Viirpuu OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.04.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/036952-8 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Viirpuu OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Martin Aas Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 14.12.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) kontrollis Viirpuu OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2016. aasta veebruar kuni märts. Kontrolli tulemusel koostas maksuhaldur 07.04.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/036952-8 (edaspidi maksuotsus), millega kohustas Viirpuu OÜ-d tasuma maksusumma 8306,75 eurot. Maksuotsus hõlmab perioodi 2016. aasta veebruar.
2.Maksuotsuse põhjenduste kohaselt soetas Viirpuu OÜ 22.02.2016 arve nr 338 ja 24.02.2016 arve nr 339 alusel väidetavalt Dreicon Estonia OÜ-lt puitu (mänd, tamm, lepa lavalaud, lepa
1 (12)
voodrilaud) ning arvestas arvetel märgitud käibemaksu 8306,75 eurot 2016. aasta veebruari käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD) sisendkäibemaksu hulgas. Maksuhaldur leidis, et Viirpuu OÜ ei ole tegelikult viidatud Dreicon Estonia OÜ arvetel näidatud puitu soetanud ning ta oli sellest teadlik. Järelikult on arvetel märgitud käibemaksu alusetult sisendkäibemaksu hulgas kajastatud ning samas ulatuses tuleb suurendada ka tasumisele kuuluvat käibemaksu.
3.Viirpuu OÜ esitas 08.05.2017 maksuhaldurile vaide maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid 16.05.2017 vaideotsusega nr 6-1/3722-2 (edaspidi vaideotsus) jäeti see rahuldamata.
4.Viirpuu OÜ esitas 19.06.2017 halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Maksuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ei materiaalõiguse tõlgendamise ja kohaldamise ega ka asjaolude ja tõendite hindamise osas.
5.2.Tehingud Dreicon Estonia OÜ-ga on toimunud ning kaup saadud. Kaup müüdi edasi Soome äriühingule Nordhaus Partners OY ja see liikus Soome. Kaebaja on müügi Soome äriühingule deklareerinud. Eelnevat arvestades ei ole 16.03.2017 kontrollakti nr 12.2-3/036952-7 (edaspidi kontrollakt) punkti 1.1.2.1 alapunktide a-f väited asjakohased. Kaebaja esitab kaebuse lisana dokumendid tehingute toimumise kohta. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 102 lg 1 punkist 2 ning Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-56-16 (p 22) lähtuvalt selgitab kaebaja, et ei esitanud neid dokumente juba maksumenetluses seetõttu, et seal ei keskendutud kauba edasimüügi asjaoludele. Kaebaja sai kontrollaktist ja maksuotsusest aru nii, et kauba olemasolu üle puudub vaidlus. Maksuhaldur keskendus kauba soetuse vaidlustamisele Dreicon Estonia OÜ-lt ning kaebaja esitas talle dokumente ja vastas küsimustele. Kaebaja ei varjanud kauba edasimüügi asjaolusid ning maksuhaldurile pidi kontrollimenetluses olema selge, et toimus edasimüük Nordhaus Partners OY-le. Kauba müügi arvest sellele äriühingule nähtub, et materjal vastab profiililt ja koguselt täielikult Dreicon Estonia OÜ arvel nr 338 näidatud kaubale. Kauba nimetus, komplekteeritus ning soetamise (22.02.2016) ja edasimüügi aeg (26.02.2016) kinnitavad, et tegemist on sama kauba edasimüügiga.
5.3.Maksuhaldur hindas tõendeid moonutatult.
5.3.1.Maksuhaldur väidab, et R. I. ja F. Õ. pole Dreicon Estonia OÜ arvetel kajastatud puitu vastu võtnud. R. I. ei ole 09.09.2016 seletustes väitnud, et ta ei ole arve nr 339 alusel kaupa vastu võtnud, vaid seda väitis ta arve nr 338 kohta. Maksuhalduri poolt edastatud F. Õ. 23.09.2016 seletuse protokoll ei ole loetav, kuid on küsitav, kas seal on midagi arve nr 339 kohta kindlas kõneviisis väidetud.
5.3.2.Maksuhalduri väide, et Dreicon Estonia OÜ esindusõiguslik isik ei kinnita puidu müüki kaebajale, on asjakohatu. Kontrollaktis kajastatud asjaoludest ei nähtu, kas maksuhaldur on püüdnud välja selgitada, miks on Dreicon Estonia OÜ-l 2016. aasta veebruari KMD esitamata. Seega ei saa ka väita, et nimetatud äriühingu esindusõiguslik isik ei kinnita müüki. Maksuhaldur
2 (12)
on vaideotsuse p-s 18 nõustunud, et Dreicon Estonia OÜ poolt maksudeklaratsiooni esitamata jätmist ei saa ette heita kaebajale.
5.4.Kontrollaktist ei selgu, mis on sularahas arvete tasumise juures ebatavalist või ebausutavat. Vaideotsuses märkis maksuhaldur, et sularahas tasumises ei ole midagi tavatut, kuid see on täiendavaks argumendiks tehingute mittetoimumise järelduste tegemisel. Dreicon Estonia OÜ majandustegevuses hankijatele maksmiseks sularaha kasutamist on J. P. selgitanud ja kinnitanud maksuhaldurile ka teiste tehingute raames. Seega ei saa nõustuda, et sularahas tasumine on täiendavaks argumendiks tehingute mittetoimumise järelduste tegemisel.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Kuna kaebuses korratakse vaide väiteid ning neile on juba vaideotsuse p-des 17-27 vastatud, ei pea maksuhaldur oma positsiooni kordamist vajalikuks, vaid jääb vaideotsuse põhjenduste juurde.
