Igor Ginzburgi kaebus 11.02.2016.a läbiotsimisel ära võetud asjade tagastamise või kahju 50 euro hüvitamise nõudes Lihtmenetlus Kaebaja Igor Ginzburg Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
1.Jätta Viru Vangla vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Võtta vastu kaebaja loobumine 11.02.2016.a läbiotsimisel ära võetud asjade tagastamise nõudest ning lõpetada selle nõude osas menetlus.
3.Ennistada kaebetähtaeg kahju 50 euro hüvitamise nõude esitamisel.
4.Jätta kaebus kahju 50 euro hüvitamise nõudes rahuldamata.
5.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Viimane päev apellatsioon-kaebuse esitamiseks on 19.12.2016.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kaebus ja poolte seisukohad
1.Viru Vangla esemete leidmise / äravõtmise akti nr 264 (tl 3) kohaselt võttis vangla 11.02.2016.a Igor Ginzburgilt ära läbiotsimisel avastatud asjad, sh Lenori pudel tundmatu valge puruga, pumbaga pudel tundmatu rohelise vedelikuga, Delma karp musta teelaadse puruga, Delma karp rohelise tundmatu puruga, punase kaanega tops musta teelaadse puruga, kollase kaanega väike topsik halli tundmatu puruga, kollase kaanega väike topsik kollaseoranži tundmatu puruga, Puhas Loodus pudel tundmatu valge vedelikuga, topsik tundmatu valge piimja vedelikuga.
2.Igor Ginzburg esitas 09.05.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 15) ja 01.06.2016.a kaebuse täienduse (tl 22, tõlge tl 27). 11.02.2016.a. teostati kaebaja kambris läbiotsimine. Kaebajalt võeti ära kaks pakki pesupulbrit, 0,5 liitrit vedelseepi (pool pudelit), hambaharja kaitsekate, 50 g musta teed, 60 g rohelist teed, 30 g teed karkade, 2 pakki musta pipart, 1 pakk maitseainet, põrandalapp, 2 purki habemeajamispalsami Zilett ja Arko jääkidega, Sanit. Ained ei olnud originaalpakendites, sh pesupulber oli Lenori pudelis ja Sanit oli Fairy pudelis. Kaebaja möönis, et hambaharja kaitsekatte ja põrandalapi äravõtmist ta tõendada ei saa. Kaebaja taotles asjade tagastamist või nende väärtuse hüvitamist rahas. Rahalise nõude suurus on 50 eurot. Rahalise nõude suurust põhjendas kaebaja asjade hindadega Viru Vangla kaupluses (tl 24-25). Kaebaja suurendas rahalist nõuet, kuna tema arvele laekuvatest summadest võetakse 70 % ära. 01.06.2016.a kaebuse täienduses selgitas kaebaja, et temalt ära võetud asjad on hävitatud. Kaebaja selgitas, et pesupulber oli Lenori pudelis, kuna see sulgub hermeetiliselt ja ei lase lõhna läbi. Vanglasse saabumisel oli pesupulber samas pudelis. Sanit oli Fairy pudelis, kuna see anti kuuks ajaks ja seda on vaja kusagil hoida. Varasematel läbiotsimisel ei ole samu asju keelatuks peetud. Kaebajat oleks tulnud ette hoiatada või võtta ära ainult purgid. Kodukord ei keela puistata aineid ümber vabanevasse taarasse. Nii taara kui äravõetud ained on ostetud vangla kaupluse vahendusel.
