Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.11.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-561
Haldusasi
TT kaebus Tallinnas Paldiski mnt 155 maja esisele teele 21.03.2016 paigaldatud liiklusmärgi nr 384 „Parkimiskeelu ala“ ja selle lisatahvli, liiklusmärgi nr 579 „Sõiduki sundteisaldus“ tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – TT Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Urmas Tammiksaar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.02.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
TT apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta TT apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.02.2017 otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.12.2017. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb selleks esitada Riigikohtule esitada taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinnas Paldiski mnt 155 asuva maja esisele teele paigaldati 21.03.2016 liiklusmärk nr 384 „Parkimiskeelu ala“ koos lisatahvlil oleva liiklusmärgiga nr 579 „Sõiduki sundteisaldus“.
2.TT esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles leidis, et Tallinnas Paldiski mnt 155 maja ette paigaldatud liiklusmärgid nr 384 ja 579 on õigusvastased ning Tallinna linn peaks paigaldama sissesõiduteele liiklusmärgi „Õueala“ viisil, mis tagaks regulatsioonist ühtviisi arusaamise nii MUPO-le kui ka elanikele. Paldiski mnt 155 maja esine on vähemalt 2000-ndate aastate algusest õueala. Mootorsõidukite omanikud, sh kaebaja, järgivad seal liiklusseaduse (LS) § 64 nõudeid. Kui vastustaja väidab, et majaesisel tänaval rikuti pidevalt LS § 64 lg 5 nõudeid, siis tuleks karistada rikkujaid, mitte piirata ebaproportsionaalse liiklusmärgiga kõigi isikute õigusi. Vastustaja ei ole paigaldanud sama märki nt Paldiski mnt 153 ega Õismäe tee 116–120 majade ette. Vastustaja on jätnud analüüsimata olulised Paldiski mnt 155 maja juures parkimist puudutavad asjaolud. Eesti standard „Linnatänavad“ (EVS 843:2003) on soovituslik. Olemasolevate parkimiskohtade arv on Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsuses nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014“ ettenähtust 8,66 korda väiksem. KÜ Kurekell 28.01.2016 avaldus, milles on Tallinna Transpordiametil (TTA) palutud muuta liikluskorraldust, sisaldab ebaõigeid ja paljasõnalisi väiteid, korteriomanikud pole avalduse esitamiseks volitust andnud. Liiklusmärkide nr 384 ja 579 paigaldamine on liikluskorraldust oluliselt halvendanud. Liiklus Paldiski mnt 155 sellel küljel, mille kaudu sõidetakse valdavalt ka Paldiski mnt 157–163 korterelamute ette, on takistatud. Suured sõidukid, nt tuletõrjemasinad, ei pääse enam vabalt majaesisele teele keerama ning raskendatud on kiirabi ja muu transpordi juurdepääs. Parkimiskohtade nappuse tõttu pargitakse ülekäigurajale lubatust lähemale, parklast ei ole võimalik sujuvalt väljuda ning pargitakse ka sisuliselt keset teed. Lisaks tekitavad Paldiski maanteele maha pööravad ning maja ette suunduvad sõidukid tipptundide ajal ummikuid, kuna kahesuunaline tee on nii kinni pargitud, et tegelikult saab korraga sõita ainult ühes suunas. Ummikud takistavad mh ühistranspordiliiklust. Liiklusolukord oli juba varem kehv, kuid vaidlustatavad liiklusmärgid muutsid selle veel hullemaks. On elementaarne, et sõiduki parkimiskoht peaks asuma võimalikult kodu lähedal. Tulenevalt sellest, et kaebaja pidi uue liiklusmärgi tõttu parkima oma auto kaugemale, tekkis kaebajale kahju, sest 25.03.2016 oli keegi tema autot kraapinud. Samuti on kaebaja pidanud ebamõistlikult kulutama aega vaiete koostamiseks ja esitamiseks ning hinnanguline rahaline kahju on 2000 eurot.
