Otsuse avalikult teatavaks 31. märts 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-21-60
Haldusasi
Linus Capital OÜ, E.V. ja OÜ Tedre Maja kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks algatada detailplaneering nr DP044670 kohtu poolt tuvastatud asjaoludel 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest
Menetlusosalised
Kaebuse esitajad: Linus Capital OÜ, E.V. ja OÜ Tedre Maja Vastustaja: Tallinna linn Kolmandad isikud: Maa-amet, K. V., J. R., A. K., A.
N., R.-A. N., M. R., E. S., H. M.
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 19.01.2022, Tallinnas
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. mail 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Linus Capital OÜ-le kuulub Tallinnas Nõmme linnaosas Lemmiku tn 50 kinnistu (reg nr 20228801; katastritunnus 78404:408:0169; pindala 11 670 m2; sihtotstarve maatulundusmaa). E.V.le kuulub 24376/93282 mõttelist osa Tallinnas Nõmme linnaosas Nugise tn 19 kinnistust (reg nr 2698701; katastritunnus 78404:408:9091; pindala 93 282 m2; sihtotstarve maatulundusmaa) ja OÜ-le Tedre Maja kuulub 15284/93282 mõttelist osa Tallinnas Nõmme linnaosas Nugise tn 19 kinnistust (katastritunnus 78404:408:9091; reg nr 2698701; pindala 93 282 m2; sihtotstarve maatulundusmaa). Lemmiku tn 44, Rännaku pst 30 ja 30a kinnistute omanik on Eesti Vabariik. Rännaku pst 32 kinnistu kaasomanikud on füüsilised isikud.
2.Linus Capital OÜ, E.V. ja OÜ Tedre Maja esitasid 22.08.2019 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse detailplaneeringu (DP) algatamiseks. TLPA registreeris detailplaneeringu algatamise taotluse 26.09.2019 kirja nr 3-2/2537-4 kohaselt Rännaku pst 32 detailplaneeringu (DP037400) menetlusdokumendina. DP kohaselt kavandatakse Lemmiku tn 44 ja 50, Nugise tn 19 ning Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistutele 34 pereelamukrunti suuruses 1235 m2 kuni 2879 m2; 6 transpordimaa krunti suuruses 382,4 m2 kuni 6421 m2 ja ca 3 ha roheala. DP algatamise taotlus sisaldab Tallinna üldplaneeringu (Tallinna ÜP) muutmise ettepanekut.
3.E.V. esitas DP algatamise taotluse uuesti 09.12.2019, mis registreeriti kui Rännaku pst 30, 30a, 32, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute DP (DP044670).
4.Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldusega nr 1399 keelduti Tallinna üldplaneeringut muutva DP (DP044670) algatamisest (vt ka korralduse lisa).
5.Linus Capital OÜ, E.V. ja OÜ Tedre Maja esitasid 11.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna vastu. Pärast mitmeid menetlustoiminuid võttis Tallinna Halduskohus oma 07.10.2021 määrusega menetlusse Linus Capital OÜ, E.V. ja OÜ Tedre Maja kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks algatada detailplaneering nr DP044670 kohtu poolt tuvastatud asjaoludel 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ning Tallinna linna kohustamiseks registreerida kaebajate 22.08.2019 detailplaneeringu algatamise taotlus detailplaneeringu nr DP044670 menetluse juurde menetlusse. Kaebuse terviktekstiks luges kohus kaebajate poolt 26.05.2021 esitatud teksti koos 21.07.2021 kaebuse täpsustusega. Asjas toimus kohtuistung 19.01.2022.
6.1.Kaebajad leivad, et kaebuse esitamine on HKMS § 44 lõikest 1 lubatav kuna kaebajad vaidlustavad Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399, mis riivab kaebajate PS §-s 32 sätestatud omandi puutumatust; PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust; PS §-s 19 sätestatud tegutsemisvabadust kui ka PS §-s 14 sätestatud üldisi menetlusõigusi kui PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise printsiipi. 6.2 Kaebajad leiavad, et Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldus nr 1399 ei ole tulenevalt HMS § 3 lõikest 2 kohane, vajalik ja proportsionaalne ja HMS § 4 lõikest 2 tulenevalt kooskõlas haldusorganile antud volituse piiridega, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, sest olulised asjaolud on jäetud välja selgitamata, mistõttu on rikutud HMS §-s 6 sätestatud
uurimispõhimõtet ning kaalutud ei ole kaebajate põhjendatud huve määrata kindlaks Tallinna ÜP muutvas DP-s Tallinna ÜP-s sätestamata Lemmiku tn 44, 50; Nugise tn 19; Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute maakasutus- ja ehitustingimused erahuvist lähtuva hoonestuse rajamiseks. Kaebajad leiavad, et määrus ei ole ka HMS § 5 lõikest 2 tulenevalt eesmärgipärane ning HMS §-dest 54 ja 56 tulenevalt õiguspärane. 6.3 Kaebajad leiavad, et vastustaja ei ole täitnud HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamiskohustust kuna haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus on puudulik ega võimalda kaebajatel teostada efektiivselt kaebeõigust. 6.4 Kaebajate poolt esitatud keskkonnaalased uuringud - Rännaku pst 30, 30a, 32, Nugise tn 19, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kõrval reformimata riigimaa alade taimestiku inventeerimise aruanne (Alkranell OÜ, 2018, vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 25); linnustiku inventeerimise aruanne (OÜ Linnuekspert OÜ, 2018, vt.11.01.2021 kaebuse lisa nr 26); maakasutuspiirangute analüüs (Alkranell OÜ, 2018, vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 27), on jäetud tähelepanuta ning kaebajate poolt taotletava hoonestusega tekitav keskkonnakahju olulisus ja reaalne mõju on näitamata kuigi Riigikohtu praktika kohaselt (RKHKo lahendid nr 3-3-1-86-06, p 16; 3-3-1-15-08, p 18 alapunkt 2) peab keskkonnaasjades ära näitama, et tegevuse mõju on oluline ja reaalne, mistõttu pidi vastustaja tuginedes PS § 53 1.lauses sätestatud Lemmiku tn 50; Nugise tn 19 ja Rännaku pst 32 kinnistu omanike kohustusele säästa elu- ja looduskeskkonda, põhistama kaebajate poolt tekitatud või tekkivat kahju. Ilmselgelt ei saa vastustaja põhjendamiskohustus loetud täidetuks pelgalt viitega Tallinna ÜP-st tulenevale abstraktsele avalikule huvile säilitada muutmatuna kindlaks määratud maakasutuse juhtfunktsioon või pelgalt väitega, et hoonestuse kavandamisel väheneb haljastuse osakaal. 6.5 Kaebajad rõhutavad, et Riigikohus on selgesõnaliselt edastanud, et kaalutlusotsustuse põhjendamisel, eriti juhtudel kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista nimetatud akti sisu (RKHKo lahend 3-3-1-62-02, punktid 11 ja 12). Kuna vastustaja tugines kaalutlusotsuse tegemisel määratlemata õigusmõistele Nõmme metsalinna miljöö, mis kaebajate poolt esitatud Leele Välja ekspertarvamusest Rännaku pst 32 hoonestamiseks, on urbanistlik ilming, pidi vastustaja kaalutlusotsuses põhjendama, miks kaebajate poolt esitatud Rännaku pst 30, 30a, 32, Nugise tn 19, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kõrval reformimata riigimaa ala DP visioon (Arhitekt 11 OÜ, 2019, vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 21), ei ole kooskõlas piirkonnas väljakujunenud hoonestamisviisidega ja hoonestusmahtudega ning kinnistute hoonestamine on välistatud linnaehituslikust, valglinnastumise vältimise ja tervikliku linnaruumise arengu eesmärkidest tulenevalt. 6.6 Kaebajad leiavad, et vastustaja kaalutlusotsus on ilmselgelt meelevaldne, ebaratsionaalne ja vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega ning vastustaja enda senise praktikaga metsamaa kõlvikutega kinnistute arendustegevuse lubamisel, mistõttu saab kohus HKMS § 158 lõikest 3 tulenevalt erandjuhul sekkuda haldusorgani kaalutlusotsuse otstarbekuse kontrolli (RKHKo lahend 3-3-1-87-13, p 19). 6.7 Kaebajatele on olnud küll tagatud enne vaidlustatud korralduse vastuvõtmist esitada omapoolseid vastuväiteid kuid ärakuulamisõigus on olnud näilik kuna vastustaja ei ole kaebajate vastuväiteid, et Rännaku pst 30, 30a, 32, Nugise tn 19, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistutel puudub rekreatsiooniline tegevus (laste mänguväljakud; spordiplatsid; terviserajad; kui inventar (pargipingid, varjualused, prügikastid, tualetid) puhkamiseks) ning et läbiviidud keskkonnaalastest uuringutest tulenevalt (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 25-27) puudub kinnistutel ökoloogiline väärtus; et hoonestamiseks on väljatöötatud keskkonnaseisundi säilitamiseks sobilikud meetmed (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 25-27), mis on Keskkonnaameti poolt peetud piisavateks (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 15) kaalutlusotsuse tegemisel hinnatud ega ümberlükatud, mistõttu on rikutud HMS § 40 lõikest 1 tulenevat kaebajate ärakuulamisnõuet, elukeskkonna arengiu tagamine. sest kuulamisõigus on olnud
