Küllike Kallaste, AS OG Elektra ja Sven Aalbergi kaebus Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 ja Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 541 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja I – Küllike Kallaste Kaebaja II - AS OG Elektra Kaebaja III - Sven Aalberg Kaebajate esindaja – vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja – Väike-Maarja Vallavalitsus Kolmas isik - Järva Tarbijate Ühistu
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
• Jätta rahuldamata kaebajate taotlus halduskohtumenetlusse kolmandate isikute kaasamiseks. • Jätta läbi vaatamata kaebajate korduv esialgse õiguskaitse taotlus Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 ja Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 541 kehtivuse peatamiseks. • Jätta kaebus rahuldamata. • Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17.11.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsusega nr 21 kehtestati Väike-Maarja alevikus Pikk 12, Pikk 8, Pikk 10, Ravi 1, Ravi 1b ja osaliselt Rakvere-Vägeva tee katastriüksuste maaalade suhtes detailplaneering.
1.2.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja laekus 04.05.2016 Küllike Kallaste, AS OG Elektra ja Sven Aalbergi volitatud esindaja vandeadvokaat Küllike Namm poolt esitatud ühiskaebus Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega (haldusasi 3-16-859). Tartu Halduskohus võttis 09.06.2016 määrusega kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Väike-Maarja valla, kaasas menetlusse kolmanda isikuna Järva Tarbijate Ühistu ja kohustas vastustajat ja kolmandat isikut vastama kaebusele. Samuti peatas kohus Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 kehtivuse kohtuotsuse jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 27.07.2016 määrusega (jõustus 27.07.2016) Väike-Maarja valla määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 09.06.2016 määruse osas, milles kohus peatas esialgse õiguskaitse korras Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 kehtivuse. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 15.07.2016. Kolmas isik esitas kaebuse osas omapoolse seisukoha 18.07.2016.
1.3.Väike-Maarja vald väljastas 11.10.2016 korraldusega nr 541 ehitusloa Järva Tarbijate Ühistule kaupluse püstitamiseks Posti kinnistule, Pikk tn 12, Väike-Maarja alevik, VäikeMaarja vald, Lääne-Viru maakond (registriosa nr 20431).
1.4.Sven Aalbergi ja Küllike Kallaste volitatud esindaja vandeadvokaat Küllike Namm esitas 21.11.2016 halduskohtule kaebuse Väike-Maarja valla 11.10.2016 korralduse nr 541 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega (haldusasi nr 3-16-2360).
1.5.Tartu Halduskohus 30.11.2016 määrusega liitis haldusasi nr 3-16-2360 haldusasjaga nr 316-859 ja peatas Väike-Maarja Vallavalitsuse korralduse 11.10.2016 nr 541 alusel antud ehitusloa kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17.01.2017 määrusega (jõustus 17.01.2017) Väike-Maarja valla määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 30.11.2016 määruse osas, milles kohus peatas esialgse õiguskaitse korras Väike-Maarja Vallavolikogu 11.10.2016 korralduse nr 541 kehtivuse.
1.6.Kohtuistung toimus 07.03.2017. Tartu Halduskohus määras 26.06.2017 määrusega asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.
1.7.Vandeadvokaat K. Namm esitas 01.09.2017 kohtule lõpliku seisukoha ja taotlused m.h. menetluskulude väljamõistmiseks koos menetluskulude nimekirjaga.
1.8.Vastustaja esitas 18.09.2017 kohtule vastuse 01.09.2017 kaebajate lõpliku seisukohale.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2.Kaebajad leiavad, et Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsus nr 21 ja Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korraldus nr 541 on õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele.
2.1.Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsus nr 21 (detailplaneeringu kehtestamine). Kaebajad on seisukohal, et detailplaneeringu menetlemisel ei ole järgitud kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseadust. Avalik väljapanek oli korraldatud kahel korral ja teavitus avalikust väljapanekust ei sisaldanud teavet sellest, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 22.12.2015 oli koostatud detailplaneeringu lahendus, kus olid esmakordselt välja toodud üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Nimetatud kujul detailplaneering oli avalikul väljapanekul 2 nädalat seaduses sätestatud 4 nädala asemel. Detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel jättis vallavolikogu tähelepanuta, et vallavalitsus ei ole haldusmenetluses järginud kuni 16.04.2016 kehtinud VäikeMaarja valla ehitusmääruse §-s 6 sätestatut. Kaebajatele ei ole teada, milline detailplaneeringu redaktsioon ja dokumendid esitati Väike-Maarja Vallavolikogule 31.03.2016 istungil kehtestamiseks. Kaebajad leiavad, et menetluse käigus detailplaneeringu muutmise menetluses avalikustatud plaanimaterjali ei olnud avaliku väljapaneku ajal olemas. Kaebajate esindaja kinnitusel puutus ta kokku 6 erineva kuupäevaga dateeritud detailplaneeringu seletuskirjaga. Seega, kaebajate esindaja arvates ei ole olnud haldusmenetlus detailplaneeringu menetlemisel läbipaistev ja üheselt mõistetav. On arusaamatu, millistel põhjustel on muudetud ühtekokku 5 korral detailplaneeringu seletuskirju ja kas neid muutmisi on avalikustatud või mitte. Detailplaneeringu avalikustatud materjalidest nimetatud asjaolu ei selgu. Kaebajatele ei ole teada, kes käeoleval juhul on tellinud detailplaneeringu koostamise tellimise. Planeeringu kehtestamisel jäid juurdepääsud kinnistutele Pikk 14a ja 14b tagamata. Vastustaja haldusaktis toodud viited asjaõigusseadusele ei anna alust juurdepääsu mitte määramiseks ja selle küsimuse lahendamata jätmiseks käesolevas haldusmenetluses. Arvestades, et vahemaa planeeritava hoone ja Pikk 14, Pikk 14a ja Pikk 14b asuvate hoone vahel on minimaalselt 4 m, siis on selge, et selline vahemaa ei taga nimetatud hoonele päikesevalgust seletuskirjas toodud määras. Kaebajad märgivad, et käesoleval juhul on insolatsioonijoonised koostatud kinnistu Pikk 14 asuva hoone kohta, kuid analüüsimata on täielikult Pikk 14a ja Pikk 14b kinnistutel asuvate hoonete päikesevalguse olukord. Detailplaneeringu materjalidest ei selgu, kelle poolt ja millal on lisatud piirkonna hoonemahud 3D vaadetena ning koostatud insolatsioon Pikk 14 hoone suhtes. Otsuses tehtud viide EVS 894-2008-A/2-2015 „Loomulik valgus elu- ja bürooruumides“ ei anna selgust, millist konkreetset asjaolu eelnimetatu tõendab, sest tegemist on standardiga, mis ei ole avalikult kättesaadav ja sellest tulenevalt üksnes viite tegemine pealkirjale ei taga haldusakti seaduslikkuse kontrolli võimalust. Eelpoolnimetatule tugines kaebajate esindaja juba avaliku väljapaneku käigus, kuid kohalik omavalitsus ei pidanud vajalikuks sellele tähelepanu pöörata. Detailplaneeringus ei järgita Väike-Maarja üldplaneeringus (kehtestatud 24.11.2008) sätestatud miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise üldpõhimõtteid. Üldplaneeringuga ei ole kooskõlas ka kõrghaljastuse likvideerimine põhijoonisel esitatud mahus. Arvestades, et kinnistutel Pikk 14, Pikk 14a ja Pikk 14b paiknevad puust hooned, on kaebajad seisukohal, et planeeringuga on tagamata tuleohutusnõuded ja vajadusel päästetehnika juurdepääs.
