Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus Keskkonnaamet väljastas 09. 02.2012 Suuremäe Karjäär OÜ-le maavara kaevandamise loa nr L.MK/321441 kehtivusega 13. veebruarist 2012 kuni 13. veebruarini 2027 liiva ja kruusa kaevandamiseks Haaslava vallas Paluküla-Möldripalu liivamaardlal asuvas Paluküla II liivakarjääris uuele mäeeraldisele. Lisatingimuse kohaselt peab asjassepuutuva katastriüksuse karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks olema määratud mäetööstusmaa. Suuremäe Karjäär OÜ esitas 15.03.2012 Maa-ametile taotluse Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamiseks ja rendile andmiseks. Maa-amet palus 21.03.2012 kirjaga nr 6.1-1/3220 Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) korraldada Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamine ja jagamisel moodustatavale rendileantavale katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramine ning üleandmine Maa-ametile. RMK esitas 02.07. 2012 taotluse 3-1.1/1034, milles palus Haaslava Vallavalitsuselt Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamist ja moodustatavale Paluküla II liivakarjääri alale jäävale katastriüksusele sihtotstarbeks mäetööstusmaa määramist. Haaslava Vallavalitsus jagas 11.03.2013 korraldusega nr 31 Palukülas asuva riigile kuuluva Kastre metskond 59 katastriüksuse kaheks iseseisvaks katastriüksuseks: Kastre metskond 59 pindalaga 48,49 ha ning Metsa katastriüksus pindalaga 8,91 ha. Mõlema katastriüksuse sihtotstarbeks määras vallavalitsus maatulundusmaa. Suuremäe Karjäär OÜ esitas 15.07. 2013 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada Haaslava Vallavalitsuse 11.03 2013. a korralduse nr 31 osas, millega jäeti muutmata loodava Metsa kinnistu sihtotstarve mäetööstusmaaks, ning saata taotlus maa sihtotstarbe määramise osas vallavalitsusele uueks läbivaatamiseks. Tartu Halduskohus tühistas 14. 02.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-1520 Haaslava Vallavalitsuse 11. märtsi 2013. a korralduse nr 31 osas, millega määrati moodustatud Metsa katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa ja jäeti sihtotstarve muutmata ning kohustas Haaslava Vallavalitsust tegema RMK 02.07 2012. a taotluse kohta uue otsuse. Haaslava Vallavalitsus andis 04.09.2014 korralduse nr 154 otsustusega mitte muuta Metsa katastriüksuse sihtotstarvet. Suuremäe Karjäär OÜ esitas korraldusele kaebuse. Tartu Halduskohus rahuldas Suuremäe Karjäär OÜ kaebuse, tühistas Haaslava Vallavalitsuse 04.09.2014 korralduse nr 154 ja kohustas vallavalitsust tegema RMK 02. 07.2012 taotluse kohta uue otsuse. Haaslava vald esitas apellatsioonkaebuse ning Tartu Ringkonnakohus jättis 05.01.2016 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus on 18.10.2016 haldusasjas 33-1-31-16 jätnud Haaslava Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 05.01.2016 otsuse muutmata, lisades omapoolseid põhjendusi. Halduskohus märgib, et asja sisulisest küljest on tegemist sellega, et Haaslava vald ei ole muutnud Metsa katastriüksuse maa sihtotstarvet taotluses märgitud mäetööstusmaaks, et kaebuse esitaja oleks saanud talle antud kaevandamisloa alusel Haaslava vallas Paluküla II liivakarjääris kaevandada. Hetkel kehtiv maa sihtotstarve – maatulundusmaa - seda ei võimalda. Suuremäe Karjäär OÜ on esitanud 19.04.2017 kaebuse Tartu Halduskohtule nõudega kohustada Haaslava valda muutma Haaslava valla üldplaneeringut punkti 2.15 osas ja kohustada Haaslava valda tegema otsus RMK 02.07.2012 taotluse nr 3-1.1/1034 osas maasihtotstarbe muutmiseks ja muuta Metsa katastriüksuse maa sihtotstarve mäetööstusmaaks.