näilik. Riigikohtu praktikast (RKHKo lahend nr 3-3-1-82-03, p 17) pidi vastustaja kaalutlusotsuse tegemisel võtma arvesse kaebajate poolt esitatud teabe. 6.8 Vastustaja on Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399 vastuvõtmisel jätnud täielikult tähelepanuta, et olemasoleva loodusliku keskkonna väärtuste säilitamisele lisaks tuleb tagada ka piirkonna elukeskkonna areng. Vastustaja on jätnud konkreetselt esitamata põhjendused, miks linnaehituslikust, valglinnastumise vältimise ja tervikliku linnaruumise arengu seisukohtadest tulenevalt ei ole otstarbekohane Lemmiku tn 50; Nugise tn 19; Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute hoonestamine piirkonda sobituvate pereelamutega. 6.9 Koos haldusaktiga vaidlustavad kaebajad samadel Linnaplaneerimise Ameti menetlustoimingud, need on:
motiividel
Tallinna
6.9.1 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute komisjonide 20.11.2012 (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 34); 21.05.2019 (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 35); 10.09.2019 (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 36) otsused kuna need on põhjendamatud ega saa: 6.9.1.1 kuuluda 22.08.2019 ja 09.12.2019 DP algatamise taotluste lahendamisel kohaldamisele kuna vastustaja on eksinud ajalise faktoriga, st. 20.11.2012 ja 21.05.2019 otsuseid ei ole võimalik kohaldada 22.08.2019 ja 09.12.2019 DP algatamise taotluste lahendamisel 6.9.1.2 kohaldada kuna Rännaku pst
DP (DP037400, allalaetav https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP037400) maa-ala puudutab ainult Rännaku pst 32 kinnistut aga 22.08.2019 ja 09.12.2019 DP algatamise taotlused puudutavad Rännaku pst 30, 30a ja 32; Lemmiku tn 44 ja 50 ning Nugise tn 19 kinnistuid ja lähiala kokku 14.5 ha 6.9.1.3 kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute komisjonide 20.11.2012; 21.05.2019; 10.09.2019 ei saa välistada õiguspärase kaalutlusotsuse tegemisel edasist kaalumist ega takistada ega välistada taotluste osas teistsuguse seisukoha kujundamist kuna need ei ole siduvaks 6.9.2 Tallinna Linnaplaneerimise Amet 26.09.2019 kirja nr 3-2/2537-4 (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 3), millega otsustati, et Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 kinnistute omanike 22.08.2019 DP taotlus Tallinna ÜP muutva DP algatamiseks, ei vasta Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012 määruses nr 52 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ märgitule ning on vastuolus TÜP-iga ja NÜP-iga, mistõttu tuleb registreerida taotlus Rännaku pst 32 kinnistu DP037400 algatamisettepaneku materjalide juurde, on: 6.9.2.1 põhjendamatu ja õigusvastane kuna 22.08.2019 DP taotlus (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 1) sisaldas kõiki fakte ja tõendeid, mille alusel saab taotlust menetleda. Vastupidisel olukorral ei oleks Tallinna Linnaplaneerimise Amet saanud taotlust registreerida DP037400 koosesisus ning taotlus oleks tulnud kaebajatele tagastada. 6.9.2.2 seadusvastane kuna Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012 määruse nr 52 seadusest tulenev volitusnorm s.o. PlanS v.r § 10 lõige 5 on alates 01.07.2015 kehtetuks tunnistatud, mistõttu puudub määrusel õigusjõud. Seadusest tuleneva volitusnormi nõuet ei täida ka Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lõige 3 ega § 11 lõige 3. Lisaks eeltoodule on kehtiva PlanS § 3 lg 6 punktide 3 ja 4 kohaselt vastavasisulise määruse kehtestamise õigus valdkonna eest vastutaval ministril ning riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 1.1-1/50 on kehtestatud planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded. Seega puudub vastustajal õigus alates 01.07.2015 kehtestada planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavaid nõudeid kuna tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse pädevusse delegeeritud küsimuse otsustamisega.
6.10.Kaebajad toovad välja, et vastustaja on jätnud välja selgitamata järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
1) Rännaku pst 30, 30a ja 32; Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute näol ei ole tegemist avalikult kasutatavate puhkealadega või haljasaladega või parkidega jms.; 2) Tallinna ÜP maakasutusejuhtfunktsiooni kohaselt on tegemist metsamaaga, mida kinnitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.05.2020 kiri nr 1-11/35-2; 3) Tallinna ÜP ei ole seaduslikuks kitsenduseks AÕS § 141 lõike 1 tähenduses; 4) puuduvad kokkulepped vastustajaga Rännaku pst 30, 30a ja 32; Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute majandamistegevusest loobumiseks; 5) kaebajate tellimusel läbiviidud keskkonnaalastest uuringutest ei tulene Rännaku pst 30, 30a ja 32, Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute ökoloogilist kaitseväärtust, mistõttu ei ole kinnistute hoonestamisvõimaluse eiramine ilma, et oleks tuvastatav kavandatud hoonestusest lähtuv õigusvastane mõju keskkonnatingimustele, lubatav ega korrektne ka ettevaatusprintsiibi rakendamise põhjendusel, sest konkreetsetes oludes ei ole täidetud selle printsiibi rakendamise eeldused kuna vastustaja ei ole menetluse käigus tellinud mitte ühtegi keskkonnaalast alusuuringut, mistõttu ei saa olla tegemist ka olukorraga, kus võimaliku kahju tõenäosus ja kahju iseloom oleksid vastustajale saanud olla ette nähtavad; 6) eraomandis Rännaku pst 32; Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistud ei ole MaaMS § 4 lõike 1 kohaselt vabastatud maamaksu tasumise kohustusest; 7) Pääsküla raba kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku käigus koostatud ekspertarvamuses (T. Ploompuu ekspertarvamus 2007, lk 8-9, vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 33), on leitud, et Rännaku puiestee ja Pääsküla prügimäe vahel on valdavalt kõdusoometsad, säilinud on üksikud älved häiludena metsas ning ala on tugevalt eutrofeerunud nii linna kui prügimäe poolt, mis ilmselgelt mõjutas kohaliku kaitse alla võetud Pääsküla raba piiride määramist, jättes Lemmiku tn 50; Nugise tn 19 kinnistud kaitseala piiridest välja kuna kinnistute taimestik oli rikastunud Pääsküla prügilast tulenevalt fosfori- ja lämmastikuühenditega, mistõttu on kinnistute taimestik liigivaene; 8) Tallinna Linnavolikogu 02.10.1997 otsusega nr 171 kehtestatud Vikerkaare tn 40 ja Rännaku pst 31 vahelise maa-ala detailplaneeringuga (DP000820) ei ole määratud Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute maakasutuspiiranguid ja maakasutus- ning ehitustingimusi, mistõttu puudus alus DP-st määrata Rännaku pst 30 ja 30a kinnistud üldmaaks kuna kinnistutel ei asu MaaKatS § 181 lg 12 punkti 2 kohaseid objekte; 9) Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala detailplaneeringus (DP004410) määrati: -
-
DP004410 põhijoonise tehniliste näitajatega Nugise tn 19 kinnistu edela ossa 5700 m2 krundi moodustamine sihtotstarbega 80 % ühiskondlike ehitiste maa ja 20 % elamumaa ning 500 m2 ehitusaluse pindalaga 3 korruselise hoone kavandamine, mistõttu ei ole tegemist maa-alaga, millele ei ole kunagi ehitusõigust määratud: Nugise tn 19 kinnistul oleva puistu väheväärtuslikuks (IV klassi) et Nugise tn 19 kinnistu üldpindalaga 93281 m2 ülejäänud maa-ala s.o (93281-57001200) s.o 86381 m2 osas, maakasutus- ja ehitustingimused jäeti määramata kuna vastustaja kokkuleppel arendajaga otsustasid kinnistu hoonestamisettepaneku juurde naaseda tagasi peale Pääsküla prügila sulgemist ning see seisukoht oli aluseks tagastatud Rännaku pst 30 detailplaneeringu kehtestamisel osaliselt;
10) Pääsküla prügila on suletud, mistõttu on kaebajal II kui DP004410 arendajal õigus nõuda Nugise tn 19 kinnistu hoonestamisettepaneku juurde naasmist; 11) Rännaku pst 30 ja 32 ning Lemmiku tn 50 maaüksused tagastas vastustaja omandireformi õigustatud subjektidele ilma ökoloogiliste ja rekreatsiooniliste piiranguteta, mida kinnitavad õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimikud.
