Ühispakkujate OÜ Best Building ja OÜ Sepmar kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.04.2016. a otsuse nr 82-16/172398 täielikuks ning Sillamäe Linnavalitsuse poolt riigihankeasjas nr 172398 nende kvalifitseerimata jätmise kohta 13.04.2016 tehtud protokollilise otsuse osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 31.05.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Best Building ja OÜ Sepmar apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ Best Building ja OÜ Sepmar Vastustaja – Sillamäe linn
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.05.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 12.10.2017, arvates (HKMS § 278 lg 1).
Sillamäe Linnavalitsus (hankija) avaldas 11.03.2016 riiklikus riigihangete registris hanketeate (I kd, tl 6-7) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke viitenumbriga
172398 „Sillamäe Gümnaasiumi ja Sillamäe Linna Keskraamatukogu rekonstrueerimistööd. Osa C“ kohta. Hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktis 3 oli märgitud: „Pakkuja peab olema viimase viie aasta jooksul (2010-2014) teostanud ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud objektide (ehitiste grupp „12000 Mitteelamud“ (vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012. a määruse nr 78 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisale) ehitustöid vähemalt järgmises mahus: 3 teostatud lepingut maksumusega kokku vähemalt 900 000 eurot (ilma käibemaksuta), nendest ühe lepingu maksumus peab olema mitte vähem kui 300 000 eurot (ilma käibemaksuta). Pakkuja peab olema nimetatud töö teostanud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Pakkuja esitab tema teostatud sarnaste tööde nimekirja hankedokumentide Lisa nr 4a kohaselt ning iga lepingu kohta tellijapoolse kinnituse ehitustööde nõuetekohase teostamise kohta (lisa 4b)“. Hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktis 6 oli märgitud: „Pakkuja keskmine töötajate arv kolmel viimasel aastal (2012-2014) peab olema vähemalt 15. Pakkuja esitab omakäelise kinnituse kolme viimase aasta keskmise töötajate arvu kohta (HD Lisa nr 6)“.
2.13.04.2016. a protokollilise otsusega jättis Sillamäe Linnavalitsus ühispakkujad OÜ Best Building ja OÜ Sepmar mittevastavuse tõttu hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktide 3 ja 6 alusel kvalifitseerimata.
3.28.04.2016. a otsusega nr 82-16/172398 (I kd, tl 39-41) jättis riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) Sillamäe Linnavalitsuse 13.04.2016. a protokollilise otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaidlustuse rahuldamata.
4.OÜ Best Building ja OÜ Sepmar esitasid 09.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse 13.04.2016. a protokollilise otsuse tühistamiseks osas, millega Sillamäe Linnavalitsus jättis kaebajad riigihankes kvalifitseerimata. Samuti taotlesid kaebajad esialgse õiguskaitse kohaldamist, millega keelataks hankijal vaidlusaluses riigihankes hankelepingu sõlmimine kuni kohtuotsuse tegemiseni.
