbiviidava haldusmenetluse õiguspärasust. Haldusmenetluse ja asjaajamise keelenõude täitmiseks ei saa piisavaks ega usaldusväärseks pidada mistahes kokkuvõtteid võõrkeelsetest dokumentidest. Kinnipeetava isikliku toimiku avamise/komplekteerimise, kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise ja kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise menetluste läbiviimine ja vastav asjaajamine eesti keeles on vajalik haldusmenetluse õiguspärasuse ja kinnipeetavate õiguste kaitse tagamiseks. Antud juhul on kohtuotsuste adekvaatsete ja täielike tõlgete puudumine mõjutanud kaebaja suhtes tehtud toiminguid ja langetatud otsuseid.
9.Viru Vangla palub 06.03.2017 apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 90-90p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla poolt ei ole rikutud kaebaja õigust eestikeelsele haldusmenetlusele, vangla ei ole kaebaja osas teinud ühtegi võõrkeelset otsust. Ainuüksi see, et kaebaja peab tõlgete lisamist vajalikuks, ei tähenda, et kaebajal oleks õigus seda igal juhul nõuda. Väheusutav on võimalus, et kaebajale ei ole teada tema kohta tehtud kohtuotsuse sisu.
10.Kaebaja esitas ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse, milles märkis, et seoses vanglast vabanemisega ei ole kohustamiskaebus antud asjas enam otstarbekas. Kaebaja palub muuta kohustamiskaebus isikliku toimiku korrastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiskaebuseks hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil. Isikliku toimiku sisu ei kahjusta ega riku enam kaebaja õigusi. Kuna aga Viru Vangla ametnike süvenematus ja tahtmatus toetada vangistuse eesmärkide saavutamist reaalselt põhjustas ka märkimisväärseid kulutusi õigusabile ja kahjustas materiaalset olukorda, siis on vajalik muuta kaebuse liiki ja tuvastada õigusvastasus antud asjas tekitatud materiaalse kahju hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil.
11.Viru Vangla on kaebuse muutmise taotlusele esitatud vastuses seisukohal, et tuvastamiskaebusele üleminek on lubatav. Kuigi kaebaja varalise kahju nõuet võib pidada perspektiivituks, saab avaldust tõlgendada ka selliselt, et apellatsiooni sisuline lahendamine on vajalik seetõttu, et kohus saaks teha otsuse kaebaja menetluskulude kohta käimasolevas menetluses ja ei kohalduks automaatselt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 4 regulatsioon. Kaebajat on menetluses esindanud esindaja, halduskohtule on kulude kandmist tõendavad dokumendid esitatud. Vastustaja on seisukohal, et sellises olukorras on kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek lubatav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
13.Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaebuse muutmise taotlust (I), võtab seejärel seisukoha tuvastamiskaebuse osas (II) ning lahendab apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (III).
I
14.Viru Vangla keeldus kaebaja isikliku toimiku korrastamisest ning kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles palus kohustata Viru Vanglat lisama kaebaja isiklikusse toimikusse kinnipidamise aluseks olevate soomekeelsete kohtuotsuste eestikeelsed tõlked. Seega oli kaebaja sooviks, et Viru Vangla teeks toimingu, mis seisneb võõrkeelsete kohtuotsuste eestikeelsete tõlgete lisamises Viru Vanglas asuvasse kaebaja toimikusse. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kaebuse rahuldada.
15.Kaebaja esitas kaebuse ja apellatsioonkaebuse ajal, mil ta viibis kinnipeetavana Viru Vanglas. Viru Maakohus vabastas 28.06.2017. a määrusega kaebaja temale Soome Vabariigi Helsingi Apellatsioonikohtu 09.04.2014. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Seega on kaebaja vanglast vabanenud apellatsioonimenetluse ajal.
16.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 187 lg 3 p 6 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, on asjaolud sedavõrd muutunud, et kaebajal ei ole kaebuses esitatud nõudega enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Asjas tehtav kohtuotsus ei saaks enam mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi.
17.Kaebaja esitas ringkonnakohtule taotluse, milles soovib muuta kaebuse liiki ja muuta kohustamiskaebus kaebuseks tuvastada isikliku toimiku korrastamata jätmise õigusvastasus hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil. Kaebaja märgib, et ta on teinud märkimisväärseid kulutusi õigusabile.
18.Kuigi kaebaja on vanglast vabanenud ning kohustamisnõue on muutunud ainetuks, tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka asjaolu, et menetlemise käigus on kaebaja kandnud menetluskulusid. Olukorras, kus esitatud kaebuse rahuldamine ei ole enam muutunud asjaoludest lähtuvalt võimalik ja kohus jätaks sellises olukorras kaebuse läbi vaatamata, peaksid kaebaja menetluskulud jääma kaebaja kanda. Ringkonnakohus hinnangul ei pruukinud kaebaja kaebuse esitamisel ette näha, et kohtumenetluse ajal muutuvad asjaolud sedavõrd, et kohustamisnõude rahuldamine ei annaks kaebajale enam soovitud tulemust ning sellest lähtuvalt on kohustamiskaebus menetluslikult lubamatu.