6.2.Kaebusega esitatud dokumendid kauba edasimüügi kohta Soome äriühingule tuleb MKS § 102 lg 1 punkti 2 alusel kõrvale jätta. Väide, justkui poleks kaebaja aru saanud, et kauba olemasolu üle puudub vaidlus, ei ole eluliselt usutav (vt kontrollakti p 1.1.2.1 c ja 1.1.3 ning maksuotsuse p 2.1.2.1 c ja 2.1.3). Kui puidu olemasolu üle puuduks vaidlus, oleks maksuhaldur vastavalt tavapärasele praktikale seda haldusaktis kinnitanud (vt Viirpuu OÜ haldusasjas nr 3171478 vaidlustatavat haldusakti). Isegi, kui puidu müük Soome äriühingule on usutav, ei tõenda see, et sama puidu soetas kaebaja Dreicon Estonia OÜ-lt, mitte tundmatult kolmandalt isikult. Dokumente on võimalik vormistada ka tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vaidlus on selles, kas Dreicon Estonia OÜ 22.02.2016 arvel nr 338 ja 24.02.2016 arvel nr 339 (maksuhalduri 24.07.2017 vastuse lisad (edaspidi maksuhalduri lisad) 3 ja 4) kajastatud tehingud kaebajaga on tegelikkuses aset leidnud, ning kui ei, siis kas kaebaja oli sellest teadlik. Eelnevast oleneb, kas kaebajal oli õigus arvetel sisalduvat käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas kajastada või mitte. Arve nr 338 kohaselt müüs Dreicon Estonia OÜ kaebajale lepa voodrilauda (15x90x2700-3000), lepa lavalauda (28x90x2100-3000) ning männi saematerjali (50x100 ja 50x150), arve nr 339 kohaselt tamme saematerjali (kuiv 8% 50m AB ja 26m AB).
8.Kohus leiab, et maksuotsus (kaebuse lisa 4) on õiguspärane ja kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maksuhaldur on oma seisukohti piisavalt põhjendanud kontrollaktis (kaebuse lisa 5), mis on maksuotsuse p 1 kohaselt maksuotsuse lahutamatu osa, ning vaideotsuses (kaebuse lisa 3). Arvestades, et kaebuse ja kaebaja 08.05.2017 vaide (maksuhalduri lisa 22) põhjendused on praktiliselt identsed, tugineb kohus kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse, kontrollakti ning vaideotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata. Mõne üksiku maksuhalduri väitega mittenõustumisel toob kohus selle käesolevas otsuses eraldi välja. Kaebusele vastuseks märgib kohus järgmist.
9.Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg-st 1, lg 3 punkist 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku
3 (12)
sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta KMS § 37 nõuetele. Tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve nii juhul, kui kaupa või teenust ei olegi soetatud, kui ka juhul, mil arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja (KMS § 37 lg 7 punktid 2, 5).
10.Maksuhaldur leidis maksuotsuse p-s 2.1.2.1 ja kontrollakti p-s 1.1.2.1, et kaebaja ei soetanud Dreicon Estonia OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud puitu, tuginedes järgmistele asjaoludele: a) Dreicon Estonia OÜ arved on ebausaldusväärsed – puidu müügi kohta on vormistatud vaid arved, mis üksi ei kinnita puidu üleandmist ja vastuvõtmist, ning mistahes muud dokumendid puuduvad; b) kaebaja selgitused on vastuolulised ega kinnita tehingute toimumist – kaebajale pidanuks selgituste andmisel meenuma, et Dreicon Estonia OÜ müüs talle leppa, sest tegemist on puiduga, mida kaebaja oma tegevuses kunagi kasutanud ei ole; kaebaja selgitused erinevad R. I. ja F. Õ. omadest, mille kohaselt ei ole Dreicon Estonia OÜ esindaja J. P. neile 2016. aastal puitu üle andnud; c) Dreicon Estonia OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud puidu saamine on tõendamata – väidetavalt olid puiduga kaasas saatelehed, nagu tavapäraselt, kuid kaebaja ei ole neid maksuhaldurile esitanud; kauba transpordi ja üleandmise kohta dokumentide esitamata jätmine viitab tehingu asjaolude varjamise soovile; d) R. I. ja F. Õ. ei ole Dreicon Estonia OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud puitu vastu võtnud – kaebaja töötajad kinnitasid, et ei ole kaebaja tegevuskohas (Kehtnas) arvel nr 338 kajastatud leppa vastu võtnud; kaebaja sõnul andis vaidlusalustel arvetel kajastatud kauba üle J. P., kuid R. I. ja F. Õ. ei ole J. P. 2016. aastal puitu üle andnud ega koormate üleandmise juures viibinud; e) Dreicon Estonia OÜ esindusõiguslik isik ei kinnita puidu müüki kaebajale – Dreicon Estonia OÜ-l on esitamata 2016. aasta veebruarikuu KMD ning maksuhalduril ei õnnestunud J. P. tehingute kohta selgitusi saada (vastavad korraldused jäid täitmata); f) Dreicon Estonia OÜ arvete tasumine sularahas ei ole tavapärane ja eluliselt usutav – arvetel puuduvad viited, nagu kuulunuks need tasumisele sularahas; sularahas tasumise vormistamine võimaldab näidata tasumist ka tagantjärele, kuivõrd raha liikumisest ei jää muutmatut jälge. Asjaolu, et kaebaja oli tehingute tegelikest asjaoludest teadlik, põhjendas maksuhaldur maksuotsuse p-s 2.1.2.2 ja kontrollakti p-s 1.1.2.2 järgmiselt: a) arvel märgitud müüja ja ostja on seotud isikud – kaebaja