Samuti on jätnud vastustaja ülal viidatud asjaolude suhtes teostamata kaalutlusõiguse ning rikkunud põhjendamiskohustust, mistõttu on jõutud ebaõigele seisukohale.
6.11.Kaebajad leiavad, et vastustaja on kaebajaid kui metsamaa kõlvikuga kinnistu omanikke ja kaebajaid kui arendajaid kohelnud ebavõrdselt võrreldavates olukordades olevate isikutega rikkudes sellega PS § 12 võrdse kohtlemise printsiipi. Vastustaja on korduvalt lubanud metsamaa kõlvikutega kinnistul arendustegevust samas kaebajate kinnisute osas seda kaalutud ei ole (vt II kd tl 97p-98 p 4.16 -4.18).
6.12.Vastustaja, eirates kohtu poolt haldusasjas nr 3-09-2781 tuvastatud asjaolusid, ei ole Nõmme ÜP-s esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust Kaldapealse tn 4 kinnistu hoonestamisevõimaluse kavandamiseks, küll on vastustaja tuginenud haldusasjas nr 3-09-2781 halduskohtu poolt edastatud seisukohal Lemmiku tn 50; Nugise tn 19 ja Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute vastuväidete rahuldamata jätmisel, see on Nõmme LO ÜP-s määratud roheala maakasutuse juhtfunktsiooni muutmisettepaneku rahuldamata jätmisel, mida kinnitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 23.01.2018 kiri nr 3-1/17/1885-139 (vt. k11.01.2021 kaebuse lisa nr 6).
6.13.Maa-ameti peadirektori 22.08.2016 käskkirjast nr 1-1/16/578 (Rännaku pst 30 ja 30a maa riigi omandisse jätmine) nähtuvalt on Tallinna Linnavaraamet taotluses nr 2.2-1/2822 (Rännaku pst 30 ja 30a maa munitsipaliseerimine) väitnud, et Tallinna planeeringute registri väljavõttelt nähtub, et taotletavad maaüksused asuvad Vikerkaare tn 40 ja Rännaku pst 31 vahelise maa-ala detailplaneeringu alas, kuid tegelikkuses nähtub detailplaneeringujooniselt, et antud maa-alasid sellega ei planeeritud, mistõttu on väide otsitud ja tõendamata.
6.14.Kaebajad esitavad kohtule ka kohustamiskaebuse, milles paluvad kohustada vastustajat kaebajate 22.08.2019 DP taotlus registreerida DP044670 koosseisus arvestades, et 22.08.2019 DP taotluse lahendamata jätmine ja PlanS § 128 lg 4 1.lauses sätestatud menetlustähtaja eiramine ja lahendusega viivitamine riivab kaebajate PS §-st 14 ja HMS § 5 lõikest 4 tulenevat üldist menetlusõigust ning et: -
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.09.2019 kirjaga nr 3-2/2537-4 registreeriti kaebajate 22.08.2019 DP taotlus Rännaku pst 32 kinnistu DP037400 algatamisettepaneku materjalide juurde; Rännaku pst 32 DP maa-ala suuruseks on 6165 m2 mitte aga 14,5 ha nagu 22.08.2019 taotluses ehk DP037400 puudutab ainult Rännaku pst 32 kinnistut; Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute komisjonide 20.11.2012; 21.05.2019; 10.09.2019 otsused ei saa olla kohaldavad kaebajate 22.08.2019 DP taotluse menetlusele tulenevalt ajalisest faktorist kui ka asjaolust, et planeeringu visioon on erinev nii pindalaliselt kui kontseptsioonist lähtudes;
Samuti paluvad kaebajad kohustada vastustajat algatama detailplaneering nr DP 044670 kohtu poolt tuvastatud asjaoludel 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Tulenevalt HKMS § 38 lõikest 6 ja § 168 lg 1 1.lausest taotlevad kaebajad kaebuse rahuldamisel, et kohus määraks kindlaks otsuse resolutsioonis otsuse täitmise tähtaja, mis kaebajate arvates tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringu algatamise taotlus on esitatud 22.08.2019 ning et vastustaja oli PlanS § 128 lg 4 1.lausest tulenevalt kohustatud langetama otsuse hiljemalt 21.09.2019, kaebuse rahuldamisel määrata otsuse täitmistähtajaks 15 päevane tähtaeg alates kohtulahendi jõustumisest ning määrata muud olulised otsuse täitmise tingimused need on, et vastustaja on kohustatud kohtuotsuse täitmisel juhinduma kohtu poolt tuvastatud asjaoludest, mistõttu ei saaks vastustaja jätta DP algatamisel tähelepanuta kohtu seisukohtasid, millel on ilmselgelt preventiivne huvi, et vastustaja ei saaks kohustamiskaebuse rahuldamisel ja asja uuel läbivaatamisel ja toimingute teostamisel DP järjekordselt algatamata jätta.
