T.T.i kaebus Tallinnas Paldiski mnt 155 maja esisele teele 21.03.2016 paigaldatud liiklusmärgi nr 384 „Parkimiskeelu ala“ ja selle lisatahvli, liiklusmärgi nr 579 „Sõiduki sundteisaldus“ tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.T. Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Urmas Tammiksaar
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Tallinna linna taotlus kaebuse osaliseks läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.03.2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinnas Paldiski mnt 155 asuva maja esisele teele paigaldati 21.03.2016 liiklusmärk nr 384 „Parkimiskeelu ala“ koos lisatahvlil oleva liiklusmärgiga nr 579 „Sõiduki sundteisaldus“.
2.Paldiski mnt 155 maja elanik T.T. esitas 21.03.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse nimetatud liiklusmärkide täitmise peatamiseks ja viivitamatuks eemaldamiseks. Kohus jättis 28.03.2016 määrusega taotluse läbi vaatamata, sest T.T. ei olnud esitanud liiklusmärkidega seonduvalt vaiet ega kaebust (I toimik).
3.T.T. esitas 27.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna suulise korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks paigaldama sissesõiduteele liiklusmärk „Õueala“ viisil, mis tagaks regulatsioonist ühtviisi arusaamise nii Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile (MUPO) kui ka elanikele. Kohus võttis kaebuse 03.05.2016 määrusega menetlusse nõuetes tühistada Tallinnas Paldiski mnt 155 maja ette paigaldatud liiklusmärgid nr 384 ja 579 ning kohustada Tallinna linna paigaldama sissesõiduteele
1(7)
liiklusmärk „Õueala“ viisil, mis tagaks regulatsioonist ühtviisi arusaamise nii MUPO-le kui ka elanikele (II toimik).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.T.T. põhjendas kaebust 27.04.2016 kaebuses ja selle 31.01.2017 täienduses järgmiselt. Õiguste kitsendamine liiklusmärkidega nr 384 ja 579 on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Paldiski mnt 155 maja esine on vähemalt 2000-ndate aastate algusest õueala ning sellega on liiklejate õigused ja kohustused juba piisavalt liiklusseaduse alusel (LS) reguleeritud. Mootorsõidukite omanikud, sh kaebaja, järgivad LS § 64 regulatsiooni. Sõidukeid on samal viisil maja ees pargitud enam kui 20 aastat. Vastustaja on põhjendanud, et parkimiskeelu kehtestamine oli vajalik, sest majaesisel tänaval rikuti pidevalt LS § 64 lg 5 nõudeid, kuid sel juhul tuleks liiklemine üldse ära keelata, sest liiklusrikkumisi esineb iga päev. Karistada tuleks rikkujaid, mitte piirata ebaproportsionaalse liiklusmärgiga kõigi isikute õigusi. Lisaks on LS § 64 lg 5 pidev rikkumine tõendamata ning tõendiks ei saa olla MUPO hoiatusmenetlused LS § 20 lg 4 p 3 alusel, sest see säte ei reguleeri liiklust õuealal (vt ka Riigikohtu otsus 3-1-1-27-09, Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2014 määrus nr 9-3/6087). Vastustaja ei ole parkimiskeelu ala märgiga kitsendanud näiteks Paldiski mnt 153 ega Õismäe tee 116-120 majade elanike õigusi. Vastustaja on jätnud analüüsimata olulised Paldiski mnt 155 maja juures parkimist puudutavad asjaolud, milleks kohustab teda mh Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsus nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ (miks on liikluskord õueala, mitu parkimiskohta on maja ees, mitu korterit on majas, kuidas mõjutab parkimiskorralduse muutmine liiklust, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte arvestamine jne). Eesti standard „Linnatänavad“ (EVS 843:2003), millele tugineb vastustaja, on soovituslik ning vastustaja tegevusest nähtuvalt lähtub ta ka ise standardi soovituslikust iseloomust, sest näiteks Õismäe tee 116-120 ja 136-150 majade juures ei ole standardi p 10.2.4 järgitud ning Paldiski mnt 155 majaesise parkimistee laius ei vasta samuti standardile. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 329 ning selle 25.02.2010 tehtud muutmise otsus nr 50 (otsus nr 50) on aga vastustajale järgimiseks kohustuslikud. Paldiski mnt 155 maja esine parkimiskorraldus ei ole kooskõlas otsusega nr 50, sest olemasolevate parkimiskohtade arv on normatiivis ettenähtust 8,66 korda väiksem ning parkimisvõimaluste suurendamise asemel on neid hakatud hoopis vähendama. Vastustaja tugineb ka KÜ Kurekell 28.01.2016 avaldusele, milles on Tallinna Transpordiametil (TTA) palutud muuta Paldiski mnt 155 maja esisel teel kehtivat liikluskorraldust. Korteriomanikud ei ole KÜ-le ega selle mõnele üksikule liikmele andnud õigust ega volitust piirangu kehtestamise osas kohaliku omavalitsusüksusega läbi rääkida ning avaldus on paljasõnaline ja faktiandmetega tõendamata. Kõnealusel majaesisel teel pargivad vaid 30% sõidukitest, pargitud sõidukid ei takista tee korrashoidu ega teenindava transpordi maja ette pääsemist. Osaliselt saab nõustuda KÜ juhatuse väitega, et peateele ja bussipeatusesse jõudmine on takistatud, kuid see on samuti tingitud parkimisõiguse kitsendustest. Nõustuda ei saa sellega, et autode vahelt ei pääse peateele ega bussipeatusesse. Liiklusmärkide nr 384 ja 579 paigaldamine on liikluskorraldust oluliselt halvendanud, minnes seega vastuollu LS § 6 lg-ga 1. Selle kohta on kaebusele tõenditena lisatud fotosid. Liiklus Paldiski mnt 155 sellel küljel, mille kaudu sõidetakse valdavalt ka Paldiski mnt 157-163 korterelamute ette, on takistatud. TTA ja MUPO töö tõttu on sellel ligi 300 m tänavalõigul tekkinud olukord, kus erineva suunaga liiklevad sõidukid ei pääse üksteisest mööda. Suured sõidukid, nt tuletõrjemasinad, ei pääse enam vabalt majaesisele teele keerama ning raskendatud on kiirabi ja muu transpordi juurdepääs. Parkimiskohtade nappuse tõttu pargitakse ülekäigurajale lubatust lähemale, parklast ei ole võimalik sujuvalt väljuda ning pargitakse ka sisuliselt keset teed. Lisaks tekitavad Paldiski maanteele maha pööravad ning maja ette suunduvad sõidukid tipptundide ajal ummikuid, kuna kahesuunaline tee on nii kinni pargitud, 2(7)
et tegelikult saab korraga sõita ainult ühes suunas. Ummikud takistavad mh ühistranspordiliiklust. Liiklusolukord oli juba varem kehv, kuid vaidlustatavad liiklusmärgid muutsid selle veel hullemaks. Vaidlusalune piirang tekitab kaebajale varalist kahju, sest korteriomandi, mille läheduses ei ole parkimiskohta, väärtus on väiksem. On elementaarne, et sõiduki parkimiskoht peaks asuma võimalikult kodu lähedal. Tulenevalt sellest, et kaebaja pidi uue liiklusmärgi tõttu parkima oma auto kaugemale, tekkis kaebajale kahju, sest 25.03.2016 oli keegi tema autot kraapinud. Samuti on kaebaja pidanud ebamõistlikult kulutama aega vaiete koostamiseks ja esitamiseks ning hinnanguline rahaline kahju on 2000 eurot.