tunneb J. P. 10-12 aastat ning ta teadis, et Dreicon Estonia OÜ-l ei ole puitu, mida kaebajale müüa; omavaheline tutvus võimaldas vormistada võltsdokumente; b) kaebaja selgitused on vastuolulised ega kinnita tehingute toimumist (vt kontrollakti p 1.1.2.2 b); c) Dreicon Estonia OÜ-l puudub tavapärane majandustegevus – äriühingul on esitamata 2015. aasta majandusaasta aruanne ning äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist (edaspidi KMKR) kustutatud; arved väljastati vahetult enne KMKR-ist kustutamist; ei ole eluliselt usutav, et reaalselt tegutsev äriühing laseks end KMKR-ist kustutada; äriühingu KMD-del on käibemaksu deklareeritud sisuliselt võrdsena sisendkäibemaksuga; äriühingul on maksuvõlg alates 10.10.2014 ning esitamata on 2016. aasta veebruari KMD; äriühingu pangakontol puuduvad perioodil 01.01.2016-06.02.2016 igasugused liikumised ja ettevõtlusega tegelemist ei nähtu; d) kaebaja raamatupidamise dokumendid on ebausaldusväärsed – ainuüksi arved ei tõenda tegelikku puidu saamist ja puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid tehingu toimumist; kaebaja kajastas pahauskselt ja tahtlikult fiktiivseid dokumente oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana; e) kaebaja on ka eelnevalt kasutanud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil võltsarveid (vt maksumenetlust, milles on 16.03.2016 antud kontrollakt nr 12.2-3/036132-13).
4 (12)
11.Kohus leiab, et eeltooduga on maksuhaldur piisavalt ja veenvalt põhjendanud nii arvetel nr 338 ja 339 kajastatud tehingute mittetoimumist kui ka kaebaja teadlikkust sellest, mistõttu on tõendamiskoormus läinud üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Kui maks on määratud tõendite kogumile tuginedes, ei piisa selle ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu kahtluse alla seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaks maksuhalduri välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil. Vajadusel peab kaebaja esitama veenva põhjenduse ka selle kohta, miks ta tuleb uue versiooni ja tõenditega välja alles kohtumenetluses (MKS § 102 lg 1 p 2). Kohus leiab, et kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri põhjendatud kahtlust veenvalt ümber lükata, mistõttu ei ole alust maksuotsuse tühistamiseks. Maksuotsusest ja kontrollaktist on mõistlikult arusaadav, et maksuhalduri arvates pole kauba (puidu) olemasolu ja soetus tõendatud. Vastasel korral oleks maksuhaldur tuginenud selgesõnaliselt sellele, et kaup oli küll olemas ja liikus, kuid selle müüjaks oli tundmatu kolmas isik ning kaebaja teadis seda. Sellist käsitlust maksuotsusest ega kontrollaktist aga ei leia. Seevastu nähtub kahtlus puidu olemasolus nt maksuotsuse p-dest 2.1.2.1 ja 2.1.3 a ning kontrollakti p-dest 1.1.2.1 ja 1.1.3 a (tuvastasime, et te ei ole soetanud Dreicon Estonia OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud puitu; Dreicon Estonia OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud puidu saamine on tõendamata; kuna kaupa ei ole soetatud, siis puudub õigus sisendkäibemaksu võltsarvete alusel deklareerida). Vaideotsuse p-des 22 ja 23 on maksuhaldur (võimalik, et ajendatuna vaides esitatud väitest kauba edasimüügi kohta) käsitlenud ka olukorda, mil arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja. Vaideotsuse p 24 järgi on maksuhalduril praeguses asjas kahtlused nii selles, kas kaebajale kauba müüjaks oli Dreicon Estonia OÜ, kui ka selles, kas kaebaja arvetel näidatud kauba üldse soetas. Seega on maksuhaldur olnud järjekindlalt seisukohal, et juba kauba olemasolu pole tõendatud. Asjaolu, et vaideotsuses käsitleti täiendavalt küsimust, et arvetel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, ei väära seda järeldust.
12.Kaebaja leiab, et maksuhaldur hindas R. I. ja F. Õ. ütlusi vääralt. R. I. väitis 09.09.2016 seletustes vaid, et pole arve nr 338 (mitte 339) alusel kaupa vastu võtnud. On küsitav, kas F. Õ. on 23.09.2016 seletuste protokollis arve nr 339 kohta midagi kindlas kõneviisis väitnud.
13.Kontrollakti p 1.1.2.1 alapunkti d ja maksuotsuse p 2.1.2.1 alapunkti d pealkirjaks on „R. I. ja F. Õ. ei ole Dreicon Estonia OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud puitu vastu võtnud“. Vastava järelduse põhjendamisel tõi maksuhaldur esile, et kaebaja tegevuskohas Kehtnas võtavad peale kaebaja juhatuse liikme R. S. (vt joonealust märkust nr 8) puitu vastu ka R. I. ja F. Õ.. Viimased aga kinnitasid, et ei ole kaebaja tegevuskohas Dreicon Estonia OÜ arvel nr 338 (vt joonealust märkust nr 9) kajastatud leppa vastu võtnud ning nende selgituste kohaselt ei ole Viirpuu OÜ kunagi leppa kasutanud. R. S. selgituste järgi andis vaidlusalustel arvetel kajastatud kaubad üle J. P., kuid R. I. ja F. Õ. ei ole J. P. 2016. aastal puitu üle andnud ning ta ei ole koormate üleandmise juures viibinud.