Haaslava valla 2007. aasta üldplaneeringu p 2.15 kohaselt on roheline võrgustik eluslooduse ökoloogilist toimimist tugevdav seotud võrgustik, mis parandab looduslikku mitmekesisust, tagab levikuvõimalusi ja -teid looduslike piirkondade vahel. Nende alade prioriteediks on väärtuslike rohealade säilimine ja jätkusuutlik kasutamine. Rohelise võrgustiku tagamiseks on üldplaneeringus arvestatud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust tulenevate tingimustega. Rohelise võrgustiku tagamiseks on üldplaneeringuga seatud tingimused: jätta rohelise võrgustiku alad intensiivsest maakasutusest välja ja jälgida sihtotstarbelist maakasutamist. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-3-1-31-16 ning märgib, et kaebaja sooviks on Metsa katastriüksuse maa sihtotstarbe muutmine. Valla üldplaneeringu muutmine ja ka senist üldplaneeringut muutva planeeringu algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine kuulub Haaslava valla volikogu ainupädevusse. Kuna kaebuse kohaselt ei ole volikogu viis kuud pärast Riigikohtu kohtuotsust asunud täitma valla üldplaneeringu muutmist, on tegemist pahatahtliku asja venitamisega, mistõttu kaebaja oli sunnitud kohtu poole taas pöörduma. Kaebaja ei nõustu sellega, et ta peab esitama taotluse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks. Kaebaja märgib, et planeerimisseaduse (PlanS) § 93 lg 2 seda ette ei näe. Vajadus üldplaneeringu muutmiseks võib tuleneda üksnes sellest, et kehtiva üldplaneeringu järgi tuleb rohelise võrgustiku tagamiseks jätta rohelise võrgustiku alad intensiivsest maakasutusest välja. Kaebaja on märkinud, et Riigikohtu lahendis on ka sedastatud, et kaevandamine Metsa katastriüksusel ei mõjuta rohelise võrgustiku ja metsamaa säilimist. Kaebaja huvi on Metsa katastriüksuse maa sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks, et viia läbi kaevandamine, mille kohta on saanud Suuremäe Karjäär OÜ loa liiva ja kruusa kaevandamiseks Paluküla II liivakarjääris. Kaebaja taotleb Riigikohtu jõustunud kohtuotsuse täitmist. Kaebaja taotleb kohustada Haaslava valda ( valla volikogu) muutma Haaslava valla üldplaneeringu punkti 2.15 selliselt, et jätta rohelise võrgustiku alad intensiivsest maakasutusest välja juhul, kui maakasutusega kaasnevad olulised negatiivsed mõjud rohelise võrgustiku toimimisele. Kaebaja taotleb Haaslava Vallavalitsust tegema otsuse RMK 02.07.2012 taotluse nr 3-1.1/1034 osas maa sihtotstarbe muutmise kohta ja muuta maa sihtotstarve mäetööstusmaaks. Kaebaja pool on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotleb menetluskulude väljamõistmist. Haaslava valla seisukohad, põhjendused ja taotlused Haaslava vald on seisukohal, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Vastustaja märgib, et ei soovi kaebaja majandustegevust kahjustada ega takistada, kuid selleks, et maa sihtotstarvet muuta, on vajalik algatada üldplaneeringu muudatusettepanekut sisaldav detailplaneering (PlanS § 93 lg 2) ning Haaslava vald ei saa maa sihtotstarvet enne muuta kui üldplaneering on muudetud. Kaebajal tuleks esitada taotlus üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks. Maa-amet on seisukohal 06.07.2017 vastuskirjas nr 1-9/17//24-3 kohtule, et kaebaja kohustamisnõudes esitatud kaebus on põhjendatud. Maa-ameti seisukohalt on lubatud katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ning kohalik omavalitsus saab muuta maa sihtotstarvet kui maaomanik on seda soovinud. Maa-amet ei näe maa sihtotstarbe muutmises takistusi. Maa-amet märgib ka, et Metsa katastriüksus ei asu alal, kus oleks kohustuslik detailplaneeringu kehtestamine, seega saaks kohalik omavalitsus muuta üldplaneeringut oma otsustuse alusel ilma üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseta.