5.Tallinna linn palus 31.05.2016 ja 06.02.2017 vastustes jätta kohustamisnõue läbi vaatamata ning tühistamisnõue rahuldamata. Kohustamisnõue tuleb jätta läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel, sest selle nõudega pole võimalik eesmärki saavutada. Paldiski mnt 155 maja esine tee kuulus õuealasse juba enne vaidlusaluste liiklusmärkide paigaldamist ning LS § 64 ei keela õuealasisese liikluse täiendavat korraldamist. LS § 64 lg 5 kohaselt ei tohi Paldiski mnt 155 maja esisel teel parkida, sest see takistab jalakäijate liiklust ja muudab teiste sõidukite liikluse võimatuks. Sõidukite liikumine on võimatu ka juhul, kui selleks tuleb rikkuda LS sätteid, näiteks sõita haljasalale (LS § 45 lg 13). Seega oli Paldiski mnt 155 maja ette parkimine keelatud ka varem. Kuna osa liiklejaid ei olnud võimelised parkimiskeeldu adekvaatselt hindama, tuligi teelõik varustada täiendavalt parkimist keelava liiklusmärgiga. Praegu paigaldatud liiklusmärkide kõrvale liiklusmärgi nr 573 „Õueala“ paigaldamine ei muuda kehtivat õuealale kehtestatud liikluskorda ning kaebaja ei saavuta taotletavat eesmärki. Nõue paigaldada liiklusmärk nr 573 „viisil, mis tagaks regulatsioonist ühtviisi arusaamise nii MUPOle kui ka elanikele“ ei ole arusaadav ega täidetav. Vaidlusalused liikluskorraldusvahendid vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54. Liiklusmärkide nr 384, 579 ja 394 „Parkimiskeelu ala lõpp“ paigaldamine on kooskõlas LS § 6 lg-ga 4 ja § 64 lg-ga 5. Kaebaja tõlgendus, nagu peaks õuealal mujal kui selleks ettenähtud parklas parkides jätma jalakäijale vaid LS § 20 lg-s 6 täheldatud vähemalt 1,5 m laiuse ala, on eksitav. Õuealal parkimine ei tohi muuta võimatuks ka sõidukite liiklust ning ilmselgelt ei ole 4 m laiusel teel võimalik nõuetekohaselt parkivast sõidukist mööda sõita ja samas tagada jalakäijale vajalikku liikumisruumi. Vastustaja on varem viidanud linnatänava standardile, ilmestamaks väidet, et teatud tee mõõtmete juures ei ole võimalik tagada nii sõidukite kui jalakäijate ohutust, kuid standard ei ole formaaljuriidiline käsk ega keeld. Seisukoht, et liiklusmärgid on vastuolus Tallinna Linnavolikogu otsustega nr 329 ja 50, millega on kehtestatud parkimisnormatiiv, on väär. Arengukava parkimisnormatiivi loetakse heaks tavaks parkimise planeerimisel ja projekteerimisel, kuid see ei kehti liikluse korraldamisele juba väljaehitatud ja kasutusel oleval teel. Kaebaja pole esitanud kaebust seonduvalt Paldiski mnt 155 parkimiskohtade planeerimise või projekteerimisega. Vaidlustatud liiklusmärkide paigaldamisel kaaluti erinevaid õigushüvesid ning majaelanike huvi liiklusohutuse tagamise vastu kaalus üles parkimiskohtade vähesusest tulenevad piirangud. Kaalutlusõiguse ulatus sõltub seadusega etteantud piiridest. Vaidlusaluse tee laius ei võimalda sellele kehtestada üheaegselt õueala reeglistikku koos võimalusega kasutada teed parklana. Seetõttu ei saa lugeda kaalutlusveaks, kui teeomanik ei hülga LS nõudeid ega ehita parklakohti ainuüksi lähtuvalt parkimiskohtade nõudlusest. Vastustaja möönab parkimiskohtade nappust, kuid olemasoleva teedevõrgustiku juures on vähemkoormav parkida oma sõiduk kaugemale. Vaidlusaluste liiklusmärkide paigaldamisega päädinud haldusmenetluse algatasid viis Paldiski mnt 155 elanikku. Haldusmenetluse toiminguteks on nende isikute 28.01.2016 avalduse 3(7)
