Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 24.10.2017, Tartu 3-17-1534 M.K. kaebus Viru Vangla 17.07.2017. a vastuse nr 616/45-4 ja 6-16/49-4 tühistamiseks ning 10 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 26.07.2017. a määrus M.K. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.K. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta M.K. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.07.2017. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.K. esitas 28.04.2017 Viru Vanglale vaide blanketil pöördumise, milles ta soovis vanglalt 5000 euro suurust hüvitist selle eest, et meditsiiniosakond ei osuta talle vajalikku raviteenust ega anna valuvaigistavaid tablette, mida ta pidevalt vajab. M.K. i väitel tekitati talle ja tema tervisele seeläbi moraalset ja füüsilist kahju, rikuti oluliselt ta õigusi ja vabadusi, alandati, riivati, diskrimineeriti ja solvati tema inimväärikust.
2.M.K. esitas 08.05.2017 Viru Vanglale vaide blanketil pöördumise, milles ta ei ole nõus vanglaametniku Tõnise käitumisega, kuna on hakanud kinnipeetavatesse hoolimatult suhtuma ega teatanud talle kui haigele ja kurdile inimesele, millal pühapäeval 07.05.2017 saab kirjad ära anda. M.K. leidis, et talle tuleks maksta hoolimatu ja halva suhtumisega tekitatud kahju eest 1000 eurot.
3.Viru Vangla jättis 17.07.2017. a vastusega nr 6-16/45-4 ja 6-16/49-4 M.K. i 28.04.2017. a taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja tagastas selle, sest tervishoiuteenuse osutamisega seonduva saab vaidlustada hagimenetluse korras maakohtus. Vangla jättis M.K. i 08.05.2017.
a taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata, sest talle on võimaldatud kirjavahetus ega ole kahju tekitatud.
4.M.K. esitas 19.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 17.07.2017. a vastus ning teha õiglane otsus. Kaebaja väitel rikub vangla enne kl 20.00 kirjade vastuvõtmisest ning valuvaigistavate tablettide andmisest keeldumisega vangla sisekorraeeskirja (VSkE) ja vangistusseadust (VangS), mistõttu ta nõuab 10 000 euro suurust hüvitist moraalse alandamise, diskrimineerimise ja inimväärikuse solvamise eest.
5.Tartu Halduskohus tagastas 26.07.2017. a määrusega M.K. i kaebuse. Määruse põhjendused: Kaebajal pole võimalik halduskohtus vaidlustada tervishoiuteenuse osutamisega seonduvat ega nõuda selle läbi tekitatud kahju hüvitamist, sest kinnipeetavale ravi ja ravimite võimaldamata jätmise õiguspärasuse kontrollimine ja tervishoiutöötaja tegevusest tuleneva kahju hüvitamine ei ole halduskohtu pädevuses, vaid vastavaid nõudeid saab tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) kehtestatud tingimustel ja korras menetleda üksnes maakohus. Samuti pole kaebajal võimalik esitada tühistamisnõuet oma kohtueelsete kahju hüvitamise nõuete peale antud vastuse suhtes, sest see ei ole haldusakt, vaid toimingu kirjalik põhjendus. Vanglateenistuse ametniku hoolimatu käitumise ja halva suhtumise osas on kaebaja nõue ilmselgelt perspektiivitu ega võimalda saavutada kaebuses märgitud või mistahes muu suurusega hüvitise saamises seisnevat eesmärki. Vastuolu õigusega väärikale kohtlemisele saab tekkida vaid siis, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme, kuid selle täpset piiri ei ole võimalik määrata. See sõltub mitmetest asjaoludest, s.h kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust ning muudest kinnipidamise tingimustest. Vastav seisukoht on kohaldatav ka kaebuses kirjeldatud vanglaametniku tegevusele kirjade vastuvõtmisel ning väidetavale hoolimatule ja halvale suhtumisele. Need ei pruukinud kaebajale meeldida ning võisid talle pahameelt ja vaimseid üleelamisi põhjustada, kuid tegemist ei saa olla niisuguste taluvuse piire ületavate kannatustega, mida saaks käsitleda rahalise hüvitise saamist õigustava väärikuse alandamisena. Seetõttu kuulub kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel tagastamisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.M.K. esitas 30.07.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.07.2017. a määrus ja teha asjas uus õiglane otsus. Määruskaebuse põhjendused: Kohtul ei ole õigust kaebust tagastada. Vangla maksis kohtunikule kuritegelikku raha ja nii kohtunik teebki seda, mida vangla ütleb. Valvur T. M. Aabna tahtlikult ei anna kaebajale, kui raskesti haigele inimesele valuvaigistavaid tablette ega saada ära kaebaja kirju, viskab prügiämbrisse. Ka ei teata kaebajale, kui tal on vaja sõita ratastooliga arstide juurde. Sellega valvur alandab kaebaja inimväärikust. Kaebaja nõuab valvurilt välja mõista kahju hüvitisena 200 eurot halva tähelepanu eest haige suhtes; 100 eurot kahju eest; 200 eurot kirjade saatmata jätmise eest korduvalt; 300 eurot hoolimatu suhtumise eest; 500 eurot füüsilise kahju eest; moraalse kahju eest; 1000 eurot selle eest, ei anta tablette kätte, vaid visatakse tumbale; 300 eurot igale kinnipeetavale valu tegemise eest vaatamata sellele, et ei ole rikkumist.