13.1.Vastab tõele, et R. I. 09.09.2016 selgituste kohaselt ei ole ta Dreicon Estonia OÜ arve nr 338 alusel puitu vastu võtnud (vt maksuhalduri lisa 7, protokolli p 1, 2), kusjuures rõhutas R. I. arvel märgitud lepa kohta, et leppa ei ole neile Kehtna tegevuskohta tulnud ning nad pole leppa kunagi kasutanud. Kaebajal on õigus, et R. I. pole 09.09.2016 seletusi andes öelnud, et ta ei ole arve nr 339 alusel kaupa vastu võtnud. R. I. seletustest nähtub, et tammepuitu käib Viirpuu OÜst kogu aeg läbi, kuid R. I. ei teadnud, kuidas arvel nr 339 näidatud puit vastu võeti, mis dokumendid arvega kaasas olid ja millega puitu transporditi, sest tema arveid ei näe (sama protokolli p 6-9). Sellest järeldub, et R. I. ei oska vastuvõetud tammepuitu konkreetsete arvetega
5 (12)
seostada, mistõttu ei saa ta ka tõsikindlalt väita, kas ta võttis või ei võtnud arvel nr 339 näidatud tammepuidu vastu. Kaebaja jätab aga ise tähelepanuta, et maksuhaldur ei väitnudki, justkui poleks R. I. enda seletuste kohaselt arvel nr 339 kajastatud puitu vastu võtnud. Seega pole maksuhaldur R. I. seletusi moonutanud.
13.2.Oma 23.09.2016 seletustes vastas F. Õ. maksuhalduri küsimusele, kas tema võttis vastu puidu Dreicon Estonia OÜ arve nr 338 alusel, et leppa ei ole ta vastu võtnud, kuid mänd ja tamm on liikunud; samas ei osanud ta öelda, kas puitmaterjal on vastu võetud just nimetatud arve alusel (vt maksuhalduri lisa 9, protokolli p 1). F. Õ. ei tea, et Viirpuu OÜ-sse oleks üldse leppa toodud (sama protokolli p 1). F. Õ. ei osanud maksuhaldurile öelda ka seda, kas ta võttis vastu puidu arve nr 339 alusel, ning tal puudusid teadmised arvega nr 339 kaasas olnud dokumentide ja puidu transpordi ning päritolu kohta (sama protokolli p 6, 8, 9). Seega on kaebajal õigus, et F. Õ. ei vastanud arve nr 339 kohta maksuhaldurile midagi kindlas kõneviisis, kuid samas pole maksuhaldur seda väitnudki. Järelikult pole maksuhaldur F. Õ. seletusi moonutanud.
13.3.Kaebaja juhatuse liikme R. S. 10.06.2016 seletuste järgi toimetati Dreicon Estonia OÜ-lt soetatud kaup Kehtnasse (maksuhalduri lisa 5, protokolli p 7, 22). Kauba üldist vastuvõtmise protsessi kirjeldas R. S. järgmiselt: „Kaup tuleb saatelehega Kehtnasse, saatelehele antakse allkiri kauba saabumise kohta. Kauba võtab vastu nii mina, tõstukijuht (F. Õ.), tootmisjuht (R. I.). /.../“ (sama protokolli p 20). R. S. lisas, et Dreicon Estonia OÜ kauba saabumisel kauba vastuvõtmise protsess ei erinenud (sama protokolli p 20). Maksuhaldurile 02.08.2016 saadetud e-kirjas (maksuhalduri lisa 10) märkis R. S., et kaubad andis Dreicon Estonia OÜ poolt üle J. P. ning et Viirpuu OÜ-s võtavad kaupu vastu isikud, kes parajasti kohal on; R. I., F. Õ. jt. Seega, kui kauba vastuvõtjad Viirpuu OÜ Kehtna tegevuskohas on R. S., R. I. ja F. Õ. ning R. S. ei väida, et tema vaidlusaluste arvete nr 338 ja 339 alusel kauba vastu võttis, siis pidi seda tegema kas R. I. või F. Õ. Mõlemad isikud kinnitavad, et leppa ei ole nad vastu võtnud (lepp sisaldub arvel nr 338) ja et J. P. pole mh 2016. aastal neile puitu üle andnud (R. I. 09.09.2016 seletuste protokolli p 6, F. Õ. 23.09.2016 seletuste protokolli p 27). Samuti pole J. P. koormate üleandmise juures olnud (R. I. 09.09.2016 seletuste protokolli p 6). Kohus möönab, et fakt, et kaebaja töötajad pole kindlasti vastu võtnud leppa, puudutab ainult arvet nr 338. Samas asjaolu, et puidu andis kaebajale R. S. kinnitusel üle J. P., puudutab nii arvet nr 338 kui ka 339. Kuna R. I. ja F. Õ. selgitasid, et nemad pole J. P. mh 2016. aastal puitu vastu võtnud, siis järelikult kinnitab see, et nad ei võtnud vastu ka arvetel nr 338 ja 339 kajastatud puitu. Seega on kontrollakti p 1.1.2.1 alapunkti d ja maksuotsuse p 2.1.2.1 alapunkti d pealkirjas sisalduv maksuhalduri järeldus arvestades R. S., R. I. ja F. Õ. seletusi tervikuna õige.
