Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits ja Tanel Saar 9. november 2017, Tartu 3-16-916
Haldusasi
Igor Ginzburgi kaebus 11. veebruaril 2016 läbiotsimisel ära võetud asjade tagastamise või kahju 50 euro hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 17. novembri 2016. a otsus Igor Ginzburgi apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja/apellant – Igor Ginzburg Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Igor Ginzburgi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
17.novembri 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. detsember 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.15. veebruaril 2016 esitas I. Ginzburg Viru Vanglale avalduse, milles palus hüvitada talle
11.veebruaril 2016 kambris teostatud läbiotsimise käigus asjade äravõtmisega tekitatud kahju, tagastades asjad või hüvitades nende väärtuse. Viru Vangla registreeris avalduse kahjunõudena ja tagastas selle 16. märtsil 2016, leides, et asjade äravõtmine on jätkuv toiming, kaebajal tuleb esmase õiguskaitsevahendina taotleda selle toimingu lõpetamist ja alles pärast selle taotluse lahendamist saab taotleda kahju hüvitamist. Vastustaja jätkas kaebaja avalduse menetlemist toimingu lõpetamise taotlusena ning 29. märtsil 2016 tegi otsuse, millega jättis kaebaja taotluse ära võetud esemete tagasisaamiseks rahuldamata. I. Ginzburg esitas sellele otsusele vaide, mille vangla jättis rahuldamata 4. mai 2016. a otsusega.
2.9. mail 2016 esitas Igor Ginzburg Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud ja muudetud kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi kohustada Viru Vanglat 11. veebruaril 2016 kaebaja kambris Viru Vanglas teostatud läbiotsimise käigus ära võetud asjade tagastamiseks või kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt läbiotsimisel võeti kaebajalt ära kaks pakki pesupulbrit, 0,5 liitrit vedelseepi (pool
pudelit), hambaharja kaitsekate, 50 g musta teed, 60 g rohelist teed, 30 g teed karkade, 2 pakki musta pipart, 1 pakk maitseainet, põrandalapp, 2 purki habemeajamispalsami Zilett ja Arko jääkidega, Sanit. Ained ei olnud originaalpakendites Rahalise nõude suurust (50 eurot) põhjendas kaebaja asjade hindadega Viru Vangla kaupluses ja sellega, et isikukontole laekuvast rahast võetakse 70 % ära. Varasematel läbiotsimisel ei ole samu asju keelatuks peetud. Nii taara kui äravõetud ained on ostetud vangla kaupluse vahendusel.
3.27. mai 2016. a määruses asus Tartu Halduskohus seisukohale, et 15. veebruaril 2016 vastustajale esitatud avaldusega taotles kaebaja toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ja alternatiivselt varalise kahju hüvitamist. Viru Vangla tagastas kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt. Seetõttu leidis kohus, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja võttis kaebuse menetlusse.
4.Viru Vangla vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.8 ja 10.1 kohaselt peab kinnipeetav tühjad pakendid kokku koguma ja jäätmekäitluseks ära andma. Tegemist abinõuga puhtama keskkonna tagamiseks, teisalt takistab kontrollimatu jäätmete kogunemine kambris ilmselgelt järelevalve teostamist ning võib seetõttu ohtu seada läbiotsimist teostavate ametnike ja ka vangla julgeoleku üldisemalt. Läbiotsimisel kõikide ainete osas ekspertiisi teostamine ei ole ressursisäästlik. Vangla nõue, et tühjad pakendid tuleb kambrist eemaldada ning soetatud kaubad peavad olema kas originaalpakendis või kodukorra p 7.1.39 kohastes säilituskarpides, on proportsionaalne meede.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.17. novembri 2016. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
6.Kohus selgitas, et
7.Pooltel ei ole vaidlust selles, et 11. veebruaril 2016 läbiotsimisel võeti kaebajalt ära esemed, mille nimetustes ei ole kaebaja ja vastustaja ühel meelel, kuid mida on mõistlikult võimalik omavahel ühildada: vastustaja nimetus kaebaja nimetus kaks pakki pesupulbrit Lenori pudel tundmatu valge puruga 0,5 liitrit vedelseepi pumbaga pudel tundmatu rohelise vedelikuga 50g musta teed Delma karp musta teelaadse puruga 60g rohelist teed Delma karp rohelise tundmatu puruga 30g teed karkade punase kaanega tops musta teelaadse puruga 2 pakki musta pipart kollase kaanega väike topsik halli tundmatu puruga 1 pakk maitseainet kollase kaanega väike topsik kollase-oranži tundmatu puruga 2 purki habemeajamispalsami Puhas Loodus pudel tundmatu valge „Zilett“ ja „Arko“ jääkidega vedelikuga, topsik tundmatu valge piimja vedelikuga Sanit Fairy pudel tundmatu vedelikuga Pooltel on vaidlus eelkõige selle üle, kas need esemed olid kaebajale keelatud.