5.Tartu Halduskohus jättis 11.05.2016. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 31.05.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebajad ei ole esitanud pakkumuses enda kohta tõeseid andmeid ega vasta hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktides 3 ja 6 seatud kvalifitseerimise tingimustele. Seega on vastustaja protokolliline otsus õige. Halduskohus märkis, et hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktis 3 sätestatud tingimuste osas on kaebajad märkinud hankedokumentidesse 2014 Marystyle OÜ tellimusel Kohtla-Järvel Kalda 10 asuva „lastekaitseasutuse“ hoone ehitamise maksumusega 600 000 eurot. Ehitisregistri ja kinnistusraamatu andmetel asub sellel 600 m2 suurune elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel on 149 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga elamu-garaaž. Kaebajate väitel on hoone rekonstrueeritud ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud laspsehoiuks, mis alustab tööd 05.10.2016. Halduskohus leidis, et piisava usutavusega ei ole tõendatud, et nimetatud objekt ehitati tõepoolest märgitud rahasumma ulatuses ümber ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud lasteasutuse hooneks, mitte ei kohandatud eraõiguslikel alustel osutatava koduse lapsehoiuteenuse tarbeks. Hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktis 3 oleva sõnalise mõiste „viimased viis aastat“ mitmeti mõistetavuse osas leidis halduskohus, et kuna vastustaja on hankemenetluses kaebajatele selgitanud, et nõutatakse just aastate 2010 kuni 2014
andmeid, ja kaebajad ei ole pärast selgituste saamist hanketeate kvalifitseerimistingimusi vaidlustanud, siis ei ole õige väide, et arvesse tulnuks võtta nende poolt esitatud andmeid aastate 2011 kuni 2015 kohta. Tegemist ei saa olla ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, kuna kohtule esitatud hankemenetluse dokumendid ei kinnita, et teisi pakkujaid oleks selle tingimuse osas kaebajatest erinevalt koheldud. Keskmise töötajate arvu tingimuse osas leidis halduskohus, et ka see ei olnud kaebajate puhul täidetud. Halduskohus leidis, et tõepärast keskmist töötajate arvu näitavat tulemust on võimalik saavutada siis, kui jagada igal kuul tööl olnud töötajate arv hanketeates vastavas tingimuses nõutud kolme aasta kõigi kuude arvuga. Antud juhul oleks see 5,68. Halduskohus märkis, et asja materjalide kohaselt on hankedokumentide lisaks 6 olevasse tabelisse märgitud üksnes OÜ Best Building töötajate andmed. Kuid ka teise ühispakkuja töötajate arvu kajastavate andmete arvesse võtmine ei aita kaebajatel oma kvalifikatsiooni vastavust tõendada, sest OÜ Sepmar töötajate keskmiseks arvuks on 8,47. Seega on mõlema keskmise kokku liitmisel võimalik saada kaebajate keskmiseks töötajate arvuks nõutud 15 asemel ainult 14,15.
7.OÜ Best Building ja OÜ Sepmar esitasid Tartu Halduskohtu 31.05.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega paluvad halduskohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad leiavad, et halduskohus on ebaõigesti tuvastanud, et nende kvalifikatsioon ei vasta hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktides 3 ja 6 esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kaebajate arvates on üllatav halduskohtu seisukoht, et piisavalt ei ole tõendatud see, et Kohtla-Järvel Kalda 10 asuv referentsobjekt on ehitatud ümber ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud lasteasutuse hooneks. Halduskohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mille sisu oleks selle objekti kasutusotstarbe osas vastuolus kaebajate poolt esitatud selgituste ja tõenditega. Kaebajad ei nõustu ka sellega, et halduskohus on eristanud, kas lapsehoiuteenust osutatakse era- või avalikõiguslikel alustel. Hanketeate osa II punkti 2.3 alapunktis 3 määratletud ehitiste gruppi „12000 Mitteeluruumid“ kuuluvad muuhulgas ka „12630 Haridus- ja teadushooned“ ning selle puhul ka „12631 Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool)“. Kaebajate arvates on oluline see, et kui hoone on mõeldud ükskõik millistel alustel lasteasutuseks, siis vastab ta ka hankija poolt kvalifitseerimiseks kehtestatud tingimustele. Kaebajad leiavad, et nad on piisavalt tõendanud, et Kohtla-Järvel Kalda 10 asuv referentsobjekt vastab hanketeate III osa punkti 2.3 alapunkti 3 tingimustele. Keskmise töötajate arvu osas ollakse seisukohal, et halduskohus on pädevust ületades asunud ise keskmist arvu oma äranägemisel arvutama ning ei ole põhjendanud, miks ei sobi selle arvutamiseks kaebajate 25.05.2016. a menetlusdokumendis toodud meetod. Lisaks sellele on halduskohus jätnud tähelepanuta, et hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktis 6 esitatud tingimuste täitmiseks oli nõutav üksnes omakäeline kinnitus aastate 2012-2014 keskmise töötajate arvu kohta, mis on korrektselt ka esitatud. Kaebajad märgivad, et olid inimliku eksimuse tõttu jätnud esitamata ühe ühispakkuja keskmise töötajate arvu, kuid hankija, VAKO ja halduskohus oleksid pidanud tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 39 lg-s 41 sätestatust ise need andmed välja selgitama. Kaebajate arvates tuleks ühispakkujate keskmise töötajate arvu arvutamisel leida kõigepealt kummagi ühispakkuja keskmine töötajate arv ja seejärel need summeerida. Kaebajate viimase kolme aasta keskmine töötajate arv on olnud 9+6=15 ning seega vastasid ühispakkujad kvalifitseerimistingimustele.