3.Vastustaja palus oma vastuses kaebusele (tl 40-41) jätta kaebuse rahuldamata. Kaebus on esitatud Viru Vangla 11.02.2016.a toimingu peale, mille käigus võeti kaebajalt ära mitmed asjad, mis olid paigutatud erinevatesse pakenditesse, mida vangla käsitles jäätmetena. Puhastusvahendit Sanit väljastab vangla kinnipeetavatele tasuta ning selles osas on kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu. Hambaharja katte ja põrandalapi äravõtmine on tõendamata. Kaebaja ei ole muude ainete puhul tõendanud, kui palju oli neid alles. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.8 ja 10.1 kohaselt peab kinnipeetav tühjad pakendid kokku koguma ja jäätmekäitluseks ära andma. Ühest küljest on tegemist abinõuga puhtama keskkonna tagamiseks, teisalt takistab kontrollimatu jäätmete kogunemine kambris ilmselgelt järelevalve teostamist ning võib seetõttu ohtu seada nii läbiotsimist teostavate ametnike julgeoleku, aga ka vangla julgeoleku üldisemalt. Valades erinevatesse taaradesse erinevaid aineid on kambris läbiotsimise teostamine oluliselt raskendatud, lisaks võib erinevate ainete segunemisel tekkida ohtlikke keemilisi reaktsioone. Läbiotsimisel kõikide ainete osas ekspertiisi teostamine ei ole ressursisäästlik. Vangla nõue, et tühjad pakendid tuleb kambrist eemaldada ning kinnipeetava poolt soetatud kaubad peavad olema kas originaalpakendis või kodukorra p 7.1.39 kohastes säilituskarpides, on proportsionaalne meede. Kaebaja on Viru Vanglas õigusaktidega, sh Viru Vangla kodukorra ja selle muudatustega tutvunud, mistõttu ei saanud vangla nõue jäätmete keelatuse kohta kambris tulla talle üllatusena. Põhjendatud ei ole rahalise nõude suurendamine seetõttu, et vabakasutusse saab kinnipeetav 30% isikuarvele laekuvatest summadest. Kogu summa jääb sellest olenemata kinnipeetava varaks.
4.Kaebaja esitas 15.02.2016.a Viru Vanglale avalduse, mille pealkirjaks on kaebus (tl 4-5). Kaebaja palus hüvitada talle asjade äravõtmisega tekitatud kahju, tagastades asjad või hüvitades nende väärtuse. Viru Vangla registreeris avalduse kahjunõudena ja tagastas selle 16.03.2016.a (tl 7). Vangla leidis, et asjade äravõtmine kaebajalt on jätkuv toiming, kaebajal
tuleb esmase õiguskaitsevahendina taotleda selle toimingu lõpetamist ja alles pärast selle taotluse lahendamist saab kaebaja taotleda kahju hüvitamist. Vangla jätkas kaebaja avalduse menetlemist toimingu lõpetamise taotlusena. 29.03.2016.a tegi vangla otsuse (tl 9), millega ta jättis kaebaja taotluse ära võetud esemete tagasisaamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas sellele otsusele vaide (tl 11) ning vangla jättis 04.05.2016.a vaide rahuldamata (tl 12-13). Kohus ei nõustunud 27.05.2016.a määruses vastustaja hinnanguga kaebaja 15.02.2016.a avaldusele. Kohtu hinnangul taotles kaebaja toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ja alternatiivselt varalise kahju hüvitamist rahas. Viru Vangla tagastas kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt. Kohus leidis, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja võttis kaebuse menetlusse. Vastustaja leidis vastuses kaebusele, et hüvitamiskaebus on võetud ebaõigesti kohtu menetlusse. Vastustaja jäi seisukohale, et kaebaja 15.02.2016.a avaldust vanglale tuli mõista toimingu, millega asjad võeti kaebajalt ära, lõpetamise nõudena. Avalduse tõlgendamine kahe alternatiivse kahju hüvitamise nõudena seaks kaebaja põhjendamatult halvemasse õiguspositsiooni, kuivõrd kahju hüvitamise nõue ei ole lubatav, kui kahju saab kõrvaldada muul viisil, sh toimingu lõpetamisega. Avalduse esitamise ajal olid kaebajalt ära võetud asjad säilinud, need hävitati 07.06.2016.a (tl 44-56). Seetõttu oli kahju hüvitamise taotluse tagastamine ning kaebaja pöördumise edasine menetlemine taotlusena õiguspärane. Kaebaja ei ole hüvitamisnõude osas nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Asjade tagastamise nõue ei ole olukorra muutumise tõttu enam lubatav ja kaebajal tuleks nõuet muuta.
