Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 31. oktoober 2017, Tartu 3-15-293
Haldusasi
B.O.S.S Diesel OÜ kaebus kaebus Maksu- ja Tolliameti
31.detsembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/17190-9 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2016. a otsus B.O.S.S Diesel OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja B.O.S.S Diesel OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2016. a otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. november 2017).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 31. detsembri 2014. a maksuotsusega nr 12.2-3/17190-9 vähendati B.O.S.S Diesel OÜ sisendkäibemaksu 23 800 eurot, nõuti tagasi käibemaksu enammakse 23 403,34 eurot ja määrati tasumisele kuuluva käibemaksu suuruseks 396,66 eurot. Maksuotsuse kohaselt ei ole B.O.S.S Diesel OÜ soetanud 7 haagist Kingfisher OÜ-lt, vaid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt.
2.B.O.S.S. Diesel OÜ esitas kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on haagised seotatud Kingfisher OÜ-lt, nagu on arvetel näidatud.
3.Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Tõendid kinnitavad, et kaebaja ja tema lepingupartnerid, kes haagiste müümise tehingutes osalesid, olid omavahel seotud isikud.
3.2.Tehingute ahelas on osalenud erinevad isikud, kes on vähemalt kaudselt kaebaja kontrolli all. Kohtumenetluses on täiendavate tõenditega leidnud tõendamist kaebaja seadusliku esindaja M. Sallo kontroll tehinguahelas esimese lülina osalenud T. Kottisse üle. Tõendatud on seeläbi kunstlik kauba hinna suurendamine, tehingute tegelikult mittetoimumine ja isikutevaheline pettusele viitav seos.
3.3.Kohtumenetluses täiendavalt esitatud tõendid ei tõenda maksuotsuse õigusvastasust. Kaebaja esitatud OÜ Reisibüroo Atlas sularahaarve ei tõenda seda, et T. Kottisse reisis ise Hollandisse haagiste järele, sest sellest ei ilmne, kes, kuhu ja millal lendas. Ka T. Kottisse ütlused haagiste toomise, remontimise ja edasimüümise osas on üldsõnalised, samuti on kohtuistungil antud ütlused vastuolus maksumenetluses antud ütlustega ning muude asjaoludega.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.B.O.S.S. Diesel OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kingfisher OÜ (müüja) on maksumenetluses kinnitanud haagiste müümist kaebajale. Seega isegi kui kohus peab ebausaldusväärseks M. Sallo ja T. Kottise ütlusi, siis Kingfisher OÜ ütlused kinnitavad neid. Hollandi firma tuvastas haagistel järel käinud T. Kottisse isiku.
4.2.Kaebajale haagised müünud Kingfisher OÜ oli need ostnud Car Market OÜ-lt (esindaja T. Kottisse), kes oli need ostnud Hollandist sealselt äriühingult PJ Schwagten.
4.3.Kohus ja maksuhaldur on ekslikult tuginenud muuhulgas V. Puusi suulise seletuse protokollile, sest ta ei tea anda ütlusi asjaolude kohta, mida temalt küsiti.
4.4.Asjas ei ole vaidluse esemeks see, millisel viisil T. Kottisse Hollandisse haagistele järele läks.
4.5.Päring Hollandi ettevõtjale kinnitab, et haagised ostis T. Kottisse.
4.6.See, miks Hollandi ettevõtja otsustas haagised remontimise asemel müüa, on tema enda asi.
4.7.Vastuolud kohtumenetluses ja maksumenetluses antud tunnistajate ütluste vahel on põhjustatud suurest ajavahemikust nende andmise vahel.
4.8.Kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid, mis on kohtumenetluses ja maksumenetluses kogutud ning mis tõendavad tehingute toimumist.
4.9.Kaebaja ei olnud käitunud pahauskselt.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole halduskohus tõendite hindamisel vigu teinud. See, et kaebaja ei nõustu halduskohtu hinnanguga tõenditele, ei tähenda tõendite valet hindamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalused tehingud – 7 haagise soetamine Kingfisher OÜ-lt on toimunud ning järelikult oli tal õigus nende tehingutega seoses sisendkäibemaks maha arvata. Kaebaja väitel oli Kingfisher OÜ haagised ostnud Car Market OÜ-lt, kes omakorda oli soetanud need Hollandi äriühingult JP Schwagten. Maksuhaldur omakorda on seisukohal, et tegelikkuses ei ostnud kaebaja haagiseid Kingfisher OÜlt, vaid tundmatult kolmandalt isikult ning Car Market OÜ ja Kingfisher OÜ tegelikult haagiseid
ei vahendanud, ostu-müügilepingud äriühingute vahel olid vormistatud vaid eesmärgiga tekitada kaebajale alusetu käibemaksu tagastusnõue. Põhilised faktilised asjaolud ja motiivid, miks maksuhaldur sellisele seisukohale asus, on kokkuvõtvalt järgmised.