8.Tartu Ringkonnakohus tagastas 27.09.2016. a määrusega kaebajate apellatsioonkaebuse täienduse, millega kaebajad palusid tuvastada Sillamäe Linnavalitsuse ja Scandec Ehitus OÜ vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude, jättis kaebajate apellatsioonkaebuse ülejäänud osas läbi vaatamata ning tagastas apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.
9.Riigikohus rahuldas 26.04.2017. a määrusega kaebajate määruskaebuse ja tühistas Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2016. a määruse osas, millega jäeti apellatsioonkaebus läbi vaatamata, samuti riigilõivu tagastamist puudutavas osas ning saatis asja tühistatud osas tagasi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Riigikohus asus seisukohale, et hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega aita enam kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Kaebajate tühistamisnõude lahendamise võimaldamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 267 lg 4 alusel piisab hankelepingu tühisuse tuvastamisest kohtuotsuse põhjendavas osas. Riigikohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et hankija tegi pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse 19.05.2016 ning hankeleping sõlmiti 20.05.2016. Järelikult ei jäänud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise ja lepingu sõlmimise vahele 14 päeva, mistõttu on hankeleping tühine. Kuivõrd hankelepingu tühisuse tõttu ei takista HKMS § 267 lg 4 kaebajate tühistamiskaebuse sisulist lahendamist, saatis Riigikohus tühistatud osas asja tagasi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Riigikohus leidis käesolevas asjas, et tühistamiskaebuse lahendamine on endiselt lubatav, sest RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaja rikkumise tõttu on hankeleping tühine. Seega ei takista HKMS § 267 lg 4 regulatsioon tühistamiskaebuse lahendamist.
11.Apellatsioonkaebuse kohaselt on käesolevas asjas vaidluse all küsimus, kas kaebajad vastasid ühispakkujatena hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktides 3 ja 6 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. Kaebajad on apellatsioonkaebuses märkinud, et nende eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaebuse rahuldamise korral teeb hankija uue otsuse kaebajate pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta, koostab uue pakkumuste pingerea ning teeb vastavalt sellele uue pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse.
12.Kuna hankija sõlmis hankelepingu 20.05.2016 ning riigihangete registrisse 05.10.2016 lisatud riigihanke aruande lisast nähtub, et tööd on 20.09.2016 lõpetatud, siis ei saaks kaebuse rahuldamise korral kaebajad enam saavutada olukorda, kus pärast kaebajate pakkumuse vastavaks tunnistamist saaks hankija teha neile, kui madalaima hinnaga pakkumuse teinud pakkujatele, ettepaneku hankelepingu sõlmimiseks, sest ehitustööd, mille teostamiseks riigihange korraldati, on teostatud. Seega ei ole kaebajatel enam võimalik saavutada kaebusega soovitud eesmärki. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab, et kaebus peab aitama kaasa õiguse kaitsmisele. Kaebajad on märkinud 05.09.2016 ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et olukorras, kus vastustaja oli 20.05.2016 sõlminud RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaega rikkudes hankelepingu ja varjas seda fakti kohtumenetluses, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kas täielikult või osaliselt kaebajate kanda. Sama seisukohta on kaebajad korranud ka 30.11.2016 Riigikohtule esitatud määruskaebuses. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi kaebajatel ei ole võimalik enam pakkujate kvalifitseerimise otsuse tühistamisnõudega saavutada soovitud eesmärki, on tühistamiskaebuse sisuline läbivaatamine vajalik nende õiguste kaitseks seoses menetluskulude jaotamisega.