2.2.Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korraldus nr 541 (ehitusloa väljaandmine). Kaebajate arvates on kaebajate kinnistutele on vajalik enne ehitustegevusega alustamist planeerida juurdepääs, s.h selline, mida saab läbida päästetehnikaga. Lisaks leiavad kaebajad, et ehitustegevus Posti kinnistul vähendab valguse juurdepääsu kaebajate kinnistutele ning vähendab nende kinnistute (rendipindade) väärtust. Samuti riivab Küllike Kallaste kui Pikk tn 14 kinnistu omaniku õigusi tema kinnistut läbiva veetrassi likvideerimine ning uue veetrassi
ehitamine, mida ei ole Küllike Kallastega kooskõlastanud. Kaebajate arvates on nende kinnistute juurdepääsu tagamine olulisem kui haljasriba kaubanduskeskuse maa-alal. Järva Tarbijate Ühistule väljastatud kaubanduskeskuse ehitusloas on Väike-Maarja Vallavalitsus tuginenud detailplaneeringule, mille kaebajad on vaidlustatud ning seeläbi puudub kindlus selles, et tegemist on õigusaktidega kooskõlas oleva detailplaneeringuga. Sellises olukorras ei olnud kaebajate arvates põhjendatud ehitusluba välja anda, vaid vajalik on eelnevalt saada kohtulahend selle kohta, kas detailplaneering, mis puudutab kaubanduskeskuse ala, on seaduslik või mitte. Olemasoleva torustiku vahetamisega rikutakse kaebajate õigusi. Kaebajad on ka seisukohal, et kaevatav ehitusluba on ebaselge selles osas, milliste parameetritega ehitist selle loa alusel üldse ehitada lubatakse ning kust vastavad parameetrid tulevad. Seeläbi ei saa kontrollida ka seda, kas ehitusluba selliste arvuliste näitajate osas on kooskõlas sellega, mida on kirjeldatud detailplaneeringumenetluses.
2.3.Lähtudes eeltoodust, palusid kaebajad kohtul tühistada Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsus nr 21 ja Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korraldus nr 541.
3.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ning vaidles sellele vastu.
3.1.Vastustaja märkis, et kaebus ei sisalda uusi väiteid, mida vastustaja ei oleks piisava põhjalikkusega juba eelnevas detailplaneeringu menetluses käsitlenud.
3.2.Lääne-Viru Maavanem on 09.03.2016 kirjas nr 12-2/15-1783-5 detailplaneeringu üle järelevalvet teostades leidnud, et planeeringu menetlemisel puuduvad menetlusvead. Järelevalve teostamise käigus on järelevalve teostaja märkinud, et „tutvunud detailplaneeringu ja selle menetlusdokumentidega, nõustume Väike-Maarja Vallavalitsuse 22.01.2016 vastuskirjas nr 7-1/1-89 vastuväidete kohta esitatud seisukohtadega ning leiame, et need on piisavalt põhjendatud. Lisaks asume seisukohale, et käesolev planeering on koostatud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud menetlusnormidega“ järelevalve otsus.
3.3.Kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 19 punktis 4 ei ole sätestatud kohustust viia üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu avalik väljapanek läbi nelja järjestikuse nädala jooksul vaid on sätestatud avaliku väljapaneku kestus 4 nädalat. Seega ei ole Väike-Maarja Vallavalitsus lühendanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku aega ning detailplaneeringu avalik väljapanek on toimunud vastavalt enne 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse redaktsioonile. Märgime, et Lääne-Viru maavanem tegi 14.12.2015 detailplaneeringu üle järelevalve teostajana Väike-Maarja Vallavalitsusele ettepaneku korraldada veel kahenädalane avalik väljapanek ning vajadusel uus avalik arutelu. Väljendit „täiendav avalik väljapanek“ kasutati, kuna ajavahemikul 05.01.2016 – 19.01.2016 toimunud avalik väljapanek lisandus 27.07.2015 – 09.08.2015 toimunud avalikule väljapanekule, mille tulemusena oli detailplaneering avalikul väljapanekul kokku 4 nädalat. Väljendit „täiendavad vastuväited“ kasutati põhjusel, et varasemalt juba läbi arutatud vastuväiteid ja nende kohta esitatud vastuseid ei peaks kordama ja selle arvelt oleks saanud aega kokku hoides keskenduda võimalikele uutele vastuväidetele.
3.4.Ettepaneku detailplaneeringu seletuskirja täiendamiseks üldplaneeringu muutmise ettepanekuga tegi detailplaneeringu üle järelevalve teostaja. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek seisneb vaid järgmises: krundi nr 1 (Pikk tn 12) ja krundi nr 4 (Pikk tn 10) osas on lubatav ärimaade haljastamine alla 20% krundi pindalast. Tegemist ei ole olemuslikult kohalikule kogukonnale olulise muudatusega. Tegelikult ei ole eelneva muudatuse osas tegemist PlanS § 9 lg 7 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega. Seega vastustaja
arvates piisas käesoleval juhul veel kahe nädalasest avalikust väljapanekust ning uue avaliku arutelu korraldamisest.
3.5.Vastustaja märkis, et seadusest ei tulene sellist kohustust, et kehtestatud detailplaneeringuga oleks pidanud tagama kaebajate kinnistutele täiendava juurdepääsu avalikult kasutatavale teele.
