Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits 17.01.2017, Tartu
Haldusasi
Küllike Kallaste, AS OG Elektra ja Sven Aalbergi kaebus Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016. a otsuse nr 21 tühistamiseks ning Sven Aalbergi ja Küllike Kallaste kaebus VäikeMaarja Vallavalitsuse 11.10.2016. a korralduse nr 514 tühistamiseks Väike-Maarja valla määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.11.2016. a määruse p-de 2 ja 3 peale Kirjalik menetlus Kaebaja 1 Küllike Kallaste Kaebaja 2 Sven Aalberg Kaebaja 3 AS OG Elektra Kaebajate esindaja v-adv Küllike Namm Vastustaja/määruskaebuse esitaja Väike-Maarja vald Kolmas isik Järva Tarbijate Ühistu
Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-16-859
RESOLUTSIOON
Rahuldada vastustaja määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.2016. a määruse resolutsiooni pd 2 ja 3 ning jätta kaebajate 1 ja 2 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Väike-Maarja Vallavolikogu kehtestas 31.03.2016. a otsusega nr 21 (tl I-8-11p) VäikeMaarja alevikus Pikk tn 12, Pikk tn 8, Pikk tn 10, Ravi tn 1, Ravi tn 1b katastriüksuste ja osaliselt 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva tee katastriüksuste maa-ala detailplaneeringu, peamise eesmärgiga rajada kaubanduskeskus Pikk tn 12 katastriüksusele.
2.Kaebajad 1-3 esitasid 04.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl I-2-6p) Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016. a otsuse nr 21 tühistamiseks.
Väike-Maarja Vallavalitsus väljastas 11.10.2016. a korraldusega nr 541 (tl I-174-175) ehitusloa Järva Tarbijate Ühistule kaupluse püstitamiseks asukohaga Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Väike-Maarja alevik, Pikk tn 12 (katastritunnus 92702:002:0011).
4.Kaebajad 1-2 esitasid 21.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille Tartu Halduskohus registreeris haldusasjana nr 3-16-2360. Kaebajad 1-2 palusid tühistada Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016. a korralduse nr 541; liita kaebus haldusasjaga nr 316-856; ja esialgse õiguskaitse korras peatada ehitusloa kehtivus selliselt, et oleks keelatud igasugune ehitustegevus Väike-Maarjas Pikk tn 12 Posti kinnistul. Kaebajad 1-2 põhjendasid kaebust järgmiselt. 1) Väike-Maarja vald rikub oluliselt kaebajate 1-2 kui naaberkinnistute omanike õigusi. Kaebajate 1-2 kinnistutele on vajalik enne ehitustegevusega alustamist planeerida juurdepääs, sh selline, mida saab läbida päästetehnikaga. Kaebajale 1 kuuluv Pikk tn 14b kinnistult avalikult kasutatavale teele on vajalik ületada kas AS-le OG Elektra kuuluv Simuna mnt 6a kinnistu või AS-le Pandivere Ehitus kuuluv Simuna mnt 4 kinnistu. Kaebajale 1 kuuluvale Pikk tn 14b kinnistule ei pääse transpordiga teisiti kui hoonestamata Posti kinnistu kaudu. Ka kaebajale 2 kuuluv Pikk tn 14a kinnistu ei piirne ühegi avalikult kasutatava teega, vaid kaebajale 1 kuuluvate Pikk tn 14b ja Pikk tn 14 kinnistutega ning Posti kinnistuga. Pikk tn 14 kinnistu, mis piirneb Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva riigimaanteega, on aga täielikult hoonestatud kinnistu ning üle vastava kinnistu juurdepääsu rajamine avalikult kasutatavale teele on keeruline. Väike-Maarja vald on siiani leidnud, et kaebajatele 1-2 on tagatud juurdepääs avalikule teele üle avaliku parkla asukohaga Pikk tn 16a (katastritunnus 92702:002:0245), mille omaniku osas kaebajatel 1-2 info puudub, samuti ei ole selline juurdepääs kuidagi reguleeritud. Samas on vajalik sellele avaliku parkla maa-alale