3.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu. LS § 64 lg 5 kohaselt ei tohi Paldiski mnt 155 maja esisel teel parkida, sest see takistab jalakäijate liiklust ja muudab teiste sõidukite liikluse võimatuks. Sõidukite liikumine on võimatu mh juhul, kui selleks tuleb rikkuda LS sätteid, näiteks sõita haljasalale (LS § 45 lg 13). Kuna osa liiklejaid ei olnud võimelised parkimiskeeldu adekvaatselt hindama, tuli teelõik täiendavalt varustada parkimist keelava liiklusmärgiga. Ilmselgelt ei ole 4 m laiusel teel võimalik nõuetekohaselt parkivast sõidukist mööda sõita ja samas tagada jalakäijale vajalikku liikumisruumi. Arengukava parkimisnormatiivi loetakse heaks tavaks parkimise planeerimisel ja projekteerimisel, kuid see ei kehti liikluse korraldamisele juba väljaehitatud ja kasutusel oleval teel. Majaelanike huvi liiklusohutuse tagamise vastu kaalus üles parkimiskohtade vähesusest tulenevad piirangud. Tee laius ei võimalda seda kasutada parklana. Parkimiskohti küll napib, kuid võimalik on parkida oma sõiduk kaugemale. Vastustaja kaalus ühelt poolt liiklusohutust ja teisalt ebamugavust, mille põhjustab sõiduki kaugemale parkimine. Paldiski mnt 155 elanike parkimisvõimalused ei ole keskmise tallinlase omadest halvemad. Kaebaja väide kodule võimalikult lähedale parkimise elementaarsusest on subjektiivne ega ole kooskõlas linnas valitseva reaalsusega. Korteriomanik ei ole õigustatud eeldama, et talle on 2(6)
3-16-561 avalikus ruumis parkimiskoha olemasolu igavesti tagatud ning seda eriti muu liikluse halvendamise arvelt.
4.Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Paldiski mnt 155 majas on kaebaja sõnul 90 korteriomandit ja ca 40 korteriomanikul on isiklik sõiduk. Maja esist teed kasutasid enne parkimise keelamist üheaegselt nii jalakäijatest majaelanikud, kes suundusid tööle, kooli, lasteaeda, eemal asuva auto parkimiskohta, ühistranspordi peatusesse vms või koju tagasi, kui ka autoomanikest majaelanikud, sh kaebaja. Kuna tegemist on elumajaga, siis tõenäoliselt oli nii sõidukite kui ka jalakäijate liiklus maja esisel teel kõige tihedam nn tipptundidel, mil elanikud lahkusid hommikul kodust ja saabusid õhtul sinna tagasi. Kõnealune tee paikneb Paldiski mnt 155 maja välisuste ees selliselt, et kui ei soovita kõndida mööda maja ja tee vahel asuvat haljasala, siis on majast väljumiseks ja sisenemiseks selle tee kasutamine paratamatu. Sõidukid saavad maja esisele teele ilma haljasala ja kõnniteed ületamata sisse ja välja sõita vaid ühest otsast. Kuna auto ümberpööramine ei olnud haljasalale sõitmata võimalik ja ca poole 4-meetrise tee laiusest hõivasid seal parkivad sõidukid, pidid seega ülejäänud ca 2-meetrisele alale ära mahtuma nii manööverdavad (sh pooltel juhtudel tagurdavad) sõidukid kui ka jalakäijad. On usutav, et mõned jalakäijad liikusid ka näiteks lapsevankriga, vajades seetõttu rohkem ruumi, või koos väikeste lastega, keda tagurdav juht ei pruugi, eriti pimedal või hämaral ajal, lihtsasti märgata ja kelle liikluskäitumine võib olla täiskasvanute omast ettearvamatum. Õige on vastustaja seisukoht, et selline olukord oli jalakäijate jaoks ohtlik. Ilmne on seegi, et ca 4 meetri laiune tupiktee võis tipptundidel takistada ka sõidukite omavahelist häireteta ja sujuvat liikumist ning tuua kaasa selle, et parkivatest sõidukitest turvalise vahega möödumiseks tuli sõita haljasaladele, mis on vastuolus LS § 45 lg-ga 13. Kohus tuvastas 20.01.2017 vaatluse ajal maja ees haljasalal autode manööverdamise jälgi ja sama kinnitavad ka vastustaja esitatud tõendid. Ka Paldiski