3.6.Pikk tn 14 kinnistu ärihoone akendele on tagatud aprillist septembrini rohkem kui 3 tunni jooksul pidev päikesevalgus (detailplaneeringu seletuskiri lk 6 ehitusõigus), mis vastab EVS 894:2008-A/2:2015 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” nõuetele. Vastustaja selgitusel ei ole Pikk 14a hoonel aknaid Pikk 12 kinnistu poole. Pikk 14b hoonel ei ole üldse aknaid. Kaebuse osas, kus kaebajad väitsid, et detailplaneeringuga riivatakse kaebajate omandiõigust s.o. õigust oma kinnistuid vabalt vallata ja kasutada, on vastustaja arvates tegemist õigusliku aluseta, motiveerimata, ebaselge ning lisaks faktilisest olukorrast mittelähtuva ja eelnevalt uurimata seisukohaga. Pikk tn 12 (krunt nr 1) kavandatav kaubanduskeskus jääb Pikk tn 14 katastriüksusel paiknevast ehitise põhiosast piisavalt kaugele (vaid ühes kohas on kaugus 4,0 meetrit). Pikk 14a jääb kavandatavast kaubanduskeskusest oluliselt kaugemale ja hoonel ei ole Pikk 12 poole aknaid, mistõttu on raske mõista kaebajate seisukohta nende omandiõiguse riivamise kohta. Pikk 14a ja Pikk 14b seisavad pikemat aega aktiivse kasutuseta. Kõikidel kaebajate kinnistutel ei ole aastaid arendustegevust toimunud. Pikk 14b on ehitisregistri järgi ladu (ehitisregistri kood 108025661), millel ei ole üldse aknaid. Pikk 14 ehitise kaubanduskeskuse poole jäävas osas on enamus aknaid laudadega kinni löödud ja võsa ning kasvavate puudega kaetud. Seestpoolt on aknad kinni ehitatud. Ainuke avatuks jäetud aken on seestpoolt blokeeritud kaupluses müüdava ehituskaubaga. Eelnevat arvestades on raske mõista kaebajate põhjendust, et detailplaneeringuga muutub loomulik valgus, mis vähendab Pikk tn 14 asuval kinnistul olevate rendipindade väärtust.
3.7.Pikk tn 12 katastriüksuse pindala on 4264 m2. Lubatud suurim hoone ehitusalune pind on 2100 m2. Ülejäänud krundist kasutatakse sissesõidutee ja parklate jaoks. Detailplaneeringu lahendusega osaliselt kõrghaljastus säilib, kavas on eemaldada vaid need puud, mis jäävad otseselt kavandatavate ehitiste 6 alla. Detailplaneeringuga vaadeldakse kogu detailplaneeringuala kui tervikut ning selle ala ulatuses on haljastatust piisavalt. 3.8.Tuleohutusnõudeid on detailplaneeringu seletuskirjas käsitletud põhjalikult. Päästetehnikale on juurdepääs kaebajate kinnistutel olemas. Pikk 14a juurdepääsu kasutavad ka prügiveoautod ja ehituskauplusesse ehituskaupa toovad veoautod. Järelikult mahub sealt läbi ka päästetehnika. Pikk 14b juurdepääs on piisavalt lai rasketehnika pääsemiseks kinnistule. Planeeringu seletuskirja tuleohutust käsitletavas osas on seatud tingimus kavandada põhjapoolne kauplusehoone sein tulemüürina, sest Pikk tn 12 katastriüksusele kavandatava kaupluse kaugus Pikk tn 14 katastriüksusel paiknevast hoonest on vähimas kohas 4 meetrit, Pikk tn 14b asuvast hoonest 4,5 meetrit. Tulemüür ongi „tuletakistamise vahend“. Krundi hoonestusala määramisel on arvestatud tuleohutusnõuetega. Detailplaneeringu seletuskirjas, tuleohutust käsitlevas peatükis, on kirjas, et „Planeeritavad hooned tuleb ehitada vähemalt tulepüsivusklassi TP3 nõuetest lähtuvalt ning vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 54 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Detailplaneeringule on kooskõlastuse andnud Päästeamet.
3.9.Kaubanduskeskuse põhimahu kõrgus on siiski kuni 7,0 m maapinnast piki välisperimeetrit. Ilmestamaks hoonet miljöösse sobiva arhitektuurse elemendiga, on lubatud kõrgus kuni 11 m maapinnast.
3.10.Ehitise välisilme kujundamisel kasutatavate ehitusmaterjalide kohta võib detailplaneeringu seletuskirjast lugeda järgmist: „Põhjapoolse fassaadi võib katta eri toonis fassaadikiviga, muus osas võib välisseinas kasutada lisaks fassaadikivile ja krohvitud pinnale ka soojustatud sandvich-seinapaneele, mis varjatakse vajadusel miljöösse sobivate fassaadielementidega, näiteks puitvõrestik, laudis, teraselemendid, ronitaimestik jne. Läänepoolsel fassaadil ning peasissepääsu juures on sobiv kasutada klaas-vitriinaknaid. Lubatud on varikatuste rajamine.“. Ka detailplaneeringu üle järelevalve teostaja on seisukohal, et planeeringulahendus Pikk tn 12 kaubanduskeskuse osas ei ole vastuolus üldplaneeringuga ning planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud miljööväärtuslikele hoonestusaladele seatud üldiste tingimustega. Lõplik otsus fassaadilahenduste kohta tehakse ehitise projekteerimise käigus koostatava 3D eskiisjoonise alusel. Pikk tn 12 maa-alale kavandatava hoone arhitektuurse lahenduse tutvustamine toimus 18.04.2016 Väike-Maarja raamatukogus (Lõuna tn 10, Väike-Maarja alevik). Toimumisest informeeriti valla veebilehe ja välikuulutuste vahendusel.
3.11.Vastuses kaebajate lõpliku seisukohale märkis vastustaja, et vastustaja on detailplaneeringut kehtestades ja ehitusluba andes kaalunud kõikide isikute õigustatud huve, diskretsiooni õiguspäraselt teostanud ning oma otsust piisavalt motiveerinud. Teades neid põhjendusi, on kaebajatel olnud võimalik realiseerida oma kaebeõigust ning kohtul on võimalik kontrollida kaalutlusreeglitest kinnipidamist. Kaebajale haldusmenetluses saadetud vastused ja volikogu otsuse põhjendused kinnitavad, et volikogu ja vallavalitsus on teadvustanud kaebajate vastuväiteid ning on kaalumisel võrrelnud neid avaliku huviga, mida on pidanud oluliselt tähtsamaks. Sisuliselt soovivad kaebajad vaid oma kinnistute turuväärtust parendada. Kaebajate väited nende õiguste kahjustamisest on paljasõnalised ja otsitud. Sisuliselt on vastustaja ümber lükanud kõik kaebajate väited.
