Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-17-1826/12
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 04.10.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1010

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

04.10.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1826

Haldusasi

I.A. kaebus Tallinna Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.09.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.A. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja I.A.

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.09.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla registreeris 03.07.2017 määruskaebuse esitaja taotluse (tl 8-8p), milles määruskaebuse esitaja soovis mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist. Määruskaebuse esitaja põhjendas kahju tekkimist Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ümberpaigutamisega. Määruskaebuse esitaja väitis, et ema matustele väljaviimisega tekkis määruskaebuse esitajal varaline kahju 180 eurot. Mittevaralist kahju põhjendas määruskaebuse esitaja asjaoluga, et ta pidi ema matustel kuus tundi ja saatebussis neli tundi käeraudades olema (259 eurot) ning õel ja tuttaval ei ole aega määruskaebuse esitajat Tartu Vanglas vaatamas käia (300 eurot).

Sarnased lahendid

Korrakaitse

4.Tartu Halduskohus jättis 14.09.2017. a määrusega (tl 38-39p) määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et kuna määruskaebuse esitaja taotleb hüvitist 780 eurot, tuleb tal riigilõivu tasuda 23 eurot 40 senti. Määruskaebuse esitaja on maksejõuetu, aga lisaks määruskaebuse esitaja maksevõimelisusele hindab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetlusabi andmise otsustamisel ka kaebuse eduväljavaateid ning asja tähendust menetlusabi taotlejale. Halduskohus leidis, et kaebuse eduväljavaated on vähesed järgmistel põhjustel. Määruskaebuse esitaja paigutati Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Justiitsministeeriumi 13.09.2017. a vastuse kohaselt oli riskihindamise tulemuste järgi tegemist kõrgohtliku kinnipeetavaga, kes justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 5 lg 1 p 4 ja § 232 lg 3 kohaselt tuli hiljemalt 30.04.2016 paigutada ümber Tartu või Viru Vanglasse. Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud enda üleviimist 15.02.2016 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Määruskaebuse esitaja on küll Tartu Vanglas viibides 09.01.2017 taotlenud karistuse kandmise jätkamist Tallinna Vanglas, kuid tema taotlus jäeti rahuldamata ning selle peale esitatud vaide kohta tehtud vaideotsust määruskaebuse esitaja ei vaidlustanud. Tallinna Vangla on määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlust rahuldamata jättes põhjendatult märkinud, et kuna määruskaebuse esitaja käis ema matustel 10.03.2016, s.o Tartu Vanglas viibimise ajal ja väljaviimise teostas Tartu Vangla, ei ole Tallinna Vanglal seost taotluse esitaja väljaviimisega ema matusele. Määruskaebuse esitaja lühiajalise väljaviimisega seotud konkreetsed üksikasjad (sh käeraudade kasutamise) on otsustanud Tartu Vangla. Määruskaebuse esitaja on esitanud seoses käeraudades väljaviimisega ema matusele 07.08.2017 kahju hüvitamise nõude ka väljaviimist teostanud Tartu Vanglale (tl 22). VangS § 33 lg 2 kohaselt kannab lühiajalise väljaviimise kulud kinnipeetav vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kinnipeetaval ei ole otsustusõigust paigutamise osas ning asjaolu, et kaugemal asuvast vanglast väljaviimisel kujunevad kulud suuremaks, ei kujuta endast iseenesest õigusvastast tegevust. Halduskohus leidis, et kuna Tallinna Vangla vastusest nähtub, et määruskaebuse esitaja ei ole ka Tallinna Vanglas viibides õe ega tuttavaga aktiivselt suhelnud, ei saa ümberpaigutamine kujutada tõsist takistust suhtlusele.