saamiseks läbida Pikk tn 16 (täielikult täis ehitatud) ning Pikk tn 14 (täielikult täis ehitatud) hoonete vaheline ala, mille laius on ca 3 meetrit ning mis on teeks sobimatu. Pikk tn 14b kinnistu omanik peaks selleks veel eelnevalt läbima ka hoonestatud Pikk tn 14a kinnistu. Seejuures on lahendamata päästetehnika juurdepääs kaebajate kinnistute hoonetele ka olukorras, kus näiteks Posti kinnistul leiab aset olukord juba ehitustegevuse ajal. Detailplaneeringu seletuskirja lk 13 on vald ise määratlenud mõõtmed ja kandevõime, millele peab juurdepääs vastama päästetehnika puhul. Pikk tn 14a ja 14b kinnistute puhul on vastav temaatika lahendamata. Detailplaneeringu kohaselt rajatakse Pikk tn 12 ja kaebajate kinnistute vahelisele alale haljasriba. Olulisem on kindlasti, et kõikidele kinnistutele, sh kaebajate 1-2 kinnistutele oleks juurdepääs päästetehnikaga ning sellest ülekaalukam ei saa olla funktsioonita haljasriba rajamine. Kaebajate 1-2 arvates ei ole Väike-Maarja vald mitte kuidagi põhjendanud ega ära näidanud, kuidas valla arvates on tagatud päästetehnika juurdepääs Pikk tn 14a ja 14b kinnistutele. Kaebaja 2 on esitanud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale avalduse avalikult kasutatavale teele (Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva riigimaantee) juurdepääsu määramiseks üle Posti kinnistu (tsiviilasi nr 2-16-11858). 2) Ehitustegevus Posti kinnistul vähendab valguse juurdepääsu kaebajate 1-2 kinnistutele ning vähendab ka nende kinnistute (rendipindade) väärtust. Detailplaneeringu seletuskirjast lk 6 tuleneb, et kaubanduskeskuse rajamisel Posti kinnistule on Pikk tn 14 kinnistu ärihoone akendele tagatud aprillist septembrini rohkem kui 3 tunni jooksul pidev päikesevalgus. Kaebajad 1-2 leidsid, et see ei ole piisav ja arvestades Eesti ilma, on 3 tundi ka küsitav. Detailplaneeringu seletuskirjast lk 13 tuleneb, et Posti kinnistu ja Pikk tn 14 ja 14b kinnistute vahele ei jää nõuetekohane 8 m tuleohutuse tagamiseks. Seeläbi kavandatakse kauplusehoone sein, mis kulgeb Pikk tn 14 ja 14b kinnistute hoonetega tulemüürina, mis ilmselget halvendab
nii kaebajate 1-2 kinnistute valgustingimusi kui ka vaadet. Kaebajatel 1-2 puudub selgus, milline on rajatav tulemüür. 3) Samuti riivab kaebaja 1 õigusi tema kinnistut läbiva veetrassi likvideerimine ning uue veetrassi ehitamine (detailplaneeringu seletuskiri lk 15), mida ei ole kinnistu omanikuga kooskõlastatud. 4) Väljastatud ehitusluba on ebaselge selles osas, milliste parameetritega ehitist selle loa alusel üldse ehitada lubatakse ning kust vastavad parameetrid tulevad. See on aga väga oluline, sest ehitustegevus on planeeritud kaebajate 1-2 kinnistute vahetus läheduses. Kaebajad 1-2 taotlesid esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse peatamist kuni kohtulahendi saamiseni selles, kas detailplaneering, millele ehitusluba tugineb, on seaduslik või mitte. Ehitustegevuse alustamisega välistatakse kõik kaebajate 1-2 nõuded, mis puudutavad juurdepääsu rajamist üle Posti kinnistu. Samuti muudaks see mõttetuks detailplaneeringu vaidlustamise menetluse, kuna ehitusloa kehtivust mitte peatades kohus nõustub, et detailplaneering ja selle alusel antud ehitusluba on seaduslikud. Kui ehitustegevust alustatakse, siis kinnitatakse sellega, et ei peagi olema tagatud päästetehnika juurdepääs kaebajate kinnistutele, samuti piisav valgus.
5.Väike-Maarja vald palus esialge õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses (3-16-2360 tl 1114) jätta see rahuldamata.