3.12.Sellest tulenevalt palus vastustaja kohtul jätta kaebuse rahuldamata, jätta haldusasja nr 316-859 menetlusse kaasamata kolmanda isikuna OÜ Joosand ja AS Pandivere Ehitus, jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda.
4.Kolmas isik teatas kohtule, et toetab Väike-Maarja valla seisukohta ja palub jätta kaebus Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 tühistamiseks rahuldamata. Kolmas isik leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Vaidlus kahjustab oluliselt Järva Tarbijate Ühistu ärihuvi kinnistu (aadressiga Pikk 12 Väike-Maarja) arendamisel. Pikk 12 arendus ei kahjusta naaberkinnistute omanike õigusi. Detailplaneeringuga ei muutu loomulik valgus (detailplaneeringu seletuskiri lk 6 ehitusõigus) selliselt, et saaks rääkida Pikk tn 14 asuval kinnistul olevate rendipindade väärtuse vähenemisest. Kolmas isik märkis, et Pikk tn 14 asuval rendipinnal (ehituskauplus) kaubanduskeskuse poole jäävas seinas olevad aknad on seestpoolt kinni ehitatud ja väljast laudadega kinni löödud. Pikk 14a hoonel ei ole aknaid Pikk 12 kinnistu poole. Pikk 14b hoonel ei ole üldse aknaid. Pikk 12 kinnistu omandamisel 28.11.2014 oli kinnistu hoonestatud (seal asus korterelamu koos abihoonetega). Kolmas isik omandas Pikk 12 kinnistu eesmärgiga seal olnud hooned lammutada ja kinnistu uuesti hoonestada.
KOHTU SEISUKOHT
5.Esmalt märgib kohus, et kaebajad palusid lõplikus seisukohas kohtul kaasata menetlusse kolmandate isikutena OÜ Joosand ja AS Pandivere, kui Väike-Maarjas Pikk 16 ja Simuna 4 kinnistute omanikud. Kohus tutvus kaebajate taotlusega ja ei pea esitatud taotlust põhjendatuks. Käesolev vaidlus ei puuduta nimetatud isikute õigusi. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebajate taotluse kolmandate isikute kaasamiseks käesoleva haldusasja menetlusse rahuldamata.
6.Samuti palusid kaebajad lõplikus seisukohas kohtul veel kord kaaluda Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 ja Väike-Maarja Vallavalitsuse korralduse 11.10.2016 nr 541 kehtivuse peatamist. Kohus tõlgendab kaebajate taotlust kui esialgse õiguskaitse taotlust vaidlusaluste haldusaktide kehtivuse peatamiseks ja jätab selle läbi vaatamata HKMS § 55 lg 3 alusel, kuna tegemist on korduva esialgse õiguskaitse taotlusega.
7.Samas peab kohus vajalikuks selgitada, et enne haldusasjade nr 3-16-2360 ja nr 3-16-859 liitmist 30.11.2016 määrusega ei olnud haldusasi nr 3-16-2360 võetud menetlusse. Vaatamata sellele esitas vastustaja haldusasja nr 3-16-2360 raames esitatud kaebusele põhjaliku vastuse 29.11.2016 ja haldusasi oli 30.11.2016 määrusega liidetud haldusasjaga nr 3-16-859 (menetlusse võetud). Samas käesoleva hetkeni ei vaielnud menetlusosalised selle üle, et kaebus haldusasjas nr 3-16-2360 jäi menetlusse võtmata ega esitanud kohtule selle kohta vastuväiteid. Seega, peab kohus kaebust, mis oli esialgselt esitatud haldusasja nr 3-16-2360 raames ja millega vaidlustati Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 541, menetlusse võetuks ja haldusasjaga nr 3-16-859 liidetuks.
8.Nähtuvalt haldusasja materjalidest paluvad kaebajad kohtul Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 ja Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 541 tühistamist.
9.Kohus tutvus asja materjalidega ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata tervikuna.
10.Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsus.
10.1.Haldusasja materjalide kohaselt Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsusega nr 21 kehtestati Väike-Maarja alevikus Pikk tn 12, Pikk tn 8, Pikk tn 10, Ravi tn 1, Ravi tn 1b katastriüksuste ja osaliselt 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva tee katastriüksuste maa-ala detailplaneering, mille peamise eesmärgiks oli rajada kaubanduskeskus Pikk tn 12 katastriüksusele.
10.2.Detailplaneeringu kehtestamine või kehtestatud detailplaneeringu muutmise otsus on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 tähenduses. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Planeerimismenetlus.
10.3.Kaebajad leidsid, et planeerimismenetlus oli läbi viidud rikkumistega. Vastustaja jättis avalikustamata kohalikus ajalehes planeeringu ala suuruse ja piirid. Avalikustamine toimus kahe avaliku väljapanekuna, kusjuures vastustaja ei teavitanud muuhulgas kaebajaid, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeringu koostamisega tegeles muu isik, mitte vastustaja. Detailplaneeringuga seotud haldusmenetlus jäi nõuetekohaselt dokumenteerimata.
10.3.1.Kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r.) § 12 lg 1 sätestas, et ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Kohus tutvus haldusasja materjalidega (CD-l p 8) ja on seisukohal, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt täitnud PlanS v. r. § 12 lg-s 1 sätestatud nõude. Õige on kaebaja väide selle kohta, et vastustaja jättis avalikustamata kohalikus ajalehes (04.02.2015) planeeringu ala piirid. Samas vastustaja kohtule esitatud tõendist on näha, et planeeringu ala suurus ja muud PlanS (v. r.) § 12 lg-s 1 nimetatud andmed oli 04.02.2015 kohalikus ajalehes avalikustatud (CD-l p 8, algatamise kuulutus).