6.15.Kaebajad leiavad, et Tallinna ÜP muutmist tingib ainuüksi asjaolu, et ÜP ei ole enam terviklik planeerimisdokument kuna see on Mustamäe, Pirita, Haabersti ja Lasnamäe linnaosas kaotanud kehtivuse, lisaks on Tallinna ÜP planeerimislahendusi muudetud vähemalt 48 korral. Samuti ei ole Tallinna ÜP-s sätestatud maakasutusejuhtfunktsioon AÕS § 141 lõike 1 kohaseks seadusjärgseks kitsenduseks, mis välistaks Rännaku pst 30, 30a ja 32; Nugise tn 19; Lemmiku tn 50 kinnistute maakasutusjuhtfunktsiooni muutmise pereelamute alaks kuna ökoloogilised kaitseväärtused kinnistutel puuduvad. Puudub vaidlus, et keskkonnaõigus nõuab, et asjast huvitatud isikud kaasataks tõhusalt otsuste tegemisse, mis võivad tuua kaasa nende elukeskkonna muutmise ning et selliseid otsuseid motiveeritaks ning et elukeskkonna kahjustamine ja kasutusõiguse piiramine toimuks vaid juhul, kui selleks on kaalukad põhjused (PS §-d 11 ja 14). Eeltoodust lähtudes on kaebajad ka tegutsenud ning enne Tallinna ÜP-d muutva DP taotluste esitamist tellinud laiaulatuslikud keskkonnaalased uuringud (vt. 11.01.2021 kaebuse lisad nr 25-27) selgitamaks välja kavandatava tegevuse mõjusid olemasolevale keskkonnale. Nagu nähtub läbiviidud uuringutest (vt. 11.01.2021 kaebuse lisad nr 25-27), puudub kavandataval tegevusel oluline mõju olemasolevale keskkonnale. Lisaks eelmainitule ei välista PS §-st 53 tulenev kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada kahju, mis on keskkonnale tekitatud, olemasoleva keskkonna muutmist, sh metsamaa asendamist elamumaaga kuna läbiviidud keskkonnaalastest uuringutest ja väljatöötatud leevendusmeetmetest ei saa DP visiooni (vt. 11.01.2021 kaebuse lisad nr 21) elluviimist pidada ülemäära suureks keskkonnakahjuks. Kaebajad on seisukohal, et Tallinna ÜP-t muutva DP mahust kavandatavate hoonete ja rajatiste väljaarvamine ilma, et oleks tuvastatav nendest hoonetest lähtuv õigusvastane mõju keskkonnatingimustele, ei ole lubatav ega korrektne ka ettevaatusprintsiibi rakendamise põhjendusel, sest konkreetsetes oludes ei ole täidetud selle printsiibi rakendamise eeldused. Tegemist ei ole olukorraga, kus võimaliku kahju tõenäosus ja kahju iseloom oleksid läbiviidud alusuuringutest tulenevalt sedavõrd ebaselged ja teaduslikult ettenägematud või rakendusuuringutega määratlematud, et see tooks kaasa ettevaatusprintsiibile omaseid muudatusi vastustaja tõendamiskoormises ja tõendamisesemes. Kuigi Tallinna ÜP raames puudus vastustajal otsene kohustus KSH-d läbi viia käesoleval ajal kehtiva KeHJS § 33 lg 1 punkti 2 tähenduses, on asjas oluliseks faktiks, et Tallinna ÜP raames ei viidud läbi mitte ühtegi keskkonnaalast, maastikulist ja rekreatiivset alusuuringut Lemmiku tn 50; Nugise tn 19; Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute ökoloogilise, maastiku või rekreatsiooniliste väärtuste kohta, seega puudus igasugune info maakasutuse juhtfunktsiooni määramisel. Antud info pärineb Tallinna ÜP kodulehelt https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-uldplaneering alla laetavast ÜP aluseks oleva lähtematerjali loetelust. Lõpetuseks märgivad kaebajad, et ühelgi isikul ei saa olla õigustatud ootust, et enam kui 20 aastat tagasi kehtima hakanud Tallinna ÜP püsiks muutmatuna Rännaku pst 30, 30a ja 32; Nugise tn 19; Lemmiku tn 50 maakasutuse juhtotstarvete osas.
6.16.Kaebaja E.V. märgib täiendavalt:
6.16.1.Vastustaja märgib õigesti, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks on tagada planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. Samas jätab vastustaja pahatahtlikult tähelepanuta, et planeerimismenetluses tuleb kohalikul omavalitsusüksusel arvestada eelkõige eraomaniku mitte aga avalikku huviga kuna erakinnistu teenib primaarsena siiski eraomanikku mitte aga avalikkust (vt. RKHKo 3-18-1901, p 17 ja 33-1-23-16, p 17).
Samuti jääb ebaselgeks vastustaja vastus osas, milles vastustaja väidab, et ei ole esitatud põhjendusi Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks Nugise tn 19, Lemmiku tn 50, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute osas. Kaebaja II arvates ei ole vastustaja süvenenult läbilugenud Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute omanike 22.08.2019 DP algatamise taotlust. See, et vastustajale ei meeldi esitatud põhjendused ei tähenda, et neid ei ole esitatud. Oluline on, et kohtupraktikast tulenevalt ei saa tiheasustusalal elav isik, antud juhtumil Nõmme linnaosa haldusterritooriumil elav isik, eeldada, et tema elukeskkond ei muutu või et läheduses ei toimu ehitus- või arendustegevust (vt. RKHKo 3-19-1409, p 5; 3-16-859, p 9; 3-16-542, p 5; 3-13-1585, p 7; 3-3-1-12-07, p 13; 3-3- 1-25-02, p 21). Seega on tiheasustusalal elaval isikul vastupidiselt hajaasustusalal elava isikuga, talumiskohustus taluda tema ja tema läheduses asuva elukeskkonna muutumist, millega kaasneb rajatavas elukeskkonnas nii valguse, vaate kui müra muutus. Haldusasjas nr 3-3-1-6402 on Riigikohus punktis 17 otseselt edastanud, et naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (vt. RKHKo 3-191409, p 5; 3-3-1-42-03, p-d 16 ja 25). Kokkuvõtvalt: Nugise tn 19, Lemmiku tn 50, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute maakasutuse sihtotstarbe muutmisega ja ehitusõiguse määramisega pereelamute rajamiseks, ei kaasne vastustajale kui kohalikule omavalitsusüksusele ühtegi negatiivset tagajärge kuna tegevusega ei kaasne otsest negatiivset mõju eelarvele kuna arendajad finantseerivad detailplaneeringu koostamist ja vajaliku taristu ehitamist omafinantseeringuna, lisaks suureneb maamaksu laekumine elamumaa sihtotstarbega kinnistute arvelt. Nugise tn 19; Lemmiku tn 50; Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute hoonestamisel pereelamutega kaasneb piirkonna elukeskkonna parandamine, lisades alale atraktiivsust piirkonda sobituvate hoonete ja haljastusliku lahendusega ja tänavate võrguga; paraneb juurdepääs Pääsküla raba kaitsealale; väheneb prügistamise ja põlengute oht; maa-ala avatakse ööpäevaringseks aktiivseks kasutuseks; maa-ala muutub ka turvalisemaks kuna suureneb piirkonnast hoolivate inimeste ja püsielanike arv ning seega ka järelevalve; naaberkinnistute väärtus kasvab; paranevad naaberkinnistute valgustustingimused ja väheneb kinnistute liigne pinnasevee tase ja üleujutamise oht kuna pinnase- ja sademevesi kanaliseeritakse. Kaebaja II jääb oma seisukoha juurde, et kavandatavate hoonete ja rajatiste väljaarvamine ilma, et oleks tuvastatav nendest hoonetest lähtuv õigusvastane mõju keskkonnatingimustele, ei ole lubatav ega korrektne ka ettevaatusprintsiibi rakendamise põhjendusel, sest konkreetsetes oludes ei ole täidetud selle printsiibi rakendamise eeldused. Lisaks eeltoodule on see ka otseselt vastuolus Riigikohtu praktikaga (RKHKo lahendid nr 3-3-1-86-06, p 16; 3-3-1-15-08, p 18 alapunkt 2). Ilmselgelt ei saa vastustaja põhjendamiskohustust loetud täidetuks pelgalt viitega TÜP-ist tulenevale abstraktsele avalikule huvile säilitada muutmatuna kindlaks määratud maakasutuse juhtfunktsioon ja Nõmmele omane metsalinna miljöö või pelgalt väitega, et hoonestuse kavandamisel väheneb haljastuse osakaal.
