Valdek Lubja (Lubja) kaebus Tartu Vangla kodukorra p 2.3 ja Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks
Resolutsioon
1.Tagastada Valdek Lubja kaebus.
2.Jätta Valdek Lubja taotlus halduskohtumenetluses riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Edastada Valdek Lubja taotlus haldusmenetluses riigi kulul õigusabi saamiseks lahendamiseks Tartu Maakohtule.
4.Tagastada osaliselt kaebusele lisatud materjalid.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Tartu Halduskohtusse saabus 23. oktoobril 2017 Tartu Vangla kinnipeetava Valdek Lubja kaebus, milles kaebaja taotleb, et kohus tühistaks vangla ja kõik suitsetamise keelamisega seonduvad seadused ja määrused ning looks võimaluse, et kaebaja saaks suitsetada. Kaebaja selgitab, et on kauaaegne suitsetaja ning suitsetamise keeluga rikutakse tema õigusi tarbida tubakatooteid. Koos kaebusega esitas V. Lubja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 24. oktoobri 2017. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.Kaebaja esitas 26. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et soovib vaidlustada vangla kodukorra p 2.3. Ühtlasi rõhutas kaebaja, et kohus võtaks menetluse käigus seisukoha ka seoses sellega, et vanglas võeti müügilt ära tubakatooted. Seejuures palus kaebaja, et kohus teeks ise esitatud materjalide hulgast valiku, millised dokumendid on vajalikud asja menetlemiseks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Esmalt võtab kohus seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (II).
I
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kaebusest ja puuduste kõrvaldamise avaldusest ning asjaolust, et kohus kohustas 24. oktoobri 2017. a määrusega kaebajat selgitama, milliste nõuete menetlemist ta soovib, mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 2.3, millega kehtestati suitsetamise keeld, tühistamiseks. Kuna kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses palunud, et kohus võtaks menetluse käigus seisukoha ka seoses asjaoluga, et vangla poest võeti müügilt ära tubakatooted, ning Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49 tunnistati kehtetuks Tartu Vangla kodukorra p 16.9.18, mis andis suitsetavale kinnipeetavale õiguse osta kauplusest sigarette, tõlgendab kohus, et kaebaja vaidlustab lisaks Tartu Vangla kodukorra p-le 2.3 ka Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49.
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 11. mail 2017 vanglale vaide Tartu Vangla käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks (registreeritud nr 1-11/127-1 all), mille Tartu Vangla tagastas 23. mai 2017. a otsusega nr 1-11/127-2. Kaebuse esitamine Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamiseks on lubatav vaid juhul, kui vaie on tagastatud ebaõigesti, mistõttu kontrollib kohus, kas Tartu Vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt.
9.Tartu Vangla tagastas V. Lubja vaide Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamise nõudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna V. Lubjal puudus õigus vaiet esitada. Vangla selgitas kaebajale, et arvestades, et HMS § 61 lg 1 esimese lause kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist, ning kuna Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkiri nr 1-1/49 hakkab kehtima alles 1. oktoobril 2017, siis ei saa selles sätestatu V. Lubja õigusi vaide esitamise hetkel rikkuda, samuti ei ole võimalik taotleda veel mittekehtiva haldusakti kehtetuks tunnistamist.
10.Kohus leiab, et Tartu Vangla järeldus kaebaja vaideõiguse puudumise kohta on õiguspärane ning kaebajal puudus HMS § 71 lg 1 mõttes õigus vaiet esitada. Eelnimetatut on tunnistanud ka kaebaja Tartu Vanglale 25. mail 2017 esitatud märgukirjas nr 2-3/1414-1. Kuna vangla territooriumil suitsetamise keeld ja võimaluse puudumine osta vangla poest sigarette hakkas kehtima alates 1. oktoobrist 2017, ei olnud vaide esitamise hetkel Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49 Tartu Vangla kodukorda sisse viidud muudatused kaebajale mõju veel avaldanud ning seega pöördus kaebaja vangla poole ennatlikult.
11.Kuna kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt, ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks lisaks 11. mai 2017. a vaidele esitanud vanglale uusi vaideid kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kaebus ei ole menetletav. Kohus märgib, et samuti ei ilmne kohtule esitatud kaebusest, et ka kaebaja ise oleks kohtueelset menetlust läbituks pidanud.
12.Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei oleks lubatav ka kohtule kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Samuti ei oleks lubatav ka üksnes suitsetamiskeelu või poest sigarettide ostmise võimatuse õigusvastasuse tuvastamise nõue, mille esitamiseks ei oleks vajalik kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS §-le 11. Nimelt on õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise õigus kaebajal üksnes siis, kui tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks on praegusel juhul tõhusam õiguskaitsevahend olemas – selleks on kodukorra p 2.3 ja Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 tühistamise nõue või vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määruse nr 3-17-749 p-s 12 toodud selgitustele kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kuivõrd tuvastamis- ega kohustamisnõude esitamine ei vii kaebajat hetkel eesmärgile, puudub kohtu hinnangul vajadus jätta kaebus selle nõude täpsustamiseks veelkord käiguta.
