Haasoja OÜ kaebus AS Ühisteenused 07.02.2017 viivistasu otsuse nr 0218000267 tühistamiseks ja Tallinna Transpordiametilt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitise välja mõistmiseks summas 67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: Haasoja OÜ, esindajad Ahto Järvela ja Andero Haas Vastustaja osaotsusega lahendatava nõude osas: AS Ühisteenused, esindaja Paavo Paal
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 09.10.2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Haasoja OÜ kaebus nõudes ja tühistada õigusvastane AS Ühisteenused 07.02.2017 viivistasu otsus nr 0218000267.
2.Mõista AS-lt Ühisteenused Haasoja OÜ kasuks välja tühistamisnõudega seotud menetluskulud kokku summas 810,98 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. detsember 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.07.02.2017 kell 09:59 koostas AS Ühisteenused parkimiskontrolör viivistasu otsuse (edaspidi VTO) nr 0218000267, kuna sõiduki FORD registrinumber 951BJT parkimisel aadressil Tatari tn 64 oli parkimistasu maksmata (alus liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 ja lg 8).
2.Haasoja OÜ esitas VTO peale Tallinna Transpordiametile vaide. Tallinna Transpordiamet tagastas oma 28.02.2017 teatisega nr 5-4/17/141515 vaide.
3.08.03.2017 saabus Tallinna Halduskohtule Haasoja OÜ kaebus AS Ühisteenused 07.02.2017 viivistasu otsuse nr 0218000267 tühistamiseks, mille kohus võttis oma 08.03.2017 määrusega menetlusse.
4.20.06.2017 avaldas kaebaja soovi muuta kaebuse nõuet ja täiendada kaebust lisaks tühistamisnõudele ka kahju hüvitamise nõudega. Kohus leidis oma 12.07.2017 määrusega, et kaebaja taotlus on lubatav, millest tulenevalt jätkab kohus Haasoja OÜ kaebuse menetlust järgmistes nõuetes: 1) tühistada AS Ühisteenused 07.02.2017 viivistasu otsus nr 0218000267; 2) mõista AS-lt Ühisteenused välja hüvitis avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest summas 67 eurot. Sama määrusega määras kohus kindlaks kohtuistungi toimumise aja.
5.09.10.2017 toimunud kohtuistungil otsustas kohus nõustuda kaebuse nõude muutmisega selliselt, et kahjunõude vastustajaks on Tallinna Transpordiamet. Samuti otsustas kohus, arvestades menetluse seisu ja menetlusökonoomia põhimõtet, teha osaotsuse tühistamisnõude osas ja teha see teatavaks Tallinna Halduskohtu kantselei kaudu 06.11.2017. Kahju hüvitamise nõude osas määras kohus jätkata asja menetlemist kirjalikus menetluses ja teha seda põhisosas peale osaotsuse jõustumist.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada alljärgnevatel põhjustel:
6.1.Vastavalt LS § 188 lg 1 on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi. Kaebaja selgitab, et alustas sõiduki 951BJT M-parkimist 07.02.2017 kell 8:52. M-parkimine lõpetati kell 12:03. Seega on parkimistasu makstud ja puuduvad alused viivistasu nõudmiseks
(parkimistasu maksmata jätmine). Elisa Eesti AS 28.02.2017 õiendiga soovib kaebaja tõendada parkimistasu maksmist (tl 4).
6.2.Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et eksis mobiilse rakenduse abil parkimise eest tasumisel auto numbriga. Kaebaja leiab, et on üldteada, et Eestis sõidukile riiklikul registreerimisel antav ja sõiduki riiklikule registreerimismärgile kantav tähtede ja numbrite kombinatsioon koosneb kolmest numbrist ja kolmest tähest. Kaebaja möönab, et ta sisestas lisaks auto numbrile ka parkimistrooni T15. Kaebaja on seisukohal, et parkimiskontrolöril oli võimalik tuvastada sõiduki 951BJT parkimise eest tasumist, kuna viivistasu vormistamise juures olid auto parkinud isik ja kaasreisijad R. L. ja A. .P. Kaebaja näitas kontrolörile mobiiltelefonile saabunud parkimise alustamise kinnitust. Nii tegi kaebaja kõik endast oleneva, et võimaldab kontrollida parkimistasu tasumist. Kontrolör vastas, et teda see ei puuduta ja kõik küsimused ja vaided tuleb esitada mitte talle.
