Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 26. oktoober 2017, Tartu 3-15-2499
Haldusasi
Andrei Zertsovi kaebus Tartu Vangla mittevaralise kahju hüvitamisekseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 20. septembri 2016. a otsus Andrei Zertsovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andrei Zertsov Vastustaja Tartu Vangla
tekitatud
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. septembri 2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 27. november 2017).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Andrei Zertsov paigutati alates 20. maist 2015 Tartu Vanglas lukustatud kambrisse. 12. augustil 2015 esitas ta Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles väitis, et talle on tekitatud kahju sellega, et kambris ei ole piisavalt värsket õhku. Tartu Vangla jättis hüvitisenõude 9. oktoobri 2015. a otsusega rahuldamata.
2.A. Zertsov esitas kaebuse, milles palus hüvitada talle mittevaraline kahju 510 eurot, mis tekitati talle sellega, et perioodil 20. mai 2015 kuni 10. november 2015 ei olnud lukustatud kambris piisavalt värsket õhku. Aken ei avanenud, aknaluuk oli kinni keevitatud ning ventilatsioon ei töötanud korrektselt. Kaebaja ärkas öösel sageli X tõttu.
Tartu Halduskohtu 20. septembri 2016. a otsusega jäeti kaebus perioodi 13. august 2015 kuni 10. november 2015 osas läbi vaatamata, kuna hüvitisenõue vanglale oli esitatud enne seda, 12.
augustil 2015, ning vastavalt oli hilisema perioodi osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vaidlust pole selles, et kaebaja kambril on akende õhutusluugid suletud, takistamaks kinnipeetavate omavahelist esemete üleandmist ning kaubavahetust. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1, mis reguleerib kinnipeetava kambriga seonduvat, näeb ette, et kambris peab olema aken, kuid ei sätesta, et aken peab olema avatav. See on kooskõlas vangla eripäraga. Vastasel juhul ei pruugi olla võimalik tagada vangla julgeolekut.
3.2.Tartu Vangla on varustatud mehhaanilise ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. See on projekteeritud ning ehitatud vastavalt Eestis kehtivatele normidele ning töötab ööpäevaringselt. Sundventilatsiooniga on tagatud kambrite piisav ventileeritus ka suletud akende korral, mistõttu pole kinnipeetaval vajadust akent avada õhuvahetuseks.
3.3.Suvisel ajal võib kliimaseadme puudumise tõttu olla õhuvahetus raskemini tajutav, kuna kambrisse tulev õhk ei ole jahedam, kuid see ei tähenda, et õhuvahetust ei toimuks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.A. Zertsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:
4.1.VangS § 45 lg 1 ei näe ette, et aken ei peaks olema avatav.
4.2.Kambris ei olnud õhuvahetust. Ka kambris asuv tualett suurendas õhu ebameeldivust.
4.3.Tartu Vanglas on kambreid, kus aknad avanevad.
4.4.Kinnipeetavate omavahelist esemete üleandmist takistavad piisavalt akna ees olevad trellid ning selle külge kinnitatud raudvõrk, kambri sees olevad metall-liistud, samuti videokaamerad kambris ja õues.
4.5.Ventilatsiooni väljatõmme ei töötanud, suvel oli kambris niiske ja külm. Madrats oli niiske, ära võeti linad ning padjapüür, madratsi ja padja materjalid polnud õiged.
4.6.Kaebaja ärkas tihti öösel X.
5.Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Tähelepanuta tuleb jätta apellatsioonkaebuses esitatud uued hüvitisenõude alused – et osadel Tartu Vangla kambritel olid avanevad aknad, et madrats oli niiske, et lina ja padjapüür võeti kaebajalt ära ning et madratsi ja padja materjalid polnud sobivad. Neile alustele ei olnud kaebaja tuginenud kohustuslikus kohtueelses menetluses.
5.2.Riigikohus on väljendanud seisukohta, et VangS § 45 lg 1 reguleerib ammendavalt nõudeid kambri aknale (RKHKo 3-3-1-14-10, p 8). Seega on kohtupraktikas asutud seisukohale, et VangS § 45 lg 1 ei sätesta nõuet, et aken peaks olema avatav.
5.3.Vastustajale teadaolevalt vaidlusalusel perioodil ventilatsioon töötas ning sellega probleeme ei esinenud.
5.4.Kaebaja kaebas X juba varem, kui ta viibis Tallinna Vanglas. Arvestades seda, et kaebajal on diagnoositud X, on alust arvata, et X on tingitud pigem sellest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja on asunud apellatsioonimenetluses laiendama hüvitisenõude alust. Varasemas menetluses, sh kohtueelses menetluses, ei põhjendanud hüvitisenõuet sellega, et madrats oli niiske, lina ja padjapüür võeti ära ning et madratsi ja padja
materjal polnud sobiv. Nende asjaolude osas ei saanud vangla kohtueelses menetluses hüvitisenõude põhjendatust hinnata ning selles osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Selles osas tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 ning § 185 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata. Samasugust lähenemist on kasutanud Riigikohus (vt nt RKHKo 3-3-1-41-10, p-d 12-15; RKHKm 3-3-1-68-08, p 9), kes on ka märkinud, et kohus on hüvitisenõude läbivaatamisel seotud kahju hüvitamise taotluses kahjuna kirjeldatud tagajärgedega (RKHKo 3-3-1-47-14, p 20).
