Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Tartu Halduskohus Kadri Palm 7. september 2016. a 3-16-650 XXi kaebus Tartu Vangla 12. veebruari 2016. a. käskkirja nr 62/241 tühistamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXi kaebus rahuldamata.
2.Jätta XXi menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. oktoobril 2016. a. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tartu Vangla valvur leidis 19. jaanuaril 2016. a kella 14 paiku XXi kambris toimunud läbiotsimise käigus kambri tualettruumi riiulilt ravimitopsi, mille sees oli liimitaoline aine.
2.Tartu Vangla tunnistas 12. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 6-2/241 kinnipeetava XXi süüdi Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.18 rikkumises ja määras rikkumise eest karistuseks noomituse (tl 6).
3.XX esitas Tartu Vanglale vaide, mis registreeriti 23. veebruaril 2016 numbriga 1-11/57-1 (tl-d 43–46). Tartu Vangla jättis 23. märtsi 2016. a vaideotsusega nr 1-11/57-2 XXi vaide
12.veebruari 2016. a käskkirja tühistamiseks rahuldamata.
4.XX esitas 3. aprillil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 12. veebruari 2016. a käskkirja nr 6-2/241 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks lõpetama kaebaja kiusamine põhjendamatute süüdistustega (tl-d 1–4).
5.Tartu Halduskohus jättis 6. aprilli 2016. a määrusega kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu (tl-d 8–9).
6.Tartu Halduskohtusse saabus 11. aprillil 2016 kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks (tl 12). Kuna taotluses oli ekslikult märgitud vale haldusasja number, palus kohus kaebajal taotlust täpsustada ning 25. aprillil 2016 esitas kaebaja korrektse menetlusabi taotluse (tl 16).
7.Tartu Halduskohus tagastas 29. aprilli 2016. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o Tartu Vangla kohustamisnõude osas, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja võttis kaebuse menetlusse Tartu Vangla 12. veebruari 2016. a käskkirja nr 6-2/241 tühistamise nõudes (tl-d 24–25).
8.Kaebaja taotles 8. mail 2016 suulist menetlust ja riigi õigusabi (tl-d 32–35).
9.Tartu Vangla palus 27. mai 2016. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata, menetluskulud kaebaja kanda ja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl-d 38–39).
10.Tartu Halduskohus jättis 1. juuni 2016. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (tl 51).
11.Tartu Halduskohus otsustas 28. juuni 2016. a määrusega vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses (tl 54).
12.Tartu Halduskohtusse saabus 18. juulil 2016 kaebaja taotlus, milles ta palub end kutsuda suulisele menetlusele (tl-d 58–59). Samasisulise taotluse esitas kaebaja 24. juulil 2016 (tl 61).
13.Tartu Halduskohus otsustas 22. augusti 2016. a määrusega jätta kaebaja 18. juuli 2016. a taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata (tl-d 63–64).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3-16-650
14.Kaebaja taotleb Tartu Vangla 12. veebruari 2016. a käskkirja nr 6-2/241 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Kaebaja teada oli ravimitopsikus meditsiiniosakonna poolt väljastatud kreem, mida kaebaja polnud pikemat aega kasutanud, sest selleks puudus vajadus. Valvuri nähes määris kaebaja topsikus olevat ainet ka enda näole ja sellest mingit kõrvalmõju ei tekkinud. Sama ravimitopsik oli samas kohas ka eelmiste läbiotsimiste ajal, kuid siis vanglal topsi sisule ühtegi pretensiooni polnud. 2) Paberit võib teatud tingimustes liimida edukalt ka veega. Samuti on paljud salvid ja kreemid vaatlemisel PVA-liimi taolised. 3) Kui topsikus oli tõepoolest liim, tuleks kõigepealt kindlaks teha, kuidas liim topsikusse sattus. Kaebaja sõnul ei ole tal liimile mitte mingisugust juurdepääsu, sest ta ei käi tööl, koolis ega väljas jalutamas. 4) Kuna kamber on päeval lahti ja kaebaja ei viibi pidevalt kambris, pole välistatud kellegi nali või provokatsioon. 5) Vaideotsuses märgitud Tartu Ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3-12-2140 ei ole kohustust pidevalt kontrollida topsikute sees olevaid aineid. Sellist kohustust ei tulene ka vangla kodukorrast ega vangistusseadusest.