13.01.09.2017 jõustunud RHS § 219 lg 1 esimene lause sätestab: „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigihanked viiakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud riigihangete seaduses
sätestatud nõuetest, välja arvatud sama seaduse §-s 37 sätestatud kohustus esitada riigihanke aruanne ja aruande lisa. Sellest tulenevalt tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada kuni 31.08.2017. a kehtinud riigihangete seaduse redaktsiooni.
14.Vastustaja jättis 13.04.2016. a protokollilise otsusega ühispakkujad OÜ Best Building ja OÜ Sepmar kvalifitseerimata, sest nad ei vasta hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktides 3 ja 6 sätestatud tingimustele. Kaebajad on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et nende kvalifikatsioon vastas nõutule.
15.Vaidlust ei ole selles, et hankijal oli tulenevalt RHS § 41 lg 1 p-dest 1 ja 7 õigus nimetatud hanketeate punktides esitatud nõudmisi pakkujate kvalifitseerimise tingimustena nõuda. RHS § 39 lg-st 3 tulenevalt on hankijal õigus jätta kvalifitseerimata pakkuja, kes sisuliselt ei vasta kvalifitseerimise tingimustele (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 11).
16.Kaebajad on apellatsioonkaebuses seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et nad ei ole piisava usutavusega tõendanud, et pakkumuses märgitud Kohtla-Järvel Kalda 10 asuv referentsobjekt on ümber ehitatud ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud lasteasutuse hooneks.
17.Vastavalt hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktile 3 pidi pakkuja olema viimase viie aasta jooksul (2010-2014) teostanud ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud objektide ehitustöid vähemalt järgmises mahus: kolm teostatud lepingut maksumusega kokku vähemalt 900 000 eurot (ilma käibemaksuta), nendest ühe lepingu maksumus pidi olema mitte vähem kui 300 000 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebajad on pakkumuse kohaselt esitanud sellisteks objektideks 5 objekti aastatest 2013-2015. Kaebuse kohaselt olid kaebajad seisukohal, et kuna nimetatud kvalifitseerimise tingimus on perioodi osas vastuoluline, tulnuks arvestada nõuetele vastavateks nii need pakkujad, kelle referentsobjektid olid teostatud aastatel 2010-2014 kui ka need, kellel need pärinesid aastatest 2011-2015. Halduskohus leidis vaidlustatud otsuses, et kaebajad on hankemenetluses küsinud perioodi osas hankijalt selgitusi ning saanud vastuse ning kui nad sellega ei nõustunud, oleks neil tulnud kvalifitseerimistingimused vaidlustada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna kvalifitseerimistingimusi ei vaidlustatud, kehtivad need hanketeates esitatud kujul ning koos hankija 04.04.2016. a selgitusega oli arusaadav, et nõutakse just aastatel 2010–2014 teostatud ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud objekte. Kaebajad ei ole apellatsioonkaebuses sellele halduskohtu seisukohale vastuväiteid esitanud.
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt käib vaidlus selle üle, kas kaebajate pakkumuses esitatud Kohtla-Järvel Kalda 10 asuv objekt oli mõeldud ühiskondlikuks kasutamiseks. Hanketeate kohaselt on hankija hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktis 3 sulgudes oleva infoga täpsustanud, et ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud objektide all mõtleb ta majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012. a määruse nr 78 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ (edaspidi määrus nr 78) lisas märgitud ehitiste gruppi „12000 Mitteelamud“ kuuluvaid ehitisi. Ringkonnakohus märgib, et kuigi hanketeate avaldamise hetkel enam määrus nr 78 ei kehtinud ning ehitise kasutamise otstarvete loetelu oli kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusega nr 51, ei oma see vaidluse lahendamisel tähendust, kuna hetkel kehtiva
määruse lisaga nr 51 kehtestatud ehitise kasutamise otstarvete loetelu vastab varasemale loetelule.