6.3.HMS § 6 näeb seaduse üldpõhimõttena ette uurimispõhimõtte, mis seisneb haldusorgani kohustuse asja aktiivselt uurida ja täiendavaid tõendeid koguda.
6.4.Kaebaja nõustub, et parkimist alustavas SMS-sõnumis ei olnud auto numbrimärgile lisatud mitte parkimistsooni number, vaid eksiti kohaliku omavalitsuse parkimisaladel võimaliku tasuta parkimisaja kasutamisel. Parkimise alustamisel SMS-sõnumiga tuleb parkimistsooni nimele lisada vastav tasuta aega tähistav number. Nendes parkimistoonides algab tasuarvestusele vastav aeg hiljem. Kaebaja sisestas kasutamaks Tallinna tsoonis Kesklinn võimalikku tasuta esimest 15 minutit SMS-sõnumisse ekslikult „951BJT_KESKLINN15„ asemel „951BJT15_KESKLINN“. Kaebaja ei nõustu väitega, et sellise eksimuse korral ei ole võimalik tuvastada sõidukit, mille eest parkimist alustati. Kui vastustaja oleks rakendanud piisavalt uurimisprintsiipi, siis oleks olnud võimalik tuvastada parkimistasu maksmine konkreetse sõiduki eest.
6.5.Kaebaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et analoogses asjas tühistas Tallinna Transpordiamet esitatud vaide tagajärjel päev hiljem tehtud analoogse viivistasuotsuse. Kaebaja rõhutab, et uurimiskohustust tuleb vaide saajal täita sõltumata sellest, kas kaebaja esitas tõendid või mitte. Oluline on kaebaja arvates siinjuures asjaolul, et need tõendid (parkimistasu tasumise kohta) olid olemas ja neid oli võimalik kontrollida ka linnal endal, mistõttu ei oleks tohtinud kaebaja poolt vastavate tõendite esitamata jätmine omada määravat tähendust vaideotsuse tegemisel.
6.6.Kaebaja leiab, et arvestades eeltoodut ei ole viivistasu määramine õiguspärane, kuna puudub viivistasu määramise materiaalne eeldus, parkimistasu mittemaksmine. Sõiduki eest oli parkimistasu makstud ja vastustajale oli see teave enne viivistasu otsuse tegemist esitatud.
6.8.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale 1295,63 eurot (tl 6-8;66-70 ja tl 75-77).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7.Vastustaja AS Ühisteenused leiab, et esitatud kaebus viivistasu otsuse tühistamise nõudes ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.1.Vastustaja leiab, et vaidlust ei ole, et kaebaja eksis mobiilse rakenduse abil parkimise eest tasumisel auto numbriga, sisestades sõiduki numbrimärgi 951BJT asemel numbrimärgi 951BJT15, mille tulemusena mobiilside operaator alustas parkimistasu arvestamist numbrimärgiga 951BJT15 sõiduki eest ning parkimiskontrolöril ei olnud võimalik tuvastada
sõiduki 951BJT parkimise eest tasumist (mobiilside operaatori Elisa poolt parkimistasu arvestamine numbrimärgiga 951BJT15 sõiduki eest nähtub kaebaja enda poolt esitatud õiendist). Arvestades kaebaja enda eksimust, oleks kaebaja võinud lihtsustatud korras lahendada viivistasu otsuse tühistamise küsimuse Tallinna Transpordiametis, kuid kaebaja jättis viivistasu otsuse vaidemenetluses Tallinn Transpordiametile esitamata mobiilside operaatori väljavõtte parkimistasu tasumise kohta, mille tulemusena anti Tallinna Transpordiameti poolt kaebajale vastava puuduse kõrvaldamiseks aega kuni 20.02.2017. Kuna kaebaja nimetatud tähtajaks puudust ei kõrvaldanud, tagastati Tallinna Transpordiameti poolt vaie.