15.Vastustaja palub 27. mai 2016. a vastuses kaebusele jätta XXi kaebus rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Ametnikud ei lähtu aine kontrollimisel mitte üksnes selle värvusest, vaid ka muudest omadustest (nt lõhn, konsistents, liimi puhul ka selle kleepimisvõime). Valvur Olavi Allase selgitas 27. mai 2016. a e-kirjas, et äravõetud aine oli liim, kuna sellel oli iseloomulik lõhn, see oli sõrmede vahel kleepjas ja selle abil sai paberitükke omavahel kokku kleepida (tl 47). Ka vanemvalvur Risto Auling selgitas oma 27. mai 2016. a kirjas aine äravõtmist sarnaselt (tl 48). Tartu Vanglal ei ole kahtlust selles, et läbiotsimist teostavad ametnikud suudavad oma elu- ja töökogemuse pinnalt eristada liimi ja salvi/kreemi. Tartu Vangla 23. märtsi 2016. a vaideotsusest nr 1-11/57-2 nähtuvalt vaatlesid inspektor-kontaktisik Tiiu Tulvik ja vanemvalvur R. Auling äravõetud ainet ja veendusid selle omadustes. Ainel olid liimile iseloomulikud omadused, kuna aine kleepis kaks paberilehte teineteise külge kõvasti kinni (tl 5). 2) Kaebaja tervisekaardi andmetel oli 27. jaanuaril 2015. a väljastatud kaebajale süvatoimega jahutav geel MSM Power Liniment, teist korda väljastati sama geel kaebajale
27.jaanuaril 2016. a ehk pärast vaidlusaluse ravimitopsi äravõtmist. Meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli selgituste kohaselt jätkub salvi õlaliigese määrimiseks mõneks nädalaks. Kaebajale väljastatud kreem on valkjas, läbipaistmatu ja sel on tugev eukalüptilõhn. Selgituste kohaselt geelil kleepivaid või liimivaid omadusi ei ole (tl 49). 3) PVA-liim on küll läbipaistmatu, kuid selle värvus on piimjas. Ka erineb PVA-liimi lõhn eelkirjeldatud salvi lõhnast – liimil ei ole kindlasti eukalüptile iseloomulikku lõhna. Eeltoodud selgituste kohaselt ei ole Tartu Vangla hinnangul kahtlust, et kaebaja kambrist ära võetud aine oli liim, mitte meditsiiniosakonna väljastatud salv. 4) Kaebaja väite peale, et välistatud pole kellegi nali või provokatsioon, märgib vastustaja, et sellise väitega võtab kaebaja sisuliselt omaks, et kambrist ära võetud topsikus ei olnud salv. Kui kaebaja oleks tõsikindlalt veendunud, et topsis oli meditsiiniosakonna väljastatud salv, puuduks tal igasugune põhjus viidata naljale või provokatsioonile, sest kaebaja ju teab, mis tema topsikus olema pidi. Kuna kaebaja viitab võimalusele kellegi teise osalusest, näitab see selgelt, et kaebaja ei ole ka ise veendunud, et topsikus oli salv. 5) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks
3-16-650 tõendeid omal algatusel. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on olulisteks asjaoludeks etteheidetud rikkumisega seotud asjaolud. Kaebajale heideti ette liimi kui Tartu Vangla kodukorra p-s 7.1.18 keelatud eseme kambris hoidmist. Rikkumise koosseisuliseks tunnuseks ei ole selle saamisviis, mistõttu ei ole käesoleva menetluse raames olulise tähendusega, kuna ja kuidas kaebaja sellise aine kambrisse sai. Etteheidetud rikkumise toimepanemist ei välista ka kaebaja väited liimile juurdepääsu puudumise kohta. Sellise rikkumise toimepanemiseks ei pea kaebajal endal olema juurdepääsu liimile. 6) Kaebaja väited aine näole määrimise ja kõrvalmõjude puudumise kohta ei ole asjasse puutuvad. 7) Vastustaja on seisukohal, et kaebajale etteheidetud rikkumine on menetluse käigus tõendamist leidnud. Kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud noomitusega, kui kõige kergemat liiki karistusega, õiguspäraselt ja kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Kohtule esitatud kaebuses palub XX tühistada Tartu Vangla 12. veebruari 2016. a käskkiri nr 6-2/241.
