M.M. kaebus Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.M. määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja M.M.
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 23.05.2017 kaebuse, milles palus Viru Vangla haldusakti (millega kehtestati uus kord kinnipeetava teabenõudele vastamisel), 24.04.2017. a vaide edastamata jätmise otsuse nr 6-12/121-3 ja Viru Vangla kodukorra punkti
tühistamist; Viru Vangla kohustamist – luua uus kord menetlusdokumentidest tasuta koopiate tegemiseks; Viru Vangla 21.04.2017. a otsuse nr 6-12/121-2 (17.04.2017 teabenõude rahuldamata jätmine), 02.05.2017. a otsuse nr 6-13/14313-2 (26.04.2017 teabenõude rahuldamata jätmine) ja 08.05.2017 esitatud vaide tähtaegselt lahendamata jätmise või Andmekaitse Inspektsioonile tähtaegselt edastamata jätmise ning Justiitsministeeriumi tegevusetuse (järelevalve- või õigusloomekohustuste täitmata jätmine) õigusvastase tuvastamist ja vangla sisekorraeeskirja (kuna see ei reguleeri vanglates menetlusdokumentidest tasuta koopiate tegemise korda) põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul peab selleks, et osaleda haldus- ja kohtumenetluses teiste osapoolte ning kohtutega võrdsetel alustel, olema isikule tagatud tasuta ligipääs avalikule teabele sh õigusaktidele, võimalus koostada ja esitada tasuta avaldusi, kaebusi jms ning omada kõiki menetlusdokumente kogu menetluse vältel, tegemata nende omamiseks rahalisi kulutusi. Vangla arvates ei pea kinnipeetavale väljastama tasuta koopiat kinnipeetava esitatud dokumendist.
Vabaduses viibivate isikute võimalused kohtumenetluses ja sellele eelnevas menetluses on märkimisväärselt erinevad kinnipeetavatele loodud tingimustest. Ühtlasi taotles määruskaebuse esitaja menetlusabi esitamise korras kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
2.Tartu Halduskohus tagastas 22.06.2017. a määrusega (tl 30-32) määruskaebuse esitaja kaebuse Justiitsministeeriumi tegevusetuse (seoses töökohustuste täitmata jätmisega) õigusvastasuse tuvastamise osas (resolutsiooni p 1) ja jättis menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebuse käiguta ja kohustas määruskaebuse esitajat alates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused: tasuma kaebuselt riigilõivu ja vastama kohtu ettepanekule kaebuse muutmise kohta (resolutsiooni p 3). Halduskohus selgitas, et tulenevalt kaebusest taotleb määruskaebuse esitaja muu hulgas tuvastamist, et Justiitsministeerium jättis täitmata talle seadusega järelevalve või õigusloome kohustuse, mistõttu ei tee vangla menetlusdokumentidest tasuta koopiaid. Halduskohus tõlgendas Justiitsministeeriumi tegevusetuse tuvastamise nõuet kui õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kui õigustloov akt kaitseb ka isiku huve, siis on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist. Justiitsministri 08.07.2003. a määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ (edaspidi määrus) § 1 lg 2 kohaselt vanglate osakonna struktuuriüksused on 1) karistuse täideviimise talitus; 2) õiguse ja arenduse talitus ja 3) taasühiskonnastamise talitus. Määruse § 2 sätestab, et vanglate osakonna põhiülesanne on vanglate tegevuse juhtimine. Määruse § 7 lg 6 kohaselt on õiguse ja arenduse talituse ülesanneteks muu hulgas vanglate õigusloomealase tegevuse juhtimine. Vanglate osakonna tegevus, mille sisuks on vanglate õigusloomealase tegevuse juhtimine, ei saa adressaadi teooriast lähtudes vahetult riivata ei määruskaebuse esitaja ega muu kinnipeetava isiku õigusi, mistõttu määruskaebuse esitajal puudub õigus määruse § 7 lg-s 6 nimetatud vanglate osakonna tegevuse või tegevusetuse vaidlustamiseks. Ka kaitsenormiteooria kohaselt oleneb kaebeõiguse olemasolu normi eesmärgist. Määruse § 7 lg 6 eesmärgiks ei olnud määruskaebuse esitaja õiguste kaitse. Justiitsministeeriumi määruse § 7 lg-s 6 nimetatud tegevus ei puuduta määruskaebuse esitaja õigusi. Seetõttu ei ole määruskaebuse esitaja kaebus Justiitsministeeriumi tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu lubatud. Haldusmenetluses menetlusdokumentidest koopiate väljastamise korda reguleerib haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 4, mis omakorda viitab avaliku teabe seadusele. Järelikult on haldusmenetluses menetlusdokumentidest koopiate väljastamise kord ära reguleeritud õigustloovates aktides. Topelt reguleerimiseks puudub Justiitsministeeriumil õigus ja vajadus. Juhul, kui määruskaebuse esitaja peab õigusvastaseks konkreetset vangla toimingut seoses koopiate