7.1.Tehingud on tehtud seotud isikute vahel. Kaebaja volitatud esindaja M. Sallo on olnud seotud mitmete äriühingutega, mis on jäänud võlgadesse ning mille juhatuse liikmeks on saanud T. Kottisse. T. Kotisse oli Car Market OÜ juhatuse liikmeks (äriühing, kes ostis väidetavalt haagised Hollandist) ning on kinnitanud ka ise tutvust M. Salloga. T. Kottisse ja Kingfisher OÜ (kes müüs haagised edasi kaebajale) juhatuse liige P. Kirss on mõlemad kinnitanud, et on omavahel tuttavad. Omavaheline soetus võimaldas neil vormistada dokumente tehingute kohta, mida ei toimunud.
7.2.Vastuolulised on tehingupoolte seletused raha tasumise kohta. M. Sallo ütluste järgi tasuti haagiste eest OÜ-le Kingfisher sularahas, ent Kingfisher OÜ seletuse järgi tasuti panga vahendusel. M. Sallo kinnitusel oli esimese sissemakse suurus Kingfisher OÜ-le 16 000 eurot, ent lepingute järgi pidanuks olema see 20 000 eurot.
7.2.Osad müügiarved ei ole kooskõlas ostu-müügilepingutega, neil on märgitud haagiste eest tasumise lõplikuks tähtajaks erinevad kuupäevad (maksuotsuse lk 3, tl 16, kd I), samuti pole osades müügilepingutes teavet haagiste hinna kohta ning osade haagiste puhul erineb maksuhaldurile esitatud müügilepingutes näidatud hind sellest hinnast, mis oli näidatud neis müügilepingutes, mis oli esitatud Maanteeametile (tl 19, kd I; maksuotsuse lk 7).
7.3.Maksuotsuse tegemise hetkeks oli Kingfisher OÜ-le tasumata 62 255 eurot ehk ligikaudu 40% koguhinnast, mida ei saa pidada tavapäraseks, arvestades et makse lõpptähtajast oli möödunud ligi poolteist aastat. On põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei kavatsegi kogu summat tasuda.
7.4.Valdav osa Kingfisher OÜ arvelduskontole kaebaja poolt kantud summadest võeti sealt sularahas välja, ning see sagenes pärast seda, kui kaebaja hakkas Kingfisher OÜ-le ülekandeid tegema. On kahtlus, et Kingfisher OÜ-le kantud raha jõudis tagasi M. Salloni või temaga seotud isikuteni (maksuotsuse lk 4, tl 16p, kd I).
7.5.Kuna Kingfisher OÜ-l puudub reaalne majandustegevus ning kaebaja ja Kingfisher OÜ vahel on seoseid, on üsna tõenäoline, et M. Sallo võib olla Kingfisher OÜ tegevust mõjutanud (maksuotsuse lk 5, tl 17, kd I). Reaalne majandustegevus puudus ka Car Market OÜ-l (maksuotsuse lk 8; tl 19p, kd I)
7.6.Kaebaja juhatuse liige K. Valjalal ei olnud sisulist teavet haagiste väidetava soetamise osas. Ta oli haagiste ostu-müügilepingud tegelikult allkirjastanud, kuid tema seletuse kohaselt ei olnud ta müügilepinguid näinud ega osanud ka öelda, mitu haagist soetati. Arvestades seda, et kaebaja tavapärane majandustegevus oli kinnisvara rentimine ning haagiste soetamine oli kaebajale märkimisväärne kulu, saab eeldada, et juhatuse liige mäletab, kas ta on lepingud allkirjastanud ning mitu haagist soetati.
7.7.Neli haagist andis kaebaja kolmandale isikule (AS-le Devor) rendile juba enne, kui sõlmiti Kingfisher OÜ-ga ostu-müügilepingud. Seda ei ole võimalik käsitada haagiste testimisena enne nende ostmist, sest testimise eesmärk ei ole tulu saamine, kuid kaebaja sai rentimisest koheselt tulu. Samuti pole usutav, et AS Devor oleks vedanud kõrge hinnaga kaupa (autosid MercedesBenz Sprinter) haagistega, mida alles testiti (maksuotsuse lk 5, tl 17, kd I).