19.Vastustaja on 13.04.2016. a protokolli kohaselt leidnud, et kaebajate pakkumuses märgitud Kohtla-Järvel Kalda 10 asuv objekt ei vasta hankija poolt nõutule, sest avalikest andmebaasidest (EHR, Maa-amet) nähtub, et tegemist on sihtotstarbeliselt elamumaaga ning elamu- ja garaažiga. Kaebajad on märkinud pakkumuses, et tegemist oli „lasteasutuskaitse“ hoone ehitamisega. Kaebajate väitel ehitati see ühiskondlikult kasutamiseks mõeldud objektiks, täpsemalt lapsehoiuks. Kaebajate arvates ei oma maa sihtotstarve mingisugust tähendust ning kuna hanketeates märgitud määruse lisa kohaselt kuuluvad ka „12439 Garaažid“ ja „12631 Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) hankija poolt nimetatud ehitise kasutamise otstarbe gruppi „12000 Mitteelamud“, siis vastasid kaebajad hanketeates nõutule.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et maa sihtotstarve ei oma ehitise sihtotstarbe kindlaks tegemisel mingisugust tähendust. Maakatastriseaduse § 18 lg-s 5 on sätestatud, et kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslik ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed ehitusseadustiku kohases ehitusloas nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel. Seega tuleneb maa sihtotstarve ehitise otstarbest.
21.Vastavalt ehitisregistri andmetele (tl 139) asub Kohtla-Järvel Kalda 10 ehitis nimetusega elamu-garaaž, mille peamine kasutamise otstarve on „11101 Üksikelamu“. Sellest tulenevalt on asjakohatu kaebajate väide, et nimetatud objekt vastab hanketeates sätestatud nõuetele, sest ka garaažid ja koolieelsed lasteasutused kuuluvad määruse nr 78 lisa kohaselt ehitise kasutamise otstarbe gruppi „12000 Mitteelamud“. Kohtla-Järvel Kalda 10 asuva ehitise peamise otstarbena ei ole ehitisregistrisse märgitud garaaži ega koolieelsete lasteasutuste ehitise kasutamise otstarvet. Ehitisregistri andmete kohaselt on hoonel lisaks üksikelamu kasutamise otstarbele ka lisatud koodi nr 12744 kandev kasutamise otstarve nimetusega „elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaž või saun“, kuid eluruumide ja mitteeluruumide pinna osas on välja toodud üksnes üksikelamu pind ning seda ainult eluruumidena. Seega ei kuulu Kohtla-Järvel Kalda 10 asuva ehitise peamine otstarve ehitisregistri andmetel ehitise kasutamise otstarbe gruppi „12000 Mitteelamud“, nagu on nõutud hanketeate tingimustes.
22.Kaebajad on osundanud määruse nr 78 § 2 esimesele lausele, mille kohaselt ei ole enne 01.01.2013 ehitisele määratud ehitise kasutamise otstarbe määrusega kooskõlla viimine kohustuslik. Samasisuline säte sisaldub ka määruse nr 51 §-s 2 lõikes 1. Ringkonnakohtu arvates tuleb käesolevas asja kohaldada määruse nr 78 § 2 teist lauset, mille kohaselt tuli määruses sätestatud ehitise kasutamise otstarvet kohaldada ehitise kasutamise otstarbe muutmisel. Samuti on sätestatud määruse nr 51 § 2 lg-s 2, et enne 2013. a 1. jaanuari määratud ehitise kasutamise otstarve viiakse ehitisregistris määrusega kooskõlla ehitus- või kasutusteatise esitamisel või ehitus- või kasutusloa andmisel. Kaebajate väitel ehitasid nad Kohtla-Järvel Kalda 10 asuva elamu-garaaži ümber koolieelseks lasteasutuseks. Seega muutus
ka ehitise kasutamise otstarve ning see oleks tulnud viia kooskõlla määruses sätestatud otstarbega.
23.Ehitisregistrist ei nähtu, et Kohtla-Järvel Kalda 10 asuvale hoonele oleks väljastatud ehitusluba hoone ümberehitamiseks koolieelse lasteasutuse hooneks. Ehitisregistrist nähtub üksnes, et 19.08.2014 on esitatud ehitise teatis, mille kohaselt muudeti või lisati eluruumidele pesemisvõimalus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Kohtla-Järvel Kalda 10 asuva elamu-garaaži ümberehitustööde puhul, kui selle eesmärgiks oli ehitada hoone ümber koolieelse lasteasutuse hooneks, sai tegemist olla ehitustöödega, mis ei nõudnud kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse kohaselt ehitusloa taotlemist.