10.3.2.PlanS v.r. (kehtis alates 01.12.2015 kuni 31.12.2016) § 135 lg 1 kohaselt kestab detailplaneeringu avalik väljapanek vähemalt 14 päeva. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu, mille koostamise aluseks puudub kehtestatud üldplaneering, avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva. PlanS v.r. (kehtis alates 01.12.2015 kuni 31.12.2016) § 142 lg 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
10.3.3.Haldusasja materjalide kohaselt tegi Maavanem 14.12.2015 kirjas nr 12-2/15-1783-3 detailplaneeringu üle järelevalve teostajana vastustajale ettepaneku korraldada veel kahenädalane detailplaneeringu väljapanek ning vajadusel ka uus avalik arutelu. Tuginedes eelpoolnimetatud Maavanema ettepanekule, korraldas vastustaja veel kahe nädalase detailplaneeringu avaliku väljapaneku, mis kestis ajavahemikul 05.01.2016-19.01.2016. Varasem detailplaneeringu avalik väljapanek oli vastustaja poolt korraldatud ajavahemikul 27.07.2015-09.08.2015. Seega, vaidlusalase detailplaneeringu avalik väljapanek kestis kokku neli nädalat.
10.3.4.Kohtu arvates ei ole õige pidada vaidlusalast detailplaneeringut üldplaneeringut muutuvaks planeeringuks. Vastustaja selgitas, et detailplaneeringust tulenev üldplaneeringu muudatuse ettepanek seisneb vaid selles krundi nr 1 (Pikk tn 12) ja krundi nr 4 (Pikk tn 10) osas on lubatav ärimaade haljastamine alla 20% krundi pindalast. Vastustaja hinnangul tegemist ei ole olemuslikult kohalikule kogukonnale olulise muudatusega. Kaebaja ei ole selgitanud kohtule, miks tema arvates üldplaneeringuga lubatav ärimaade haljastamise vähendamist vaidlusaluse detailplaneeringuga tuleb pidada oluliseks või ulatuslikuks üldplaneeringu muutmiseks PlanS v.r., (kehtis alates 01.12.2015 kuni 31.12.2016) § 142 lg 1 p 3 tähenduses. Vastustaja teatas kohtule, et detailplaneeringu seletuskirjas on kirjas, et kõrghaljastus paikneb põhiliselt Ravi tn 1 ja Pikk tn 8 asuvatel katastriüksustel. Detailplaneeringu lahendusega osaliselt kõrghaljastus säilib, kavas on eemaldada vaid need puud, mis jäävad otseselt kavandatavate ehitiste alla. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjas, et haljasriba kavandatakse muu hulgas ka kaubanduskeskuse põhjafassaadi ette, ehk siis Pikk tn 12 ja Pikk tn 14 vahelisele alale. Kavas on ka istutada kõrghaljastus Pikk tn 12 maa-alale krundi nr 4 (Pikk tn 10) idapiiri juurde. Lisaks on kavas kasutada ka konteinerhaljastust.
10.3.5.Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et ärimaade haljastamise vähendamine detailplaneeringuga sellisel viisil, et lubatakse krundi haljastamist alla 20% krundi pindalast, ei saa pidada oluliseks või ulatuslikuks üldplaneeringu muutmiseks. Samuti tulenevalt PlanS (v.r.) § 142 lg 1 p-st 3 käesoleva paragrahvi p-des 1 ja 2 nimetamata juhtudel otsustab kohalik omavalitsus ise kas tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. See, et vastustaja otsustas korraldada vastavalt Maavanema 14.12.2015 kirjas nr 12-2/15-17833 antud soovitustele täiendava detailplaneeringu avaliku väljapaneku perioodil 05.01.2016 19.01.2016, ei tähenda, et vastustaja võttis omaks asjaolu, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Haldusasja materjalidest ei ole ka seda näha. Järelikult ei pidanud vastustaja ei tulenevalt Maavanema 14.12.2015 kirjast nr 12-2/15-1783-3 ega PlanS (v.r.) § 135 lg-st 1 korraldama detailplaneeringu avalikku väljapanekut alates jaanuaris 2016 30 päeva järjest. Samuti eelpoolnimetatud põhjusel ei pidanud vastustaja teatama kaebajatele, et tegemist on üldplaneeringut muutuva detailplaneeringuga, kui vastustaja erinevalt Maavanemast nii ei arvanud.
10.4.Kaebajad, tuginedes PlanS v.r., (kestis kuni 01.07.2015) § 10 lg 62 p-le 2 leidsid, et kuna detailplaneeringu koostamisega on tegelenud kolmas isik, mitte vastustaja, siis rikkus vastustaja eelpoolnimetatud seaduse sätet. Vastustaja kaebajatega ei nõustunud ja viitas 14.04.2015 sõlmitud lepingu p-le 1.2. (t. III, lk 10). Kohus tutvus vastustaja OÜ A.V.R.Projekt ja kolmanda isiku vahel sõlmitud 14.04.2015 lepinguga ja on seisukohal, et selle lepingu järgi puuduvad kohtul alused arvata, et vaidlusaluse detailplaneeringu koostamisega tegeles kolmas isik.
10.5.Kaebajate etteheide osas seoses selguse puudumisega, milline on detailplaneeringu seletuskiri, millega Lääne-Viru maavanem järelevalve menetluse käigus tutvus ja millisele seletuskirjale tuginedes järelevalvet teostas ja oma seisukohad kujundas, ei ole kohtu arvates põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud kaebajate etteheide seoses 5 korral detailplaneeringu seletuskirja muutmisega ja nende muudatuste mitteavalikustamisega. Kohus märgib, et PlanS (v.r.) ei tulene, et vastustaja oli kohustatud avalikustama detailplaneeringu menetluse käigus kõik detailplaneeringu muudetud selgituskirjad (n.ö. tööversioonid). Kohtu arvates avalikustamisele kuuluks vaid selline detailplaneeringu selgituskirja versioon, mis eksisteeris avalikustamise kuupäeval. Võttes arvesse, et detailplaneering oli avalikustatud kahel korral (27.07.2015-09.08.2015 ja 05.01.2016-19.01.2016) ja kahel korral esitatud Maavanemale järelevalve teostamiseks on igati mõistetav, et detailplaneeringu seletuskirja on muudetud 5 korral, mis on seotud avalikel väljapanekutel esitatud seisukohtade ja Maavanema poolt antud soovituste arvesse võtmisega. Vastuses kaebusele on vastustaja ammendavalt selgitanud, miks detailplaneeringu selgituskirja oli korduvalt muudetud, aga samuti seda, mis detailplaneeringu selgituskirja versioonid oli esitatud Lääne-Viru maavanemale järelevalve teostamiseks. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja poolt esitatud andmete õiguses.
