Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 23. november 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla 12. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 6-2/241 karistati kinnipeetavat Ilko Mitnitšukki distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et tema kambrist leiti ravimitops liimitaolise ainega. Käskkirja kohaselt rikkus I. Mitnitšuk sellega Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1.-1/27 kehtestatud „Tartu Vangla kodukorra“ p-i 7.1.18, mis keelab kinnipeetaval kunsti- ja kontoritarbed.
Pärast edutut vaidemenetlust esitas I. Mitnitšuk halduskohtule kaebuse, milles palus eelnevalt nimetatud käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt oli kaebaja teada ravimitopsis meditsiiniosakonna poolt väljastatud kreem. Kui see oli liim, siis on tuvastamata, kuidas liim sinna sattus. Kinnipeetaval ei ole kohustust kontrollida topsides olevaid aineid.
3.Tartu Halduskohtu 7. septembri 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas on p-i 7.1.18, mille järgi on kinnipeetavatele keelatud kunsti- ja kontoritarbed, selgituseks öeldud, et liimi keelamiseks on mitu põhjust. See on levinud vahend toksikoloogilise joobe saavutamiseks; sinna on võimalik peita asju, mida on läbiotsimisel väga keeruline avastada; seda võidakse kasutada vangla ehituselementidele piltide kleepimiseks, mis on keelatud tegevus ja mida sageli ei ole võimalik vara kahjustamata eemaldada. Seega on liim vangla üldist julgeolekut ohustav aine.
3.2.Tartu Vangla kodukorra p 7.1.18 on kooskõlas vangistusseaduse (VangS) §-dega 15 lg 2 ja 4, mis annavad vanglateenistusele õiguse keelata esemeid, mis ohustavad vangla julgeolekut.
3.3.Kaebaja viibis kambris üksinda. Läbiotsimise käigus leiti 19. jaanuaril 2016 kambri tualettruumi riiulilt ravimitops, kuhu peale oli kirjutatud kaebaja nimi ja eelmise kambri number, kus kaebaja viibis. Topsis oli PVA-liimi taoline aine. Valvurite selgitustest nähtub, et ainel oli liimile iseloomulik lõhn, see kleepus sõrmede vahel ning selle abil sai paberitükke omavahel liimida. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et seal oli meditsiiniosakonna poolt väljastatud kreem. Meditsiiniosakonna juhataja selgituste kohaselt väljastati kaebajale 27. jaanuaril 2015 süvatoimega jahutav geel MSN Power Liniment, mida pidi õlaliigese määrimiseks jaguma mõneks nädalaks, ning see geel oli valkjas, läbipaistmatu ja eukalüptiõli, kampri ning piparmündiõli sisalduse tõttu tugeva lõhnaga ning liimivaid omadusi sellel ravimil pole.
3.4.Kaebaja oli tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega Tartu Vanglas, tal oli kaks kehtivad distsiplinaarkaristust. Karistuseks määratud noomitus ei olnud ebaproportsionaalne. Samuti ei olnud karistuse määramisel rikutud menetlusnõudeid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.I. Mitnitšuk esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
4.1.Kaebaja kontaktisik on teda ähvardanud ning takistab tema ennetähtaegset vabanemist ning avavanglasse pääsemist.
4.2.Kohus asus kaebaja kontaktisiku poole.
4.3.Kaebajale oli varem määratud kartserikaristus, kuid halduskohus leidis, et karistus oli ebaõiglane. Varasemad distsiplinaarmenetlused olid saanud alguse samade vanglaametnike tegevusest.
4.4.Teised kinnipeetavad nägid toimuvat pealt, ent kaebaja kardab nende nimesid nimetada, et mitte nende olukorda vanglas keeruliseks teha.
5.Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Apellatsioonkaebuse väide, et karistuse põhjuseks on kontaktisiku ähvardus ja sobing kaebaja ennetähtaegse vabanemise ja avavanglasse paigutamise takistamiseks, on paljasõnaline.
5.2.Kaebaja poolt varasemalt vaidlustatud distsiplinaarkaristuse tunnistas vastustaja ise kehtetuks rohkem kui kuu aega pärast käesolevas asjas vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmist ning seega ei saanud varasema käskkirja kehtetuks tunnistamine tuua vanglaametnike pahatahtlikkust käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja andmisel.
5.3.Vaidlustatud käskkiri ei saanud mõjutada ka kaebaja ennetähtaegset vabastamist või avavanglasse paigutamist, kuna ennetähtaegse vabastamise menetlus oli käskkirja andmise ajaks
juba lõppenud ning avavanglase paigutamiseks avanes võimalus juba 2015. a septembris, kuid avavanglasse paigutamise menetlus otsustati jätta algatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Apellatsioonkaebusest on võimalik aru saada, et kaebaja hinnangul on kaebaja karistamise taga konkreetsed vanglaametnikud, kes on kaebaja arvates tema varasemate karistamiste taga ning osalesid muuhulgas ka käesoleva intsidendi distsiplinaarmenetluses. Kaebaja sellised väited on jäänud paljasõnalisteks. Pole mingit alust arvata, et vanglaametnikel oleks mingi isiklik motiiv kaebajat distsiplinaarkaristuste määramisega kiusata. Kui vanglaametnikud tõepoolest kaebajat süüdi lavastaks, ähvardaks vanglaametnikke sellise süüdilavastamise ilmsikstulekul tõsine distsiplinaarkaristus. Pole usutav, et vanglaametnikud sellega riskiksid. Sellele, et keegi vanglaametnikest konkreetselt kaebajat vaenaks, ei viita ka ükski objektiivne tõend. Asjaolu, et distsipliinirikkumisi võivad olla avastanud või selle eest karistusi määranud ühed ja samad ametnikud, ei ole imekspandav, kuna peamiselt viitab kaebaja just enda kontaktisikule ning on paratamatu, et kontaktisik puutub temale määratud kinnipeetavaga kõige rohkem kokku.
