2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Edastada määruse ärakiri XYle ja Rahandusministeeriumile.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 2).
ASJAOLUD
1.Justiitsministeeriumis registreeriti 28. septembril 2017 Tartu Vangla kinnipeetava XY taotlus, milles ta soovis luku või koodiga kapi paigaldamist kambrisse või sektsiooni seinale. Kuivõrd kinnipeetavate olmetingimuste tagamise korraldamine on vangla pädevuses, edastas Justiitsministeerium XY taotluse Tartu Vanglale.
2.Tartu Vangla jättis 23. oktoobri 2017. a vastusega nr 2-3/3012-2 XY taotluse luku või koodiga kapi paigutamiseks kambrisse või sektsiooni läbi vaatamata.
3.XY esitas 7. novembril 2017 vaide Tartu Vangla 23. oktoobri 2017. a vastuse nr 2-3/3012-2 peale, milles palub haldusakti tühistamist (vaie registreeritud Tartu Vanglas 8. novembril 2017 nr 1-11/579-1 all).
4.XY esitas 7. septembril 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist viivitamatult vaadata läbi kaebaja taotlus ning võimaldada lahendus, et oleks tagatud delikaatsete ja muude isikuandmete kaitse. XY selgitab, et tema kui kinnipeetava valduses on tema lähedaste delikaatsed isikuandmed ning on vale, et selliste andmetega saab tutvuda igaüks, kuna puudub võimalus neid andmeid hoida kohasel viisil. Ühtlasi esitas XY kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.XY vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-3515 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (7. juuli – 6. november 2017) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud XY kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, arvestades taotlejale laekunud summadest maha isikukonto väljavõttelt nähtuvad kinnipidamised ning täiendavad vältimatud kulutused. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada XY HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.Vastavalt HKMS § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et XY vaie Tartu Vangla 23. oktoobri 2017. a vastuse nr 2-3/3012-2 peale on vangla menetluses, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
8.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.XY on esialgse õiguskaitse taotluses palunud Tartu Vangla kohustamist viivitamatult vaadata läbi kaebaja taotlus ning võimaldada lahendus, et oleks tagatud delikaatsete ja muude isikuandmete kaitse.
10.Kohus mõistab, et XY on esialgse õiguskaitse ühe abinõuna palunud Tartu Vangla kohustamist viivitamatult läbi vaadata kaebaja vaie, kuivõrd kaebaja poolt vanglale esitatud taotluse luku või koodiga kapi paigaldamiseks kambrisse või sektsiooni on vangla juba lahendanud, kuid esitatud vaide osas vangla seisukohta veel võtnud ei ole. Seoses eelnimetatud esialgse õiguskaitse abinõuga peab kohus vajalikuks selgitada, et nimetatud taotlust kohtul lahendada ei ole võimalik. Vangistusseaduse § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Arvestades, et kaebaja esitas vanglale vaide 7. novembril 2017, pole käesoleva kohtumääruse koostamise ajaks eelnimetatud 30-päevane tähtaeg möödunud. Vaidemenetlus tähendab vaidlustamistähtaegadega piiratud õiguskaitsemenetlust, kus antud juhul on vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaeg vajalik toimingu sooritamisest keeldumise õiguspärasuse kontrollimiseks. Kui kaebaja soovib vaidemenetluse ajaks õiguslikku kaitset, siis seda funktsiooni täidab esialgse õiguskaitse taotluse esitamine.
11.Teise esialgse õiguskaitse abinõuna on XY taotlenud Tartu Vangla kohustamist võimaldama lahendus, et oleks tagatud delikaatsete ja muude isikuandmete kaitse. Tuginedes asjaolule, et XY on varasemalt Tartu Vanglalt taotlenud luku või koodiga kapi paigaldamist kambrisse või sektsiooni ning esialgse õiguskaitsega taotletav eesmärk peab teenima põhivaidluse eesmärki, tõlgendab kohus, et XY on esialgse õiguskaitse abinõuna taotlenud sarnaselt vangla poolt lahendatud taotlusele Tartu Vangla kohustamist luku või koodiga kapi paigaldamiseks kambrisse või sektsiooni.