6.Järva Tarbijate Ühistu palus esitatud vastuses (3-16-2360 tl 31-31p) jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kolmas isik märkis, et on Pikk tn 12 kinnistu arendamisesse investeerinud juba praegu 103 600 eurot.
7.Tartu Halduskohus liitis 30.11.2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 haldusasja nr 3162360 haldusasjaga nr 3-16-859 (haldusasja numbriks jäi 3-16-859); rahuldas resolutsiooni p-ga 2 määruskaebuse esitajate esialgse õiguskaitse taotluse; peatas resolutsiooni p-ga 3 Väike-Maarja Vallavalitsuse korralduse 11.10.2016. a nr 541 alusel antud ehitusloa kehtivuse selliselt, et oleks keelatud igasugune ehitustegevus Pikk tn 12 Posti kinnistul, kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Halduskohus selgitas, et lahendab esialgse õiguskaitse taotlust piiratud informatsiooni tingimustes. Halduskohtu arvates ei olnud kohtule esitatud materjalide põhjal võimalik asuda seisukohale, et esitatud kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus märkis, et teisalt ei ole vaidlustatud detailplaneeringu asjas jõustunud kohtulahendit. Sellele, kas vaidlustatud ehitusloa tühistamiseks esitatud taotlus on põhjendatud, on võimalik anda vastus edasise vaidluse sisulise menetluse käigus. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaasa tuua kaebajatele 1-2 selliseid koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik (valminud ehitise lammutamine ei ole üldjuhul mõistlik). Halduskohtu hinnangul ei esine vaidluses üldise legaliteedi põhimõtte kõrval olulist avalikku huvi, kuid esinevad puudutatud isiku Järva Tarbijate Ühistu huvid. Nii kaebajate 1-2 kui ka kolmanda isiku huvid on võrdse kaaluga, mistõttu tuleb kohtul eelistada selle osapoole õigusi, kelle huviks on välistada kohtulahendi täidetamatus kaebajate suhtes. Eeltoodud põhjustel rahuldas halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning peatas vaidlustatud haldusakti kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Väike-Maarja vald esitas Tartu Halduskohtu 30.11.2016. a määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.2016. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3.
Määruskaebuse esitaja selgitas, et käesolevas kohtuasjas on määruskaebuse esitaja esitanud alates 23.05.2016 kohtule kogu vajaliku informatsiooni ja tõendid, millega tutvudes ei ole kohtul võimalik väita, et esialgse õiguskaitse määrus tuli teha piiratud informatsiooni tingimustes. Halduskohus jättis 30.11.2016. a määruses sisuliselt käsitlemata määruskaebuse esitaja vastuväiteid ja tõendid. Samuti ei nähtu, et halduskohus oleks tutvunud Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016. a korraldusega nr 541. Olukorras, kus kaebajad 1-2 tuginevad erinevaid menetlusi alustades pidevalt tõendamata ja paljasõnalistele väidetele, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Ka VäikeMaarja vallal ja kolmandal isikul on õigus hea tava järgivale menetlusele ja oma õiguste kaitsele. Sisuliselt ei ole kaebajad 1-2 esitanud võrreldes 04.05.2016 taotlusega uusi asjaolusid, vaid kordavad eelnevalt esitatud seisukohti. Ehitusloa väljastamine kolmandale isikule ei too kaebajate 1-2 jaoks kaasa pöördumatute kahjulike tagajärgede ohtu. Sellisest ohust saaks rääkida teoreetiliselt siis, kui kaebajad 1-2 oleks eelnevalt kasutanud Pikk tn 12 kinnistut juurdepääsuks Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva riigimaanteele, kuid peale kinnistu omandamist kolmanda isiku poolt oleks otsustatud juurdepääs sulgeda, kusjuures ühtegi teist mõistlikku juurdepääsu naaberkinnistutele ei oleks. Määruskaebuse esitaja märgib, et on varasemalt kohtule esitanud selgitused, miks kaebajate 1-2 väited ei ole juurdepääsu ja insolatsiooni küsimustes asjakohased. Määruskaebuse esitaja jääb juba esitatud seisukohtade juurde juurdepääsu, insolatsiooni kui ka tulemüüri, veetrassi ja ehitise parameetreid puudutavates küsimustes. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et käesolevas vaidluses ei esine olulist avalikku huvi ja et eelistada tuleb kaebajate 1-2 huvisid. Juba detailplaneeringu kehtestamise otsuses on vallavolikogu märkinud, et „kehtestatav detailplaneering teenib avalikke huve ja Väike-Maarja valla arengu vajadusi“. Samale seisukohale on vallavalitsus asunud ehitusluba väljastamise korralduses. Määruskaebuse esitaja selgitas, et lisaks kaupluse hoonele ehitatakse Pikk tn 12 kinnistule tänavavalgustus, tehakse muudatusi piirkonna liikluskorralduses, rajatakse jalgteed, parklad, tehnovõrgud, Ravi tänava poolne täiendav juurdesõidutee jms. Tegemist on Väike-Maarja vallale väga olulise arendusprojektiga. Kaupluse ehitustööde maksumus on vähemalt 2 miljonit eurot. Lisaks tekib juurde ca 26-30 uut töökohta. Esialgse õiguskaitse kohaldamine toob kaasa Väike-Maarja aleviku keskuses asuval planeeringualal olemasoleva korrastamata olukorra säilimise ja uue kaupluse rajamise, mille järele on Väike-Maarjas suur vajadus, peatamise määramata ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine rikuks käesoleval juhul intensiivselt kaalukat avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Kolmanda isiku jaoks tooks õiguskaitse rakendamine kaasa muuhulgas pikalt ette kavandatud ja suuremahulise investeeringu peatamise. Ettevõtlusvabadus ja õigus oma omandit vabalt kasutada on käesoleval juhul kaalukam kaebajate 1-2 huvist oma kinnistute turuväärtust tõsta täiendava juurdepääsutee saamisega Pikk tn 12 kinnistu kaudu.
9.Järva Tarbijate Ühistu toetab 20.12.2016 esitatud vastuses Väike-Maarja valla esitatud määruskaebust ja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Kolmas isik on seisukohal, et ehitusloa väljastamine ei too kaebajate 1-2 jaoks kaasa pöördumatute kahjulike tagajärgi. Halduskohus on jätnud sisuliselt analüüsimata, kas esialgse õiguskaitse rakendamine on proportsionaalne. Kolmas isik selgitas, et omandas Pikk tn 12 kinnistu eesmärgiga seal olnud hooned lammutada ja kinnistu uuesti hoonestada. Juhul, kui kaebajate 1-2 soovitud täiendav juurdepääs nende kinnistute teenindamiseks siiski planeerida, tuleks planeeringulahendust oluliselt muuta, mis kitsendaks ülemääraselt kolmanda isiku õigusi ja ei oleks proportsionaalne, sest on kolmandat isikut ebamõistlikult koormav (osa kinnistust kaebajate kinnistute teenindamiseks eraldades ei mahuks planeeritud kauplus, parklad, sisse- ja väljasõidutee jms Pikk tn 12 kinnistule ära).
10.Kaebajad 1-2 paluvad 27.12.2016 esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebajad leiavad, et Väike-Maarja valla esitatud määruskaebus lähtub üksnes Järva Tarbijate Ühistu ärihuvidest. Kaebajad 1-2 jäävad halduskohtule esitatud kaebuse juurde ja lisavad järgmist. Detailplaneeringu kehtestamise vaidluses esialgset õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tähenda keeldu kohaldada esialgset õiguskaitset ehitusloa vaidlustamise menetluses. Pöördumatud tagajärjed kaasnevad kaebajatele 1-2 just ehitustegevuse alustamisega Posti kinnistul. Kaebajad 1-2 on lisaks probleemile juurdepääsuga nende kinnistutele välja toonud probleemid valguse juurdepääsuga kaebajate kinnistutele ning Pikk tn 14 kinnistut läbiva veetrassi likvideerimise, ehitamise teema, mida ei ole varasemalt käsitletud. Seega on kaebajate 1-2 arvates põhjendamatu, et