Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-946
Haldusasi
AN kaebus Tartu Vangla 14.03.2016 käskkirja nr 62/434 ja 03.05.2016 vaideotsuse nr 1-11/117-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – AN Vastustaja – Tartu Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
AN apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta AN apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-946 muutmata.
AN-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 13. novembril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-946 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-946 selle eest karistada. Varasem intsident leidis aset 29.12.2015 ja seoses sellega viidi kinnipeetavaga läbi vestlus, hoidmaks ära samalaadsete rikkumiste kordumist. Seega on tegemist kinnipeetava poolse süstemaatilise käitumisega, mille tõsiduse mõistmiseks peab sellele üld- ja eripreventiivsetel eesmärkidel järgnema vastav tagajärg (s.o ennetamaks samalaadsete rikkumiste kordumist ja käitumislaadi levimist teistele kinnipeetavatele). Kartserikaristuse määramine ei oleks kooskõlas rikkumise asjaoludega, kuid eesmärgipärane ja proportsionaalne on karistada kinnipeetavat noomitusega. Karistuse eesmärgiks on, et kinnipeetav parandaks oma käitumist vangistuses viibides ja asuks õiguskuulekale teele.
3-16-946 Jalgupidi vees seistes pidi kaebaja aru saama, et juhtunust tuleb vanglaametnikke teavitada. Seda enam, et poolteist kuud varem selgitati talle sarnases olukorras teavitamiskohustuse olemasolu. Vangla on kogunud kaebaja rikkumise kohta piisavalt tõendeid ja kaebaja ei ole neid ümber lükanud. Viited põhiseaduse §-st 22 tulenevale süütuse presumptsioonile on distsiplinaarmenetluses asjakohatud, sest nimetatud põhimõte kehtib kriminaalmenetluses, mitte haldusmenetluses. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toimepandud süütegu (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-24-10, p 11). Isegi kui kaebajat ei saa süüdistada rikkumise tahtlikus toimepanemises, mahub tema süü kindlasti hooletuse alla (vt võlaõigusseaduse § 104 lg 3). Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat väidet, mis välistaks tema süü ja seega vastutuse rikkumise toimepanemise eest. Määratud distsiplinaarkaristus on rikkumist arvestades proportsionaalne, pidades silmas ka asjaolu, et kaebaja oli samalaadse rikkumise pannud toime ka varem. Korduva rikkumise puhul ei oleks isiku karistamata jätmine enam eesmärgipärane. See, et kaebajat eelmisel korral ei karistatud, ei muuda varasemat rikkumist olematuks. Kuna kaebajale oli varasemalt selgitatud rikkumise sisu ja kohustust vanglaametnikke teavitada, oli kaebaja praeguse rikkumise toimepanemise ajal teadlik oma kohustustest. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamise õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et tema kambrikaaslast sama rikkumise eest ei karistatud. Iga isiku poolt toime pandud rikkumise ja selle eest karistamisega seonduvaid asjaolusid hinnatakse individuaalselt. Sarnaselt kambrikaaslasega oli kaebaja jäetud karistamata 2015. a detsembris toimunud intsidendi eest.
3-16-946 ametnikku teavitada. Samuti ei ole apellant vaidlustanud asjaolu, et 29.12.2015 toimunud samalaadse intsidendiga seoses on vanglateenistuse ametnikud temaga vestelnud ja eraldi selgitanud kohustust sellistest juhtumitest viivitamatult teavitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.