10.6.Kaebajad väitsid, et mahasõitu Pikk 12 kinnistule riigimaanteelt ei ole ja Maanteeamet ei anna eelduslikult ka mahasõidu võimalust. Seega on sellise planeeringulahenduse kohaselt planeeringu elluviimine võimatu. Ilmselgelt kahjustab nimetatud küsimuse vastav reguleerimine/ reguleerimata jätmine naaberkinnistute omanike huve, sest teadmata ja korraldamata liikluskorralduse puhul on ohtu seatud Pikk 14 asuvatel rendipindadel töötavate ja kaubanduspindu külastavate isikute ohutus. Puudub teave selle kohta, millisel moel planeeringualale ehitustegevuse ajal juurdepääs korraldatakse. Tulenevalt detailplaneeringu seletuskirjast, planeeringu elluviimisel toimuvate ehitustööde käigus peab ehitustehnika ja -materjaliveod korraldama riigimaanteelt olemasolevate mahasõitude kaudu (t. II, lk 9). Eelpoolnimetatu tõendamiseks esitas vastustaja kohtule
mahasõitude fotod, millest on näha olemasolev asfalteeritud juurdepääs kinnistule Pikk tn 12. Samas kinnitas vastustaja kohtule, et kaebajate kinnistuid juurdepääsuks kasutada ei ole kunagi kavas olnud. Seega puudub kohtu arvates alus arvata, et on tagamata Pikk 14 asuvatel rendipindadel töötavate ja kaubanduspindu külastavate isikute ohutus.
10.7.Lisaks väitsid kaebajad, et planeerimismenetlus jäi nõuetekohaselt dokumenteerimata. Vastustaja kinnitusel jättis ta tõepoolest pidamata detailplaneeringu menetlust kajastavat toimingut paberkandjal, kuid vastustaja arvates tal puudus selline kohustus. HMS § 19 lg 1 kohaselt haldusorgan säilitab avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. HMS § 19 lg 1 eesmärgiks on haldusorgani tegevuse üle kontrolli tagamine kas vaidemenetluses või halduskohtumenetluses. Kohus on seisukohal, et kuigi vastustaja ei ole loonud detailplaneeringu menetluse osas vajalikku toimingut, on ta suutnud näidata kohtule detailplaneeringu menetluse käiku ja esitada selle tõendamiseks kõik vajalikud dokumendid elektroonilisel kujul. Seega oleks nii menetlusosalised kui ka kohus saanud vajadusel tutvuda kõikidega detailplaneeringu menetluse käiku kajastavate dokumentidega.
10.8.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaidlusaluse detailplaneeringu menetlus oli nõuetekohaselt läbi viidud (v.a. 04.02.2015 kohalikes ajalehes planeeringu ala piiride avalikustamata jätmine). Kaebajate õiguste rikkumine.
10.9.Kaebajad väitsid muu hulgas, et planeeringuga on tagamata tuleohutusnõuded ja nende kinnistutele päästetehnika juurdepääs.
10.9.1.Määruskaebuse läbivaatamisel käesolevas haldusasjas leidis Tartu Ringkonnakohus 27.07.2017 määruse p-s 11, et tulenevalt majandus- ja taristuministri 02.06. 2015 määrusest nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg-st 2 tuleb juhul kui ehitistevahelise kuja laius jääb alla 8 m, tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Analoogne säte sisaldus ka kuni eelnevalt nimetatud määruse jõustumiseni kehtinud Vabariigi Valitsuse
27.oktoobri 2004. a määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg-s 2. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et kuna kavandatava kaupluse kaugus Pikk tn 14 katastriüksusel paiknevast hoonest on vähimas kohas 4 m ja Pikk tn 14b katastriüksusel asuvast hoonest 4,5 m, on seatud tingimus kavandada põhjapoolne kauplusehoone sein tulemüürina. Ringkonnakohus leidis, et antud juhul tuleb seda meedet pidada sobivaks ning puudub alus väita, et kavandatav kauplusehoone võiks seada kaebajatele kuuluvad hooned ohtu. Vastupidisele seisukohale jõudmist ei kinnita ka see, et näiteks Pikk tn 14 hoone on puidust, Pikk tn 14a kivist ja puidust ning Pikk tn 14b hoone kivist. Isegi kui hoonete ehitamisel on kasutatud puitu, peaks kavandatav tulemüür ja muud ehitustehnilised lahendused ära hoidma võimaliku ohu kõrvalhoonetele. Päästeameti kooskõlastus on olemas.
10.9.2.Kuna peale Tartu Ringkonnakohtu 27.07.2016 määruses võetud seisukohti seoses tuleohutusnõuete tagamisega kaebajatele kuuluvate hoonete suhtes, ei ole kaebajad esitanud kohtule ringkonnakohtu seisukoha ümberlükkavaid vastuväiteid, nõustub kohus ringkonnakohtuga ja peab põhjapoolse kauplusehoone seina püstitamisel kaebajate kinnistute suhtes tuleohutusnõudeid tagatuks.
10.9.3.Päästetehnika juurdepääsu osas märgib kohus, et Tartu Ringkonnakohus 27.07.2016 ja 17.01.2017 määruses ei pidanud usutavaks kaebajate väiteid, et päästetehnikaga ei ole hetkeolukorras tagatud juurdepääs kaebajate kinnistutele. Ringkonnakohus märkis, et antud hetkel on põhjendatud järeldada, et kaebajad näevad lihtsat võimalust, kuidas saavutada enda kinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt üle kinnistu, mida ei ole selleks otstarbeks kasutatud. Asjas ei nähtu, et kaebajad oleks enne detailplaneeringu algatamist soovinud kasutada või kasutanud Pikk tn 12 juurdepääsuna enda kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt. Kohus nõustub eelpoolnimetatud Tartu Ringkonnakohtu seisukohtadega. Haldusasja materjalidest tulenevalt ei ole tõepoolest usutav, et kinnistul planeeritava ehitamise tõttu ei pääse päästetehnika kaebajate kinnistule ligi. Kohtule esitatud dokumentidest on näha, et kaebajate kinnistule pääsevad päästeautodega suuruse poolest samad veokid (t. III lk-d 8-9). Seega on päästetehnika ligipääs kaebajate kinnistutele tagatud.
10.10.Kaebajad väitsid, et detailplaneeringuga on rikutud insolatsiooni nõudeid.