8.Samamoodi ei saa nõustuda kaebaja etteheitega, et halduskohus asus kontaktisiku poole. Halduskohtu otsusest nähtuvalt analüüsis kohus igakülgselt kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning jõudis põhjendatud seisukohani, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebuse rahuldamata jätmine ei tähenda seda, et kohus oleks asunud toetama vastustajat.
9.Kaebaja väide, et tal on tunnistajaid, kes nägid vaidlusalust intsidenti, ent ta ei avalda nende nimesid, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Abstraktsest väitest, et keegi nägi midagi pealt, ei piisa selleks, et seada kahtluse alla kolme vanglaametniku poolt (tl 41, 42) läbiotsimise käigus avastatut, st seda, et kaebaja kambrist leiti tema nimega liimitops. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks koguda selles küsimuses ka täiendavaid tõendeid või anda võimalust selgituste andmiseks, sest niisuguse abstraktse väite pinnalt on väheusutav, et kaebajal oleks tõepoolest võimalik viidata tunnistajatele, kes suudaksid usaldusväärselt ümber lükata kolme vanglaametniku poolt tuvastatud ja kirjalikult fikseeritud asjaolud liimi leidmise kohta (vt tl 41, 42). Kui kaebajale oleks tõepoolest teada asjaolusid, mis aitaksid tal distsiplinaarkaristusest vabaneda, siis ilmselgelt ta kasutaks neid. Apellatsioonkaebuses ei üritagi aga kaebaja sisuliselt ümber lükata fakti, et tegemist oli liimiga.
10.Apellatsioonimenetluses koorus kaebaja ja vastustaja seisukohtadest välja tõsiasi, et pärast kaebajale käesolevas asjas distsiplinaarkaristuse määramist on vangla poolt kehtetuks tunnistatud üks varasem kaebajale määratud distsiplinaarkaristus. Täpsemalt tunnistati 29. märtsil 2016 kehtetuks 28. augusti 2015. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgiti muuhulgas, et kaebajal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (tl 7p). Seega langes, lähtudes eeldusest, et 29. märtsil 2016 toimus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt, üks kaebaja suhtes kehtiv distsiplinaarkaristus ära. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kui distsiplinaarkaristuse üle käiva kohtumenetluse ajal tühistatakse vaidlustatud distsiplinaarkaristusele eelnenud kaks distsiplinaarkaristust, siis pidi kohus sellega arvestama. Riigikohus leidis selles asjas, et vangla oli karistuse määramisel arvestanud seega kehtetute karisustega, mis on ilmselgelt mõjutanud
rangema karisuse kohaldamist ja mille tõttu oli valitud karistus ebaproportsionaalne ja seega õigusvastane (RKHKo 3-3-1-3-15, p 26). Samamoodi käesolevas asjas siiski ringkonnakohtu arvates leida ei saa. Viidatud asjas oli karistusviisiks valitud pikaajalise kokkusaamise keeluga, mida Riigikohus iseloomustas ise kui üks rangemaid karistusi kartserikaristuse kõrval (sama otsuse p 17). Käesolevas asjas vaidlustatud distsiplinaarkaristus on aga noomitus, mida võib VangS § 63 lg-s 1 toodud distsiplinaarkaristuste loetelust lugeda kõige kergemaks. Ei ole alust arvata, et kui kaebajal oleks kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse asemel olnud hilisema distsiplinaarkaristuse määramise hetkel ainult üks kehtiv distsiplinaarkaristus, oleks jäetud liimi leidmisele üldse distsiplinaarmeetmega reageerimata. Noomitusest kergemat distsiplinaarkaristust ei oleks olnud kaebajale võimalik määrata. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei mõjuta ühe varasema distsiplinaarkaristuse äralangemine vaidlustatud käskkirjale antavat hinnangut ning seda tuleb lugeda jätkuvalt õiguspäraseks.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna kaebus jääb nagunii rahuldamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks välja selgitada täpsemalt seda, kas kaebaja on käesolevaks ajaks vabaduses (ta kinnitas apellatsioonkaebuse täienduses, et tema karistusaeg lõppeb 13. oktoobril 2016) ning kas ta sooviks jaatava vastuse korral üle minna tuvastamiskaebusele, sest distsiplinaarkaristuse tühistamine ega õigusvastaseks tunnistamine ei saaks vabanemise tõttu enam tema õigusi mõjutada. Kuna kaebus jääb niikuinii rahuldamata, ei ole menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt selles küsimuses vajalik täiendavat infot ega seisukohta saada.
12.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. Eelnevast selgus, et ükski kaebaja väide ei vii mingil juhul kaebuse rahuldamisele. Ringkonnakohtu arvates oleks sellises olukorras istungi korraldamine ilmselgelt ebamõistlik, raiskaks asjatult kohtu ning vastustaja ressurssi, pikendaks käesolevas asjas märkimisväärselt otsuseni jõudmise aega ning mõjutaks ebasoodsalt ka teisi kohtu menetluses olevate ja lahendamist ootavate asjade tähtaegu. Neil põhjustel jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse asjas istungi korraldamiseks rahuldamata.
Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt
Einar Vene allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.