mnt 155 elanike 28.01.2016 avalduses väidetu kohaselt ei pääse maja ette teele pargitud sõidukite vahelt peateele bussipeatusesse, haljasala on rikutud ning maja ette ei pääse teenindav transport. Ei ole tähtsust, kas avaldusele alla kirjutanud KÜ Kurekell juhatuse liikmetel oli sellise avalduse esitamiseks korteriomanike volitus või kas volituse olemasolu oli üldse vajalik, sest igal juhul saab seda avaldust käsitada viie alla kirjutanud Paldiski mnt 155 elaniku seisukohana, kelle huvid ja õigused ei ole vähem olulised kui kaebajal. Olukord, kus elanikud saavad maja ümbruse liikluskorraldusest väga erinevalt aru, on potentsiaalselt liiklusohtlikum kui olukord, kus liiklejad saavad ühtmoodi aru, millega neil tuleb liiklemisel arvestada. Eeltoodut arvestades on vastustaja kaalutlus – tagada liiklusohutus – asjakohane. Ükski õigusakt ei anna kaebajale subjektiivset õigust konkreetsele liikluskorraldusele või senise liikluskorralduse jätkumisele ega ka õigust parkida oma autot just kodumaja ees asuval avalikul teel. Kuigi korteriomandi väärtus võib mõnevõrra sõltuda parkimisvõimalustest maja ümbruses, ei ole kaebaja tõendanud ega isegi mitte väitnud, et tal oleks plaanis oma korteriomandit võõrandada, seega on kaebaja väited tema kinnisvara väärtuse vähenemisest pigem hüpoteetilised. Isegi kui on tõene kaebaja väide, et 25.03.2016 kraabiti tema kodust eemale pargitud autot (tõendeid selle kohta pole esitatud), puudub mistahes alus arvata, et auto kraapimine ja sellega kaebajale tekitatud kahju on põhjuslikus seoses 21.03.2016 kehtestatud parkimiskeeluga. Vastukaaluks kaebajale elab aga Paldiski mnt 155 tõenäoliselt ka korteriomanikke, kellel ei ole autot ja kes ei plaani seda ka soetada ning kes hindavad mõistlikku võimalust liikuda jalgsi või jalgrattaga, seadmata seejuures oma elu või tervist igapäevaselt ohtu. Olukorras, kus autode hulk järjest kasvab, kuid suurte korrusmajadega tihedalt asustatud elurajoonis nagu Õismäe ei ole võimalik parkimiskohti iga maja vahetusse lähedusse lõputult juurde tekitada, tuleb vastustajal liikluse korraldamisel paratamatult kaaluda erinevate gruppide vastanduvaid huve. Vastustaja ei ole arvestanud ka Paldiski mnt 3(6)
3-16-561 155 elanike 28.01.2016 avalduses tehtud kõigi ettepanekutega, nt ei paigaldatud Paldiski mnt 155 maja esisele teele liikumist täielikult keelavat märki, nagu avalduse esitajad soovisid, vaid üksnes parkimise keeld. Seega on võimalik sõidukiga teele sõita asjade peale- ja mahalaadimiseks või sõitjate peale- või mahaminekuks, samuti on seal võimalik peatuda töötava taksomeetriga taksol. Eeltoodut arvestades on kaebaja omandiõiguse riive väheintensiivne ega kaalu üles olulist avalikku ja kolmandate isikute huvi ohutu ning selge liikluskorralduse vastu. Kaebaja väidab, et parkimise keelu kehtestamine ja parkimiskohtade vähenemine on halvendanud üldist liikluskorraldust Paldiski mnt 155 maja ümbruses ja toonud kaasa liiklusseaduse nõuete rikkumisi. Kohus möönab, et sellised rikkumised võivad tõepoolest olla tingitud parkimiskohtade nappusest maja vahetus läheduses, kuid see ei muuda vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks. Kohus veendus 20.01.2017 vaatlusel, et ka pärast parkimise keelu kehtestamist Paldiski mnt 155 maja ees paikneval teel on parkimine jätkuvalt võimalik Paldiski mnt 155 maja ees Õismäe teel ja sellega paralleelsel teel, samuti Paldiski mnt 155 maja taga ning ümberkaudsete majade läheduses, lisaks on Paldiski mnt 155 maja lähedal ka üsna ruumikas tasuline parkla. Olukorda, kus parkimise keelu ala märgist tulenevalt on hakatud sõidukeid parkima parkimisnõudeid rikkudes ning liiklust takistades, saab parandada liiklusjärelevalve tõhustamisega. Elanikel, kes liiklevad autodega, tuleb vajadusel muuta oma harjumusi ja parkida auto majast veidi eemale. Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsuses nr 329 sätestatud parkimisnormatiiv ei kohaldu varem ehitatud hoonetele. Praeguses asjas pole asjakohane see, kuidas on parkimine korraldatud teiste majade ees, kuna iga olukord on unikaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.TT palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Vastustaja ei ole tõendanud, et otsus, millega kehtestati 20 või enam aastat tagasi Paldiski mnt 155 majaesisel teel kuni 21.03.2016 kehtinud liikluskorraldus ehk õueala regulatsioon, oleks mingil mõjuval ja olulisel põhjusel oma sisult vananenud või muutunud, ja mis tingiks selle uuendamise viisil, millega piiratakse apellandi aastate jooksul välja kujunenud õigust oma sõidukit õuealal parkida. Kohus ega vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud, kuidas ohustas varasem liikluskorraldus jalakäijaid. Liiklusseaduse kohaselt on lubatud parkida kõnniteel juhul, kui jalakäijatele jääb vabaks vähemalt 1,5 m laiune käiguriba. Paldiski mnt 155 maja esise tee laiust (4 m) ja autode keskmist laiust (1,6–1,8 m) arvestades jääb jalakäijatele liikumiseks minimaalselt nõutavast rohkem ruumi. Sõidukite parkimise keelamisega ei parandata ohutust, kuna liiklemine ja maja ees sõiduki peatamine on jätkuvalt lubatud. Liiklus ei olnud enne liikluskorralduse muudatust ohtlikum, pigem vastupidi – 07.03.2017 toimus parkimiskorralduse muudatuse tõttu liiklusõnnetus. Kaebajale teadaolevalt ei toimunud varasema liikluskorralduse kehtimise ajal ühtegi avariid ega juhtumit, kus oleks kannatanud inimesed või nende vara. Majaesistel haljasaladel ei ole ühtegi jälge sellest, et sõidukid oleksid seal sooritanud manöövreid tupikteelt välja pääsemiseks. Värskemad sõidukijäljed haljasalal on tekitanud linna hooldussõiduk kõnniteede hooldamisel ja lume koristamisel. On tõendamata, et kohtu vaatlusel tuvastatud sõidukijäljed tekitas mõne majaelaniku sõiduk. 28.01.2016 avaldus esitati vastustajale selgelt korteriühistu nimel ja selleks seaduslikku alust või volitusnormi omamata. Esinedes korteriühistu juhatuse rollis, ei oma tähtsust, kas tegemist on sama maja elanikega või mitte, kuna sellisel juhul esindavad isikud juriidilist isikut ja nende volitusnorm peab tulenema seadusest või tehingust. Seda volitust aga ei ole. Vastustaja kohtleb erinevate korterelamute elanikke ebavõrdselt ja diskrimineerib apellanti. 4(6)
3-16-561 Parkimiskeelu kehtestamine on käsitatav põhiseadusega tagatud omandiõiguse rikkumisena, kuna vastustaja ei ole taganud piisaval arvul parkimiskohtade olemasolu (90 korteriga majale vaid 13 parkimiskohta). Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et parkimiskohti on piisavalt. Kaebajale teadaolevalt on halduskohtu otsuses mainitud parkla maa-ala suhtes kehtestatud detailplaneering, millega parkla likvideeritakse. Liiatigi ei saa vastustaja kohustada isikuid kasutama eraõigusliku teenusepakkuja teenuseid. Vaidlustatud haldusakti tulemusel pargitakse autod sõidutee äärde, kus nad aga Paldiski maantee poolt Õismäele suunduvate sõidukite liiklust varjates vähendavad teed ületavate jalakäijate liiklusohutust. Tallinna Linnavolikogu otsused nr 329 ja nr 50 olid rakendatavad ka 2016. aastal. Vastasel juhul valitseks linna planeerimis- ja ehitustegevuses õiguslik vaakum.