14.Kaebaja arvates on maksuhalduri väide Dreicon Estonia OÜ esindusõigusliku isiku poolt puidu müügi mittekinnitamise kohta asjakohatu. Ei nähtu, et maksuhaldur oleks püüdnud välja selgitada, miks on Dreicon Estonia OÜ-l 2016. aasta veebruari KMD esitamata. Pealegi ei saa KMD esitamata jätmist Dreicon Estonia OÜ poolt heita ette kaebajale. MKS § 11 lg 2 järgi otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1 lause 2). Seega on kohtulik kontroll maksuhalduri poolt tõendite kogumisega seotud otsustuste üle piiratud.
6 (12)
Kontrollaktist ega asja materjalidest ei nähtu tõepoolest, et maksuhaldur oleks kaebaja maksumenetluses pöördunud Dreicon Estonia OÜ poole, mh selleks, et küsida 2016. aasta veebruari KMD kohta. Maksuhaldur koostas hoopis kaks korraldust väidetavalt Dreicon Estonia OÜ nimel tegutsenud J. P. (maksuhalduri vastuse lisad 11, 12), sest R. S. selgitustest nähtuvalt võis just tema omada teavet vaidlusaluste tehingute kohta. Korraldused jäid aga J. P. poolt tervislikel põhjustel täitmata (vt isiku põhjendusi maksuhalduri lisas 13). Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur Dreicon Estonia OÜ poole pöördumata jätmisega pannud toime menetluslikku rikkumist. Kaebaja juhatuse liige ning töötajad ei tunne Dreicon Estonia OÜ juhatuse liiget V. T. (juhatuse liige alates 10.12.2014 kuni käesoleva hetkeni, elukoht Valgevene) (R. S. 10.06.2016 seletuste protokolli p 9, R. I. 09.09.2016 seletuste protokolli p 24, F. Õ. 23.09.2016 seletuste protokolli p 25), vaid R. S. sõnul oli tehingutes aktiivne J. P. Seega oli maksuhalduril igati mõistlik pöörduda otse isiku poole, kes oleks osanud tehingute kohta selgitusi anda (J. P.). Kuna R. S., R. I. ja F. Õ. seletuste alusel puudus alus arvata, et V. T. oleks kaebajaga väidetavalt tehtud tehingutega isiklikult seotud või teaks nendest midagi, siis ei olnud ka mõtet tema kui Dreicon Estonia OÜ seadusliku esindaja poole tehingute asjaolude väljaselgitamiseks pöörduda. Maksuhaldurile ei saa ette heita, et ta ei koostanud Dreicon Estonia OÜ-le korraldust vaid selleks, et küsida KMD esitamata jätmise põhjuste kohta. Pealegi nähtus juba 26.02.2016 otsusest nr 12.2-3/035985-3 (maksuhalduri lisa 18), millega Dreicon Estonia OÜ kustutati alates 01.03.2016 KMKR-ist oma ettevõtluse tõendamata jätmise tõttu, et äriühing ei ole kas kättesaadav või huvitatud maksuhalduriga suhtlemisest. Sellest, et äriühingult pole uuritud, miks jäi tal 2016. aasta veebruari KMD esitamata, ei tulene ka, et maksuhalduri järeldus puidu müügi mittekinnitamise kohta oleks asjakohatu. Fakt on see, et äriühing jättis puidu müügi kaebajale deklareerimata. Kohus nõustub maksuhalduriga (vt vaideotsuse p 18), et Dreicon Estonia OÜ tegemata jätmist ei saa otseselt ette heita kaebajale, kuid koosmõjus teiste tuvastatud asjaoludega kinnitab see järeldust, et tehinguid pole toimunud. Ainuüksi Dreicon Estonia OÜ poolt tehingute deklareerimata jätmisele tuginemine poleks kahtlemata kaebaja maksustamiseks piisav.
15.Kaebaja ei nõustu, et sularahas tasumine on täiendavaks argumendiks tehingute mittetoimumise järelduste tegemisel. Maksuhaldur leidis kontrollakti p 1.1.2.1 alapunktis f, et Dreicon Estonia OÜ arvete tasumine sularahas ei ole tavapärane ja eluliselt usutav. Maksuhaldur märkis, et arvetel nr 338 ja 339 puudusid viited, justkui kuuluks need tasumisele sularahas, ning et sularahas tasumist saab tagantjärele vabalt valitud perioodil vormistada. Vaideotsuse p-s 26 nõustus maksuhaldur kaebajaga, et iseenesest ei ole sularahas tasumises midagi tavatut, kuid see on täiendavaks argumendiks tehingute mittetoimumise järelduste tegemisel, kuna just sularahas tasumise korral pole võimalik tõsikindlalt kontrollida tegelikku maksmist ja jätab pooltele võimaluse üksnes tasumise imiteerimiseks ilma, et reaalset rahade liikumist oleks toimunud. Kohus ei nõustu maksuhalduriga selles, et arvetele nr 338 ja 339 sularahas tasumise viite tegemata jätmise ning Dreicon Estonia OÜ arvelduskonto numbri kajastamise põhjal saaks teha järelduse, et sularahas tasumine pole usutav. Arvele ei pea olema märgitud tasumise viisi. Dreicon Estonia OÜ arveldusarve number on esitatud rekvisiitide hulgas arvete jaluses, mis on praktikas
7 (12)
tavapärane. Ebamõistlik oleks eeldada, et kui pooled on kokku leppinud sularahas tasumises, siis peaks müüja selleks oma arve blanketti muutma ning sealt arveldusarve numbri eemaldama. Olukord võiks olla teine, kui maksuhaldur oleks näiteks tuvastanud, et tavapäraselt vormistab Dreicon Estonia OÜ oma arveid erinevalt olenevalt sellest, kas arved kuuluvad tasumisele sularahas või mitte, ning et praeguses asjas vormistatud arved eristuvad äriühingu tavapärasest praktikast. Praegusel juhul maksuhaldur sellele tuginenud ei ole. Kohus nõustub, et sularahas arveldamises ei ole iseenesest midagi keelatut ega eriskummalist. Praegusel juhul olid väidetavalt sularahas tasutud summad aga võrdlemisi suured (18 000 eurot, 18 723,16 eurot ja 13 117,33 eurot, maksuhalduri lisad 14-16), ning suurtes summades sularahas arveldamine ei ole pigem tavapärane. Arvestades kõiki maksuhalduri tuvastatud asjaolusid kogumis (sh isikute vastuolulised selgitused ja kauba saamise kohta dokumentide puudumine), süvendab sularahas tasumise vormistamine tehingute mittetoimumise kahtlust veelgi. Sularahas tasumist on võimalik vormistada ka raha reaalse liikumiseta ning pole võimalik kontrollida, kas väidetava kauba eest tegelikult tasuti.