6.16.2.Vastustaja jätab ka tähelepanuta, et DP ala osas ei kehti ühtegi seadusjärgset kitsendust ning et üldplaneering kui haldusakt ei ole seadusjärgseks kitsenduseks ega saa piirata Nugise tn 19, Lemmiku tn 50, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnisomandi ruumilist ulatust ega kinnisasjade omanike huve kinnisasjade kasutamiseks kui selles ei ole halduslepinguga või vms kokkuleppe kohaselt kokkulepitud, seega ei saa vastustaja suurendada linnaruumi oma tahte järgi.
6.16.3.Vastustaja eksitab tahtlikult kohut ka väidetega TÜP-ist tulenevate piirangute osas. Haldusasjas nr 3- 20-852 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21.07.2021 kohtuotsuse punktiga
16 on tuvastatud, et Tallinna üldplaneeringuga ei ole Nugise tn 19 kinnistule kitsendusi seatud. Seega on ainetud vastustaja vastupidised väited justkui Nugise tn 19, Lemmiku tn 50, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnisomandi suhtes kehtiksid kitsendused.
6.16.4.Vastustaja eksitab teadlikult kohut ka väitega, et mitte ühestki õigusaktist (ei TÜP ile eelneval, kehtival ega järgneval planeerimisdokumendist ega muust õigusaktist) ei ole tulenenud vaidlusalusele alale muud käsitlust kui metsamaa, rääkimata ala hoonestamise võimalustest. Selline väide on otseselt vastuolus Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP (DP004410, allalaetav https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP004410) põhijoonise tehniliste näitajatega, milles määrati Nugise tn 19 kinnistu edela ossa 5700 m2 krundi moodustamine sihtotstarbega 80 % ühiskondlike ehitiste maa ja 20 % elamumaa koos 500 m2 ehitusaluse pindalaga 3 korruselise hoone kavandamiseks ning nähti 1200 m2 osas nähti ette Mägra tänava ehitus koos kommunikatsioonide rajamisega (Mägra tänav koos kommunikatsioonidega on arendaja poolt väljaehitatud (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 46-51) kui vastustaja enda lubadusega lahendada Nugise tn 19 hoonestamisküsimus peale Pääsküla prügila sulgemist.
6.16.5.Ekslik on ka vastustaja seisukoht, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti komisjoni otsused ei ole vaidlustatavad lõplikku haldusakti vaidlustamisel. Puudub vaidlus, et vaidlustatud haldusakti on põhjendatud väidetega, et kuna Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute läbivaatamise komisjoni protokollilise otsusega nr 137601 otsustati mitte algatada DP koostamise korralduse eelnõu kuna komisjon jäi 21.05.2019 otsuse juurde (vt. 11.01.2021 kaebuse lisa nr 36) siis tuli DP jätta algatamata. Seega on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute läbivaatamise komisjoni protokollilise otsus nr 137601 otseselt avaldunud mõju Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399 vastuvõtmisel ning on seega vaidlustatav.
6.16.6.Kaebaja II ei nõustu vastustaja käsitlusega, et vastustaja on lahendanud Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute omanike 22.08.2019 DP taotluse Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldusega nr 1399. Vastustaja ei ole tänaseni taotlust lahendanud, mida kinnitab vastustaja enda vastus kaebusele, milles vastustaja väidab, et DP algatamise taotluses ei ole esitatud põhjendusi Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani muutmiseks kuigi 22.08.2019 taotluse punktis 1 on esitatud vastavad põhjendused.
6.17.Kaebaja III (TedreMaja OÜ) on esitanud kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse kokku summas 1711 eurot. Ülejäänud kaebajad tähtaegselt menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
7.1.Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on tagada planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Isegi juhul, kui ala osas ei kehti looduskaitselisi piiranguid, tuleb hinnata looduskoosluse hävitamise sobilikkust kui selle arvelt soovitakse linnaruumi suurendada.
7.2.Tallinna üldplaneeringuga on Rännaku pst 30, 30a, 32, Nugise tn 19, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute ala määratud maakasutuse juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Lähtudes Tallinna üldplaneeringu ptk-st 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“ ja üldplaneeringu maakasutusplaanist on juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Ptk 8.1 kirjeldab täpsemalt puhkeotstarbeliste rohealade arengusuundi – linna
maastikud ja haljasalad tuleb liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist mitmekesisust. Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele, võimaldades samuti linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse.
7.3.Kuigi „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ on mõeldud üldjuhul avalikuks kasutuseks, saab eraomandis kinnistuid avalikult kasutada juhul, kui omanik sellega nõustub. See tähendab, et linn ei määra üldplaneeringuga eraomandis olevat kinnisasja avalikuks kasutamiseks. Eramaal sh eraomandis metsamaal viibimise igaüheõiguse üldised reeglid on paika pandud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Samuti ei määra üldplaneering eratänavaid avalikku kasutusse. Kõnealusele alale jäävad kinnistud on kas üldkasutatava maa sihtotstarbega või maatulundusmaad. Looduslik keskkond ei pea ilmtingimata olema avalikus puhkeotstarbelises kasutuses, ka linnas paiknev looduskeskkond omab primaarselt ökoloogilist tähtsust, st on looduskooslusena elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese loodud tehiskeskkonnale. Alati ei ole õigustatud looduskeskkonna hävitamine linnaruumi suurendamiseks, selleks on üldplaneeringutes ettenähtud reservalad, mida nähakse perspektiivsena linnaruumi suurendamiseks.
7.4.Mitte ühestki õigusaktist (ei Tallinna üldplaneeringule eelneval, kehtival ega järgneval planeerimisdokumendist ega muust õigusaktist) ei ole tulenenud vaidlusalusele alale muud käsitlust kui metsamaa, rääkimata ala hoonestamise võimalustest.
7.5.Nii nagu kaebajad ei suutnud detailplaneeringu algatamisettepaneku menetlusel põhjendada üldplaneeringu muutmise vajadust muuga kui kasu teenimisega, ei ole suudetud kaebuses esitada argumente, miks on vajalik üldplaneeringu muutmine. Enne detailplaneeringu taotluse esitamist toimunud menetlused ei anna põhjust ala juhtotstarbe muutmiseks, iga üldplaneeringut muutmise ettepanekut tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata eraldi. Haldusepõhimõte ega planeerimispõhimõtetega ei saa olla kooskõlas kohaliku omavalituse käitumine, kus mõnest kohaliku omavalitsuse läbi viidud toimingust tekiks kohustus rahuldada detailplaneeringu algatamise taotlus, millega muudetakse kõrgemal asetseva planeeringu määratud juhtotstarvet. Ükski teine planeeringu menetlus ei anna automaatset alust teiste üldplaneeringut muutvate ettepanekute rahuldamiseks. Iga haldusmenetlus viiakse läbi iseseisvalt ning iga menetluse käigus tuleb läbi viia oma kaalutlus. Kaebuses viidatud ja detailplaneeringu algatamisettepaneku menetlemisel esitatud uuring või visiooni kirjeldus ei põhjenda, miks on vajalik üldplaneeringus määratud juhtotstarbe muutmine. On ilmselge, et kaebajate eesmärgiks on tulu teenimine, kuid erahuvi ei saa alati üle kaaluda avalikku huvi. Eelistades erahuvi (kaebajate huvi teenida kasumit), ei ole võimalik säilitada täisväärtuslikku linnaruumi, kuna iga maaomanik on huvitatud maksimaalsest kasumi teenimisest ning selliselt puuduks linnaruumis igasugune haljastus ning iga kinnistu oleks maksimaalselt täis ehitatud. Vaidlusalune ala on määratletud metsana ja rohealana juba enne, kui kaebajad alal kinnistud omandasid. Üheski varasemas dokumendis ei ole määratletud, et ala oleks võimalik kuidagi hoonestada.