6.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Paigaldatud liiklusmärgid üksnes selgitavad liiklusseaduse nõuet ja välistavad ka seni kehtinud parkimiskeelu vääriti tõlgendamise. Apellant ei ole põhistanud, et 07.03.2017 toimunud liiklusõnnetuse ja Paldiski mnt 155 maja esisel teel parkimist keelavate liiklusmärkide paigaldamisel on põhjuslik seos. Muudatus parandab liiklusohutust. Kuna parkimine on majaesisel tänaval keelatud, puudub paljudel majaelanikel vajadus üldse majaesisele teele sõita. Lisaks sellele toimub inimeste liikumine hommikul töökohtadesse ja õhtul tagasi koju samaaegselt, mistõttu lahkuvad ja saabuvad sõidukid parkimiskohta samal ajavahemikul. LS §-s 6 täheldatud ülesannete täitmiseks läbi viidud haldusmenetlus ei eelda, et vastavasisuline taotlus on esitatud korteriühistu või korteriomanike ühise otsuse alusel. Ei asjaõigusseadus, korteriomandi seadus ega ka mittetulundusühingute seadus ei anna pädevust otsustada (kaas)omanikele mittekuuluva vara kasutamiskorra üle. Väide, justkui oleks enamuses need inimesed, kes ei ole rahul kehtestatud liikluskorraldusega, on paljasõnaline. TTA poole pole pöördunud ükski inimene (peale apellandi, kes pöördus ka otse kohtusse) taotlusega muuta parkimiskorraldust ja võimaldada parkida majaesisel teel. Omandiõiguse kaitse ei ulatu kolmandate isikute, ka mitte avaliku võimu, kohustuseni tagada omanikule võimalus parkida sõidukit avalikus ruumis omanikule sobival ajal ja sobivas kohas ilma piiranguteta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et TT apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Apellant on jätkuvalt seisukohal, et parkimise keelamiseks majaesisel teel ei ole piisavalt põhjust. Vastupidist on põhistanud vastustaja ning oma otsuses üksikasjalikult ja põhjalikult ka halduskohus. Apellant on ole näidanud, milliseid menetlusnorme on halduskohus rikkunud, tuvastades asjaolu, et jalakäijatele tekitaks ohtu olukord, kus ca 2-meetrisele alale peaksid ära mahtuma nii manööverdavad (sh pooltel juhtudel tagurdavad) sõidukid kui ka jalakäijad. Olukorras, kus 4 m laiusel teel parkiva sõiduki kõrval sõidab teine sõiduk, ei jää jalakäijale piisavalt ruumi. Asjaolu, et apellant ei nõustu halduskohtu seisukohtadega, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged.
9.Seoses apellandi väitega, et arusaamatuks jääb liiklusohutuse paranemine olukorras, kus sõidukite liiklus majaesisel teel on jätkuvalt lubatud, tuleb märkida, et parkimiskeelu üheselt mõistetavalt sätestamine vähendab liiklustihedust, kuna sõidukit parkida soovivatel juhtidel pole enam põhjust sõita maja ette. Seda kinnitab vaidlustamata asjaolu, et enam maja ees ei 5(6)
3-16-561 pargita. Sõidukite liikluse vähenemine kitsal teel parandab omakorda liiklusohutust sama teed kasutavate jalakäijate jaoks.
10.Tähtsust ei oma asjaolu, kas 28.01.2016 avaldus oli esitatud korteriühistu nimel ja kas allakirjutanutel oli volitus rääkida korteriühistu või korteriomanike nimel. Oluline on see, kas linn tuvastas algatatud haldusmenetluses asjaolud õigesti. Halduskohus kontrollis seadusega lubatud ulatuses kaalutlusotsuse seaduslikkust ja luges selle õigeks. Pealegi, liikluskorralduse muutmise võib linn otsustada ka ilma kellegi avalduseta. Apellandil ei ole õigust kõnelda teiste korteriomanike eest ja kohus sai kontrollida üksnes tema enda subjektiivsete õiguste rikkumist.
11.Halduskohus on piisavalt ja õigesti käsitlenud vastuolu puudumist parkimisnormatiiviga ning viidanud asjakohaselt võimalusele parkida lähedalasuvatel tänavatel ja parklas. Kohus ei pea usutavaks, et vaidlustatud liiklusmärkide maja ette paigaldamine on vahetult põhjustanud liiklusõnnetuse Paldiski maantee poolsel sissesõiduteel. Halduskohus viitas õigesti sellele, et parkimiskohtade nappus on Tallinnas üldisem probleem. Seda probleemi ei saa lahendada jalakäijate ohutuse kui väärtuse arvelt, mis pole oma kaalukuselt võrreldav sõiduki parkija ebamugavusega. Asjaolu, et majaesisel teel väidetavalt pole senini õnnetusi juhtunud, ei tähenda, et parkimine peaks seal olema lubatud. See, et liikluskorralduse muutmise tõttu on sõidukiomanikud (sh kaebaja) sunnitud parkima sõidutee ääres, ei muuda vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks.
12.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.