5.Kaebaja esitas 01.06.2016.a kohtu juhiseid järgides kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 23, tõlge tl 27). Vastustaja leidis, et olenevalt otsuse punktis 4 välja toodud asjaoludest võib kaebus olla tähtaegne, alternatiivsel juhul on kaebetähtaja ennistamine kohane. Kohtu seisukoht Kaebaja nõue, menetluse osaline lõpetamine ja vastustaja vastuväite lahendamine
6.Kohus peab esmalt vajalikuks täpsustada nõuet, mida kohus praeguses asjas lahendab. Seda, milliseid nõudeid kaebaja sai esitada kohtueelses menetluses, reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). Kohus jääb selle juurde, et kaebaja esitas kohtueelses menetluses alternatiivselt õigusvastase toimingu tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 11 lg 1) ja varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8 lg 1) nõuded. Kohus jääb ka selle juurde, et asjade äravõtmist, mis on ühekordne käitumisakt, ei saa käsitleda jätkuva toiminguna ja seetõttu ei saa kaebaja nõuet tõlgendada toimingu lõpetamise nõudena (RVastS § 4). Kaebaja pidas õigusvastaseks just seda, et vaidlusalused asjad temalt 11.02.2016.a ära võeti.
7.Kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja tagastada talle läbiotsimisel ära võetud asjad või hüvitada nende maksumus (tl 15). Kaebuse täpsustuses (tl 27) avaldas kaebaja, et kuna temalt ära võetud asjad on hävitatud neid ei saa talle tagastada, siis tuleb kaebajal osta uued asjad vangla kauplusest ning kaebaja palub määrata talle hüvitisena selleks vajalik rahasumma. Halduskohtumenetluses lubatud nõudeid reguleerib halduskohtumenetluse seadustik (HKMS). Selle seaduse § 37 lg 2 p 4 ja 5 kohaselt võib kaebusega nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus) ja haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus) ning HKMS § 37 lg 3 alusel võib ühes kaebuses
esitada mitu nõuet, sh alternatiivset nõuet. Kaebaja esitas liitkaebuse, mis sisaldab hüvitamisja heastamisnõudeid. Mõlemad nõuded sisaldusid kohtueelses menetluses Viru Vanglale esitatud avalduses (tl 5).
8.Vastustaja esitas vastuväite kohtu tegevusele kaebaja kohtueelses menetluses esitatud avalduste tõlgendamisel ja sellest tulenevalt kohtueelse menetluse läbituks lugemisel (vt otsuse punkti 4). Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse asjade tagastamise nõudes. Hüvitamisnõude osas esitas kohus oma seisukohad eespool. Lisaks ei nõustu kohus sellega, et kaebaja sai kahju rahas hüvitamise taotluse esitada alles pärast asjade tagastamise taotluse lahendamist. Õige on see, et asjade tagastamine oleks välistanud kahju hüvitamise rahas, kuid puudub põhjus, miks ei oleks kaebaja võinud esitada neid nõudeid ühes taotluses. Kokkuvõttes jääb kohus oma seisukoha juurde, et vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt, kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast ja kaebus on õigesti menetlusse võetud.
9.Kaebuse täienduses loobus kaebaja asjade tagastamise nõudest, kuna asjad on hävitatud. Ka vastustaja kinnitas asjade hävitamist. Kohus võtab vastu kaebaja loobumise asjade tagastamise nõudest ja lõpetab selle nõude osas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja kohtule sama nõuet, s.o asjade tagastamise nõuet uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2). Kaebetähtaja ennistamine
10.Otsuse punktides 4 ja 6 toodu põhjal oleks kaebajal tulnud esitada hüvitamiskaebus kohtule 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotluse tagastamisest ehk hiljemalt 15.04.2016.a või 30 päeva jooksul kogu nõude, sh asjade tagastamise nõude lahendamisest ehk hiljemalt 28.04.2016.a. Kaebaja esitas kaebuse 09.05.2016.a. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist, kuna ta lasi selle mööda vastustaja süül.