Väike-Maarja vald tugineb määruskaebuses menetlusdokumentidele ja kohtu seisukohtadele, mis on avaldatud detailplaneeringu kehtestamise vaidluses. Juurdepääsu ja valguse puudumist, samuti veetrassi rajamist, ei ole võimalik käsitleda selliste rikkumistena, mida oleks võimalik juba ehitustegevust alustades heastada. Väike-Maarja valla esitatud fotodega ei saa tõendada, et kaebajate kinnistutele oleks tagatud juurdepääsud avalikult teelt. Kui lugeda määruskaebust, siis saab sellest teha järelduse, et ka vald nõustub sellega, et kaebajad 1-2 pääsevad enda kinnistutelt avalikule teele üksnes üle/läbi kolmandatele isikutele kuuluvate kinnistute ning seda arusaamatum on, miks on vald nii vastu sellele, et juurdepääs rajada üle hoonestamata Posti kinnistu. Paljasõnaline on väide, et (5 m) laiuse juurdepääsutee rajamine toob kaasa selle, et Posti kinnistule ei mahu enam ära kauplus, parklad, sisse- ja väljasõiduteed. Vald jätab käsitlemata kaebajate väite, et vastav juurdepääs oleks võimalik lahendada haljasriba arvelt. Ebaselge on, millised elemendid lisaks haljasribale täiendavalt kinnistutele vahele tulevad nagu on paljasõnaliselt vald viidanud ning miks sellisel juhul ei võiks need teadmata elemendid olla asendatud korraliku kattega juurdepääsuteega. Kaebajate 1-2 kinnistute valgustatus päevavalgusega on oluliselt halvendatud kaubanduskeskuse rajamisel, sealhulgas halvendab valgustatust oluliselt tulemüürina toimiv kaupluse sein. Seega on ilmne, et kaebajate 1-2 õigusi riivatakse nii päevavalguse piiramisega kui ka seeläbi nende kinnistute väärtuse vähenemisega ning kõik selle nimel, et rajada kaubanduskeskus. Veetrassi likvideerimist ja uue rajamist puudutav osa määruskaebuses on üldsõnaline. Määruskaebusest ei nähtu, et kaebajat 1 oleks teavitatud, kuidas ehitustegevus puudutab tema kinnistu veevarustust. Määruskaebus ei too selgust ka selles, milliste parameetritega - eriti kõrgus- siiski on need ehitised, mida vaidlustatud ehitusloa alusel vald lubab ehitada. Ei saa pidada kuidagi mõistuspäraseks, et isikud peaksid hakkama ehitatava ehitise kohta hankima teavet materjalidest, millele ei ole vähimatki viidet tehtud ehitamist lubavas ehitusloas.
11.AS OG Elektra on 27.12.2016 esitatud vastuses seisukohal, et ehitusloa kehtivuse peatamine on õiglane ja proportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 30.11.2016. a määrus tühistada.
13.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Halduskohus tõdes, et kaebajate väljatoodud rikkumised on käsitatavad pöördumatute tagajärgedena, ja leidis, et ei esine üldise legaliteedi põhimõtte kõrval olulist avalikku huvi, kuid jättis täielikult hindamata kaebuse perspektiivid. Tõdemusest, et kaebuse eduväljaavaateid ei saa pidada olematuks, ei piisa, kui mõlemal poolel on mängus sedavõrd kaalukad huvid, ning mängus on kohaliku omavalitsuse mõõtkavas olulise suurusega investeeringu tegemine.
15.Ringkonnakohus leiab, et kaebajate toodud põhjused esialgse õiguskaitse rakendamiseks ei tingi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist, sest kaebuse eduväljavaadete summaarsel hindamisel peab ringkonnakohus kaebajate 1-2 subjektiivsete õiguste rikkumise tõenäosust väheseks. Seetõttu on kaebuse rahuldamata jätmine tõenäolisem kui kaebuse rahuldamine. Kaebajad tuginevad peamiselt kolmele argumendile, milleks on päästetehnikaga läbipääsetava juurdepääsu tagamise nõue üle Pikk tn 12 kinnistu, piisava valguse juurdepääsu tagamise nõue kaebajate 1-2 kinnistutele ning veetrassi likvideerimine ning uue veetrassi ehitamine (detailplaneeringu seletuskiri lk 15), mida ei ole kinnistu omanikuga kooskõlastatud.