24.Kaebajad on halduskohtule esitanud OÜ Marystyle kinnituse selle kohta, et OÜ Best Building rekonstrueeris 2014. a Kohtla-Järvel Kalda 10 asuva elamu lasteasutuskeskuseks, samuti on esitatud kohtule OÜ Marystyle poolt majandustegevuseregistrile esitatud lapsehoiuteenuse tegevusloa taotluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka need ümber hankija seisukohta, et objekt Kohtla-Järvel Kalda 10 ei vasta hanketeate osa III punkti 2.3. alapunktis 3 sätestatud nõuetele. Nimetatud nõudes oli sätestatud, et tegemist peab olema ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud objektiga. Lapsehoiuteenuse osutamine ei muuda ehitist, milles seda teenust osutatakse, ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud ehitiseks. Vastavalt sotsiaalministri 12.03.2007. a määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“ § 2 lõikele 1 võib lapsehoiuteenust osutada ruumides, mis vastavad ehitusseadustiku §-s 11 ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele ning sama määrusega kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Ehitusseadustiku §-s 11 on sätestatud üldised nõuded, millele peavad vastama kõik ehitised. Seega ei ole hoonetele, kus osutatakse lapsehoiuteenust, kehtestatud erinõudeid ning lapsehoiuteenust võib osutada ka elamu kasutamise otstarbega ehitises. Sellest tulenevalt ei ole õige kaebajate väide, et kui Kohtla-Järvel Kalda 10 osutatakse lapsehoiuteenust, siis muutub sellega nimetatud ehitise otstarve koolieelseks lasteasutuseks. Ka ehitise otstarbe „12631 Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool)“ loetelus ei ole märgitud lapsehoidu.
25.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul hankija õiguspäraselt leidnud, et Kohtla-Järvel Kalda 10 asuva objekti puhul ei ole tegemist ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud objektiga ning seetõttu ei vasta kaebajad hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktis 3 sätestatud nõuetele.
26.Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktis 6 esitatud kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks oli nõutav üksnes pakkuja omakäeline kinnitus aastate 2012-2014 keskmise töötajate arvu kohta. Kaebajad on vastava kinnituse esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate seisukoht, et kui hanketeates oli nõutud üksnes kinnitust tingimustele vastamise kohta, ja kui kaebajad olid kinnituse esitanud, siis puudus hankijal õigus kontrollida, kas kaebajad vastavad hanketeates esitatud nõuetele, on ebaõige. RHS § 39 lg-st 1 tulenes hankijale kohustus kontrollida, kas pakkuja või taotleja vastab hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele sisuliselt. Lisaks sellele ei ole kaebajad pakkumuses ka ise mitte
ainult kinnitanud, et keskmine töötajate arv viimasel kolmel aastal (2012-2014) oli vähemalt 15, vaid lisanud sinna ka töötajate arvu kajastava tabeli OÜ Sepmar kohta aastatel 2012-2014.
27.Kaebajad on seisukohal, et äriregistri andmete kasutamine keskmise töötajate arvu kontrollimiseks ei olnud korrektne ning põhjendatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. RHS § 39 lg 41 kohaselt võis hankija kasutada nõutud kvalifikatsiooni kontrollimiseks ka andmekogudes olevaid avalikke andmeid. Käesoleval juhul on vastustaja kontrollinud äriregistrist kaebajate majandusaasta aruannetest kaebajate keskmist töötajate arvu aastatel 2012-2014. Riigikohtu praktika kohaselt tulenes RHS §-st 39 hankijale õigus kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele ka muude dokumentide alusel kui need, mis on nimetatud RHS § 41 lg-s 1, sh majandusaasta aruanded (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.03.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-7-17, p 10).