7.Viru Vangla esitas 12.10.2017 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta M.K. i määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Tegemist on tervishoiuteenuse osutamist käsitleva küsimusega ning kohtupraktika on kinnistanud käsitluse, et selline kahjunõue ei ole halduskohtus lahendatav. Kaebaja on kaebuses oma nõude esitanud oluliselt laiemana kui kahjunõudes, mistõttu n.ö laiendatud osas oleks kohus pidanud jätma kaebuse läbi vaatamata, sest läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus,
kuid see ei muuda kohtumäärust lõppjäreldusena ebaõigeks. Määruskaebuses esitatud uued nõuded tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebaja sisuliselt süüdistab kohtunikku selles, et ta on saanud vanglalt kuriteona raha, mistõttu tegi kaebajale mittesobiva otsuse. Selline väide võib olla käsitletav kohtu laimamisena karistusseadustiku (KarS) § 3051 lg 1 tähenduses ning kaebaja selline tegevus ei ole lubatav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et M.K. i määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 26.07.2017. a määruse üle, millega kohus tagastas kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel täies ulatuses. Kaebaja määruskaebuses väidetust järelduvalt ei nõustu ta halduskohtu määrusega täies ulatuses.
10.Ringkonnakohus nõustub (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel) Tartu Halduskohtu 26.07.2017. a määruse põhjendustega kaebuse tagastamise osas, milles kohus leidis, et halduskohtus ei ole võimalik vaidlustada tervishoiuteenuse osutamisega seonduvat ega nõuda selle läbi tekitatud kahju hüvitamist, vaid vastavaid nõudeid saab TsMS-is kehtestatud tingimustel ja korras menetleda üksnes maakohus. Kaebaja väited määruskaebuses ei anna alust eeltoodud osas määruse tühistamiseks. Ka ei ole kaebaja määruskaebuses väidetuga ümber lükanud halduskohtu seisukohta, et vangla 17.07.2017. a vastus ei ole haldusakt, vaid toimingu kirjalik põhjendus, mistõttu ei saa selle peale tühistamisnõuet esitada. Ringkonnakohus nõustub ka eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 37 lg 2 p-s 1 sätestatust saab kaebusega nõuda üksnes haldusakti osalist või täielikku tühistamist.
11.Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebaja väidetu pinnalt järeldada, et tema eesmärgiks on vanglaametniku väidetava hoolimatu ja halva suhtumisega tekitatud kahju hüvitamise saavutamine seonduvalt viimase tegevusega kirjade vastuvõtmisel. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette VangS, mille § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleneb VangS-st kinnipeetavale vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude korral kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Riigikohus on leidnud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb kohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust (17.06.2010. a otsus nr 3-3-1-41-10, p 12).
12.Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja Viru Vanglale 08.05.2017 esitatud pöördumises (tl 24-25p, tõlge tl 26-27) nõudnud hoolimatu ja halva suhtumisega tekitatud kahju hüvitamist seonduvalt asjaoluga, et talle ei teatatud, millal 07.05.2017 kirjad ära anda saab. Halduskohtule esitatud kaebuses (tl 1-1p, tõlge tl 3) on M.K. nõudnud kahju hüvitamist, kuna enne kl 20.00 on kirjade vastuvõtmisest keeldutud. Seega on kaebuses esitatud nõue mõneti laiem, võrrelduna vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega. Kuna kaebuses nõuab kaebaja kahju hüvitamist üldistatuna selle eest, et enne kl 20 keelduti kirjade vastuvõtmisest, siis saab ringkonnakohtu hinnangul kaebaja väidetust järeldada, et vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses märgitud intsidendiga (07.05.2017) seonduvalt taotleb kaebaja ka kaebuses kahju hüvitamist. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendusega, et ametniku hoolimatu käitumise ja halva suhtumise osas on nõue ilmselgelt perspektiivitu ega võimalda saavutada kaebuses märgitud või mistahes muu suurusega hüvitise saamises seisnevat eesmärki. Ringkonnakohus rõhutab, et kaebaja ei ole kahju hüvitamise taotlemisel tuginenud asjaolule, et tal oleks eelnimetatud päeval mõni oluline kiri andmata jäänud, millest tingituna oleks tal saanud tekkida reaalselt hinnatav kahju. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu hinnangul kaebajal tulenevalt HKMS § 47 lg-s 1 sätestatust kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu kuulub selles osas kaebaja kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus muudab eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
13.Kaebaja väite, et valvur ei teata talle, kui tal on vaja sõita ratastooliga arstide juurde, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna see ei puutu käesoleva vaidluse esemesse. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta taotlused mõista valvurilt välja määruskaebuses nimetatud kahjusummad, kuivõrd ringkonnakohtus ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei ole esitatud (HKMS § 182 lg 3, § 203 lg 2). Samas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et vastavalt RVastS-le on ametniku poolt tekitatud kahju korral selle kahju hüvitamiseks kohustatud isikuks avaliku võimu kandja ehk käesoleval juhul Viru Vangla. Seega ei ole iseenesest võimalik kahju hüvitamise nõuet esitada konkreetse ametniku vastu.
14.Kaebaja on määruskaebuses esitanud väite: „Aga vangla maksis talle kuritegelikku raha. Ja nii ta teebki seda, mida Viru vangla talle ütleb.“ Kui kaebaja pidas silmas kohtunikule raha maksmist, siis näeb karistusseadustiku § 3051 lg 1 õigusemõistmisevastase süüteona ette, et kohtuniku laimamise eest seoses tema osalemisega õigusemõistmisel võidakse karistada rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Seega on lubamatu menetlusosalise poolt laimavate väidete esitamine kohtuniku suhtes seoses tema osalemisega õigusemõistmisel ning see võib kaasa tuua isiku vastutusele võtmise. Kui kaebajal on teavet, mis viitab kuriteo toimepanemisele, tuleb tal esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lg 1).
15.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus M.K. i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.07.2017. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.