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et toimiku materjalidele tuginedes tuleb juurdepääsu tagamise nõue lugeda tõenäoliselt täidetuks. Määruskaebuse esitaja on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kaebajad ei ole senini kasutanud Pikk tn 12 maa-ala oma kinnistutele juurdepääsuks. Juba detailplaneeringu kehtestamise otsuses kinnitas määruskaebuse esitaja, et „[...] Pikk tn 14a maa-alale pääseb üle avaliku parkla (Pikk tn 16a) ja üle Pikk tn 14 maa-ala, Pikk tn 14b maa-alale pääseb Väike-Maarja–Simuna teelt üle Simuna mnt 6a katastriüksuse maa-ala mööda olemasolevat teed ja asfaltkattega ala. Simuna mnt 6a (omanik AS OG Elektra) kinnistule on koostatud detailplaneering (kehtestatud 22. novembril 2006), mille alusel ei ole kavas Pikk tn 14b asuva katastriüksusega piirneva ala olulist muudatust ja asfalteeritud ala on kavandatud ulatuma Pikk tn 14b asuva katastriüksuse piirini ning lisaks on kavandatud määrata Pikk tn 14b katastriüksusega piirnevast alast katastriüksuse poolne osa servituudialaks juurdepääsu tagamiseks Väike-Maarja–Simuna teelt.“ (Vt detailplaneeringu kehtestamise otsuse lk 3 ja 4; tl I-9-9p). Ka toimikus mitmes kohas olevalt selgitustega aerofotolt (tl I-51, 135, 189, II-25, 3-16-2380 tl 15) on näha, et praegusel hetkel on kinnistute omanikele tagatud juurdepääs neile kuuluvatele kinnistutele. Sellises olukorras ei saa väita, et juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt oleks kaebajatele hädavajalik, kuna kinnistutele tagatud juurdepääs üle teiste kinnisasjade. Seda seisukohta ei väära kaebajate väide, et ühtegi kitsendust Pikk tn 14a ja 14b kinnistute kasuks kolmandate isikute kinnistutele kinnistusraamatusse kantud ei ole. Kaebajad ei väida, et neil puuduks hetkel sootuks juurdepääs enda kinnistutele, samuti ei ole nad varasemalt pöördunud juurdepääsu tagamise sooviga kolmanda isiku poole. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajad oleks varasemalt soovinud kasutada või kasutanud Pikk tn 12 kinnistut juurdepääsuna enda kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt. Asjaolu, et Pikk tn 12 kinnistu on hetkel hoonestamata, ei ole piisav põhjus nõudmaks juurdepääsu üle selle kinnistu. Kaebajad püüavad lihtsalt saavutada enda kinnistutele soodsamat juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle kinnistu, mida ei ole selleks otstarbeks seni kasutatud. Kaebajad ei ole ka näidanud, et olemasolev juurdepääs oleks kadumas. Ringkonnakohus ei pea usutavaks kaebajate väiteid, et päästetehnikaga ei ole hetkeolukorras tagatud juurdepääs kaebajate kinnistutele. Ringkonnakohus leiab, et isegi, kui see kaebajate väide peab paika, siis on neil võimalik võtta kasutusele teisi meetmeid piisava ligipääsu tagamiseks nagu näiteks olemasolevate ligipääsude laiendamine ja ümberehitamine. Ringkonnakohus leiab summaarse hinnangu tulemusena, et kaebajatel ei ole õigust nõuda lisajuurdepääsu üle Pikk tn 12 kinnistu.