8.Kohus nõustus, et olukorras, kus pakendi sisu ja märgistus ei ühti või kus aine on märgistamata hoiunõus (pudel, purk, karp, tops), on tegemist kinnipeetava jaoks keelatud esemega. See tuleneb Viru Vangla kodukorra punktidest nr 7.1.1, 7.1.39, 8.1.6 ja 10.1, mis reguleerivad kinnipeetavale
kambris lubatud ja keelatud esemeid ning pakendite äraandmiseks liigiti kogumist. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut või võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Kohtupraktikas on kinnipeetavatele esemete keelamise ühe põhjendusena aktsepteeritud seda, kui eseme läbiotsimine on võimatu või raskendatud ja ressursimahukas, kuna sel juhul võib nendest esemetest lähtuda oht vangla julgeolekule.
9.Kohus nõustus kohtueelses menetluses esitatud vastustaja põhjendustega (tl 9, 12-13), mille kohaselt. kui aineid ei säilitata originaalpakendites, on nende kontrollimine aeganõudev ja keerukas, kiire ja efektiivne läbiotsimine on takistatud ning ei ole mõeldav, et vangla peaks igakordselt kindlaks määrama, millised ained erinevates pakendites sisalduvad, sh teostama selleks ekspertiise. Tegemist võib olla isikutele või varale ohtlike või kinnipeetavale keelatud ainetega. See, et ohtlikud või keelatud ained võivad jääda avastamata, ohustab aga nii isikute kui vangla julgeolekut. Isegi kui tegemist on ainega, mis ei ole keelatud, tuleks vanglal kindlaks teha, kas see on soetatud vangla vahendusel. Ka see on oluliselt raskendatud, kui ained ei ole originaalpakendites.
10.Eelpool viidatud kodukorra sätetest pidi olema arusaadav, et ainete hoidmine nii, nagu kaebaja seda tegi, ei ole lubatud. See tuleneb eriti kodukorra punktist 7.1.39, mille järgi kinnipeetavale on keelatud igasugused asjade hoiustamiseks mõeldud esemed, välja arvatud kuni kaks läbipaistvat plastsäilituskarpi, ning kodukorra punktist 10.1, mille järgi pakendijäätmed tuleb ära anda. Kaebajale ei saanud jääda arusaamatuks, et tühjaks saanud pakendeid võib käsitleda asjade hoiustamiseks mõeldud esemetena ning et tegemist ei ole läbipaistvate plastist säilituskarpidega. Kaebajalt ära võetud ained olid mitmesugustes tühjaks saanud pakendites, mille hoidmine kaebajale lubatud ei olnud. Vanglal ei saanud olla kindlat teadmist, milliste ainetega on tegemist. Puudus võimalus kontrollida, et tegemist on vangla vahendusel soetatud ainetega
11.Vaatamata kohtu selgitusele ei esitanud kaebaja tõendeid hambaharja kaitsekatte ja põrandalapi äravõtmise kohta. Seega on kahju tekkimine nende esemete äravõtmisega tõendamata. Vastustaja kinnitusel oli puhastusvahend Sanit väljastatud kaebajale vangla poolt. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kui puhastusvahend Sanit ei kuulunud kaebajale, siis ei saanud talle selle äravõtmisega kahju tekkida.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12.I. Ginzburg esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 17. novembri 2016. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt teadsid vastustaja ametnikud, milliseid aineid nad ära võtavad. Näiteks, et „Lenor“ pudelis ei olnud mitte keelatud aine, vaid pesupulber. See, et tegemist ei olnud originaalpakenditega oli üksnes ettekääne – kui tee, pesupulber ja maitseained oleks ümberkallatud pakendisse või keeratud paberisse, ei oleks neid ära võetud. Ära võidi võtta taara, aga mitte nende sisu. Seejuures olid vedelseep ja habemeajamispalsamid originaalpakendis.