Seega puudub kohalikul omavalitsusel alus nõuda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist. Riigimetsa Majandamise Keskus on seisukohal, et Suuremäe Karjäär OÜ kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. RMK nõustub Maa-ameti 06.07.2017 selgitustega kirjas nr 19/17/24-3. Keskkonnaamet viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-31-16 ning märgib, et jõustunud kohtulahendiga on kohustatud vastustajat otsuse tegemiseks RMK taotluse (02.07.2012) põhjal, mis puudutab vaidlusaluse maa sihtotstarbe muutmist. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.Asja materjalide kohaselt on Suuremäe Karjäär OÜ saanud maavara kaevandamisloa nr L.MK/321441 kehtivusega 13.02.2012 kuni 13.02.2027 liiva ja kruusa kaevandamiseks Haaslava vallas Paluküla-Möldripalu liivamaardlal asuvas Paluküla II liivakarjääris uuele mäeeraldisele. Tingimuseks on see, et karjäärialuse maa sihtotstarve peab olema mäetööstusmaa. 3.RMK on taotlenud vallalt (02.07.2012) Kastre metskonna kaheks iseseisvaks katastriüksuseks jagamist ja maa sihtotstarbe muutmist. 4.Haaslava Vallavalitsuse 11.03.2013 korraldusega nr 31 on otsustatud jagada Eesti Vabariigile kuuluv Kastre Metskond 59 Palukülas kaheks iseseisvaks katastriüksuseks ning moodustati kaks eraldi katastriüksust (Kastre metskond 59 ja Metsa). Mõlema katastriüksuse sihtotstarbeks määrati maatulundusmaa. Asja materjalide kohaselt on karjäärialuse maa riigivara valitsejaks Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud isik Riigimetsa Majandamise Keskus. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, mis antud asjas on olemas. 5.Kuna kaevandamistingimuseks on see, et katastriüksuse Metsa kinnistu maa sihtotstarve peab olema mäetööstusmaa ja vald on määranud selleks maatulundusmaa, on tekkinud kaebaja ja valla vahel kohtuvaidlused Metsa katastriüksuse maa sihtotstarbe üle. Vald on seisukohal, et Metsa katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa ja selle muutmine mäetööstusmaaks on vastuolus valla üldplaneeringuga. Vald on seisukohal, et puudub vältimatu vajadus kaevandada just Metsa katastriüksusel. Kaebaja seisukohalt on vald põhjendamatult venitanud maa sihtotstarbe muutmisega mäetööstusmaaks ning vald takistab kaevandamisloa saajal kaevandustööde teostamist ja ettevõtlusvabadust. 6.Kohus märgib, et Riigikohus on teinud oma kohtulahendi 18.10.2016 haldusasjas 3-3-1-31-16 ja andnud suunised asja lahendamise kohta, mida ei tohiks eirata ning vald peaks muutma vaidlusaluse maa sihtotstarvet vastavalt tuvastatud asjaoludele ja õigusnormidele. Kohtu arvates pole siiani Haaslava vald maa sihtotstarbe muutmist uuesti üle vaadanud ehk kohtuotsust täitnud. 7.Asja materjalide kohaselt on ära langenud Metsa maaüksusel probleem, et Metsa maaüksuse maa sihtotstarve on muutmata seetõttu, et kinnistul puuduvad kõvakattega teed; 01.02.2017 on see probleem ära langenud ja arvestus teede kasutustiheduse kasvu kohta on olemas. Enamik teid kuuluvad 3. kategooriasse ja liikluskoormuse tõusu korral seonduvalt karjääri avamisega ei saa pidada liiklust selliselt häirivaks, et seada piirang karjääri rajamiseks.