7.8.Ühe haagise andis kaebaja AS-le Devor rendile juba vaid päev pärast seda, kui oli sõlmitud ostu-müügileping Car Market AS-i ja Kingfisher OÜ vahel ning rohkem kui kuu aega enne seda, kui kaebaja selle Kingfisher OÜ-lt ostis, st ajal, mil kaebaja ei olnud veel haagise omanik. See näitab, et Car Market OÜ ja Kingfisher OÜ tegelikult neid haagiseid ei vahendanud.
7.9.Haagiste Hollandist Eestisse toomisega tegelesid autojuhid, kes töötasid kaebaja volitatud esindaja M. Sallo kasuks. Sealjuures ehkki T. Kottisse nimetas, et autosid tõid OÜ Latt Invest autojuhid, kelle juhatuse liikmeks oli pärast M. Sallot T. Kottisse, on üle kuulatud autojuht kinnitanud, et ta T. Kottisset ei tunne. See näitab, et OÜ Latt Invest oli M. Sallo kontrolli all ning T. Kottisse vormistati selle äriühingu juhatuse liikmeks vaid pärast maksuvõlgade tekkimist ning sellepärast, et M. Sallo nimi ei seostuks suurtes võlgades oleva äriühinguga.
7.10.T. Kottisse ei mäletanud haagiste Hollandist toomise täpseid asjaolusid, mis näitab, et T. Kottisse nende haagiste Eestisse toomisega ei tegelenud (maksuotsuse lk 6, tl 17p).
7.11.Usaldusväärne pole T. Kottisse seletus, et ta laskis haagiseid enne edasimüümist Kingfisher OÜ-l remontida. Ta ei mäletanud, kellelt remonditeenust soetati, mis aadressil see toimus jne. Autojuht, kes osales haagiste Eestisse toomises, on selgitanud, et M. Sallole kuuluval äriühingul on garaaž, kus on võimalik veokeid ja haagiseid remontida ning kus ta kõnealuseid haagiseid ka nägi. Ühe haagise asumist garaažis kinnitab ka äriühingu esindaja, kes teostas haagise hindamist. See näitab, et pärast haagiste toomist organiseeris M. Sallo ka nende remondi.
7.12.Usutav pole, et kaebaja leidis haagised müügikuulutuse järgi, sest kuulutus oli pandud müügiportaali Kingfisher OÜ liikme P. Kirsi poolt 8 päeva enne seda, kui Kingfisher OÜ üldse nende haagiste omanikuks sai (maksuotsuse lk 7; tl 19, kd I).
7.13.Haagiseid ei soetatud ka Hollandi ettevõttelt JP Schwagten, kuna see äriühing ei esitanud maksuhaldurile haagiste eest tasumist tõendavaid dokumente ega müügiarvet ning ei selgitanud ka haagiste väga madalat müügihinda võrreldes nende turuväärtusega vastavalt Eestis tehtud hindamisaktile. T. Kottisse ei andnud selgitusi ka selle kohta, mis transpordiga ta Hollandis ostueelsetel läbirääkimistel käis. Vastuolulised on ka JP Schwagteni ja T. Kottisse ütlused, kuna esimene selgitas, et kontakt ostjaga saadi interneti teel, kuid T. Kottisse sõnul võttis ta selle äriühinguga ühendust telefonitsi (maksuotsuse lk 8, tl 19p, kd I).
7.14.Kuna M. Sallo organiseeris haagiste transpordi ja remondi, oli kaebaja algusest peale teadlik, et tegelikult ei soetatud haagiseid OÜ-lt Kingfisher. Eeltoodud asjaolud on ringkonnakohtu hinnangul piisavad selleks, et kinnitada maksuotsuse õiguspärasust. Ka kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
8.Üksnes asjaolu, et väidetavalt haagised kaebajale müünud isik, Kingfisher OÜ, kinnitab tehingute toimumist, ei tähenda, et maksuhaldur on vääral seisukohal ja kaebus kuuluks rahuldamisele. Kaebaja jätab siinkohal tähelepanuta, et maksuhaldur on asunud seisukohale, et tehingud on toimunud seotud osapoolte vahel. Kingfisher OÜ esindaja P. Kirss on ise kinnitanud tutvust T. Kottissega. Kaebaja jättis suure osa ostuhinnast OÜ-le Kingfisher tasumata ning on alust arvata, et juba tasutud raha liikus tagasi M. Sallole. Sellist seotust arvestades on loomulik, et Kingfisher OÜ toetab kaebaja versiooni toimunust, ent see ei lükka muid asjaolusid arvestades ümber maksuhalduri seisukohta ega sea kahtluse alla maksuotsuse õiguspärasust.