11.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjuse all mõistetakse kohtupraktikas üldjuhul objektiivsed takistusi. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist, sh kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest.
12.Kohus leiab, et praeguses asjas esineb mõjuv subjektiivne põhjus, mis tõi kaasa kaebetähtaja ületamise kaebaja poolt. Nagu nähtub otsuse punktidest 4 ja 6, on kaebaja kohtueelses menetluses eitatud nõuete tõlgendamine keerukas ning vastustaja ja kohus ei ole selles osas ühel meelel. Seetõttu ei oleks mõistlik nõuda kaebajalt täielikku orienteerumist erinevates nõuetes ja nendega seotud kaebevõimalustes. Kaebaja avalduste menetlemine jätkus järjepidevalt kuni vaideotsuse tegemiseni 04.05.2016.a ning kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse ka vaides. Kaebaja pöördus kohtusse kohe pärast vaideotsuse saamist. Eeltoodud põhjustel ennistab kohus hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja. Kahju hüvitamise nõude lahendamine
13.Pooltel ei ole vaidlust selles, et 11.02.2016.a läbiotsimisel võeti kaebajalt ära esemed, mille nimetustes ei ole kaebaja ja vastustaja ühel meelel, kuid mida on mõistlikult võimalik omavahel ühildada:
kaebaja nimetus kaks pakki pesupulbrit 0,5 liitrit vedelseepi
50g musta teed 60g rohelist teed 30g teed karkade
2 pakki musta pipart
1 pakk maitseainet
2 purki habemeajamispalsami „Zilett“ ja „Arko“ jääkidega
Sanit
vastustaja nimetus Lenori pudel tundmatu valge puruga pumbaga pudel tundmatu rohelise vedelikuga Delma karp musta teelaadse puruga Delma karp rohelise tundmatu puruga punase kaanega tops musta teelaadse puruga kollase kaanega väike topsik halli tundmatu puruga kollase kaanega väike topsik kollase-oranži tundmatu puruga Puhas Loodus pudel tundmatu valge vedelikuga, topsik tundmatu valge piimja vedelikuga Fairy pudel tundmatu vedelikuga
14.Kaebaja väitel võeti temalt ära ka hambaharja kaitsekate ja põrandalapp, vastustajal selle kohta andmed puuduvad. Kohus selgitas 27.05.2016.a määruses kaebajale, et nende esemete äravõtmist temalt tuleb tõendada kaebajal. Kaebaja selle kohta tõendeid ei esitanud. Seega on kahju tekkimine nende esemete äravõtmisega tõendamata.
15.Vastustaja andmetel oli punktis 13.9 nimetatud puhastusvahend Sanit väljastatud kaebajale vangla poolt. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kui puhastusvahend Sanit ei kuulunud kaebajale, siis ei saanud talle selle äravõtmisega kahju tekkida.
16.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohtul tuleb seega hinnata, kas punktis 13.1 - 13.8 nimetatud esemete äravõtmine kaebajalt oli õigusvastane. Pooltel on vaidlus eelkõige selle üle, kas need esemed olid kaebajale keelatud.