10.10.1.Kohus kaebajatega ei nõustu. Tartu Ringkonnakohus leidis 27.07.2016 määruse p-s 12 ja 17.01.2017 määruse p-s 17, et kaebajatele kuuluvatel kinnistutel ei ole eluhooneid, sest kinnistusraamatu andmetel on tegemist ärimaaga (Pikk tn 14, Pikk tn 14a ja Pikk tn 14b). Tegemist ei ole ka büroohoonetega. Kohtule esitatud pildimaterjali kohaselt on Pikk tn 14a ja 14b asuvate ehitiste puhul tegu garaaži- ja/või kuurisarnaste ehitistega. Mõistagi peab ka hoonestamata kinnistu saama pärast ehitustegevust naaberkinnistul mõningast päikesevalgust, kuid asjaolusid arvestades on nõutav miinimum kahtlemata madalam, kui see oleks eluruumide või bürooruumide korral. Arvesse tuleb võtta ka seda, et tegemist on tiheasustusalaga. Detailplaneeringu seletuskirja lk 5 (t. I, lk10) kohaselt on kavandatava hoone põhimahu kõrgus 7 m ning hoone kõrgema osa kõrgus kuni 11 m maapinnast. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses on viidatud insolatsioonijoonistele ning märgitud, et Pikk tn 14 hoone akendele on tagatud aprillist septembrini rohkem kui 3 tunni jooksul päevas pidev päikesevalgus, mis vastab detailplaneeringu seletuskirjas nimetatud Eesti Vabariigi standardile: EVS 894:2008-A/2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ (detailplaneeringu kehtestamise otsuse lk 5; tl 10). Täiendavalt tuleb arvesse võtta ka seda, et mõõtmised on teostatud seoses Pikk tn 14 hoonega, kuna Pikk tn 14a ja Pikk tn 14b kinnistutel ei ole aknaid Pikk tn 12 kinnistu poole. Seda tõendab ka toimikus olev pildimaterjal. Sellises olukorras ei pidanud ringkonnakohus summaarse hinnangu tulemusel tõenäoliseks, et rikutud saaksid insolatsiooniperioodile esitatavad nõuded.
10.10.2.Kohus tutvus halduskohtumenetluse raames esitatud tõenditega (Pikk tn 14 hoone pildid) ja peab eluliselt usutavaks vastustaja väidet selle kohta, et Pikk tn 14 hoone akendele on tagatud aprillist septembrini rohkem kui 3 tunni jooksul päevas pidev päikesevalgus. Kohtu arvates väärib ka tähelepanu see asjaolu, tulenevalt vaidlusaluse detailplaneeringu juurde 11.10.2016 antud ehitusloalt nr 1612271/17504 on ehitise kõrgus 8,4 m, mis kohtu arvates ei mõjuta märkimisväärselt Pikk tn 14 hoone kahele akendele tagatud aprillist septembrini 3 tunni jooksul päevas pideva päikesevalguse olemasolu. Kohus rõhutab veel kord, et tegemist ei ole ei elu ega büroohoonega.
10.11.Kohus on seisukohal, et kaebuse osas, milles väitsid kaebajad, et detailplaneeringust tulenevalt vähendatakse Pikk 12 maa-ala haljastuse olemasolevast alla 20 % (raiutakse maha vähemalt 9 suurt puud ja ehitatakse sinna kogu krunti täitev hoone, siis piirkonna sh kinnistute Pikk 14a ja Pikk 14b piirnevate alade välisilme muutub), vaidlusaluse detailplaneeringuga ei järgita Väike-Maarja üldplaneeringus sätestatud miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise üldpõhimõtted (ajalooliselt väljakujunenud hoonestusstruktuur ja asularuumi elementide säilitamine jms), ei ole tegemist kaebajate subjektiivsete õiguste riivega. Kaebuse
esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive ning populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Ka populaarkaebuse korral peab kaebaja välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute erahuvide kaitse. Kohtutel puudub õiguslik võimalus hakata kaebust menetlema populaarkaebusena, kui puudub kaebaja selge seisukoht. Seetõttu peab kaebaja kaebuses osutama selle alusele. Võimalik on kaebuse esitamine ka kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise alusel ja populaarkaebusena. Sellisel juhul peavad erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad.
10.12.Kohus märgib, et kaebajad on esitanud kaebuse detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks, põhjendades, et detailplaneeringu kehtestamine rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Seega on kaebajad esitanud kaebuse HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt enda subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte populaarkaebuse PlanS v.r. (kehtis alates 01.12.2015 kuni 31.12.2016) § 141 tähenduses. Antud juhul viitasid kaebajad enda subjektiivsete õiguste rikkumisele, mitte avalikule huvile kinnistu Pikk 12 haljastuse ja miljöö säilitamiseks. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev keskkond võib muutuda. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused ning muudatustest tulenevad kahjulikud mõjutused peavad ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kohus leiab, et kaebajate väide, et planeeritava hoone välimuse ja haljastuse vähendamine on vastuolus üldplaneeringuga, ei anna alust arvata, et seoses eelpoolnimetatuga esineb kaebajate subjektiivsete õiguste riive.
10.13.Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et puuduvad alused vaidlusaluse Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 (detailplaneeringu kehtestamine) tühistamiseks. Vaidlusalune otsus vastab HMS §-s 54 sätestatud nõuetele. Vastustaja küll jättis 04.02.2015 kohalikes ajalehes avalikustamata planeeringu ala piirid, kuid selline kohtu seisukohalt ebaoluline menetlusnõuete eiramine ei saanud mõjutada asja otsustamist HMS § 58 tähenduses. Kaebajatel olid võimalused tutvuda algatatud planeeringu ala piiridega hilisemates planeeringumenetluse etappides ja esitada omapoolsed vastuväited. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 tühistamise nõude osas rahuldamata.
11.Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korraldus nr 541 (ehitusloa väljaandmine).
11.1.Vaidlusaluse haldusaktiga väljastas vastustaja kolmandale isikule ehitusloa kaupluse ehitamiseks Posti kinnistule, mis asub aadressil Pikk tn 12, Väike- Maarja alevik, Väike–Maarja vald, Lääne-Viru maakond.