Ära on langenud ka seonduvalt maa sihtotstarbe muutmisega teine probleem, mis puudutab Metsa katastriüksuse rohevõrgustikku. Kohus märgib, et kui Keskkonnaamet, kelle pädevusse kaevandamisega seotud keskkonnaküsimused kuuluvad, on seisukohal, et karjääri rajamine Metsa maaüksusele ei mõjuta rohelise võrgustiku toimimist, on see määrav argument. Riigikohus on oma kohtuotsuses selle välja toonud, et määrav on Keskkonnaameti järeldus, et karjääri rajamine Metsa kinnistule ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist. Seega on mõlemad probleemid ära langenud ning kohtule jääb arusaamatuks valla poolne käitumine asja edasisel mittemenetlemisel. Vastustaja poolt esitatud väited maasihtotstarbe muutmata jätmise osas loodus- ja keskkonnateemal ei ole asjakohased. Samas ei ole välja toodud vallal ka ühtki põhjust, et karjääril toimunu võiks riivata avalikku huvi. 8.Paluküla II liivakarjäär on kavandatud kohaliku tähtsusega maardlasse, mistõttu kuulub kaevandamisloa andmise, siinkohal ka selle keskkonnamõjude üle otsustamise pädevus Maaparandusseaduse (MaaPS) § 28 lg 4 järgi Keskkonnaametile.

12.Kohus märgib, et kaevandamine toimub selleks ettenähtud loa alusel eeldusel, et maa sihtotstarve oleks mäetööstusmaa. Korra § 4 p 2 alusel selgitab kohalik omavalitsus välja detailplaneeringu koostamise kohustuse ning detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse sihtotstarve kehtestatud detailplaneeringu alusel ja p 3 kohaselt võtab vastu katastriüksuse sihtotstarbe määramise otsuse. 13.Planeerimisseaduse (PlanS) § 93 lg 2 kohaselt võib üldplaneeringut muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes käesolevas seaduses üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Üldplaneeringut muutva planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb, ning isikud, kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada, samuti planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. PlanS § 93 lg 3 kohaselt viitega lõige 2 nimetatud teemaplaneeringu kehtestamisel kantakse teemaplaneeringuga tehtud muudatused varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul teemaplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb üldplaneeringu juures viidata, millises ulatuses on planeeringut muudetud või tehnilise võimaluse korral kanda teemaplaneeringuga kavandatud muudatused üldplaneeringu kaardile ja seletuskirja.

PlanS § 93 lg 4 kohaselt üldplaneeringu vastavusse viimiseks pärast üldplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega, kannab üldplaneeringu koostamise korraldaja muudatused planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Muudatuste sisseviimisest teavitatakse, lähtudes üldplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. 