17.Valguse osas tõdeb ringkonnakohus esmalt, et kaebajatele kuuluvatel kinnistutel ei ole eluhooneid, sest kinnistusraamatu andmetel on tegemist ärimaaga (Pikk tn 14, Pikk tn 14a ja Pikk tn 14b). Tegemist ei ole ka büroohoonetega. Kohtule esitatud pildimaterjali kohaselt on Pikk tn 14a ja 14b asuvate ehitiste puhul tegu garaaži- ja/või kuurisarnaste ehitistega. Mõistagi peab ka hoonestamata kinnistu saama pärast ehitustegevust naaberkinnistul mõningast päikesevalgust, kuid asjaolusid arvestades on nõutav miinimum kahtlemata madalam, kui see oleks eluruumide või bürooruumide korral. Arvesse tuleb võtta ka seda, et tegemist on tiheasustusalaga. Toimik ei sisalda ehitusluba ega täpseid projektijooniseid. Seepärast lähtub ringkonnakohus detailplaneeringust. Detailplaneeringu seletuskirja lk 5 (tl I10) kohaselt on kavandatava hoone põhimahu kõrgus 7 m ning hoone kõrgema osa kõrgus kuni 11 m maapinnast. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses on viidatud insolatsioonijoonistele ning märgitud, et Pikk tn 14 hoone akendele on tagatud aprillist septembrini rohkem kui 3 tunni jooksul päevas pidev päikesevalgus, mis vastab detailplaneeringu seletuskirjas nimetatud Eesti Vabariigi standardile: EVS 894:2008-A/2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ (detailplaneeringu kehtestamise otsuse lk 5; tl 10). Tartu Ringkonnakohtul ei ole menetluse praeguses faasis alust kahelda viidatud mõõtmistulemustes ning ta peab juhtumil, kus naaberkinnistul asuvad vaid garaaži- ja/või kuurisarnased ehitised, põhjendatuks lähtumist Eesti Vabariigi standardist EVS 894:2008A/2:2015. Kaebajad ei ole käesoleva hetke seisuga esitanud veenvaid tõendeid, et päikesevalguse hulk nende kinnistutel jääks ehitustegevuse järgselt alla 3 tunni. Täiendavalt tuleb arvesse võtta ka seda, et mõõtmised on teostatud seoses Pikk tn 14 hoonega, kuna Pikk tn 14a ja Pikk tn 14b kinnistutel ei ole aknaid Pikk tn 12 kinnistu poole. Seda tõendab ka toimikus olev pildimaterjal. Sellises olukorras ei pea ringkonnakohus summaarse hinnangu tulemusel tõenäoliseks, et rikutud saaksid insolatsiooniperioodile esitatavad nõuded.
18.Veetrassi likvideerimise ning uue veetrassi ehitamise osas selgitab ringkonnakohus, et kinnistu omanikul ei ole õigust nõuda veetrassi kulgemist konkreetses kohas väljaspool tema kinnistu piire. Väide, et veetrassi kulgemist ei ole keegi kaebajatega kooskõlastanud, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 3 lg 1 järgi määrab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri liitumispunkt. Sama sätte lg 2 näeb ette, et liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga; liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri; liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa; kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. ÜVVKS § 4 lg 1 järgi rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel; kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva ÜVVKS § 4 lg-s 2 sätestatud nõudeid. ÜVVKS § 4 lg 2 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks; kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse; seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada; kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud veeja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. ÜVVKS § 4 lg 4 järgi peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et
oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. ÜVVKS § 5 lg 1 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ÜVVKS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Sama sätte lg 2 järgi toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Lisaks kohaldatakse ÜVVKS § 2 lg 3 ls 2 järgi ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile asjaõigusseaduse §-s 158 sätestatut, mille kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustusvõi kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Kas Väike-Maarja vallal on olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või arendatakse seda detailplaneeringu alusel, ei oma siinkohal tähtsust. Kinnistu omanik, kes on huvitatud, et tema kinnistul oleks veevarustus, otsib ise kokkulepet ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdajaga. Kuna kaebajate endi väidete kohaselt rajatakse uus veetrass, siis nende olukord ei halvene, vaid hoopis paraneb, sest uus veetrass tagab eeldatavalt parema kvaliteediga vee. Kaebajad ei ole väitnud, et uue veetrassi rajamine kulgeb üle nende kinnistute selliselt, et kahjustab oluliselt kinnistute eesmärgipärast kasutamist. Mõningased ajutised ebameeldivused ehitustegevuse ajal ei saa olla aluseks naaberkinnistu omaniku ehitustegevuse peatamisele. Summaarse hinnangu tulemusel ei ole kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine veetrassi likvideerimise ja uue veetrassi ehitamisega kuigi tõenäoline.
19.Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et kaebajate kinnistutel ei ole elumaju ega isegi büroohooneid, mistõttu on kaebajate õiguste rikkumise tõenäosus vaidlusaluse ehitise valmisehitamisega väike, samal ajal kui kolmanda isiku arendusprojekti vastu on olemas kaalukas avalik huvi. Seetõttu tuleb Väike-Maarja valla määruskaebus rahuldada, tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.2016. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning jätta kaebajate 1 ja 2 taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.