vastuvõtmine, vestlus avaldajatega (mida ei protokollitud), sündmuskoha vaatlus (fotod on kohtule saadetud) ja otsuse vastuvõtmine, mis realiseerus liiklusmärkide paigaldamisega. Asjaolu, et 28.01.2016 avaldusele allakirjutanud olid KÜ Kurekell juhatuse liikmed, ei tähenda automaatselt avalduse esitamist KÜ nimel. Vastustaja juhib tähelepanu, et TTA rahuldas elanike avalduse osaliselt, sest avalduses paluti paigaldada liikumist keelav keelumärk, kuid vastustaja paigaldas ainult parkimist keelavad liiklusmärgid. Vaatamata liiklusmärgile nr 579 pole ühtegi sõidukit sundteisaldatud. Samuti ei peetud siduvaks väidet tee korrashoiu kohta. Vastustaja kaalus ühelt poolt liiklusohutust ja teisalt ebamugavust, mille põhjustab sõiduki kaugemale parkimine. Paldiski mnt 155 elanike parkimisvõimalused ei ole keskmise tallinlase omadest halvemad. Kaebaja väide kodule võimalikult lähedale parkimise elementaarsusest on subjektiivne ega ole kooskõlas Tallinnas valitseva reaalsusega. Korteriomanik ei ole õigustatud eeldama, et talle on avalikus ruumis parkimiskoha olemasolu igavesti tagatud ning seda eriti muu liikluse halvendamise arvelt. Liikluskorralduse muutmise vajadust ei saa põhjendada sellega, et liiklusseadust rikutakse. Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta argumendid selle kohta, kas kaebaja maja või naabermajade juures rikutakse parkimisreegleid. Kaebajale väärteomenetlustega kaasnenud kulusid ei saa pidada haldusorgani tekitatud kahjuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Vaidlus käib selle üle, kas Tallinnas Paldiski mnt 155 asuva maja esisele teele 21.03.2016 paigaldatud liiklusmärk nr 384 „Parkimiskeelu ala“ koos lisatahvlil oleva liiklusmärgiga nr 579 „Sõiduki sundteisaldus“ on õiguspärane.
7.Liikluskorraldusvahend, sh liiklusmärk on haldusakt (üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses, vt nt Riigikohtu 07.05.2003 määrus nr 3-3-1-31-03, p-d 15-18 ja Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsus nr 3-12-2292, p 8). HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et Paldiski mnt 155 asuva maja esise tee omanik on Tallinna linn, kes oli LS § 6 lg 4 kohaselt pädev liiklust korraldama; et Paldiski mnt 155 maja esine tee oli enne 21.03.2016 ja on ka praegu liiklusmärgi nr 573 „Õueala“ mõjualas (vt skeem II toimiku tl 62) ning et liiklusseadus ei välista parkimiskeelu kehtestamist õuealas.
9.HMS § 55 lg-st 2 ja § 56 lg-st 1 tulenevalt antakse haldusakt üldjuhul kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, ja haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või selles viidatud muus dokumendis. LS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse liiklusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust liiklusseadusest tulenevate erisustega. Liiklusseaduse erisuseks on asjaolu, et haldusakt antakse liiklusmärgi kujul, ja see tähendab ka erisusi haldusakti vorminõuetes. See tuleneb LS § 2 p-st 30, mille kohaselt on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Liiklusmärgi nr 384 ja 579 sisu tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusest nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (määrus nr 12). Kuna liiklusmärk ise ongi haldusakt, st selle kehtestamiseks ei ole vaja anda mingeid täiendavaid suulisi ega kirjalikke haldusakte, ja liiklusmärgile endale ei ole kirjalikke põhjendusi võimalik lisada, on lubatav kirjalike põhjenduste esitamine tagantjärele, sealhulgas kohtumenetluses.
10.LS § 6 lg-st 1 tulenevalt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liiklust korraldatakse LS § 6 lg 2 kohaselt liikluskorraldusvahenditega, mille hulka kuulub ka kaebuse esemeks olev liiklusmärk.
4(7)
Vastustaja seisukohtadest võib järeldada, et parkimise keelu kehtestamise peamine eesmärk oli liiklusohutuse tagamine, sest Paldiski mnt 155 asuva maja esise tee laius on 4 meetrit ning seetõttu ohustas ja takistas sõidukite teele parkimine samal teel liiklevaid jalakäijaid ning teisi sõidukeid. Samuti püüdis vastustaja oma väidete kohaselt tagada õigusselguse ja lõpetada vaidlused selle üle, kas ja kuidas tohib parkida Paldiski mnt 155 maja esisel teel, arvestades seal kehtivat õueala regulatsiooni. Vastustaja väitel arvestas ta ka võimalikke ebamugavusi, mille toob sõidukiomanikele kaasa sõiduki parkimine elukohast kaugemale.