7.2.Vastustaja märgib, et tema ametniku poolt kontrolliti sõiduki 951BJT parkimistasu tasumist 07.02.2017 kell 09:59 (vastav Telia mobiilse parkimise programmi väljavõte on lisatud vastusele) ning saadi vastuseks, et sõiduk ei pargi (st, et parkimistasu tasumist ei toimu). Vastustaja hinnangul esines viivistasu otsuse tegemiseks faktiline ja õiguslik alus. Antud juhul edastas kaebaja ebaõige sisuga sõnumi, millest tingituna mobiilside operaator alustas parkimistasu arvestamist teise numbrimärgiga sõiduki eest ning parkimiskontrolöril ei olnud võimalik tuvastada sõiduki 951BJT parkimise eest tasumist. Kohtupraktikas (sh. haldusasjas 315-3102) on asutud seisukohale, et sõidukijuhil ei ole mitte ainult parkimistasu tasumise kohustus, vaid ka hoolsuskohustus andmete esitamisel, mis võimaldab kontrollida parkimistasu tasumist. Samuti on Riigikohus (lahendites nr 3-4-1-4-01, 3-4-1-14-04) leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline rikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras. Taoline lihtsustatud menetlus paneb parkijale kohustuse olla parkimiskorda järgides hoolas, tehes parkimiskontrolörile võimalikuks tuvastada kohapeal, kas pargitava sõiduki eest on parkimistasu tasutud. Parkimistasu tasumise kontrollimisel ei ole parkimiskontrolöril kohustust selgitada välja asjaolusid, mis ei ole kontrollimise hetkel objektiivselt või mõistlikult võimalik.
7.3.Parkimisjärelevalve ametniku ülesandeks on kontrollida kas sõiduki registreerimismärgil oleva numbri ja tähe kombinatsioonile vastavalt on parkimise eest tasutud või mitte. Selleks saadab parkimisjärelevalve ametnik sõiduki registreerimismärgil oleva numbri ja tähe kombinatsiooni osas päringu mobiilse parkimise andmebaasi ning saab vastuse kas sõiduki registreerimismärgil oleva numbri ja tähe kombinatsioonile vastavalt on parkimise eest tasutud või mitte. Käesoleval juhul saadeti parkimisjärelevalve ametniku poolt päring sõiduki registreerimismärgi 951BJT osas ning saadi vastuseks, et parkimise eest ei olnud tasutud. Parkimistasu tasumist kontrollival parkimisjärelevalve ametnikul puudub õigus lahendada olukordi (sh. lõpetada alustatud parkimisjärelevalve menetlust või tühistada viivistasu otsust), kus on eksitud parkimise eest tasumisel sõiduki registreerimismärgiga. Selliste eksimuste lahendamiseks on üheks lihtsamaks võimaluseks pöörduda sõiduki vastutaval kasutajal või omanikul liiklusseaduse alusel vaidega kohaliku omavalituse poole. Lisaks ei nähtu parkimistasu kontrollimise ja viivistasu otsuse koostamise ajal sõidukist tehtud fotodelt (lisatud vastusele), et sõiduki juures oleks viibinud kaebuse esitaja poolt osundatud isikud.
7.4.Vastutaja märgib, et ei saa nõustuda kaebaja 05.05.2017 selgitusega, mille kohaselt: a) ei eksitud registreerimismärgi sisestamisega, vaid sisestati lisaks autonumbrile parkimistsoon T15. Parkimistsooni T15 linna avalikus tasulises parkimisalas ei ole olemas. Kaebaja enda poolt kohtule esitatud mobiilioperaatori Elisa õiendist nähtub, et parkimise eest tasumisel lisati registreerimismärgi (915BJT) lõppu 15, millest tulenevalt eksiti registreerimismärgiga ning
sellisest eksimust tulenevalt puudus parkimisjärelevalve ametnikul võimalus tuvastada registreerimismärgiga 951BJT sõiduki parkimise eest tasumist. b) mobiilioperaatori väljavõtte puudumist vaidel ei saa lugeda vaide puuduseks maksukorralduse seaduse kohaselt. Käesoleval juhul kaebaja ise eksis parkimistasu tasumisel sõiduki registreerimismärgiga ning sellest tulenevalt oli kaebuse esitaja kohustuseks vaide esitamisel tõendada vaides märgitud asjaolusid, mille põhjal kaebaja soovis viivistasu otsuse tühistamist. Kui mobiilioperaatorilt ei olnud võimalik 10 kalendripäeva jooksul M-parkimise väljavõtet saada, oleks kaebajal olnud võimalik sellest Tarnspordiametit teavitada ning anda Tallinna Transpordiametile teada, milline võiks olla vastava tõendi eeldatav esitamise aeg. Selliselt käitudes ei oleks pidanud Tallinna Transpordiamet vaiet 28.02.2017 otsusega tagastama (kaebaja poolt kohtule esitatud mobiilioperaatori õiend M-parkimise osas on samuti koostatud 28.02.2017). Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.5.Vastustaja vaidleb vastu kaebaja poolt esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlusele ja palub halduskohtul see rahuldamata jätta. Vastustaja on seisukohal, et kogu kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele, mistõttu ei saa kuuluda rahuldamisele ka kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Vastustaja on seisukohal, et käesoleva haldusasja asjaolusid arvestades tuleb asuda seisukohale, et kaebaja on olulises osas põhjustanud ise kohtuskäimise ning seetõttu ei kuulu tema kasuks väljamõistmisele menetluskulud isegi kaebuse rahuldamise korral. Vastustaja leiab, et käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja pöördus vaidlustatud viivistasu otsuse osas kõigepealt vaide korras Tallinna linna pädeva ametiasutuse poole. Vastustaja toob välja, et kaebaja vaie jäi aga läbi vaatamata, sest kaebaja ei esitanud tähtaegselt vaideorgani poolt palutud dokumente. Oleme seisukohal, et nendel asjaoludel tuleb kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Vastustaja on täiendavalt seisukohal, et kaebaja on põhjustanud käesoleva halduskohtumenetluse sellega, et ei taganud tema poolt kasutatava mootorsõiduki numbri sisestamist eeskirjade kohaselt – kui number oleks sisestatud korrektselt, ei oleks viivistasu määratud ning käesolevat vaidlust ei oleks kunagi olnud. Seega, ka juba nendel asjaoludel eraldiseisvalt tuleb jätta kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata, sest kaebaja on ise oma käitumisega põhjustanud käesoleva vaidluse. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt esitatud õigusabikulude väljamõistmise taotlusest ilmneb kogu kaebuse absurdsus. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja mootorsõidukit pargiti kaks korda Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal selliselt, et selle eest prooviti tasuda vigaselt mootorsõiduki numbrimärki sisestades. Puudub vaidlus selle üle, et kaebaja (kes on äriettevõtja) tegevuses toimus viga, mille esinemise tõttu määrati kaebajale rahaline kohustus. See rahaline kohustus on oma toime olemuselt võrrelda näiteks leppetrahviga võlaõigusliku lepingu alusel. Viivistasu suurus oli 31 eurot. Kaebaja ei saa praegu ega ei saanud ka kaebust halduskohtu menetlusse esitades olla kindel, et tema kaebus on edukas. Ometigi on kaebaja kulutanud ligikaudu poolteist tuhat eurot selleks, et vabaneda kohustusest, mille suurus on 31 eurot. Vastustaja on seisukohal, et sellistel asjaoludel (kaebaja enda käitumine, mis tingis viivistasu määramise) ja arvestades viivistasu suurust, ei saa lugeda kaebaja taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks põhjendatuks, kuivõrd õigusabikuludena taotletakse ebaproportsionaalselt liiga suure summa väljamõistmist. Nendel asjaoludel tuleb kaebaja taotlus jätta rahuldamata.
Täiendavalt, käesolevas menetluses on esitatud kaks nõuet, milles ainult ühe osas on vastustajaks AS Ühisteenused. Kaebaja taotluses ei ole eraldi ära näidatud, milline osa õigusabikuludest on kantud ühe, milline osa teise nõudega. Ka see asjaolu ei võimalda vastustaja arvates kaebaja taotlust rahuldada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus viivistasu otsuse tühistamise nõudes tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
9.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud:
9.1.Vaidlustatud VTO kohaselt pargiti sõiduk FORD registrinumber 951BJT aadressil Tatari tn 64 07.02.2017 kell 09:59 parkimistasu maksmata (tl 3). Poolte vahel puudub vaidlus sõiduki reg.märk 951BJT parkimiskoha üle VTO määramise ajal.