14.Kohus nõustub Maa-ametiga, et kohalikul omavalitsusel ei ole põhjendatud nõuda PlanS § 93 lg 2 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist. Pärast käesolevas asjas kaebuse rahuldamist teeb kohus kohustuseks Haaslava vallale, et asi uuesti läbi vaadataks ning kaalutakse otsustust Metsa katastriüksuse sihtotstarbe muutmise kohta. Kohus märgib, et planeerimisseadusest ei tulene ka nõuet, et antud olukorras üldplaneeringu muutmiseks oleks vaja esitada kaebajal taotlus üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks. Kaevandamiseks ei ole vaja koostada detailplaneeringut. Pärast kohtuotsuse jõustumist saab kohalik omavalitsus kanda ka tehtud muudatused PlanS § 93 lg 3 alusel üldplaneeringusse osas, mis puudutab Metsa katastriüksusel kaevandamist ( maa sihtotstarvet) ehk siis muutma üldplaneeringut toiminguna ja võtma vastu Metsa katastriüksuse sihtotstarbe muutmise otsus. 15.Maa-amet on lisanud informatsiooniks oma vastuses kohtule, et Haaslava valla üldplaneering on kehtestatud peaaegu 10 aastat tagasi ning see peaks kooskõlla viima käesoleva ajaga ning üldplaneeringuga määratud juhtotstarvet on detailplaneeringu kohustuse puudumise korral võimalik muuta vallavolikogu otsuse alusel ilma detailplaneeringut koostamata. 16.Riigikohtu otsuse kohaselt (p 22) üldplaneeringu, siin ka senist üldplaneeringut muutva planeeringu algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 22 lg 1 p-dest 31 ja 32 ning PlanS § 77 lg-st 1 tulenevalt kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ainupädevusse. Haaslava valla kaalutlusõigust üldplaneeringu muutmise üle otsustamisel on aga vähendanud vastuväidete esitamata jätmine kaevandamisloa andmise menetluses. Seadusandja on kaevandamisloa menetluse näinud ette selleks, et otsustada selles etapis ka keskkonnahoidu ja kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilisse planeerimisse puutuvate küsimuste üle, tasakaalustades riiklikke, regionaalseid ja kohalikke huve ning erahuve. Tegemist on avatud menetlusega (MaaPS § 29 lg 1), mis võimaldab kohalikel elanikel seisukohti avaldada. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustu kaevandamisloa andmisega, on võimalik kaevandamisluba anda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul (MaaPS § 34 lg 2). Kui Haaslava vald ei pidanud kaevandamist Paluküla II liivakarjääris võimalikuks keskkonnahoiu ja valla tasakaalustatud ruumilise arengu kaalutlustel, tuli vallal esitada sellised põhjendused selleks ettenähtud kaevandamisloa menetluses. 17.Halduskohus märgib, et kuna kaevandamisloamenetlus on lõppenud ja välja on antud maavara kaevandamise luba ja seda ei ole vaidlustatud, on kaevandamisluba kehtiv ja jõus ning seda tuleb realiseerida. 18.Tartu Halduskohus on lähtunud esitatud asjaoludest ja jõustunud Riigikohtu kohtulahendist, et Haaslava vald peab tegema uue otsuse ja esitama kaalukad põhjused juhul kui ta ei muuda uue otsustusega vaidlusaluse maa sihtotstarvet. Riigikohtu seisukohalt on uue otsuse tegemisel Haaslava vald kohustatud esitama kaalukad põhjendused eeskätt juhul, kui jätab valla üldplaneeringu ja Metsa katastriüksuse sihtotstarbe muutmata. Sellised põhjendused alluvad kohtulikule kontrollile ja nende esitamata jätmine võib kaasa tuua üldplaneeringu muutmiseks kohtuotsusega kohustamise (PlanS § 93 lg 4). Halduskohus märgib, et seni, kuni Haaslava vald ei ole välja toonud riigi maavarade kaevandamise väga raskeid ja kaalukaid tagajärgi kohalikule heaolule, ei saa Metsa katastriüksuse sihtotstarbe mäetööstusmaaks muutmata jätmine olla põhjendatud.