väljastamata jätmisega, saab ta seda vaidlustada nii vaidemenetluses kohustamisvaide raames kui ka halduskohtumenetluses kohustamiskaebuse raames. Sellest tulenevalt ja juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-st 1, tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse Justiitsministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõude selle esitajale läbivaatamatult. Halduskohus leidis, et nõude osas, milles määruskaebuse esitaja palub kohtul tuvastada Viru Vangla 02.05.2017. a otsuse nr 6-13/14313-2 õigusvastasus, saab määruskaebuse esitaja tõhusalt kaitsta oma õigusi, esitades kohtule kohustamisnõude. Võttes arvesse, et määruskaebuse esitaja esmalt pöördus vangla poole taotlusega, mis jäeti rahuldamata 02.05.2017. a otsusega nr 6-13/14313-2, ja seejärel 08.05.2017 vaidlustas ta sellise otsuse kohustamisvaidega ning 23.05.2017 seisuga ei ole vangla vastanud vaidele, siis kohtu arvates HKMS § 46 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Seega, vastavalt HKMS § 49 lg-le 1, tegi halduskohus määruskaebuse esitajale ettepaneku kaebuse muutmiseks ehk üleminekuks tuvastamisnõudelt kohustamisnõudele.
Määruskaebuse esitaja edastas vangla kaudu kohtule menetlusabi taotluse 23.05.2017. Seega, arvestades HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut, on taotluse esitaja majandusliku seisundit kontrollitav periood 23.01.–22.05.2017. Sellel perioodil oli määruskaebuse esitaja sissetulek 440 eurot. Määruskaebuse esitajal olid tehtud ka väljamaksed kinnipidamis- ja vabanemisfondidesse ja tasud elektri kasutamise eest summas 309,57 eurot. Sellest tulenevalt on määruskaebuse esitaja keskmine kahekuine sissetulek 18,21 eurot s.o (440-309,57-(23,50x4))/4x2. Järelikult on määruskaebuse esitaja suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole maksejõuetu, ei pidanud halduskohus vajalikuks kontrollida kaebuse perspektiivi. Halduskohus kohustas määruskaebuse esitajat tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot.
3.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määruse peale määruskaebuse (tl 34-34p), milles palub Tartu Halduskohtu määruse punktid 1 ja 2 tühistada. Justiitsministeerium peab määrusega sätestama kõik vangistust puudutavad regulatsioonid. See tagab õiguste ühtlase kaitse. Määruste ettevalmistamiste eest vastutab Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Kui vanglate osakond enda ülesandeid ei täida, on õigus nõuda sellise tegevuse tuvastamist.
4.Justiitsministeerium palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 54-55) jätta määruskaebus rahuldamata. Justiitsministeerium nõustub Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määruses toodud põhjendustega. Kaebuse sisust tulenevalt saab kaebuse esemeks lugeda vaid Viru Vangla tegevust koopiate väljastamata jätmisel ning vangla kodukorra punktiga nr 11.6.1. seonduvat. Menetlusdokumentidest koopiate väljastamise korda reguleerivad haldusmenetluse seadus ja avaliku teenistuse seadus. Menetluskord on kehtivas õiguses reguleeritud ning puudub vajadus korra dubleerimiseks nt määruses. Seetõttu on ka määruskaebuse esitaja väited Justiitsministeeriumi õigusloomekohustuse täitmata jätmisele asjakohatud. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda teenistusliku järelevalve algatamist või selle raames ettekirjutuste tegemist. Teenistusliku järelevalve algatamine ei taasta ega taga isiku õiguste kaitset. Isikul on võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta eelkõige läbi vaidemenetluse või kahju hüvitamise taotluse. Määruskaebuse esitaja on kirjeldatud viisil ka toiminud ja asunud oma õigusi kaitsma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
6.Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebust vaidlusaluse määruse resolutsiooni p 1 peale (I) ja seejärel resolutsiooni p 2 peale (II) ning lahendab määruskaebuse
(III).
I
7.Tartu Halduskohus tagastas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 määruskaebuse esitaja kaebuse Justiitsministeeriumi tegevusetuse peale (seoses töökohustuste täitmata jätmisega) õigusvastasuse tuvastamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse.
8.Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et jätab käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähelepanuta määruskaebuse esitaja määruskaebuse lisades esitatud väited, mis ei ole praeguses menetluses asjakohased. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse lahendamisel seisukoha üksnes asjassepuutuvate väidete osas.