11.Õuealal tohib jalakäija liikuda kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada (LS § 64 lg 1). Liiklusseaduses on õuealal liiklemisega seoses kehtestatud piirangud sõidukite lubatud sõidukiirusele (20 km/h ja jalakäija vahetus läheduses jalakäija kiirus, § 15 lg 1 p 6), peatatud või pargitud auto mootori töötamise ajale (kuni kaks minutit, § 13 lg 5), õuealale sõitmisele (lubatud vaid peatumiseks või parkimiseks, § 64 lg 4) ning kohustused õuealal liikuva sõiduki juhile (jalakäijat ei tohi ohustada ega takistada, vajadusel tuleb sõiduk seisma jätta, § 64 lg 3). Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust (LS § 64 lg 5). Paldiski mnt 155 majas on kaebaja sõnul 90 korteriomandit ja ca 40 korteriomanikul on isiklik sõiduk. Vaidlust ei ole selle üle, et maja esist teed kasutati enne 21.03.2016 sõidukite parkimiseks. Seega kasutasid teed enne parkimise keelamist üheaegselt nii jalakäijatest majaelanikud, kes suundusid tööle, kooli, lasteaeda, eemal asuva auto parkimiskohta, ühistranspordi peatusesse vms või koju tagasi, kui ka autoomanikest majaelanikud, sh kaebaja. Kuna tegemist on elumajaga, siis tõenäoliselt oli nii sõidukite kui ka jalakäijate liiklus maja esisel teel kõige tihedam nn tipptundidel, mil elanikud lahkusid hommikul kodust ja saabusid õhtul sinna tagasi. Kohus veendus 20.01.2017 toimunud vaatluse käigus, et kõnealune tee paikneb Paldiski mnt 155 maja välisuste ees selliselt, et kui ei soovita kõndida mööda maja ja tee vahel asuvat haljasala, siis on majast väljumiseks ja sisenemiseks selle tee kasutamine paratamatu. Samuti tuvastas kohus vaatluse käigus, et sõidukid saavad maja esisele teele ilma haljasala ja kõnniteed ületamata sisse ja välja sõita vaid ühest otsast (tegemist on tupikteega, vt skeemi II toimiku tl 62). Kuna auto ümberpööramine ei olnud haljasalale sõitmata võimalik ja ca poole 4-meetrise tee laiusest hõivasid seal parkivad sõidukid, pidid seega ülejäänud ca 2meetrisele alale ära mahtuma nii manööverdavad (sh pooltel juhtudel tagurdavad) sõidukid kui ka jalakäijad. On usutav, et mõned jalakäijad liikusid ka näiteks lapsevankriga, vajades seetõttu rohkem ruumi, või koos väikeste lastega, keda tagurdav juht ei pruugi, eriti pimedal või hämaral ajal, lihtsasti märgata ja kelle liikluskäitumine võib olla täiskasvanute omast ettearvamatum. Kohus nõustub vastustajaga, et selline olukord oli jalakäijate jaoks ohtlik. Ilmne on seegi, et ca 4 meetri laiune tupiktee võis tipptundidel takistada ka sõidukite omavahelist häireteta ja sujuvat liikumist ning tuua kaasa selle, et parkivatest sõidukitest turvalise vahega möödumiseks tuli sõita haljasaladele, mis on vastuolus LS § 45 lg-ga 13. Kohus tuvastas 20.01.2017 vaatluse ajal maja ees haljasalal autode manööverdamise jälgi ja sama kinnitavad ka vastustaja esitatud tõendid (II toimik, tl 63-64). Seejuures ei ole määravat tähtsust sellel, kas ja kui palju on Paldiski mnt 155 esisel teel tegelikult liiklusõnnetusi juhtunud, sest LS § 6 lg-st 1 tulenevalt peab liiklust korraldama võimalikke ohte ennetades. Ka Paldiski mnt 155 elanike 28.01.2016 avalduses (I toimiku tl 29) väidetu kohaselt ei pääse maja esisele teele pargitud sõidukite vahelt peateele bussipeatusesse, haljasala on rikutud ning maja ette ei pääse teenindav transport. Kohus märgib, et ei ole tähtsust, kas avaldusele alla kirjutanud KÜ Kurekell juhatuse liikmetel oli sellise avalduse esitamiseks korteriomanike volitus või kas volituse olemasolu oli üldse vajalik, sest igal juhul saab seda avaldust käsitada viie alla kirjutanud Paldiski mnt 155 elaniku seisukohana, kelle huvid ja õigused ei ole vähem olulised kui kaebajal. Paldiski mnt 155 elanike 28.01.2016 avalduses väidetu, samuti kaebaja ja vastustaja erinevad arusaamad kinnitavad ka, et ohutu
5(7)
parkimise võimalikkus Paldiski mnt 155 maja esisel teel ei olnud enne parkimise keelu kehtestamist üheselt mõistetav. Olukord, kus elanikud saavad maja ümbruse liikluskorraldusest väga erinevalt aru, on potentsiaalselt liiklusohtlikum kui olukord, kus liiklejad saavad ühtmoodi aru, millega neil tuleb liiklemisel arvestada. Eeltoodut arvestades on vastustaja kaalutlus – tagada liiklusohutus – asjakohane.