28.Kaebajad on apellatsioonkaebuses esitanud väite, et hankija, VAKO ega halduskohus ei ole andnud neile võimalust selgitada teise pakkuja kohta käivat hankedokumendi lisa nr 6, mis inimliku eksituse tõttu ei sisalda ühe pakkuja keskmist töötajate arvu viimasel kolmel aastal. Ringkonnakohus märgib, et hankijal oleks olnud õigus RHS § 39 lg 4 alusel anda kaebajatele võimalus pakkumuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sest kaebajate pakkumuse lisa 6, pidi tekitama kahtluse, et tegemist võis olla dokumentide vormistamisel tehtud inimliku veaga. Kaebajad on esitanud ühe lisa 6, milles kinnitavad, et OÜ Sepmar keskmine töötajate arv viimasel kolmel aastal oli 101 (tl 134) ning teise lisa 6, milles on samuti märgitud kinnitus OÜ Sepmar keskmise töötajate arvu kohta, kuid keskmine töötajate arv on sinna märkimata ning puudub ka allkiri (tl 133). Lisaks sellele on OÜ Sepmar kohta keskmist töötajate arvu numbrit sisaldava lisa 6 allkirja reale märgitud OÜ Best Building juhatuse liikme andmed.
29.Samas ei ole vastustaja jätnud kaebajaid kvalifitseerimata mitte seetõttu, et dokumendid olid esitatud puudulikult, vaid seetõttu, et kaebajad ei vastanud sisuliselt keskmist töötajate arvu puudutavale kvalifitseerimisnõudele. Kui pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele, siis ei olnud tegemist RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 23).
30.Kaebajad heidavad apellatsioonkaebuses halduskohtule ette, et olukorras, kus hanketeates ei olnud määratletud, kuidas töötajate keskmist arvu arvutatakse, asus halduskohus arvutama seda omal äranägemisel ning ei põhjendanud, miks tuleks jätta tähelepanuta kaebajate 25.05.2016. a menetlusdokumendi p-s 3.4.3 toodud meetod. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 7 põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebajate arvutuskäiguga. Riigikohus on rõhutanud, et hanketeate tingimuste tegeliku sisu väljaselgitamiseks tuleb hanketeate tingimusi tõlgendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 16). Ringkonnakohtu arvates on halduskohus õigesti leidnud, et olukorras, kus hanketeates ei ole määratletud, millise meetodiga töötajate keskmist arvu arvutatakse, tuleb hanketeates sätestatud tingimust tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 75 lg 2).
Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et keskmise töötajate arvu saamiseks tuleb igal kuul tööl olnud töötajate arv kokku liita ja jagada vastava kuude arvuga. Oluline ei ole, kas arvutada seda iga aasta kaupa eraldi ja leida seejärel kolme aasta keskmine töötajate arv, või arvutada see kolme aasta kohta kokku, sest tulemus on ühesugune. RHS § 41 lg 7 kohaselt võisid ühispakkujad või ühistaotlejad oma tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks tugineda teise ühispakkuja või ühistaotleja pädevusele, kui see on vastava kriteeriumi olemusest tulenevalt võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktist 6, et keskmise töötajate arvu kriteeriumi puhul ei oleks käesoleval juhul olnud võimalik tugineda mõlema ühispakkuja keskmisele töötajate arvule. Analoogia alusel RHS § 40 lg-ga 4 nõustub ringkonnakohus kaebajatega, et sellisel juhul tuleb ühispakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks arvutada mõlema kaebaja 2012-2014. a keskmised töötajate arvud välja ning seejärel need arvud omavahel kokku liita.