19.Riigikohus käsitles olukorda, kus haldusakt oli täielikult ammendunud, ning leidis, et sellises olukorras tuleb kohaldada HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg-t 2 analoogia alusel (RKHKo 13.11.2014, 3-3-1-44-14, p 12). HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu
tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud analoogiat tuleb laiendada ka käesolevale olukorrale. Seega tuleb õigusvastasuse tuvastamise nõude lubatavust hinnata HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 analoogia alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva haldusasja asjaolude pinnalt võib olla kaebaja õiguste kaitseks menetluse jätkamine vajalik. Kaebuse esitamise hetkel võis olla tegemist isiku õiguste rikkumisega, isik kasutas enda õiguste kaitseks efektiivset õiguskaitsevahendit kohustamisnõude näol ning kaebus võis olla ka põhjendatud. Juhul kui kaebus oleks olnud põhjendatud, oleks tulnud kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud vastustajalt välja mõista. Ringkonnakohtu hinnangul oleks ebaõiglane jätta sellises olukorras pelgalt muutunud asjaolude tõttu apellatsioonkaebus läbi vaatamata ja kaebaja õigusabikulud tema enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt saab jätkata menetlust tuvastamiskaebusega.
20.Tuvastamiskaebuse rahuldamisel on kaebajal õigus tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 menetluskulude hüvitamisele. Ringkonnakohus lahendab alljärgnevalt kaebaja kaebuse muudetud kujul, st nõude tuvastada isikliku toimiku korrastamata jätmise õigusvastasus. II
21.Tuvastamisnõude menetluses on põhiküsimus selles, kas otsuste tõlke toimikusse lisamisest keeldumine oli õiguspärane. See oli õiguspärane siis, kui vangla ei olnud kohustatud lisama kaebaja isiklikku toimikusse välisriigis tehtud võõrkeelsete kohtuotsuste tõlkeid.
22.VangS § 17 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isiklikku toimikusse kantakse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjas sätestatud andmed ja dokumendid. VSkE § 28 lg 2 p 1 kohaselt paigutatakse isikliku toimiku esimesse ossa jõustunud kohtuotsus. Kohtuotsuse toimikusse lisamise all on silmas peetud kohtuotsust, millega on kinnipeetavale määratud vangistus ja mis on vangistuse täideviimise alusdokument. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega osas, milles halduskohus selgitas kinnipeetava isikliku toimiku pidamise korda ning ringkonnakohus ei pea vajalikus neid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4).
23.Viru Vangla on kinnitanud, et kaebaja isiklikus toimikus on olemas tema kinnipidamise alusdokumendid, milleks on Soome Vabariigi kohtuotsused ning kaebaja Eesti Vabariigile karistuse kandmiseks üleandmise dokumendid. Vangla on ka kinnitanud, et kaebaja isiklikus toimikus on soomekeelsete kohtuotsuste eestikeelsed kokkuvõtted. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja õigusi eesti keelsele haldusmenetlusele vanglas ei saa rikkuda asjaolu, et kaebaja toimikus ei ole soomekeelsete kohtuotsuste tõlget. Vaidlust ei ole selles, et olemas on soomekeelsete otsuste kokkuvõtted eesti keeles. Ringkonnakohtu hinnangul on välisriigis tehtud kohtuotsuste eestikeelsete kokkuvõtete eesmärk, et kaebaja isikliku toimikuga tutvujad saaksid vajamineva ülevaate kohtuotsusest. Ringkonnakohus leiab, et tõlkimiseks võib teha kokkuvõtteid pikematest dokumentidest või siis teha valiku lehekülgedest, mille tõlkimine on otsusest ülevaate saamiseks vajalik. Kohus ei saa otsustada Viru Vangla eest, milliseid andmeid ta vajab kaebaja kohta vanglas tehtavate toimingute ja menetluste läbiviimisel. Kui kaebaja leiab, et tema kohta on konkreetsete toimingute või menetluste läbiviimisel kasutatud valeandmeid, siis saab ta vaidlustada konkreetse toimingu või haldusakti ja taotleda selles menetluses valeandmete parandamist. Seega juhul, kui
kaebaja ei nõustunud mingi konkreetse vangla haldusakti või toiminguga põhjusel, et selles ei ole kajastatud õigesti andmed kaebaja kohta ning vastav akt või toiming rikkus kaebaja subjektiivseid õigusi, siis oli tal võimalik neid seaduses sätestatud korras vaidlustada ja enda väidete tõendamiseks vajalikud tõendid välja nõuda. Asjaolu, et vangla võib viidata oma hinnangutes ja andmetes kaebaja vangistuse aluseks oleva otsuse konkreetsele asjaolule, ei tähenda seda, et sellest tekiks kaebajal subjektiivne õigus nõuda toimiku täiendamist otsuste terviktõlgetega. Kui kaebaja leidis, et Viru Vangla on haldusmenetluses kasutanud tema kohta ebaõigeid andmeid, sai ta nõuda nende kõrvaldamist konkreetse asja vaidlustamisel.
24.Lähtuvalt eelnevast on ringkonnakohus seisukohal, et Viru Vangla ei rikkunud kaebaja õigusi sellega, et keeldus lisamast kaebaja isiklikku toimikusse soomekeelsete kohtuotsuste eestikeelseid tõlkeid. Viru Vangla ei olnud kohustatud lisama kaebaja isiklikku toimikusse välisriigis tehtud võõrkeelsete kohtuotsuste eestikeelseid tõlkeid nende terviktekstidest. Seega ei olnud Viru Vangla keeldumine õigusvastane. III
25.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
26.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja enda kanda.
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.