17.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kaebuses esitatud Tartu Vangla käskkirja nr 6-2/241 tühistamiseks kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist.
18.Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.
19.Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.
20.Praeguses asjas oli distsipliinirikkumiseks vaidlusaluse käskkirja kohaselt asjaolu, et kinnipeetava XXi kambri tualettruumi riiulilt leiti ja võeti ära ravimitops, mille sees oli PVAliimi taoline aine.
21.VangS § 15 lg 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (VangS § 15 lg 3). Samas võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele (VangS § 15 lg 4).
3-16-650
22.Justiitsministri määrusega kinnitatud vangla sisekorraeeskirja §-is 641 toodud keelatud esemete loetelus ei ole vahetult liimi nimetatud. Samas on keelatud narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained (p 4).
23.Tartu Vangla kodukorras on Tartu Vangla direktor keelanud täiendavalt lisaks vangla sisekorraeeskirja §-is 641 sätestatud esemetele ja ainetele Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele VangS § 15 lg-le 2 vastavad esemed, muuhulgas p-s 7.1.18 nimetatud kunstija kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a: taasühiskonnastavate tegevuste ajaks vangla poolt väljastatud esemed, mis võivad pärast tegevust jääda kinnipeetavale kambrisse (v.a harilik pliiats); 1 joonlaud; vihikud ja kaustikud; vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabudes kaasas olnud töötav ja lahtikäiv või läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats (kuni 5 tk) ja värvipliiatsid (12 tk); 1 pliiatsiteritaja; 1 kustutuskumm; plastmassist kirjaklambrid, kirjutuspaber ja joonistuspaber/blokk. Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas on osutatud, et liimi keelamine on vajalik mitmel põhjusel. Esiteks on liim levinud vahend toksikoloogilise joobe saavutamiseks, mis seab ohtu nii isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku. Teiseks on liimi sisse võimalik peita asju, mida on läbiotsimistel väga keeruline avada. Kolmandaks kasutavad kinnipeetavad liimi vangla ehituselementidele piltide kleepimiseks, mis on keelatud tegevus ja mida sageli ei ole võimalik vara kahjustamata eemaldada. Seega on liim vangla üldist julgeolekut ohustav aine. Tartu Vangla kodukord on kinnipeetavatele õigusi ja kohustusi panev õigusakt VangS § 63 lg 1 tähenduses. Kodukorra p 7.1.18 on kehtestatud kooskõlas VangS § 15 lg-s 2 vanglateenistusele antud volitusega ega kaldu kõrvale VangS § 15 lg 4 tingimustest. Seetõttu on Tartu Vangla kodukorra p-s 7.1.18 sätestatud keelu rikkumise eest õigus kohaldada distsiplinaarkaristust.