9.Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt puudutab kaebus määruskaebuse esitaja pöördumistest koopiate väljastamata jätmist ja väljastamata jätmise aluseks olevat Viru Vangla kodukorra punkti 11.6.1. Määruskaebuse esitaja märgib kaebuses, et vanglate osakond on jätnud täitmata talle seadusega pandud järelevalve- või õigusloomekohustuse. Määruskaebuses märgib määruskaebuse esitaja, et kui vanglate osakond oma ülesandeid ei täida, on määruskaebuse esitajal õigus nõuda sellise tegevuse tuvastamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Justiitsministeeriumi vanglate osakonna põhimääruses sätestatud vanglate osakonna tegevus, mille sisuks on vanglate õigusloomealase tegevuse juhtimine, kuidagi riivata määruskaebuse esitaja õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti viidanud asjaolule, et kuna haldusmenetluses on menetlusdokumentidest koopiate väljastamise kord reguleeritud õigustloovates aktides, puudub Justiitsministeeriumil vajadus ja õigus korra topelt reguleerimiseks. Sellise seisukohaga on Justiitsministeerium määruskaebusele esitatud vastuses nõustunud, märkides, et kuna menetluskord on kehtivas õiguses reguleeritud, puudub vajadus korra dubleerimiseks nt määruses.
10.Justiitsministeeriumi järelevalve osas esitatud väite osas märgib ringkonnakohus, et vabariigi valitsuse seaduse § 93 lg 1 kohaselt korraldatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda teenistusliku järelevalve algatamist või teenistusliku järelevalve raames ettekirjutuse tegemist.
11.Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajal on võimalik vangla poolt dokumentidest koopia väljastamata jätmisi vaidlustada kohustamiskaebuse raames. Kinnipeetava poolt kohustava nõude esitamiseks on vaja läbida ka kohtueelne menetlus, juhinduvalt VangS § 11 lg-s 5 sätestatust. Seega kinnipeetava poolt kohustamisnõude esitamise korral on ette nähtud halduskohtusse pöördumise eeltingimusena vaidemenetluse läbimine. Halduskohtu määrusest nähtuvalt on määruskaebuse esitajale kohustamisnõude esitamise võimalust ka selgitatud. II
12.Määruskaebuse esitaja vaidlustas halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Seega on määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks.
13.Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui
menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
14.Halduskohus on määruskaebuse esitaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete alusel perioodil 23.01.–22.05.2017. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi ja arvestanud maha kõik lubatud mahaarvamised. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtub, et perioodil 23.01.–22.05.2017 on määruskaebuse sissetulekud olnud 440 eurot. Sellest summast on lubatud mahaarvamistena arvestada kohustuslikke kinnipidamisi nõuete ja vabanemisfondi (308 eurot), tasumisi elektri eest (1,57 eurot) ning arvestatud Riigikohtu üldkogu 12.05.2016. a otsusega nr 3-3-1-35-15, arvestades määruskaebuse sissetulekutest maha vältimatuid kulutusi arvutatuna 5% töötasu alammäärast (94 eurot). Teised väljaminekud määruskaebuse esitaja isikukontolt on seotud kaupluses tasumisega. Määruskaebuse esitajal puuduvad muud HKMS § 112 lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel. Määruskaebuse esitaja viide VangS §-le 43 lg 2 ja väide, et sellest sättest nähtuvalt on seadusandja tahe, et kinnipeetavate igakuiste kulutuste miinimum on 10%-ga töötasu alammäärast, ei ole õige, sest VangS § 43 lg 2 ei sätesta kinnipeetavate igakuiste kulutuste miinimumi, vaid kehtestab kinnipeetava töötasu miinimummäära.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus seega õigesti arvestanud kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal määruskaebuse esitaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetulekuks 18,21 eurot. Kuna kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa määruskaebuse esitaja tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p 1 menetlusabi anda.
16.Määruskaebuse esitaja palub määruskaebusele esitatud lisas tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HKMS § 112 ja VangS § 44 lg 2. Kuna Riigikohtu üldkogu on HKMS § 112 lg 1 p 1 kooskõla põhiseadusega juba kontrollinud ja teinud selle kohta 12.04.2016. a asjas nr 3-3-1-35-15 lahendi, siis puudub alus ja vajadus sama sätte osas uuesti põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks. Mis puudutab määruskaebuse esitaja taotlust seonduvalt VangS § 44 lg-ga 2, siis selles osas ei ole tegemist asjassepuutuva sättega, millest antud juhul otseselt sõltuks riigilõivu tasumisest vabastamine või mittevabastamine ja seega puudub ka õiguslik alus ja vajadus eelnimetatu osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks. III
17.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.06.2017. a määruse muutmata.
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.