12.Riigikohus on oma praktikas märkinud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb vältida põhivaidluse ette ära otsustamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a
määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Eriti esineb selline oht esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kohustamiskaebuse raames. Seega on Riigikohtu praktika kohaselt kohustamiskaebuse puhul esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud vaid väga erandlikel juhtudel ja olukorras, kus tegemist oleks väga perspektiivika kaebusega. Esialgse õiguskaitse korras vastustajale samasuguse ettekirjutuse tegemiseks, mida taotletakse kohustamis- või keelamiskaebusega, peab esinema ülekaalukas vajadus, ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohi tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).
13.Kohus leiab, et käesoleval juhul tekiks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral olukord, kus kohus otsustaks sisuliselt ette ära põhivaidluse tulemuse, sest XY on esialgse õiguskaitse taotluses esitanud samasisulise taotluse, mida taotleb sisuliselt vaidemenetluses. Et Tartu Vangla on keeldunud toimingu sooritamisest, võib kohtu hinnangul vaatamata vaides esitatud haldusakti tühistamise taotlusele mõista XY vaide eesmärgina toimingu sooritamise nõudmist, s.t lukustatud kapi paigaldamist kambrisse või sektsiooni. Samuti leiab kohus, et toimiku materjalidest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid ülekaalukat vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja põhiasja ette ära otsustamiseks.
14.XY selgitab esialgse õiguskaitse taotluses, et isikuandme kaitse seadus (IKS) on täitmiseks kohustuslik kõigile, sh kinnipeetavatele. Kuna XY on lapsevanem ja abikaasa, siis nende huvide esindamisega seoses on XY sõnul tema valduses lähedaste delikaatsed isikuandmed, samuti perekonna ja eraelu puudutavad isikuandmed. XY on rõhutanud, et eelnimetatud isikuandmeid saab lugeda igaüks, kuna puudub võimalus hoida neid viisil, et kolmandad isikud neid lugeda ei saaks.
15.Kohus selgitab sarnaselt vangla 23. oktoobri 2017. a vastuses nr 2-3/3012-2 toodule, et isikuandmete töötlemisele füüsilise isiku poolt isiklikul otstarbel (nt kirjavahetus ja kontaktandmete loetelud, sünnipäevade kalender jms) IKS ei laiene. Füüsilise isiku poolt isiklikel eesmärkidel isikuandmete töötlemise andmekaitse õigusaktidega reguleerimata jätmine on üldiselt omaksvõetud põhimõte ning selliseid töötlemisjuhte ei reguleeri ka Euroopa Liidu õigus. IKS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et isikliku otstarbe all tuleks silmas pidada eelkõige olukordi, kus füüsiline isik töötleb isikuandmeid üksnes oma erasfääri siseselt (hõlmab ka perekonnaliikmed ja teised lähedased inimesed) või juhud, kus isikuandmete töötlemine on vajalik töötleja enda õiguste realiseerimiseks (nt oleks täielikult õiguspärane hagiavalduses kohtule kostja elukohaandmete teada andmine). Seepärast on XY arusaam, et laste ja abikaasa esindamisel laieneb XYl kohustus täita IKS nõudeid, ekslik.
16.Ka ei nähtu toimiku materjalidest, et käesoleval juhul kaasneksid XYle koodiga või võtmega kapi paigaldamata jätmisel sellised pöördumatud tagajärjed, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik ega võimalik. Kohus selgitab, et XYl endal on võimalik kahjulikke mõjutusi, s.t kolmandate isikute poolt XY lähedaste isikuandmeid sisaldavate dokumentide lugemisest vältida. XYl on võimalik hoida vastavad dokumendid viisil, mis takistab kolmandatel isikutel nende olemasolust teadasaamist ja nende lugemist – hoida nt kambris olevate teiste esemete varjus vms. Kohus leiab, et üksnes abstraktne väide, et kolmandad isikud võivad XY valduses olevaid dokumente lugeda ja seetõttu võivad talle saabuda tema suhtes pöördumatult negatiivsed tagajärjed, osundamata konkreetsetele asjaoludele, miks ta arvab, et keegi ka nii peaks tegema, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
17.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et XYl puudub esialgse õiguskaitse vajadus ehk kohtu hinnangul ei raskenda esialgse õiguskaitse kohaldamata kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kohus märgib, et kinnipeetav on kohustatud taluma vangistuses viibimisega paratamatult kaasnevaid ebamugavusi.
18.Eelnevast tulenevalt jätab kohus HKMS § 249 lg 3 alusel XY esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.