16.Kaebaja leiab, et tehingud Dreicon Estonia OÜ-ga on toimunud ning kaup saadud, sest sama kaup on edasi müüdud Soome äriühingule Nordhaus Partners OY. Oma väite kinnituseks esitas kaebaja kohtule koos kaebusega (lisa 6) Viirpuu OÜ 26.02.2016 arve nr 1231 summas 22 945,80 eurot Nordhaus Partners OY-le, Viirpuu OÜ 26.02.2016 saatelehe nr 1231, Viirpuu OÜ 21.02.2016 kassa sissetulekuorderi summas 18 000 eurot (arve nr 1231 ettemaks Nordhaus Partners OY poolt) ja AS Citadele banka Eesti filiaali väljavõtte Nordhaus Partners OY poolt Viirpuu OÜ-le teostatud maksest summas 4945,80 eurot (selgitus: INVOICE NR. 1231).
16.1.MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 92 lg 4 sätestab, et maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. MKS § 102 lg 1 punkti 2 kohaselt saab maksukohustuse vähendamiseks maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Riigikohus selgitas 15.12.2016 otsuses nr 3-3-1-56-16 MKS § 92 lg 4 ja § 102 lg 1 punkti 2 kohaldamise kohta järgmist: „21. MKS § 102 lg 1 p 2 lubab uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustust vähendada, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei ole olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Kolleegium asus 14. novembril 2007 asjas nr 3-3-1-47-07 tehtud otsuse punktis 12 MKS § 92 lõikele 4 tuginedes seisukohale, et kuigi uusi tõendeid on võimalik esitada ka kohtumenetluses, on tahtlusest või raskest hooletusest esitamata jäetud tõenditele seatud piirang käsitatav kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärjena. Kõnealuses asjas oli maksukohustuslane asunud alles maksuotsust vaidlustades esitama dokumentaalseid tõendeid sisendkäibemaksu kohta, mida ta polnud varem deklareerinud. Seejuures oli maksukohustuslane seisukohal, et maksuotsus tulnuks tühistada, kuna selle tegemisel polnud sisendkäivet arvestatud. Tegemist oli tõenditega, mis said olla üksnes maksukohustuslase valduses ning mida varem
8 (12)
maksuhalduri eest varjati. Sisuliselt nõustus kolleegium asjas nr 3-3-1-47-07 niisuguste maksukohustust vähendavate tõendite kogumata jätmisega, mis esitatakse pahatahtlikult alles vaide- või kohtumenetluses. Selliste tõendite vastuvõtmine ning selle tulemusel maksuotsuse tühistamine muudaks sisutühjaks MKS-is ja maksuseadustes maksukohustuslasele seatud nõuded deklareerimise ja maksuarvestuse kohta ning annaks võimaluse korrata maksumenetlust, kuni maksu määramise aegumistähtaeg saabub.
22.Praeguses asjas on olukord põhimõtteliselt erinev. Kõik isikud, kelle ülekuulamist on taotletud, olid seotud kas OÜ-ga Rhombus või OÜ-ga Elamute Kommunaalhooldus ning seega sai maksuhaldur nii maksu- kui ka vastutusmenetluses uurimispõhimõtet teostades ka ise otsustada vajaduse üle neid üle kuulata. Teisisõnu ei ole vaidlusalused võimalikud tõendiallikad olnud maksuhaldurile ettenägematud ning kaebaja ei ole neid varjanud, samuti pole nende olemasolu olnud teada üksnes kaebajale. Kaebaja eesmärgiks on tunnistajate ülekuulamisega seada kahtluse alla maksuhalduri järeldusi. Kolleegiumi hinnangul ei ole niisuguses olukorras MKS § 102 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused täidetud. Kõnealuse sätte kohaldamisel tuleb silmas pidada, et mõne faktilise asjaolu kohta käivaid kõiki mõeldavaid tõendeid või nende esitamise vajadust ei pruugi ükski menetlusosaline suuta ette näha. Seda eriti niisuguste tõendite puhul, mille fikseerimise ja säilitamise kohustust MKS §-d 57 ja 58 ei sätesta. Kui maksuhaldur ei ole maksukohustuslaselt niisuguste tõendite esitamist nõudnud ning maksukohustuslane ei ole neid tõendeid varjanud, ei saa maksukohustuslasele ette heita, kui ta mõistab alles pärast maksuotsuse tegemist, et on vaja koguda või esitada mõnd tõendit, seadmaks kahtluse alla maksuotsuses kasutatud tõendite usaldusväärsust või vaidlustamaks nende põhjal tehtud järeldusi. Niisugusel juhul kohalduvad asjas tavapärased halduskohtumenetluse tõendamisreeglid.“