11.2.Kaebajad leidsid, et Pikk tn 14 b kinnistule ei pääse transpordiga s.h päästetehnikaga teisiti kui hoonestamata Posti kinnistu kaudu (Pikk tn 12). Haldusasja materjalide kohaselt (t. IV lk 15) Pikk tn 14b maa-alale on juurdepääs tagatud Väike-Maarja-Simuna teelt üle Simuna mnt 6a. Tegemist on asfaltkattega alaga suhteliselt suure alaga, mida vajaduse esinemisel saab kasutada ka päästeameti tehnika. Kohus märgib, et vastustaja kinnitusel Simuna mnt 6a kinnistule on koostatud detailplaneering, mille alusel ei ole kavas Pikk tn 14b asuva katastriüksusega piirneva ala olulist muudatust ja asfalteeritud ala on kavandatud ulatuma Pikk 14b asuva katastriüksuse piirini. Järelikult, nii vaidlusaluse
korralduse väljaandmise ajal kui ka tulevikus on tagatud päästetehnika ja muude veokite juurdepääs Pikk tn 14b kinnistule.
11.3.Kaebaja III arvas, et temale kuuluv kinnistu Pikk tn 14a ei piirne ühegi avalikult kasutatava teega, vaid kaebaja I kuuluvate Pikk tn 14 ja 14b kinnistutega ning Posti kinnistuga (Pikk tn 12). Kuigi kaebajale III on tagatud juurdepääs avalikule teele üle avaliku parkla asukohaga Pikk tn 16 a, ei ole siiski selline juurdepääs kuidagi reguleeritud. Samuti kaebaja väitel sellele avaliku parkla maa-alale saamiseks on vaja läbida Pikk tn 16 (töis ehitatud) ning pikk tn 14 (täis ehitatud) hoonete vaheline ala, mille laius on ca 3 meetrit ning mis on sobimatu teeks. Kaebajad on arvamusel, et Väike-Maarja Vallavalitsus oleks pidanud lahendama juba mainitud detailplaneeringuga ära kõik naaberkinnistute omanike vahelised konfliktid, eelkõige juurdepääsuprobleemi, mida vald ei teinud. Esmalt peab kohus oluliseks mainida vastustaja poolt viidatud asjaolu, et kaebajad ei ole varem kasutanud Pikk tn 12 kinnistut juurdepääsuks enda kinnistutele. Juurdepääsuks kasutasid kaebajad just Pikk tn 16a kinnistut, kus asub avalik parkla. Samas Pikk tn 16 ja Pikk tn 14 vahelise ala laius on üle 5 m. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et sellist juurdepääsu saavad kasutada ka päästeautodega sarnased veokid ka sügis-talvisel perioodil (t. II, lk 52-54, 68). Seega ei vasta tõele ka kaebaja III väide, et tegemist on Pikk tn 14a kinnistule juurdepääsu sobimatuks teega. Teiseks, mis puudutab juurdepääsu üle Pikk tn 16a asuva avaliku parkla, ei ole kaebajad näidanud ega kinnitanud, et olemasolev juurdepääs oleks kadumas või takistatud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajate väide, et vaidlusaluse ehitusloaga piiratakse juurdepääs nende kinnistule ei vasta tõele. Kolmandaks nõustub kohus vastustaja ja Tartu Ringkonnakohtu poolt 17.01.2017 määruse võetud seisukohaga, et seadusest ei tulene sellist kohustust, et kehtestatud detailplaneeringuga oleks pidanud tagama kaebajate kinnistutele täiendava juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsu õiguse teostamise eelduseks ei ole detailplaneeringu kehtestamine. Riigikohus on ka sedastanud, et detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Järelikult puudus vastustajal õigus vastu kinnistu omaniku tahtmist detailplaneeringuga ette näha täiendavat juurdepääsu üle Pikk 12 kinnistu kaebajate kinnistute teenindamiseks. Kohus rõhutab, et olemasoleva igapäevaselt kasutatava juurdepääsu kaudu saab avalikult kasutatavalt teelt Pikk tn 14 ja 14a kinnistutele üle avaliku parkla (Pikk tn 16a).
11.4.Kaebajate väidete osas seoses loomuliku valguse vähenemisega võttis kohus seisukoha käesoleva otsuse p-s 10.10.1.
11.5.Kaebaja I väitis, et tema kinnistul (Pikk tn 14) torustiku vahetamise kooskõlastamata jätmisega rikutakse tema õigusi. Kohus märgib, et veetrassi likvideerimise ning uue veetrassi ehitamise osas selgitas põhjalikult Tartu Ringkonnakohus 17.01.2017 määruse p-s 18, et kinnistu omanikul ei ole õigust nõuda veetrassi kulgemist konkreetses kohas väljaspool tema kinnistu piire. Seega on alusetu kaebaja väited, et veetrassi kulgemist ei ole keegi temaga kooskõlastanud. Kuna kaebaja endi väidete kohaselt rajatakse uus veetrass, siis tema olukord ei halvene, vaid hoopis paraneb, sest uus veetrass tagab eeldatavalt parema kvaliteediga vee. Kaebaja ei ole väitnud, et uue veetrassi rajamine kulgeb üle tema kinnistute selliselt, et kahjustab oluliselt kinnistute eesmärgipärast kasutamist. Mõningased ajutised ebameeldivused ehitustegevuse ajal ei saa olla aluseks naaberkinnistu omaniku ehitustegevuse peatamisele. Sellest tulenevalt nõustub kohus Tartu Ringkonnakohtuga, et antud juhul ei ole kaebaja I subjektiivsete õiguste rikkumine veetrassi
likvideerimise ja uue veetrassi ehitamisega kuigi tõenäoline. Järelikult ei pidanud vastustaja enne torustiku vahetamist kinnistul Pikk tn 14 küsima kaebajalt I nõusolekut või kooskõlastust.
11.6.Kaebajate arvates on kaevatav ehitusluba ebaselge selles osas, milliste parameetritega ehitist selle loa alusel üldse ehitada lubatakse ning kust vastavad parameetrid tulevad. Kohus kaebajatega ei nõustu. Kohus leiab, et vaidlusalune ehitusluba ehitatava ehitise andmete osas vastab Majandus- ja taristuministri poolt 19.06.2015 määruse nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“ § 3 lg-s 1 (lisa 14) ehitusloale sätestatud nõuetele.
11.7.Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et puuduvad alused vaidlusaluse Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 541 (ehitusloa väljaandmine) tühistamiseks. Vaidlusalune otsus vastab HMS §-s 54 sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 541 tühistamise nõude osas rahuldamata. Seega, jätab kohus kaebuse rahuldamata tervikuna.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.