13.Samuti selgitab kohus, et käesoleval hetkel, mil Tartu Vangla kodukorra muudatused on kaebajale hakanud mõju avaldama, on kaebajal õigus vangla kaudu Justiitsministeeriumile vastav vaie esitada. Kaebajal tekib kohtusse pöördumise õigus juhul, kui Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud (VangS § 11 lg 5).
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Lubja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kaebaja on kaebusele lisanud muuhulgas järgmised tõendid: 1) märgukiri (registreeritud 23. mail 2017 nr 2-3/1363-1 all), milles kaebaja märgib, et vangla ametnikel on kaks omadust – hea ja halb, ning Tartu Vangla 5. juuni 2017. a vastus sellele (tl-d 7-8); 2) Justiitsministeeriumi 26. mai 2017. a kiri nr 11-7/3982-2, milles märgitakse, et vastavalt kaebaja soovile edastatakse koopia 17. mai 2017. a saadetud selgitustaotlusest (tl 10); 3) märgukiri (registreeritud 22. mail 2017 nr 2-3/1357-1 all), milles kaebaja selgitab, et S.W. Hawking’i mõttearendused ja nendest arusaamised ongi keerulised nagu nende suhtes seisukoha kujundamine ja vastamine, ning Tartu Vangla 16. juuni 2017. a vastus sellele (tl-d 16-17); 4) selgitustaotlus (registreeritud 26. juunil 2017 nr 2-3/1740-1 all), milles kaebaja soovis teada, miks on vanglal vaja salastada riskihindamise metoodika, ning Tartu Vangla 20. juuli 2017. a vastus sellele (tl-d 20-21); 5) märgukiri (registreeritud 26. juunil 2017 nr 2-3/1741-1 all), milles kaebaja avaldab nördimust, et vangla võimaldab kinnipeetavatele elektri kasutamist pistikutes kauem telerist jalgpalli jälgimiseks, kuid ei võimalda seda eesti riigi- või rahvuspühadel, ning Tartu Vangla 26. juuli 2017. a vastus sellele (tl-d 22-23).
16.Seoses eelnimetatud tõenditega juhib kohus kaebaja tähelepanu HKMS § 62 lg-le 2, mille kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas
tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Arvestades, et kaebaja vaidlustab suitsetamise keeldu ja Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ning p-s 15 nimetatud dokumendid ei ole seotud vaidluse esemega, tagastab kohus tuginedes HKMS § 62 lg-le 3 mainitud dokumendid kaebajale.
17.Lisaks tagastab kohus kaebajale kaebusele lisatud 7. augusti 2017. a selgitustaotluse nr 2-3/2286-1 ja Tartu Vangla 24. augusti 2017. a vastuse sellele (registreeritud nr 2-3/2286-2) all (tl-d 28-31), kuna vastusena kohtunõudele on Tartu Vangla samad dokumendid kohtule esitanud
31.oktoobril 2017.
18.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. II
19.V. Lubja on koos kaebusega esitanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Taotletava riigi õigusabi liikideks on avalduses märgitud isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine ja isiku esindamine halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt soovib V. Lubja õigusabi Tartu Vangla käskkirja nr 1-1/49 vaidlustamiseks kohtueelselt ja kohtus.
20.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.
21.Taotlusest nähtuvalt soovib V. Lubja riigi õigusabi enda esindamiseks kohtueelses menetluses ehk haldusmenetluses. Kohus mõistab, et V. Lubjal on soov pöörduda esmalt vaidega Justiitsministeeriumi poole. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses tuleb esitada taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.
22.Eeltoodud põhjustel ei ole halduskohus pädev lahendama riigi õigusabi taotlust isiku haldusmenetluses esindamise osas. V. Lubja taotluse, milles taotleja soovib õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses, lahendamine on vastavalt RÕS § 10 lg-le 3 ja justiitsministri
27.oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg-le 4 tema asukohajärgse maakohtu, s.o Tartu Maakohtu pädevuses.
23.Vastavalt RÕS § 10 lg-le 7 kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Kohus edastab RÕS § 10 lg 7 alusel V. Lubja riigi õigusabi taotluse osas, milles taotleja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses, lahendamiseks Tartu Maakohtule.
24.Nähtuvalt taotluse sisust mõistab kohus riigi õigusabi taotlust ka selliselt, et kaebaja soovib õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses käesolevas haldusasjas.
25.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
26.Kohtule esitatud materjalidest selgub, et V. Lubja on iseseivalt haldusmenetluse raames esitanud vaide, kuid teinud seda ennatlikult. Arvestades, et V. Lubja on käesolevas asjas esitanud
halduskohtule selge nõudega ja põhjendatud kaebuse ning taotluse riigilõivust vabastamiseks, kusjuures kaebuse asjaolud ja eesmärk on pärast käiguta jätmise määrust kohtule arusaadavad, leiab kohus, et antud asja lahendamine on võimalik ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata ning taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
27.Kohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
28.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V. Lubja taotluse, milles kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses, RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
29.Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.