9.2.Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud tõendatud ja ei ole ka sisulist vaidlust selles, et parkimissõnumis oli ekslikult märgitud sõiduki numbrimärgina 951BJT15 ja on parkimistasu on ekslikult märgitud numbrimärgiga sõiduki eest tasutud Kesklinna tsooni järgi kokku summas 4,78 eurot. Parkimine on alustatud 07.02.2017 kell 08:52 ja lõpetatud 12:03 (tl 4 ja 17-18). Kohus loeb tõendatuks ja sisulist vaidlust ei ole selles, et nimetatud parkimistasu laekus Tallinna linnale parkimistasuna. Samuti peab kohus usutavaks, et parkimissõnumis oli soovitud esitada pargitud sõiduki registreerimisnumbrina 951BJT ja sellele oli lisatud 15, mis sõnumi saatja arvates pidi väljendama tasuvaba parkimisperioodi pikkust.
9.3.Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega (kohtuistungi helisalvestis) on tõendamist leidnud, et R. L., nähes sõiduki ümber kontrolöri kõndimist naases sõiduki juurde ja teavitas kontrolöri, et sõiduk on parkima pandud ja näitas kontrolörile mobiilioperaatori poolt saadetud sõnumit (tl 17-18), mille kohaselt parkimist oli alustatud. Kohus peab kohtuistungil antud tunnistajate ütlustele tuginedes usutavaks, et R. L. läks tagasi auto juurde ja vestles parkimiskontrolöriga. Vastupidist tõendavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohus ei näe põhjust kahelda tunnistaja R. L. ütlustes, et ta ka näitas parkimiskontrolörile tasumist kinnitavat sõnumit, sest tema vastupidine käitumine (sõnumi mittenäitamine) oleks tulenevalt olukorrast äärmiselt väheusutav. Eriti olukorras, kust on näha, et see sõnum oli tal olemas enne viivistasuotsuse tegemist. Vaidlust ei ole ka selles, et kontrolör ei arvestanud talle näidatud sõnumiga ning vormistas seejärel vaatamata tunnistaja poolt talle näidatud sõnumile viivistasuotsuse. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et kuivõrd sõidukist tehtud piltidelt isikuid ei nähtu, siis ei ole usutav, et kontrolörile üldse sõnumit näidati. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on usutavalt tõendamist leidnud, et seda tehti. Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Piltidelt ei nähtu isikuid seetõttu, et vestlus tunnistaja R. L. ja kontrolöri vahel toimus enne viivistasuotsuse vormistamist ja piltide tegemist ja R. L. lahkus enne neid toiminguid sõiduki juurest. Viivistasuotsus on koostatud 09:59 ja pildid on tehtud sõidukist 10:00 ja 10:01. Tunnistaja ütluste kohaselt naases R. L. peale sõnumi näitamist ja omapoolsete selgituste andmist tööle ja parkimiskontrolör jäi viivistasuotsust vormistama.
10.Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas situatsioonis, kus parkimise alustamise sõnumisse on sisestatud sõiduki number ja sellele järgi ekslikult koheselt ilma tühikuta tasuta
15 minuti parkimise aeg ning vastavat sõnumit on parkimiskontrolörile näidatud, oli õiguspärane viivistasu otsuse koostamine või mitte. Kohus leiab kaebajaga nõustudes, et kuivõrd sisuliselt ei olnud eksitud sõiduki numbriga, vaid 15 min tasuta parkimise kasutamise lisamisega (ilma tühikuta) sõiduki numbrile, siis oli vastustajal tegelikult võimalik tuvastada sõiduki eest parkimistasu maksmine. Mis puudutab vastustaja väidet, et vastustaja ei pidanud ega saanud järgida uurimispõhimõtet viivistasu otsuse tegemisel, siis antud olukorras ei ole see väide kohtu arvates põhjendatud. Olukorras, kus haldusorganile on teatavaks tehtud asjaolud, mis võimaldavad kontrollida otsuse aluseks olevaid andmeid kohapeal, tuleb haldusorganil järgida HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtet ja ka hea halduse põhimõtet ning tuvastada, kas viivistasu otsuse tegemiseks esineb alus või mitte. Kohus toob välja, et Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus) § 5 lg 1 p 6 sätestab, et parkimistasu maksmist ja parkimisõigust tõendab mobiilside- või parkimisoperaatori kinnitus mootorsõiduki parkimise kohta parkimistsoonis. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõike 1 punktides 3-6 nimetatud parkimistasu maksmist tõendavad dokumendid on elektroonilised. Seega tuli vastustajal viivistasu otsuse tegemisel arvestada lähtudes eeltoodud regulatsioonist tulenevalt talle teatavaks tehtud mobiilsideoperaatori kinnitusega mootorsõiduki parkimise kohta parkimistsoonis. Kohus nõustub siinkohal kaebajaga, et üldteada on asjaolu, et Eestis registreeritud sõidukite numbrimärk koosneb üldjuhul kolmest numbrist ja kolmest tähest. Kohus leiab, et vastustaja nimel tegutsenud parkimiskontrolör pidi talle tutvumiseks esitatud elektroonilisest sõnumist aru saama, et pargitud on just nimelt sõiduk numbrimärgiga 951BJT ja selle eest on parkimistasu makstud ning viivistasu otsuse koostamiseks liiklusseaduses ega Määruse nr 30 § 13 lg 1 sätestatud alust (parkimistasu on maksmata) ei esine. Kohus leiab, et sellisele järeldusele oleks, arvestades pargitud auto olemasolu, autojuhi selgitusi ja tema poolt parkimiskontrolörile näidatud sõnumit, suutnud tulla iga terve mõistusega inimene. Kohtu sellist järeldust tõendab muuseas sama kaebaja vastu kuupäev hiljem tehtud analoogses olukorras tehtud trahviotsuse tühistamine vaidemenetluses. Kohus märgib, et isegi juhul, kui parkimiskontrolöril oleks tekkinud eeltoodu alusel ainult kahtlus, kas tegemist on ikka sama numbrimärgiga autoga, ei oleks ta tohtinuid ilma uurimiskohustust täitmata ja asjaolusid selgitamata haldusakti anda. Kohus märgib, et vastustaja viitab küll õigesti Riigikohtu otsustele nr 3-4-1-4-01 (sisuliselt oluline otsus) ja 3-4-1-14-04 (milles on viidatud sisuliselt eelmainitud otsusele) ja märgib, et nendes on leitud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline rikkumine ja selle menetlemine toimub lihtsustatud korras. Kohus ei nõustu aga vastustaja seisukohaga, et Riigikohus oleks nendes otsustes sätestanud, et juhul, kui viivistasu otsuse tegemise ajal saavad seda koostavale haldusorganile teatavaks asjaolud, millest nähtub, et parkimise eest on tegelikult või suure tõenäosusega tasutud (kasutatud tasumiseks ettenähtud maksekanalit), oleks haldusorganil ilma uurimispõhimõtet kasutamata ja asjaolusid välja selgitamata õigus viivistasu otsus teha. Kohus märgib, et otsuses nr 3-4-1-4-01 märkis Riigikohus just eraldi, et „Trahvinõude menetluse puhul puudub isikul harilikult võimalus (kohtu allakriipsutus) enne karistusotsuse tegemist anda selgitusi ja esitada vastuväiteid.“. Kohus peab oluliseks rõhutada siinkohal, et selles Riigikohtus menetletud asjas käsitleti olukorda, kus trahviotsus (täna viivistasuotsus) tehti ilma isiku juuresolekuta ja ta ei saanud seetõttu oma õigusi kaitsta trahviotsuse tegemise ajal.
Nimetatud otsuses ei ole aga sätestatud, et isegi juhul, kui parkimistrahvi tegemise ajal annab puudutatud isik seletusi ja sisuliselt esitab tõendid, mis tehtava viivistasuotsuse õiguspärasuse ilmselgelt kahtluse alla seavad, ei tule parkimiskontrolöril neid arvestada. Käesoleval juhul oligi tekkinud selline erandlik olukord viivistasu haldusmenetluses - puudutatud isik selgitas ning tõendas parkimiskontrolli teostanud ametiisikule, et ta on parkimise eest tasunud. Parkimiskontrolöril oli võimalik selles veenduda ja vajaduse korral oleks ta saanud uurimiskohustust täites ka täiendavalt veenduda, et sõiduki parkimise eest on tasuma asutud. Asjaolu, et ta seda ei teinud, on ilmselge uurimiskohustuse rikkumine ja annab aluse tehtud haldusakti tühistamiseks. Kohus märgib, et halduse siseaktina ei puutu siinkohal asjasse ka parkimiskontrolöri ametijuhend, sest sellega ei saa ära muuta üldist haldusorgani uurimiskohustust. Juhul, kui selline haldusesisene akt on seadusega vastuolus, tuleb rakendada seadust. Kohus toob välja, et õige on küll vastustaja poolt märgitu, et kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et juhil ei ole mitte ainult parkimistasu maksmise kohustus, vaid ka hoolsuskohustus parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide teatavaks tegemisel. Samas ei vabasta vastav isikupoolne hoolsuskohustus vastustajat omapoolsest uurimiskohustusest ja hea halduse põhimõtte järgmise kohustusest olukorras, kus teda on teavitatud parkimistasu maksmisest ja selle kohta on ka usutavad ja tavamõistusele arusaadavad tõendid esitatud. Vastustaja ametiisik ei saa sellises olukorras viia haldusmenetlust läbi üksnes formaalselt, vaid peab esitatud tõendite ja seadusest tuleneva uurimiskohustuse alusel enne haldusotsustuse tegemist sellisel juhul kõigepealt selgitama välja asjaga seotud asjaolud.