16.2.Kaebaja esitatud tõendid (kaebuse lisa 6) pidid maksumenetluse ajal olemas olema, kuid ta ei esitanud neid maksumenetluses maksuhaldurile. Nähtuvalt kaebaja poolt 08.05.2017 maksuhaldurile koostatud vaidest (maksuhalduri lisa 22) soovis kaebaja esitada koos vaidega ka tehingute toimumist kinnitavad dokumendid (müük Soome). Kaebuse p-dest 1.5-1.7 nähtub, et kaebajal jäid vaidele tõendid lisamata ning maksuhaldur teavitas teda sellest 11.05.2017, paludes tagasisidet, kas lisad unustati või loobuti esitamisest. Kaebaja edastas puuduolevad lisad maksuhaldurile 18.05.2017, kuid maksuhaldur oli vaideotsuse teinud juba 16.05.2017, mistõttu ei saanud maksuhaldur täiendavate tõendite osas seisukohta võtta (vt ka vaideotsuse p 27). Kaebaja põhjendas kohtumenetluses tõendite hilinenult esitamist sellega, et tema arvates pole kontrollaktist ja maksuotsusest nähtuvalt kauba olemasolus vaidlust olnud, mistõttu ei keskendunud ta kauba edasimüügi asjaolude tõendamisele. Kaebaja pole maksuhalduri eest midagi varjanud ning maksuhaldurile pidi olema selge, et kaup müüdi edasi Nordhaus Partners OY-le. Maksuhalduri arvates pole usutav, et kaebaja ei saanud kontrollaktist ja maksuotsusest aru, et puidu olemasolu on vaidluse all. Kohus leiab, et kaebuse lisas 6 sisalduvad tõendid tuleb MKS § 102 lg 1 punkti 2 alusel kõrvale jätta, sest kaebaja on need vähemalt hooletusest maksumenetluses esitamata jätnud. Maksuhaldur küsis 25.04.2016 teates, millega kaebaja suhtes 2016. aasta veebruari ja märtsi osas maksumenetlus alustati (maksuhalduri lisa 1), mh milliseid kaupu müüs Viirpuu OÜ nimetatud perioodil, ning palus esitada ka selle perioodi ostu- ja müügiarved. Nähtuvalt kaebajale 16.05.2016 koostatud korraldusest nr 12.2-3/036952-2 (maksuhalduri lisa 2) kaebaja 25.04.2016 teate alusel maksuhaldurile dokumente ei esitanud. Kuna maksuhaldur on kaebajalt konkreetselt
9 (12)
müügiarveid küsinud, pidi kaebaja aru saama, et ka müügiarved on olulised. Teiseks põhjendas kohus juba eespool, et kontrollaktist oli arusaadav maksuhalduri kahtlus kauba olemasolus, ning ei korda neid põhjendusi siinkohal. Lisaks on vastuoluline, et kui kaebaja arvates tõendavad hilinenult esitatud tõendid seda, et kauba müüjaks kaebajale oli Dreicon Estonia OÜ, siis kuidas sai teda maksumenetluses tõendi esitamisel takistada arusaam, et vaidlus oligi ainult kauba müüja isikus, mitte kauba olemasolus. Kolmandaks näitab kaebaja poolt maksuhaldurile koos vaidega kauba edasimüügi kohta dokumentide esitamise soov (kuigi tõendid esitati ka vaidemenetluses hilinenult), et kaebaja sai aru edasimüügi dokumentide esitamise vajadusest. Järelikult saanuks kaebaja vaidlusalused tõendid esitada juba vastuseks kontrollaktile, kuid seda ta ei teinud. Kuna maksuotsus ei sisaldanud võrreldes kontrollaktiga mingeid täiendavaid argumente, vaid vastupidi, selles on lühidalt kokku võetud kontrollakti järeldused, siis ei saa tõele vastata, et kaebaja ei saanud hiljemalt kontrollaktist aru kauba edasimüügi kohta käivate dokumentide olulisusest. Sellisel juhul poleks kaebaja pidanud vajalikuks esitada neid dokumente ka koos vaidega, kuid ometi üritas ta seda teha. Kokkuvõtvalt kinnitavad nii maksuhalduri 25.04.2016 teade, kontrollakt kui ka kaebaja enda käitumine vaide esitamisel, et tegelikult pidi vaidlusaluste tõendite esitamise vajadus kaebajale olema ettenähtav ning arusaadav juba maksumenetluses. Jääb arusaamatuks, kuidas pidanuks maksuhaldurile kaebaja viidatud kontrollakti lisast 1 (käibemaksu arvestuse metoodika) selguma, et kauba ühendusesisene käive summas 22 945,80 eurot on seotud väidetavalt Dreicon Estonia OÜ-lt soetatud puiduga ning et kauba ostis kaebajalt Nordhaus Partners OY, arvestades mh, et arvete nr 338 ja 339 summa oli kokku 41 533,74 eurot (käibemaksuga 49 840,49 eurot) ehk ligi poole suurem ühendusesisesest käibest.
17.Isegi, kui kohus arvestaks asja lahendamisel kaebaja lisas 6 sisalduvate tõenditega, ei tooks see kaasa lõppjäreldustes õige maksuotsuse tühistamist.