19.Kohus märgib, et juhul kui Haaslava vald eirab jõustunud kohtuotsust ja venitab maa sihtotstarbe läbivaatamise menetlusega ning kahjustab seetõttu ka kaebaja majanduslikku olukorda, on kaebajal võimalik nõuda kahju hüvitamist ja/või jõustunud kohtuotsuse täitmist ning kohtuotsuse mittetäitmise eest rahatrahvi määramist. 20.Kuna menetlus on alguse saanud RMK poolt taotluse (02.07.2012) esitamisest maavara kaevandamise eesmärgil Metsa katastriüksuse maa sihtotstarbe muutmiseks ja selle kohta on olemas jõustunud kohtuotsus (Tartu Halduskohtu otsus 13.03.2015 jõustus Riigikohtu kohtuotsusega 18.10.2016), mida Haaslava vald ei ole täitnud, tuleb halduskohtul kohustada Haaslava valda tegema RMK taotlusest nr 3-1.1/1034 lähtuvalt maa sihtotstarbe osas uus otsus ( maa asukoht: Haaslava vald Paluküla küla, Metsa katastriüksus nr 18502:005:0184) koos üldplaneeringut puudutavate vajalike toimingutega. Kohtul puudub otsene volitus selle kohta, et kohustada muutma maa sihtotstarbeks mäetööstusmaa, kuid uue otsuse tegemisel peab olema taotluse rahuldamata jätmise korral otsus põhjendatud ja kaalutletud ning arvesse peab võtma jõustunud Riigikohtu halduskolleegiumi 18.10.2016 ja käesoleva kohtuotsuse seisukohti. Haaslava vallal tuleb esitada uues otsuses väga kaalukad põhjendused juhul kui jäetakse vaidlusaluse maa sihtotstarve ja sellega kaasnev vajalik üldplaneering muutmata. 21.Mis puudutab kaebaja teist taotlust, et muuta Haaslava valla üldplaneeringu punkti 2.15 selliselt, et jätta rohealad intensiivsest maakasutusest välja juhul kui maakasutusega kaasnevad olulised negatiivsed mõjud rohealale, ei ole vajalik iseseisvalt rakendada kuna asja uuel läbivaatamisel tuleb vallal käsitleda vajadusel vaidlusaluse maa sihtotstarbe muutmise käigus ka üldplaneeringut. Samas on kohus tuvastanud, et üldplaneeringu muutmine on võimalik ka kohaliku omavalitsuse otsuse alusel ilma üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamiseta. Kaebaja ei pea selle kohta eraldi taotlust esitama. Kohus nõustub kaebajaga, et muudatus, mis tuleb Haaslava valla volikogul teha üldplaneeringusse, on formaalne, kuna Keskkonnaamet ja ka Riigikohus on oma lahendis märkinud, et kaevandamine Metsa katastriüksusel ei mõjuta rohelise võrgustiku ja metsamaa säilimist. 22.Lähtudes Riigikohtu lahendi punktist 21, et kui vaidlusalusel maakatastriüksusel saaks alustada kaevandamisega, on eelnevalt vajalik see, et vald muudab kehtivat üldplaneeringut, mis keelab rohelise võrgustiku alal intensiivse maakasutuse ja seejärel on võimalik muuta vaidlusaluse maa sihtotstarvet ja määrata selleks senise maatulundusmaa asemel mäetööstusmaa (kord § 6 p-d 9 ja 11). 23.Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebuse kohustamise nõudes ning kohustab Haaslava valda tegema uus otsus RMK 02.07.2012 pöördumise kohta Paluküla II liivakarjääri alale jäävale katastriüksusele sihtotstarbe määramiseks koos selleks vajalike üldplaneeringu toimingutega. Kokkuvõtvalt on nii Keskkonnaamet, Maa-amet ja RMK olnud seisukohal, et vaidlusaluse maa sihtotstarve tuleb muuta mäetööstusmaaks ning puuduvad alused vastupidise otsustuse tegemiseks. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)§ 5 (halduskohtu volitused) lg 1 p 2, mille kohaselt kohus kohustab valda asja uuesti läbi vaatamata uue otsuse tegemiseks ja § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. Kohus on seisukohal, et Haaslava Vallavalitsus võiks asja uuesti läbi vaadata mõistliku aja jooksul.

24.Menetluskuludest. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 1224 eurot (riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 1209 eurot). Kohus leiab, et õigusabikulud on mõistlikud, põhjendatud ja kaebaja poolel kantud, mistõttu mõistab kohus kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1224 eurot. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.