9.Vastustaja on täiendavalt esitanud menetluses halduskohtus veel ühe OÜ Latt Invest autojuhi V. Puusi seletused. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa nendega arvestada, sest nimetatud isik ei tea anda ütlusi asjaolude kohta, mida temalt küsiti. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Halduskohus pidas V. Puusi ütlustest oluliseks eeskätt seda, et tema kinnitusel ei tea ta T. Kottisset, kuid teab M. Sallot, keda loeb oma tööandjaks (vt halduskohtu otsuse p 32, samuti tl 150p, kd III). On selge, et sellise asjaolu kohta oskas V. Puus ütlusi anda. Ringkonnakohus märgib siinkohal ka seda, et V. Puusi ütlused ei ole asja lahendamisel keskse tähtsusega, maksuotsuse õigsust kinnitavad muud asjaolud kogumis.
10.Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et vaidluse põhiese ei ole see, millisel viisil T. Kottisse väidetavalt Hollandis käis. Kuid asjaolu, et selles küsimuses valitseb segadus (maksumenetluses keeldus T. Kottisse selle kohta ütlusi andmast, vt maksuotsuse lk 8; tl 19p, kd I, kuid kohtumenetluses esitati reisibüroo sularahaarve lennupileti ostmise kohta), on üheks argumendiks, mis kinnitab, et maksuhaldur on õigel seisukohal ning väidetud viisil ei ole tehinguid toimunud. Kui sündmused haagiste soetamisel oleks tõepoolest toimunud nii, nagu kaebaja väidab, ei oleks mingit põhjust, miks oleks selline vastuolu tekkinud. Tekkinud olukord on aga hõlpsasti seletatav
sellega, et kuna tehinguid kaebaja väidetud viisil ei toimunud, siis ei olnud maksumenetluses kõigil üle kuulatud isikutel võimalik esitada kõikides üksikasjades sellist versiooni toimunust, mis oleks omavahel kõigis nüanssides sobitunud, ning seepärast jättis T. Kottisse maksumenetluses transpordiga seotud küsimusele vastamata. Seetõttu on halduskohus põhjendatult analüüsinud muuhulgas seda küsimust.
11.See, et Hollandi äriühing on kinnitanud, et haagistel käis järel T. Kottisse, ei ole piisavaks argumendiks maksuotsuse kahtluse alla seadmiseks, sest see ei selgita ega kõrvalda muid asjaolusid, mis maksuotsuse lõppjäreldust toetavad (vt ülal p 7). Selgitusi, miks Hollandi äriühing nii kinnitas, võib olla mitmeid. Esiteks on võimalik, et ka Hollandi äriühing on huvitatud kaebaja versiooni toetamisest. Võimalik, et õige on ka halduskohtu arvamus, et Hollandi ettevõte ei tuvastanud T. Kottisse isikut ning pidas haagist Eestisse toimetavat autojuhti T. Kottisseks. Samuti on võimalik, et tegelikult soetati ikkagi haagised sellelt äriühingult ning nende soetamises osales ka T. Kottisse. Seda, et haagised ilmselt toodi ikkagi Hollandist, näitab asjaolu, et haagiste toomist Hollandist kinnitas vähemalt üks autojuht (maksuotsuse lk 6; tl 17p, kd I). Kuid isegi kui T. Kottisse nende haagiste soetamises mingil viisil osales, ei tähenda see seda, et arvete järgi maksuhaldurile näidatud müügiahel toimis. T. Kottisse kui M. Salloga seotud isik võis tegutseda juba veokite hankimisel M. Sallo ja kaebaja huvides ning soetajana näidati Car Market OÜ ja hiljem vahendajana Kingfisher OÜ ära üksnes käibemaksu tagastamisnõude tekitamiseks kaebajale. Maksuotsus oleks õiguspärane ka sellisel juhul, sest tehingud ei oleks toimunud ikkagi sellisel viisil, nagu väidab kaebaja ning nagu on näidatud vaidlusalustel arvetel. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel küsimusel põhjalikumalt peatuda.