7.6.Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega tagatud omandiõigus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 ja asjaõigusseaduse § 68 lg 2 annavad selge võimaluse piirata omandiõiguse teostamist seadusega. Üheks omandiõiguste piiramatut kasutamist kitsendavaks seaduseks on planeerimisseadus. Kinnisasja omanikul puudub õigustatud ootus temale kuuluva kinnistu maakasutuse juhtotstarbe planeeringuga muutmiseks. Planeerimisseaduse § 3 selgitab lahti planeeringu mõiste ja eesmärgi ning sätestab, et
planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeerimisseaduse § 74 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine. Üldplaneering on detailplaneeringu koostamise aluseks. Sealjuures on üldplaneeringus sätestatud maakasutuse juhtotstarve planeerimisseaduse § 75 lg 4 kohaselt maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna.
7.7.Asjaolud, et üldplaneeringut on muudetud või see kehtib nüüdseks olulisemalt väiksemas osa kui üldplaneeringu kehtestamisel, ei tähenda, et üldplaneeringust kui õigusaktist tulenevad tingimused enam ei kehtiks või on neist võimalik lihtsamini kõrvale kalduda. Üld- ja detailplaneeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalikul omavalitsusel kaalutlusruum. Iga menetluse käigus viiakse kaalutlus läbi eraldi ning seda kaalutlust ei saa mõjutada haldusorgani varasemalt tehtud otsused teistes menetlustes. Seejuures ei ole tegemist ka mingisuguse ebavõrdse kohtlemisega.
7.8.Rännaku pst 30, 30a, 32, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute ala jääb Tallinna üldplaneeringu kohase metsade, parkide ja looduslike haljasalade alale, mis on puhkeotstarbelised ning mõeldud avalikuks kasutamiseks. Nii nagu detailplaneeringu algatamata jätmise otsuseski on viidatud Nõmme linnosa üldplaneeringule (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 23.09.21 otsusega nr 106), on ka peale Tallinna üldplaneeringu kehtivuse lõppemist alad määratud rohealaks. Rohealadena on tähistatud olemasolevad ja perspektiivsed metsade, parkide või haljasalade territooriumid, mis on üldjuhul mõeldud avalikuks kasutamiseks. Eraomandis kinnistuid saab avalikult kasutada juhul, kui omanik määramisega nõustub (va üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistud).
7.9.Kuna juba Tallinna üldplaneeringus on piirkond rohealaks määratud, siis puudub kinnistute omanikel õigustatud ootus kinnistute sihtotstarbe muutmiseks. Lisaks planeeritava kinnisasja omaniku erahuvidele tuleb planeerimisel arvesse võtta avalikke huve, puudutatud isikute huve ning erinevad väärtused, sh kehtiva üldplaneeringu põhimõtted ja leida nende pinnalt tasakaalustatud lahendus.
7.10.Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-8-02 otsuse punktis 5 märkinud, et tuleb silmas pidada, et planeerimismenetlus toimub avalikes huvides. Kohalikku elu ja territoriaalplaneerimist omal haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud oma territooriumil planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist muuta kinnisasja senist maakasutust ja ehitusõigust. Riigikohus on 20. detsembri 2001 otsuses nr 3-3-1-15-01 märkinud, et kinnisasja omanikel ja teistel planeeringulahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad.
7.11.Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
7.12.Kaebajad on nii detailplaneeringu algatamisettepaneku menetluses kui ka kohtumenetluse käigus esitanud hulgaliselt uuringuid ja ekspertarvamusi näitamaks, et alale hoonestamine on võimalik ja ala ei nõua kaitsmist. Samas ei anna esitatud argumendid põhjust, miks on vaja muuta Tallinna üldplaneeringu kohast juhtotstarvet. Ala kasutus on nähtud ette juba enne Tallinna üldplaneeringu kehtimist metsmaana ning ükski kõrgemal asetsev planeerimisdokument ega õigusakt ei näe ette ala hoonestamist. Isegi kui looduskeskkond ei ole riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud, ei tähenda see, et looduskeskkonnal puudub
põhjendus eksisteerimiseks. Looduskeskkond kuulub säilitamisele hoolimata riikliku kaitse puudumisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Kaebajate vaidlustatavad muud menetlustoimingud
7.13.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti komisjoni otsused on haldusorgani sisesed ning mitte vaidlustatavad. Komisjonides arutatakse menetlusega seonduvaid asjaolusid ning kujundatakse ameti seisukoht. Tegemist ei ole vaidlustatavate otsustega ega toimingutega HMS-i mõttes. Vaidlustada on võimalik ainult lõplikku haldusakti.
7.14.Seoses kaebuses märgitud 22.08.2019 DP taotlusega tuleb selguse huvides märkida, et see ei ole jäetud menetlemata, vaid sealseid argumente on hinnatud Rännaku pst 30, 30a, 32, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute detailplaneeringu algatamata jätmise menetluses nii nagu ka kaebuses viidatud ameti komisjonide otsustes märgitud on. Tegemist oli taotlusega, mis ei vastanud taotluse tunnustele nii nagu amet 26.09.2019 kirjas nr 3-2/2537-4 märkis. Tallinna planeeringute registris ei olnud võimalik alustada uut detailplaneeringu menetlust ilma vormikohase algatamisettepanekuta, mistõttu registreeriti kiri Rännaku pst 32 kinnistu detailplaneeringu algatamisettepaneku materjalide juurde, kuivõrd ala on osaliselt kattuv. 22.08.2019 esitatud taotlus on lahendatud Rännaku pst 30, 30a, 32, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute detailplaneeringu algatamata jätmisega.
7.15.Ameti 26.09.2019 kirjas nr 3-2/2537-4 viidatud Tallinna linna ehitusmäärus ja Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012 määruse nr 52 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ olid taotluse esitamisel kehtivad õigusaktid, millest tulenesid nõuded detailplaneeringu algatamisettepanekule.
7.16.PlanS § 142 lg 6 kohaselt tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel. Säte ei eelda hinnangu küsimust algatamisettepanekule, käesoleval juhul detailplaneeringu koostamist ei alustatud.
7.17.Kohtuistungil kompromissi leida ei õnnestunud ja vastustaja jäi oma seisukohtade juurde.
7.18.Vastustaja palub jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda või vastaval juhul vähendada kaebaja III kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid võttes arvesse nende põhjendatuse küsimuse.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
8.Kolmandad isikud kohtu poolt määratud tähtajaks omapoolseid seisukohti ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
10.Kohus märgib kõigepealt, et ta nõustub vastustaja avaldatud seisukohtadega, mis on kajastamist leidnud vaidlustatud haldusaktis ja selle lisas (I tl 99-104) ja lähtudes HKMS § 165 lg 2 ei hakka neid täielikult kordama. Kohus märgib, et vastustaja on kohtu hinnangul haldusaktis selgelt ja arusaadavalt välja toonud faktilised asjaolud, õiguslikud alused ning näidanud ära ka kaalutlused ja põhjendused oma otsusele kaebaja taotletud detailplaneeringu algatamata jätmise põhjuste kohta. Kohus märgib, et asjaolu, et kaebajat langetatud otsus ja selle põhjendused ei meeldi või rahulda, ei tähenda, et neid ei oleks esitatud või et need ei ole õiguspärased. Vastustaja on kohtu arvates üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt välja toonud, et planeerimisotsuste tegemisel on tal oma territooriumil laiaulatuslik planeerimisautonoomia ja see hõlmab ka õigust detailplaneeringu koostamise algatamisest keelduda. Alused
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamata jätmiseks tulenevad PlanS 128 lg-st 2 koostoimes § 142 lg-ga 1. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisest ei tohi keelduda pelgalt viitega selle vastuolule kehtestatud üldplaneeringuga, kuid samas võib sellise detailplaneeringu algatamisest keelduda lähtuvalt seaduse tekstist ka põhjusel, mida ei ole otsesõnu PlanS § 128 lg 2 p-des 1–6 nimetatud. Käesoleval juhul on vastustaja viidanud korralduse alusena § 128 lg 2 punktidele 1 ja 3, millest punkt 3 eeldab kaheldamatult kaalutlusõiguse teostamist ja muu avaliku huvi põhjendamist.