24.Praeguses asjas karistati kaebajat Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.18 rikkumise eest, kuna Tartu Vanglas on liim, kui kunsti- ja kontoritarvete hulka kuuluv aine, keelatud. Vaidlust ei ole selles, et 19. jaanuaril 2016. a kella 14 paiku teostati E12 osakonna kambris 3148 läbiotsimist (tl 42). Kambrisse oli paigutatud kinnipeetav XX, kes viibis antud kambris üksinda alates
18.jaanuarist 2016. a. Kambri tualettruumi riiulilt leiti ja võeti ära ravimitops, kuhu oli peale kirjutatud XX ning kambri nr 2134 (kinnipeetav viibis selles kambris perioodil 17. oktoober kuni 1. detsember 2014. a), ning mille sees oli PVA-liimi taoline aine. Kaebaja sõnul oli topsis meditsiiniosakonna poolt väljastatud kreem. Kohus kaebajaga ei nõustu. Valvur O. Allase ja vanemvalvur R. Aulingu selgitustest nähtub, et topsis oleval ainel oli liimile iseloomulik lõhn, see oli sõrmede vahel kleepuv ja selle abil sai paberitükke omavahel kokku kleepida (tl-d 41, 47–48). Meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli selgituste kohaselt väljastati kaebajale 27. jaanuaril 2015. a süvatoimega jahutav geel MSN Power Liniment, mida pidi õlaliigese määrimisel jaguma mõneks nädalaks. P. Kooli sõnul on kõnealune ravigeel valkjas, läbipaistmatu ja eukalüptiõli, kampri ning piparmündiõli sisalduse tõttu tugeva lõhnaga. Samuti märgib P. Kool, et kleepivaid/liimivaid omadusi ravimil pole (tl 49).
25.Kaebaja väited selle kohta, et tema äraolekul võis keegi teine osakonna avatud olemise ajal topsi tema kambrisse viia, on ebausutavad ega veena kohut, et see nii ka oli.
26.VangS § 63 lg 1 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-3-124-10 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu.
3-16-650
27.Kinnipeetaval peab olema informatsioon nende aktide kohta, millest tulenevad tema õigused ja kohustused. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja tutvus 10. septembril 2013. a vangistust reguleerivate õigusaktidega Tartu Vanglas (tl 70). Sellest järeldub, et ta oli distsiplinaarsüüteo toimepanemisel teadlik selle õigusvastasusest ning pani selle toime teadlikult. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub veel, et kaebajal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.
28.Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud VangS § 63 lg-s 1. Määratav karistus peab olema proportsionaalne. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel. VangS § 64 lg 4 2. lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada.
29.Tartu Vangla 12. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 6-2/241 karistati kaebajat noomitusega kodukorra p-s 7.1.18 sätestatud nõude rikkumise eest, sest tema kambrist leiti ja võeti ära ravimitops liimiga. Vangla kaalutlused noomituse kohaldamisel olid järgmised: 1) kambrist leitud väike kogus liimi ei kujuta igapäevasel kasutamisel tavaliselt mingit ohtu; 2) puuduvad tõendid, et kinnipeetav oleks esemeid kasutanud mittesihipäraselt. Seega suulise või kirjaliku etteheite tegemine noomituse näol võib avaldada kinnipeetavale soovitud mõju, milleks on õiguskuulekale käitumisele suunamine. Kohtu hinnangul on vangla kaalutlused asjakohased ja karistus proportsionaalne.
30.Kohus leiab, et Tartu Vangla 12. veebruari 2016. a käskkirjaga nr 6-2/241 ei ole rikutud haldusorgani sise- ega välispädevust. Käskkiri on antud kehtiva VangS § 63 lg 1 p-i 1 ja § 64 lg 4 alusel ning on nendega kooskõlas. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumine on kaebaja poolt toime pandud. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Karistuse määramist on põhjendatud. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane.
31.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 12. veebruari 2016. a käskkiri nr 6-2/241 on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja tühistamiseks.
32.Kaebaja on kaebuses palunud võimalusel lisada kaebus haldusasjale nr 3-15-3158, kuna peab juhtumeid analoogseteks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Halduskohus asjas nr 3-15-3158 lõpetanud 4. aprillil 2016 menetluse XXi kaebuses Tartu Vangla 28. augusti 2015 käskkirja nr 6-2/1151 tühistamiseks. Juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg-st 1 ei pea kohus kaebuste liitmist võimalikuks.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2016. a määrusega. HKMS
3-16-650 § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.