8.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu poolt VangS § 45 lg-le 1 antud tõlgendusega. VangS § 45 lg 1 ls 2 järgi peab olema kambris aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustusega. Sellest regulatsioonist on võimalik järeldada, et akna eesmärk kambris on eeskätt see, et tagada loomuliku valguse pääs kambrisse, millega koos kaasneb ka võimalus aknast õue näha. Kambri õhutusega seonduvat on reguleeritud seevastu VangS § 45 lg 1 ls-s 1, mille järgi peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Sellest regulatsioonist järeldub, et õhuhulga ja selle ringluse tagamiseks ei pea kasutama avatavat akent, vaid selleks võib kasutada muid ehituslikke lahendusi. Tartu Vanglas on vajaliku õhuhulga ja selle ringluse tagamiseks kasutusel sundventilatsioonisüsteem. Vangla on kinnitanud, et ventilatsioon vaidlusalusel perioodil töötas ning tegelikult nähtub see ka kaebaja seisukohtadest, kes on ette heitnud sundventilatsioonile seda, et see tõmbas tugeva survega sisse ebameeldivaid lõhnu ja tulekahjugaase (vt apellatsioonkaebust, tl 81p). Ringkonnakohtu jaoks on usutav, et suhteliselt hiljuti ehitatud Tartu Vanglas, kuhu on sisse projekteeritud sundventilatsioon, toimib ventilatsioon kambrites piisavalt tõhusalt, tagamaks vajalikku õhuhulka ning akna avamiseks puudub vältimatu vajadus. Seoses eelnevalt viidatud kaebaja etteheitega, et ventilatsioon tõmbas sisse ebameeldivaid lõhnu ning tulekahjusuitsu, märgib ringkonnakohus, et neist välisõhu omadustest ei oleks kaebaja vabanenud neil hetkedel ka siis, kui aken oleks olnud avatav, sest ventilatsioon tõmbas sisse sedasama õhku, mis oleks kambrisse tulnud ka akna avamise korral.
9.Kaebaja väide, et akende ees olevad trellid takistavad niigi piisavalt kinnipeetavatel akna kaudu esemete vahetamist, ei tingi kaebuse rahuldamist. Vanglal on õigus neutraliseerida julgeoleku tagamiseks vanglas võimalikud riskid maksimaalselt tõhusalt. Akna avamise võimatus kui täiendav abinõu vältimaks asjade saatmist kinnipeetavate vahel on seetõttu põhjendatud.
10.Samuti on kaebaja apellatsioonkaebuses väitnud, et osad kambrid (E-hoone 2. osakonnas) on avatavate akendega. Vangla pole pidanud vajalikuks sellele täpsemalt vastata, vaid leiab, et see on uus asjaolu, millele pole kaebaja varem viidanud. Ringkonnakohus selgitab, et nõude aluse laiendamisena ei ole käsitatav see, kui kaebaja täiendab apellatsioonimenetluses oma nõuet täiendava argumendiga, miks on vastustaja käitunud tema suhtes õigusvastaselt. Käesolevas asjas on kaebaja pidanud õigusvastaseks seda, et tema kambri aken ei olnud avatav. Täiendavalt on ta apellatsioonimenetluses väitnud, et E-hoone 2. osakonnas on avatavad. See ei ole hüvitisenõude aluse laiendamine, vaid täiendava põhjenduse esitamine apellatsioonimenetluses, mis ei ole keelatud. Seetõttu olnuks soovitatav, kui Tartu Vangla oleks sellele apellatsioonkaebuse seisukohale samuti vastanud. Sellest hoolimata ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles küsimuses Tartu Vanglalt täiendavat seisukohta küsida. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida endale kambrit. Samuti pole, nagu eelnevalt ilmnes, tal subjektiivset õigust avatava aknaga kambrile. Seega ei ole kaebajaga õigusvastaselt käitutud. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kas ja kui, siis miks,
on osad kambriaknad Tartu Vanglas avatavad. Ka avatavate akende olemasolu Tartu Vanglas ei viiks kaebaja kaebuse rahuldamisele. Võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene kaebajale õigust nõuda endale meelepärast kambrit, kui tema suhtes on niigi juba käitutud õiguspäraselt.
11.X esinemist kaebajal ei saa välistada. Kuid kuna kambris oli nõuetekohane sundventilatsioon, ei ole usutav, et X tekkisid seetõttu, et kaebaja ei saanud avada akent. On tõenäoline, et niisuguses olukorras oleksid kaebajal olnud X ka siis, kui ta oleks akent avada saanud.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.