11.Vaidlustatud haldusaktist nähtub selgesti nii kaalutlusõiguse teostamine kui ka põhjendused, miks käesoleval juhul just selline otsus tehti. Kohus märgib, et vastustaja on üheselt mõistetavalt ja selgelt välja toonud, et peamiseks põhjuseks, miks detailplaneeringu koostamise taotlus algatamata jäeti, on asjaolu, et taotletud detailplaneeringuala asub Pääsküla rabas ja soovitud senise maakasutuse sihtotstarbe muutus ei vasta ei senise - 2001 aastal kehtestatud Tallinna üldplaneeringu - ega ka otsuse tegemise ajal koostamisel olnud (võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 4.05.2017 otsusega nr 47) ja hiljem Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringus nendel aladele ettenähtud juht- ja maakasutusotstarbele. Vastustaja on selgelt välja toonud vajaduse kaitsta üldistes huvides Pääsküla raba ja seal asuva metsa terviklikkust linnakeskkonnas säilinud tervikliku ja kõrgeväärtusliku loodusliku keskkonnana ja rohevõrgustiku tuumikalana. Vastustaja on vaidlustatud korralduses oma korralduse ühe põhilise põhjendusena kokkuvõtvalt välja toonud, et „...Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik huvi. Pääsküla raba näol on tegemist linnakeskkonnas hästi säilinud tervikliku ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku tuumikalaga, mille kahjustamist ja pindala vähendamist tuleb vältida ja kuhu pole linnaruumi ja keskkonna seisukohalt kuidagi mõistlik hoonestust lubada. Antud maa-ala paikneb rabaäärses liigniiskes madalsoos ning võimalik ehitustegevus mõjutaksilmselgelt negatiivselt ka Pääsküla raba laiemalt. Piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise arengu ja säästva arengu põhimõtetele...“ (I tl 99). Lisaks sellele on vastustaja selgitanud, et tegu on ka Nõmme linnaosa üldise metsalinna miljöö kaitsmisega. Vastustaja on siinjuures väga selgelt välja toonud, et vaidlusalused maa-alad ei ole ei üld- ega koostatud linnaosa planeeringus olnud ette nähtud elamuehituse aladena ja selle peamiseks põhjuseks on olnud see, et nende põhilise maakasutuse juhtfunktsioonina on läbi aegade nähtud metsade parkide ja looduslike haljasalade maad. Täiendavalt on korralduse lisaks olevas dokumendis käsitletud sisuliselt samu küsimusi ja selle punktides 1.7-1.15 kirjeldatud nii vastustaja kui ka erinevate teiste haldusorganite läbi viidud menetlusi ja seisukohti, mis on seotud taotluse lahendamisega. Samuti on lisa punktide 2.2.8 ja punktis 2.4 alapunktides 2.4.5- 2.4.11 toodud täiendavad põhjendused korraldusele ning punkti 3 alapunktides vastatud kaebajate poolt detailplaneeringu ettepaneku menetlemise ajal esitatud vastuväidetele.
12.Kohus nõustub vastustajaga, et detailplaneeringu sisuliste lahenduste otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Kohtul puudub õigus ja võimalus sekkuda sisulistesse planeerimisotsustesse juhul, kui nende langetamisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlus- või menetlusvigu. Kohus on pärast käesoleva asja asjaoludega põhjalikku tutvumist veendunud, et neid vigu vastustaja otsustamisel teinud ei ole.
13.Kohus nõustub kaebajaga selles, et omandiõiguse piiramine peab toimuma kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. On selge, et maaomanikul võib tekkida soov muuta senist ja õiguslikult määratletud otstarbega maakasutust ning teha seda paljudel juhtudel eesmärgiga suurendada või maksimeerida isiklikku kasu maakasutusest. Eriti arusaadav on selline soov nende linnades asuvate kruntide puhul, mille maakasutusõigus on piiratud näiteks sotsiaalsetel või (elu)keskkonna kaitse või kultuurilistel eesmärkidel. On arusaadav, et omanikul on sellistel juhtudel võimalik väärtustada oma kinnistuid paljukordselt kõrgemalt, kui nende senine
maakasutusotstarve ja ehitusõigus muudetakse ja nad saavad näiteks õiguse püstitada oma maale elu- või ärihooneid. Juhul, kui seadusandja ei oleks loonud võimalust sellisele loomulikule soovile vastu astumiseks ja selle tasakaalustamiseks avalike ja kogukonna huvidega, ei oleks meil tõenäoliselt linnakeskkonnas üldse ei parke, metsaalasid ega teadlikult kujundatud või säästetud rohealasid ja -võrgustikke. Ainult eraomaniku majanduslikust huvist lähtuv maakasutuse käsitlus muudaks ja vaesustaks oluliselt linnakeskkonda ning vähendaks selle väärtust ja kvaliteeti linnaelanike jaoks. Seetõttu võib vastavaid seaduse alusel seatud maakasutus- ja ehitusõiguse läbimõeldud piiranguid pidada õiguspäraseks ja vajalikuks. Kohus leiab, et vastustaja on nii oma vaidlustatud haldusaktis kui vastuses kaebusele selgelt ja arusaadavalt põhjendanud miks ta käesoleval juhul on eelistanud avalikke huve silmas pidades kaebajate arendus –, maa väärtustamise - ja kasumiteenimise huvile senise linna üldplaneeringuga ja uue linnaosa üldplaneeringuga sätestatud maakasutuse juhtotstarbe muutmata jätmist ja kaebajatele kuuluvate kruntide arendussoovi tagasilükkamist.
14.Kokkuvõtvalt võib siinkohal välja tuua, et vastustaja on kohtu arvates arusaadavalt selgitanud, miks käesoleval juhul kaalub avalik huvi linnas olemasoleva looduskeskkonna säilitamiseks üles kaebaja majandushuvid ja sellega seotud loodusliku keskkonna osalise hävitamise linnaruumi suurendamiseks (eramukvartali väljaehitamiseks). Samuti on vastustaja põhjendatult selgitanud, et linna hoonestatud ruumi (elamute – ja äriala) suurendamiseks on üldplaneeringutes ette nähtud reservalad, millel nähakse ette elamu jms. ehituse perspektiiv. Kaebajate kinnistuid selliste maa-alade hulka üldplaneeringus määratud ei ole ja kohus ei saa siinkohal sekkuda kohaliku omavalitsuse otsustusõigusse.
15.Kohus märgib selgituseks veel seda, et erinevatel aegadel võib kohalik omavalitsus tulenvalt tema demokraatlikult valitud esindusorganite koosseisust võtta vastu ka erinevaid otsuseid, mis puudutavad maakasutust. Ühe või teise maakasutuse juhtotstarbe määramine on seadusega selleks volitatud omavalitsusorganite ülesanne ja kohtul puudub võimalus nende otsuste, eeldusel et need on langetatud seaduses sätestatud korras ja seadustes sätestatud materiaalõiguse piiridest lähtuvalt, poliitilise otstarbekuse küsimustesse sekkuda või veel vähem neid ümber teha.
16.Kohus märgib, et nõustub ka vastustaja vaidlustatud korralduse lisa punktides 3.4.1. ja 3.4.2. tooduga. Kohus märgib, et on paratamatu, et seadusandlus areneb ja koos sellega muutuvad aja jooksul ka mõistete sõnastused. Käesoleval juhul on kohtu arvates oluline, et sõltumata sellest, et mõisteid „roheala“ ja „rohevõrgustik“ Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal seadusandluses ei olnud, kannab maakasutuse sihtotstarve „metsad, pargid looduslikud haljasalad“ sisuliselt samu põhieesmärke ja on olnud sarnase põhjendusega omandiõiguse (maakasutusõiguse) kitsenduste seadmise aluseks.