12.Ükski õigusakt ei anna kaebajale subjektiivset õigust konkreetsele liikluskorraldusele või senise liikluskorralduse jätkumisele ega ka õigust parkida oma autot täpselt kodumaja ees asuval avalikul teel. Kuigi kaebaja korteriomandi väärtus võib mõnevõrra sõltuda parkimisvõimalustest maja ümbruses, ei ole kaebaja tõendanud ega isegi mitte väitnud, et tal oleks plaanis oma korteriomandit võõrandada, seega on kaebaja väited tema kinnisvara väärtuse vähenemisest pigem hüpoteetilised. Isegi kui on tõene kaebaja väide, et 25.03.2016 kraabiti tema kodust eemale pargitud autot (tõendeid selle kohta pole esitatud), puudub mistahes alus arvata, et auto kraapimine ja sellega kaebajale tekitatud kahju on põhjuslikus seoses 21.03.2016 kehtestatud parkimiskeeluga. Vastukaaluks kaebajale elab aga Paldiski mnt 155 tõenäoliselt ka korteriomanikke, kellel ei ole autot ja kes ei plaani seda ka soetada ning kes hindavad mõistlikku võimalust liikuda jalgsi või jalgrattaga, seadmata seejuures oma elu või tervist igapäevaselt ohtu. Olukorras, kus autode hulk järjest kasvab, kuid suurte korrusmajadega tihedalt asustatud elurajoonis nagu Õismäe ei ole võimalik parkimiskohti iga maja vahetusse lähedusse lõputult juurde tekitada, tuleb vastustajal liikluse korraldamisel paratamatult kaaluda erinevate gruppide vastanduvaid huve. Kohus märgib, et vastustaja ei ole arvestanud ka kõigi 28.01.2016 elanike avalduses tehtud ettepanekutega, näiteks ei paigaldatud Paldiski mnt 155 maja esisele teele liikumist täielikult keelavat märki, nagu avalduse esitajad soovisid, vaid üksnes parkimise keeld. Seega on võimalik sõidukiga teele sõita asjade peale- ja mahalaadimiseks või sõitjate peale- või mahaminekuks, samuti on seal võimalik peatuda töötava taksomeetriga taksol (vt nt LS § 2 p-d 49 ja 52 ning määruse nr 12 § 11 lg 1 p 4, § 9 lg 1 p-d 1 ja 3). Eeltoodut arvestades on kaebaja omandiõiguse riive väheintensiivne ega kaalu üles olulist avalikku ja kolmandate isikute huvi ohutu ja selge liikluskorralduse vastu.