11.Seoses viivistasu otsusele esitatud vaidega peab kohus vajalikuks märkida kõigepealt asjaolu, et viivistasu otsuse osas ei ole seaduses ettenähtud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust. See tähendab, et isegi juhul, kui vaie esitatakse, ei takista see kaebajal esitamast selle sisuliselt lahendamata jätmise korral kaebust kohtule. Õiguskaitsevahendite valik, niikaua, kui see vastab seaduse nõuetele, on isiku enda vaba valik ja haldusorgan ei saa seda kaebajale ette heita. Isik ei pea end haldusorgani õigusvastase tegevuse vastu kaitsma haldusorgani arvates kõige odavamal viisil. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja õigusi ei kahjusta käesoleval juhul tegelikult mitte kaebemenetlus, vaid viivistasuotsus. Kohus märgib, et loomulikult oleks küll kaebaja poolt olnud korrektne vastata tähtaegselt Tallinna Transpordiameti 10.02.2017 kirjale ja esitada seisukoht selles toodud nõude osas esitada mobiilsideoperaatori väljavõtte parkimistasu tasumise kohta. Samas leiab kohus, et kaebaja juhib muuhulgas õigesti tähelepanu asjaolule, et vaide tagastamise otsuses 28.02.2017 viitab Tallinna Transpordiamet selle punktis 2 puudusena, mis kõrvaldamata on, esindusõiguse tõendamata jätmist. Samas sellist nõuet 10.02.2017 kirjas ei olnud. Seega oli vaide menetlemisel tegemist mõlemapoolsete vigadega. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vaidemenetluses toimunu omab tähtsust kaebaja poolt esitatud kahjunõude lahendamisel, mida kohus teeb vajadusel pärast käesoleva osaotsuse jõustumist.
12.Arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega ning lähtudes viidatud õiguslikust regulatsioonist ja õiguse üldpõhimõtetest on vaidlustatud viivistasu määramine põhjendamatu ja õigusvastane. Kohus tühistab vaidlustatud AS Ühisteenused 07.02.2017 viivistasu otsuse nr 0218000267.
13.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus VTO tühistamisnõudes vastustaja AS Ühisteenused kahjuks.
HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Kaebaja on kandnud kaebuse menetlemisega järgmisi menetluskulusid: 1) Riigilõiv 15 eurot; 2) 07.03.2017 arve nr 27 summas 192 eurot (maksekorraldus tl 8); 3) 08.10.2017 arve nr 42 – kohtu 08.03.2017 määrusele vastamine 30.03.2017 1 h summas 83,33; vastustaja 10.04.2017 seisukohale vastuse koostamine (05.05.2017) 2h summas 166,66 eurot; kaebuse täiendamine 20.06.2017 seoses täitemenetluse kuludega 83,33 eurot; vastustaja 05.07.2017 vastusele arvamuse koostamine 11.09.2017 3h 249,99 eurot; 09.10.2017 istungiks ettevalmistamine 2h 166,66 eurot; (maksekorraldus tl 70) 4) Arve nr 43 summas 199,99 eurot tl 77 kohtuistungiga seotud kulu (maksekorraldust ei ole esitatud); 5) tunnistajatasu 204 eurot (vastavalt halduskohtu 12.07.2017 määrusele, maksekorraldus tl 59). Kohus leiab, et tühistamisnõudega seotud kuludest on põhjendatud järgmised kulud: riigilõiv, arve nr 27 summas 192 eurot (sh käibemaks). Arvest nr 42 on põhjendatud: 05.05.2017 esitatud seisukohad 2 h so 166,66 eurot, 11.09.2017 menetlusdokumendist on tühistamisnõudega seotud menetluskulud 1 tunni ulatuses so 83,33 eurot (ülejäänud osas räägib kaebaja vaidemenetlusest, mis ei puutu tühistamisnõudesse, ja hüvitamisnõudest) ja kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tunni ulatuses so 83,33 eurot so kokku 333,32, millele lisandub käibemaks 20% 66,66 eurot, mis teeb kokku 399,98 eurot. Põhjendamatu on arvest nr 42 30.03.2017 vastuse koostamiseks kulutatud aeg 1 h summas 83,33, kuna kohtule teatamiseks, et pooled ei saavutanud kompromissi ei kulu tund aega. Muus osas on arve nr 42 seotud hüvitamisnõudega. Põhjendatud on tunnistajatasude ettemaksmisega seotud menetluskulu kokku summas 204 eurot. Põhjendatud on ka kohtuistungiga seotud menetluskulud summas 199,99 eurot, kuid seda ei ole võimalik välja mõista, kuivõrd arve tasumist tõendavat dokumenti ei ole kohtule määratud tähtajaks esitatud (HKMS § 109 lg 1). Nimetatud arvetes ja eelpool välja toodud kajastatud töö sisu on esindaja kulu, mis on kohtu hinnangul seotud käesoleva vaidlusega ning töö maht on vastavuses sellele kulutatud ajaga. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kuivõrd kaebaja ise oma tegevusega põhjustas kohtumenetluse (sh lõppes vaidemenetlus vaide tagastamisega) ning et kuivõrd menetluskulude nõue on ebaproportsionaalselt suur võrreldes vaidlustatud viivistasu suurusega, siis ei ole menetluskulude väljamõistmine võimalik ega põhjendatud. Kohus selgitab, et selliseid piiranguid HKMS menetluskulude väljamõistmisele ette ei näe. Mis puudutab tühistamisnõude ja hüvitamisnõude eristamist, siis kohus võttis vastavalt eelpool märgitule antud asjaolu arvesse. Eeltoodust tulenevalt tuleb AS-lt Ühisteenused kaebaja kasuks välja mõista tühistamisnõudega seotud menetluskulud kokku summas 810,98 eurot.
KOHTU SELGITUSED EDASISE MENETLUSE OSAS
14.Kohus selgitab, et teeb edasised menetlustoimingud käesolevas asjas pärast käesoleva osaotsuse jõustumist – so küsib Tallinna Transpordiametilt vastuse kaebusele seoses hüvitamisnõudega ja määrab asja lahendamise viisi ning kohtuotsuse kuulutamise aja.
Siinkohal selgitab kohus, et peab hüvitamiskaebust seoses täitemenetluse kuludega perspektiivituks, kuivõrd täitekulud on põhjustatud kaebaja enda tegevusetusest, mitte aga Tallinna Transpordiameti õigusvastasest tegevusest. Kohus selgitab siinkohal, et haldusakti vaidlustamine ei peata vaidlustatud haldusakti kehtivust. Haldusakt on kehtiv kuni selle kehtetuks tunnistamiseni/tühistamiseni. Seega tuli kaebajal haldusakti täita, mida kaebaja aga ei teinud. Kaebaja ei palunud ka kohtult oma õiguste kaitseks esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse/täitmise peatamist. Kuivõrd kaebaja haldusakti selles määratud tähajaks ei täitnud, siis oli õiguspärane haldusakti täitmiseks edastamine kohtutäiturile. See omakorda välistab sisuliselt kaebajale tema poolt väidetud kahju hüvitamise (vt RVastS § 7 lg 1). Kui kaebaja ei soovi eeltoodu analüüsimise tagajärjel menetluse jätkamist hüvitamisnõudes, siis on tal võimalik kaebusest loobuda (vt HKMS § 27 lg 2 p 2 ja § 153 lg 1). HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 sätestavad, et kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise, lõpetab kohus menetluse määrusega. HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud (hetke seisuga ei saa Tallinna Transpordiametil veel menetluskulusid tekkinud olla). Menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja pöörduda sama nõude ja alusega halduskohtusse (HKMS § 43). /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.