17.Kohus peab oluliseks välja tuua, et vastustaja juhtis õigustatult tähelepanu sellele, et maakasutusõiguse määratlus ei välista ka täna vaidlusaluste maa-alade majandusliku otstarbega kasutust (näiteks õiguspärane metsa majandamine ja rekreatsiooniotstarbeliste väikeehitiste püstitamine). Seega ei saa kaebajad väita, et neil ei ole võimalik maad selle määratud sihtotstarbel eraomanikuna oma huvides kasutada.
18.Kohus peab veel vajalikuks välja tuua, et asjakohatu on kaebajate väide, et maa omandamise ajal ei selgitanud talle keegi maakasutuse piirangute olemasolu. Asjaolu, et maakasutusele seatakse piiranguid planeeringutega on üldteada asjaolu ja 2001.a vastu võetud Tallinna üldplaneeringut menetleti avalikult ning tegemist on igati õiguspärase haldusaktiga. Kaebajad on ka ise näidanud, et pärast selle vastuvõtmist oli võimalik selle muutmine ja nad oleks võinud igal ajal vastava ettepanekuga pöörduda Tallinna linna poole. Kohus märgib, et igal juhul pidid kaebajad oma maade kasutamisel teadvustama sellele Tallinna üldplaneeringust tulenevad piirangud ja õiguslikud teed nende muutmiseks. Nähtuvalt detailplaneeringu algatamise
taotlusest ja käesoleva kaebuse menetluses avaldatud seisukohtadest, olid kaebajad eeltoodust väga hästi teadlikud.
19.Seoses kaebaja väidetega ebavõrdsest kohtlemisest ja õigustatud ootusest sihtotstarbe muutmise osas, märgib kohus, et kaebajad on kaebuses tõepoolest välja toonud mitmeid üldplaneeringut muutnud detailplaneeringuid ja tuginedes neile püstitanud väite ebavõrdsest kohtlemisest. Kohus märgib, et kaebajate väljatoodud üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud, millega on lubatud metsamaa maakasutusfunktsiooni muutmist või arendustegevust metsamaa kõlvikutega kinnistutel, on vastu võetud väga pika aja jooksul (umbes 20 aastat), mis näitab, et sellised otsused on küllaltki harvad ja neid ei tehta massimenetluses, vaid igat otsust kaalutakse põhjalikult. Samuti nähtub kaebajate toodud andmetest, et ainult kolm neist otsustest on tehtud pärast 2010 aastat. Kohus ei pea Tallinna suuruses linnas kogu linna hõlmava üldplaneeringu puhul sellise arvu erandite tegemist ka kaebajatele erandi tegemise suhtes õigustatud ootuse tekkimiseks piisavaks. Veelgi enam – kohus on seisukohal, et iga erandi tegemine, mis vähendab täisehitamise eest kaitstud rohealade pindala linnas, tegelikult hoopis vähendab seda ootust, sest linnakeskkonnas on rohealade säilitamine ja nende mitmesugusel otstarbel kasutamise tagamine muutunud linnakeskkonna inimesele kõlbulikuna hoidmise ja selle kvaliteedi parandamise üheks kesksemaks vahendiks. Seda on sisuliselt selgelt välja öelnud ka käesoleva vaidluse puhul vastustaja ja kohtul puudub alus vastustaja vastavasse valikusse sekkuda. Kohus märgib, et käesoleval juhul, ei ole asjakohane kaebajate viide 43 metsamaa kõlvikuga kinnistule, millele on juba Tallinna ÜP-s antud juhtfunktsiooniks väikeelamute ala. Selline otsus on tehtud üldplaneeringus ja seetõttu ei ole olukord võrreldav kaebajate kinnistutega seotud olukorraga.
20.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja poolt vaidlustatud menetlustoimingud (vt. otsuse selgitava osa p 6.16.5) on haldusorgani sisesed menetlustoimingud ja ei ole eraldi iseseisvalt vaidlustatavad. Kohus märgib, et kuigi neile on viidatud vaidlustatud korralduse lisades, ei tähenda see seda, et need looks iseseisvalt kaebajatele õigusi või kohustusi või oleksid olnud vastustajale otsuse langetamisel siduvad. Alles vastavate otsuste argumentatsiooni lisamine lõppotsuse argumentatsiooni muudab selle lõppotsuse sisulise põhjenduse osaks, mitte nende esialgne avaldamine lõppotsustajale.
21.Kohus ei nõustu ka kaebaja II seisukohaga, et vastustaja on Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldusega nr 1399 jätnud lahendamata Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute omanike 22.08.2019 detailplaneeringu algatamise taotluse. Vastustaja on selgitanud oma 26.09.2019 kirjas nr 3-2/2537-4, et ta liitis vastava taotluse Tallinna planeeringute registris varasemalt esitatud Rännaku pst 32 kinnistu detailplaneeringu algatamisettepaneku materjalide juurde menetluses DP037400). Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust, et vaidlustatud korralduses on käsitletud nii Nugise tn 19 kui Lemmiku tn 50 kinnistute omanike taotlust koos Rääma 32 kinnistu omaniku taotlusega. Kohus märgib siinkohal ära ka asjaolu, et Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 omanike t22.08.2019 taotlus ise hõlmab ka Rännaku pst 32 ala ja seega oleks nende eraldi käsitlemine olnud vastuolus ka HMS toodud haldusmenetluse ratsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega.
22.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et PlanS § 142 lg 6 kohaselt tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel. Säte ei eelda hinnangu küsimust algatamisettepanekule ja käesoleval juhul detailplaneeringu koostamist ei alustatud. Kaebaja vastavad etteheited vastustajale on seega asjakohatud. Kohus juhib siinkohal veelkord tähelepanu asjaolule, et vastustaja ei keeldunud detailplaneeringu algatamisest mitte looduskaitselistest argumentidest lähtudes (seda on selgitatud ka korralduse lisas), vaid avalikest huvidest, mis seisnevad eelkõige linna elukeskkonna kvaliteedi hoidmises.
23.Kohus märgib, et küllalt suur osa kaebajate käesolevas kaebuses esitatud argumente on olnud otsistud ja ei ole asjakohased. Käesoleva vaidluse sisuline põhiküsimus seisneb kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsiooni teostamise õiguspärasuse hindamises. Kohus leidis eelnevalt, et seda on teostatud õiguspäraselt ja isegi kui vastustaja oleks teinud haldusmenetluses mõne väiksema vea, ei muudaks see tehtud otsust tulenevalt HMS § 58 toodust õigusvastaseks. Samas kohus ei näe talle esitatud materjalidest ja seisukohtadest, et vastustaja oleks teinud kaebajate taotluste menetlemisel sisulisi vigu. Kaebajad lihtsalt ei nõustu neile ebasoodsa otsusega. Kohtu hinnangul on kaebajatel võimalus oma väidetavat omandiõigust tegelikult ratsionaalselt kaitsta veel Nõmme linnaosa üldplaneeringu vaidlustamisega, mida kaebajad on ka teinud. Praegu kehtivate ja õiguspäraste üldplaneeringute valguses on kohtu hinnangul kaebajal võimalik soovitud ehitusõigus tegelikult saada ainult juhul, kui Tallinna linn omavalitsusorganina muudab oma varasemalt korduvalt esitatud seisukohti roheala elamualaks muutmise aktsepteeritavuse osas. Kohtul puudub võimalus ja õiguslik alus nende kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia raames langetatud otsuste ja seisukohtade otstarbekust kahtluse alla seada.
24.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebajate kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Kolmas isik ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.