12.Ringkonnakohus möönab, et maksumenetluses ja kohtumenetluses antavate ütluste vahel ei saa möödunud ajavahemikku arvestades välistada mõningase vastuolu tekkimist. Praegusel juhul ei olnud tegemist aga lihtsalt mõningase vastuoluga, vaid kohtumenetluses anti täiesti uusi ütlusi ja esitati uusi tõendeid. Ringkonnakohus viitab siin uuesti kasvõi sellele, et maksumenetluses keeldus T. Kottisse ütluste andmisest selle kohta, kuidas ta Hollandis käis, kuid kohtumenetluses ta miskipärast seda selgitas ning esitas ka reisibüroo sularahaarve. See ei ole lihtsalt mõningane vastuolu tunnistajate ütlus, vaid selge muutus käitumise taktikas, mis oli tõenäoliselt põhjustatud sellest, et enne kohtumenetlust oli isikutel aega ning võimalust oma tegevuste ja ütluste täpsemaks kooskõlastamiseks. Sellised asjaolud on iseloomulikud just olukorrale, kus tehinguid ei ole maksuotsuse adressaadi poolt näidatud viisil tegelikult toimunud ning maksuotsusest vabanemiseks üritavad maksuotsuse adressaat ning temaga seotud isikud kohtumenetluse ajaks kokku leppida ütlustes ning käitumistaktikas. Sellele viitab ka asjaolu, et kohtumenetluses on kaebaja hakanud esitama tõendeid, mida ta varem maksumenetluses ei esitanud (nt reisibüroo sularahaarve, haagiste ostu-müügi lepingute lisad).
13.Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et halduskohus on piisavalt analüüsinud asjakohaseid tõendeid ning kohus ei ole rikkunud tõendite hindamisega seotud nõudeid. Sellest, et kohus ei pea piisavalt kaalukateks neid tõendeid, millele viitab kaebaja, ei tähenda tõendamise reeglite rikkumist. Kohus on lihtsalt pidanud kaalukamateks vastupidist näitavaid tõendeid ning ringkonnakohus nõustub sellega. Apellatsioonkaebuses on loetletud erinevaid tõendeid, mida kaebaja jätkuvalt tähtsaks peab ning mis tema arvates tõendavad tehingute toimumist. Ringkonnakohus märgib, et valdavalt tugineb kaebaja jätkuvalt T. Kottisse ning teiste tehingutega seotud isikute ütlustele. Olukorras, kus muud objektiivsed asjaolud või kolmandate isikutega seonduvad tõendid kinnitavad vastupidist (tehinguahelas osalenud isikud olid omavahel seotud; müügiga seotud dokumentides olid vastuolud; raha jäeti lõplikult Kingfisher OÜ-le tasumata; juba tasutud raha liikus tõenäoliselt M. Sallole tagasi; Kingfisher OÜ-l ja Car Market OÜ-l puudus reaalne majandustegevus; haagiseid
toonud autojuhid teadsid end tööd tegevat M. Sallo heaks ega polnud kuulnud midagi T. Kottissest; haagiseid hoiti M. Salloga seotud garaažis; haagised olid kolmanda isiku AS Devor kasutada juba enne, kui kaebaja sõlmiti ostu-müügilepingud kaebajaga; kaebaja seaduslik esindaja ei teadnud tehingutest midagi jne, vt ülal p 7), ei saa määravaks pidada T. Kottisse või teiste tehingutega seotud isikute ütlusi. On selge, et need võivad olla kallutatud kaebajale soodsas suunas. Ka muud kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud arutlused või tõendid ei selgita eelnevalt nimetatud asjaolusid piisavalt, kahtlemaks maksuotsuse õiguspärasuses.
14.Eelnevat arvestades tuleb nõustuda ka maksuhalduri järeldusega, et kaebaja pidi algusest peale olema teadlik tehingute tegelikest asjaoludest (maksuotsuse lk 9, tl 20, kd I) ning oli seega pahauskne. Maksuotsus on õiguspärane seega ka sellest aspektist.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-st 1 tulenevalt jäävad menetluskulud (apellatsioonkaebusel tasutud riigilõiv 714 eurot) kaebaja enda kanda.
16.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. HKMS § 131 lg 1 p-st 2 juhindudes on võimalik lahendada käesolev asi kirjalikus menetluses. Asja materjalid on väga mahukad, kaebajal on olnud kohtumenetluse kestel võimalik korduvalt väljendada oma seisukohta. Halduskohtus toimus istung ning kuulati üle tunnistajad. Ringkonnakohus ei näe, et käesoleva vaidluse iseloomu ning vaidluse all olevaid küsimusi arvestades oleks asjas ringkonnakohtus uue istungi korraldamine vajalik. Otsuse koostamine kirjalikus menetluses on võimalik ning lisaks aitab kirjalik menetlus lahendada asja märgatavalt kiiremini ning menetlusosaliste aega ja muid vahendeid säästvalt. Samuti aitab see jõuda kiiremini lõpplahenditeni teistes ringkonnakohtu menetlustes olevates asjades. Seega on asja lahendamine kirjalikus menetluses kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.