14.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Viru Vangla apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja osutab, et väite, et habemeajamispalsam Gillette ja Arko olid originaaltaaras, on apellant esitanud alles apellatsioonimenetluses. Vastustajale teadaolevalt võeti läbiotsimisel kaebajalt ära asjad, mis ei olnud originaaltaaras, samale järeldusele on kaebust lahendades asunud ka halduskohus. Põhjendatud ei ole väide, nagu oleks vangla pidanud piirduma ainult ebaõigete pakendite äravõtmisega. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendusega, millest tulenevalt on vales pakendis olev asi või aine vanglas keelatud ning selle ära võtmine õiguspärane. Asjaolu, et vangla on
varasemalt sellist asjade hoidmist vaikimisi aktsepteerinud, ei muutnud see sellist kinnipeetava tegevust lubatavaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsusega I. Ginzburgi kaebus põhjendatult rahuldamata jäetud. Halduskohus on hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust ning ammendavalt põhjendanud, miks käesoleval juhul tuleb kaebajalt asjade äravõtmist pidada õiguspäraseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
16.Vastustaja on põhjendatult osutanud sellele, et kaebaja ei ole haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses enne apellatsioonkaebuse esitamist väitnud, et läbiotsimisel ära võetud vedelseep ja habemeajamispalsamid olid originaalpakendis, s.t nende äravõtmine ei saa olla põhjendatud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 50 lg 1 ls-le 1 loetakse halduskohtumenetluses avalduseks kohtule esitatav taotlus, väide, seisukoht, vastus, vastuväide, avalduse muudatus ja täiendus ning avaldusest loobumine, samuti muu tahteavaldus ja teade. Menetlusosalised peavad esitama oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik (HKMS § 51 lg 1). Tulenevalt HKMS § 198 lg-st 3 uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esile toonud põhjusi, mis takistasid väite varasemat esitamist. Ka ringkonnakohtule ei ole sellise takistuse esinemine äratuntav, pidades silmas, et vastustaja on juba
29.märtsil 2016 kaebaja taotluse rahuldamata jätmises otsuses (tl 9) osutanud asjaolule, et äravõetud ained ei olnud originaalpakendis. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja väite tähelepanuta, osutades siiski veel sellele, et kaebaja ei ole oma väidet ka tõendanud. Asjas kogutud tõendid aga väidet ei kinnita. 11. veebruari 2016. a esemete äravõtmise aktist (tl 3) ega 7. juuni 2016. asjade, keelatud ja leitud esemet hävitamise aktist (tl 46p, kanne nr 186) ei nähtu, et kaebajalt äravõetud asjade hulgas oleks olnud habemeajamispalsami või vedelseebi pakendeid.
17.Samuti ei ole kaebaja tõendanud väidet, et vastustaja ametnikud olid teadlikud, mis ained äravõetud pakendites asusid. Ringkonnakohus nõustub, et isegi kui tegemist oli ainetega, mis ei ole keelatud, tulnuks vanglal kindlaks teha, kas need on soetatud vangla vahendusel. Seejuures võib ametnik küll arvata, millise ainega on tegemist, kuid tal ei saa olla kindlust selles, et pakendites on arvatavad ained lisanditeta ega sisalda või varja keelatud aineid/esemeid. Keelatud ainete ja esemete varjamise riski ei ole võimalik täielikult välistada, kuid on ilmne, et originaalpakendist eemaldamisega see risk suureneb.
18.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viru Vangla ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välje ei mõisteta. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda. Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt
Einar Vene allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.