31.Kaebajate arvates on OÜ Sepmar keskmine töötajate arv 2012-2014. a olnud 101,67 ning OÜ Best Building vastav töötajate arv 67,67. Iseenesest võib õige olla väide, et majandusaasta aruanne ei pruugi töötajate arvu adekvaatselt näidata, sest selles tuleb kajastada töötajate keskmist arvu taandatuna täistööajale, kuid ka sellisel juhul on käesolevas asjas majandusaasta aruandes ja pakkumuses esitatud keskmiste töötajate arvu erinevused liialt suured selleks, et see erinevus saaks tuleneda üksnes asjaolust, et kõik töötajad ei tööta täistööajaga. Majandusaasta aruannete kohaselt on OÜ Sepmar keskmine töötajate arv 2012. a 11 inimest, 2013. a 9 inimest, 2014. a 4 inimest ning OÜ Best Building keskmine töötajate arv 2012. a 0, 2013. a 12 ja 2014. a 8 (tl 142-179). Seega oleks majandusaasta aruannete alusel arvutatud OÜ Sepmar keskmine töötajate arv 2012-2014. a 8, s.o (11+9+4):3, ning OÜ Best Building keskmine töötajate arv 6,7, s.o (0+12+8):3. Juba ainuüksi selline erinevus, et kaebaja arvates on OÜ Sepmar keskmine töötajate arv 2012-2014. a olnud 101,67, kuigi majandusaasta aruannete kohaselt on see 8, ning OÜ Best Building puhul on vastavad arvud 67,67 ja 6,7 viitab sellele, et kaebajate pakkumuses esitatud andmed ei saanud olla õiged.
32.Põhjendamatu on kaebajate etteheide halduskohtule, nagu halduskohus oleks leidnud, et teise ühispakkuja keskmist töötajate arvu kajastavad äriregistri andmed tuleks jätta arvesse võtmata. Vastustaja on kaebajate kvalifitseerimata jätmise otsustuses tuginenud mõlema kaebaja keskmisele töötajate arvule. Samuti on nii VAKO kui halduskohus selle otsustuse õiguspärasuse kontrollimisel arvestanud mõlema kaebaja keskmise töötajate arvuga ning võtnud seejuures aluseks kaebajate poolt VAKO-le TSD-de alusel esitatud andmed (tl 49-50).
33.Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et ka kaebajate enda poolt VAKO-le esitatud andmete alusel on OÜ Sepmar 2012. a keskmine töötajate arv olnud 11,5; 2013. a 9,6 ja 2014. a 4,3. OÜ Sepmar nimetatud kolme aasta keskmine töötajate arv oli seega 8,47, s. o (11,5+9,58+4,33):3. OÜ Best Building vastavad arvud olid 2012. a 0, 2013. a 9,2 ja 2014. a 7,8 ning kolme aasta keskmine arv seega 5,64, s. o (0+9,17+7,75):3. Eeltoodust tulenevalt on kaebajate keskmiste töötajate arvude summa 14,11, mis on väiksem kui nõutud arv 15. Ka arvu 14,11 ümardamisel täisarvuni oleks tulemuseks üksnes 14, sest üldtuntud asjaolu kohaselt asendatakse ümardamisel mingi järguni kõik sellest järgust paremal olevad numbrid nullidega ning kui vasakult esimene nulliga asendatav number on väiksem kui
5, alles jäävaid järke ei muudeta. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate 25.05.2016 menetlusdokumendi p-s 3.4.4 märgitud arvude ümardamisega. Isegi juhul, kui ümardada kummagi kaebaja kolme aasta keskmine töötajate arv enne kokku liitmist täisarvuni, oleks tulemuseks ikkagi 14, sest arvu 8,47 ümardamisel täisarvuni on tulemuseks 8 ja arvu 5,64 ümardamisel täisarvuni on 6.
34.Järelikult on VAKO ja halduskohus õigesti leidnud, et hankija otsus jätta kaebajad kvalifitseerimata, kuna nad ei vastanud hanketeate III osa punktis 2.3 alapunktides 3 ja 6 sätestatud tingimusele, oli õige. Sellest tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
36.Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuna käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 12.10.2017 (vastav informatsioon sisaldus 13.09.2017. a määruses) on menetlusosalistele, s. h kaebajatele nende volitatud esindaja advokaat P. Kala kaudu viimasel kaebajate esindamise õiguse kehtimise ajal, s. o enne 26.09.2017 (kd II, lk 112), teatavaks tehtud, siis hakkab otsuse peale edasikaebuse esitamise tähtaeg HKMS § 278 lg 1 järgi kulgema käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, mitte kohtulahendi kättetoimetamisest arvates.
Tiina Pappel
Einar Vene
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.