17.1.Esiteks on küsitav, kas kaebaja hilinenult esitatud arve ning saateleht puidu edasimüügi kohta Nordhaus Partners OY-le, samuti arve tasumist tõendav maksekorraldus ning kassa sissetuleku order, tõendavad usaldusväärselt puidu (lepa ja männi) edasimüüki. Kuna kaebaja neid tõendeid maksumenetluses ei esitanud, ei ole maksuhaldur ka uurinud, kas kauba edasimüük tegelikult toimus. Kuigi Nordhaus Partners OY-le väljastatud arvel nr 1231 märgitud puidu kogused kattuvad arvel nr 338 näidatuga, esinevad erisused kirjelduses (nt lepa voodrilaua puhul on arvel nr 338 kirjeldusse märgitud „15x90x2700-3000“, kuid Nordhaus Partners OY-le väljastatud arvel „15 90 1800-3000“; saatelehel nr 1231 sisalduvad lepa voodrilaua ja lavalaua osas kirjeldused „16x90“ ja „29x90“, mis ei sobi kokku ei arvega nr 338 ega ka Nordhaus Partners OY-le väljastatud arvega nr 1231). Lisaks ei sisaldu Nordhaus Partners OY-le väljastatud arvel tammepuitu, seega ei saa kauba edasimüük igal juhul puudutada arvet nr 339. Lisaks ei kinnita kauba edasimüüki ka muud kaebaja esitatud dokumendid, kuna need on vastuolulised. Kaebaja esitas kohtule dokumendid (kaebuse lisa 6), mis peaks kauba väidetavalt edasimüüki Nordhaus Partners OY-le tõendama. Arvestades asjaolu, et tegemist oli rahvusvahelise kaubaveoga, saaks selliseks tõendiks olla CMR, mitte tavapärane kauba saateleht. CMR-i kaebaja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei sisalda dokumendid kinnitust, et Nordhaus Partners OY kauba vastu võttis. Mis puudutab aga kassa sissetulekuorderit, siis on selles tehtud parandusi, asendades aluse „arve 936 28.08.205 osaline“ alusega „arve 1231 ettemaks“. Lisaks tasub tähele panna, et kassa sissetulekuorder on koostatud 21.02.2016, Nordhaus Partners OY arve nr 1231 aga 26.02.2016. Seejuures ei nähtu arvelt nr 1231, et Nordhaus Partners OY oleks teinud ettemakse. Ka on kassa sissetulekuorder koostatud enne Dreicon Estonia OÜ arvet nr 338
10 (12)
(sh ka enne arvet nr 339). Kassa sissetulekuorder on koostatud 21.02.2016, kuid arve nr 338 22.02.2016 (maksuhalduri lisa 3). Seega ei saa kaebaja esitatud tõenditest teha järeldust, et tegemist võiks olla sama kauba edasimüügiga.
17.2.Kui ka kaebuse lisas 6 esitatud tõendite pinnalt uskuda, et arvel nr 338 näidatud puit müüdi edasi Soome äriühingule, ei tõenda edasimüügi dokumendid kuidagi, et kauba müüjaks kaebajale oli Dreicon Estonia OÜ. Kaebaja võis edasimüüdava puidu soetada ükskõik kellelt. Kauba olemasolu fakt ei muudaks seda, et Dreicon Estonia OÜ ei kinnita puidu müüki kaebajale ning et kaebaja ja Dreicon Estonia OÜ vahel on puidu müügi kohta vormistatud vaid arved ja orderi kviitungid sularahas tasumise kohta, kuid puuduvad saatelehed jm dokumendid (kontrollakti p 1.1.2.1 a, c, e ja f). Samuti on kaebaja (juhatuse liikme) selgitused jätkuvalt vastuolulised ega kinnita tehingute toimumist Dreicon Estonia OÜ-ga (kontrollakti p 1.1.2.1 b), ning kooskõlas ei ole ka juhatuse liikme ja töötajate selgitused (kontrollakti p 1.1.2.1 b, d). Isegi, kui kaebaja müüs Soome äriühingule mh edasi leppa, siis oleks kaebaja ja/või tema töötajad pidanud tavapärasest erineva puiduliigi sisseostu Dreicon Estonia OÜ-lt mäletama. Kohus möönab, et R. I. 09.09.2016 seletuse kohaselt (vt protokolli p 5) võidi arvel nr 338 märgitud puit osta ja edasi müüa selliselt, et seda vahepeal Viirpuu OÜ territooriumile ei toodudki, kuid sellisel juhul jääb ikkagi püsima vastuolu, et R. S. kinnitusel toodi kaup Kehtnasse ning selle andis üle J. P. Samuti kinnitas R. S., et saatelehed on olemas, kuid ei esitanud neid maksuhaldurile. Seega kokkuvõtvalt järeldub maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludest, eriti ütluste vastuolulisusest ja dokumentide puudulikkusest, koosmõjus, et tehingud ei toimunud nii, nagu arvetel nr 338 ja 339 märgitud ning tehingute tegelikke asjaolusid püütakse varjata. Kontrollakti p-s 1.1.2.2 sisalduvatele põhjendustele a-e ei ole kaebaja eraldiseisvalt vastu vaielnud.
18.Riigikohus on näiteks 24.01.2011 otsus nr 3-3-1-73-10 punktis selgitanud, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. 19.05.2009 otsuse nr 3-3-1-32-09 punktis 1 tõi aga Riigikohus välja, et juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Seega on maksuotsuse järeldus sisendkäibemaksu alusetu kajastamise ning kaebajale käibemaksu juurdemääramise kohta õige ka juhul, kui leida, et arvel nr 338 kajastatud kaup oli olemas, sest kontrollakti pdest 1.1.2.1 ja 1.1.2.2 nähtuvalt on tuvastatud nii tehingute mittetoimumine Dreicon Estonia OÜ-ga kui ka kaebaja pahausksus.
19.Kõike eeltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad aga kaebaja kanda.
11 (12)
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.