13.Kaebaja väidab, et parkimise keelu kehtestamine ja parkimiskohtade vähenemine on halvendanud üldist liikluskorraldust Paldiski mnt 155 maja ümbruses ja toonud kaasa liiklusseaduse nõuete rikkumisi. Kohus möönab, et sellised rikkumised võivad tõepoolest olla tingitud parkimiskohtade nappusest maja vahetus läheduses, kuid see ei muuda vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks. Kohus veendus 20.01.2017 vaatlusel, et ka pärast parkimise keelu kehtestamist Paldiski mnt 155 maja ees paikneval teel on parkimine jätkuvalt võimalik Paldiski mnt 155 maja ees Õismäe teel ja sellega paralleelsel teel, samuti Paldiski mnt 155 maja taga ning ümberkaudsete majade läheduses, lisaks on Paldiski mnt 155 maja lähedal ka üsna ruumikas tasuline parkla. Olukorda, kus parkimise keelu ala märgist tulenevalt on hakatud sõidukeid parkima parkimisnõudeid rikkudes ning liiklust takistades, saab parandada liiklusjärelevalve (vt liiklusseaduse 14. ptk) tõhustamisega. Piirkonna elanikel, kes liiklevad autodega, tuleb vajadusel muuta oma harjumusi ja parkida auto majast veidi eemale.
14.Kaebaja väidab, et vastustaja jättis parkimise keelu kehtestamisel arvestamata Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ (muudetud 06.03.2008 otsusega nr 42 ja 25.02.2010 otsusega nr 50, II toimik, tl 31-45). Kohus leiab, et esiteks ei puuduta see arengukava 2016. aastat, mil paigaldati vaidlustatud liiklusmärk. Teiseks, otsuse nr 329 § 21 kohaselt ei rakendatud otsuse lisas sätestatud parkimisnormatiivi enne otsuse jõustumist väljastatud ehitusprojektidele ega enne otsuse jõustumist vastuvõetud või kehtestatud detailplaneeringutele. Otsuse nr 329 lisaks oleva arengukava p 4.1. kohaselt sätestas arengukava normatiivi, mida loetakse heaks tavaks parkimise projekteerimisel ja planeerimisel. Vaidlust ei ole selle üle, et Paldiski mnt 155 maja
6(7)
ja selle ümbruse ala on välja ehitatud aastaid enne arengukava kehtestamist. Seega puudub vajadus analüüsida, kas arengukavas ettenähtud parkimisnormatiividega on arvestatud.
15.Kaebaja väidab, viidates ebavõrdsele kohtlemisele, et vastustaja ei ole parkimise keelu ala märgiga kitsendanud näiteks Paldiski mnt 153 ega Õismäe tee 116-120 majade elanike õigusi. Kohus jagab vastustaja arvamust, et see, kas ja millised on parkimistingimused teiste majade ümbruses, ei ole käesoleva asja lahendamisel oluline. Kuigi teatud määral on võimalik parkimise korralduse ja liiklusohutusega seonduvat sama piirkonna korrusmajade puhul üldistada, on iga olukord unikaalne ja sellele vastavalt tuleb vastustajal liiklust korraldades ka tegutseda. Kohus märgib, et naabermajade juures asuvaid parkimiskohti saab ka kaebaja oma auto parkimiseks kasutada.
16.Kõike eeltoodut arvestades jagab kohus vastustaja seisukohta, et kaebaja õigused ei ole kolmandate isikute ja avalikest huvidest kaalukamad ning parkimise keelu kehtestamine ei olnud ka ebaproportsionaalne. Seetõttu jääb rahuldamata nõue tühistada Paldiski mnt 155 asuva maja esisele teele 21.03.2016 paigaldatud liiklusmärk nr 384 „Parkimiskeelu ala“ koos lisatahvlil oleva liiklusmärgiga nr 579 „Sõiduki sundteisaldus“.
17.Kuna kohus jätab tühistamisnõude rahuldamata, ei ole alust rahuldada ka kohustamisnõuet. Kaebuse esemesse kuuluval teelõigul on liikluskorraldus selge ja üheselt mõistetav – seal on parkimine keelatud. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
18.Vastustaja taotles kohustamisnõuet puudutavas osas kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist, sest selle nõudega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 võimaldab kaebuse läbi vaatamata jätta üksnes siis, kui eesmärgi saavutamise võimatus on ilmselge. Käesolevas asjas see nii ei olnud – kohustamisnõude rahuldamine sõltus ennekõike tühistamisnõudele antavast hinnangust ja viimasega seonduvaid asjaolusid tuli kohtul kontrollida asja sisulise läbivaatamise käigus, sh vaatluse teel. Seetõttu jääb see vastustaja taotlus rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.