17.Vastustaja põhjendab asjade äravõtmist sellega, et tegemist oli pakenditega, mis ilmselgelt ei sisaldanud algselt pakendis olnud aineid või mis ei olnud üldse märgistatud. Kohus nõustub sellega, et olukorras, kus pakendi sisu ja märgistus ei ühti või kus aine on märgistamata hoiunõus (pudel, purk, karp, tops), on tegemist kinnipeetava jaoks keelatud esemega. See tuleneb järgmistest Viru Vangla kodukorra sätetest: - punkt 7.1.1: kinnipeetavale on keelatud vanglateenistuse vahenduseta soetatud või vanglasse saabumisel mitte kaasas olnud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained ning sigaretid, - punkt 7.1.39: kinnipeetavale on keelatud kandekott, kohver, karp, kast, kann, plastalus vms asjade hoiustamiseks mõeldud ese. Erandina lubatud esemete hulgas on nimetatud kuni kaks läbipaistvat plastsäilituskarpi kogumahuga mitte rohkem kui 1 l; - punkt 8.1.6: kinnipeetaval on õigus hoida kambris kindlaksmääratud koguses hügieenitarbeid, sh 2 pudelit šampooni, 2 pudelit palsamit, 2 pudelit dušigeeli, 2 seepi, 2 habemeajamiskreemi või -geeli, 1 pudel nõudepesuvahendit, 1 pakk pesupulbrit; - punkt 10.1: kinnipeetav on kohustatud liigiti koguma enda valduses olevad või enda tekitatud paber- ja papijäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed ning andma need ettenähtud ajal kambrist välja. Pakendijäätmed peab kinnipeetav enne puhastama.
Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut või võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Kohtupraktikas on kinnipeetavatele esemete keelamise ühe põhjendusena aktsepteeritud seda, kui eseme läbiotsimine on võimatu või raskendatud ja ressursimahukas, kuna sel juhul võib nendest esemetest lähtuda oht vangla julgeolekule.
18.Kohus nõustub vastustaja kohtueelses menetluses esitatud põhjendustega (tl 9, 12-13), mille kohaselt on olukorras, kus aineid ei säilitata originaalpakendites, nende kontrollimine aeganõudev ja keerukas, kiire ja efektiivne läbiotsimine on takistatud ning ei ole mõeldav, et vangla peaks igakordselt kindlaks määrama, millised ained erinevates pakendites sisalduvad, sh teostama selleks ekspertiise. Kohus lisab, et tegemist võib olla isikutele või varale ohtlike või kinnipeetavale keelatud ainetega. See, et ohtlikud või keelatud ained võivad jääda avastamata, ohustab aga nii isikute kui vangla julgeolekut. Isegi kui tegemist on ainega, mis ei ole keelatud, tuleks vanglal kindlaks teha, kas see on soetatud vangla vahendusel. Ka see on oluliselt raskendatud, kui ained ei ole originaalpakendites. Kaebajalt ära võetud ained olid mitmesugustes tühjaks saanud pakendites, mille hoidmine kaebajale lubatud ei olnud. Vanglal ei saanud olla kindlat teadmist, milliste ainetega on tegemist. Puudus võimalus kontrollida, et tegemist on vangla vahendusel soetatud ainetega.
19.Kohtu hinnangul pidi kaebajale otsuse punktis 17 viidatud kodukorra sätetest olema arusaadav, et ainete hoidmine nii, nagu kaebaja seda tegi, ei ole lubatud. See tuleneb eriti kodukorra punktist 7.1.39, mille järgi kinnipeetavale on keelatud igasugused asjade hoiustamiseks mõeldud esemed, välja arvatud kuni kaks läbipaistvat plastsäilituskarpi, ning kodukorra punktist 10.1, mille järgi pakendijäätmed tuleb ära anda. Kaebajale ei saanud jääda arusaamatuks, et tühjaks saanud pakendeid võib käsitleda asjade hoiustamiseks mõeldud esemetena ning et tegemist ei ole läbipaistvate plastist säilituskarpidega. Samuti pidi kaebajale olema arusaadav, et tühjaks saanud pakendid tuleb jäätmetena ära anda. Praeguse kaebuse lahendamisel ei oma tähendust see, kui vangla on varem pidanud sarnaseid esemeid lubatavaks.
20.Kuna punktis 13.1 - 13.8 nimetaud esemete äravõtmine kaebajalt oli õiguspärane, siis ei saa kohus rahuldada nende esemete äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kokkuvõttes jätab kohus kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 13.10.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 25.10.2016.a. Pooled menetluskulude nimekirju või kuludokumente kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.