lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1626/6

Korrakaitse › Relvaload

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1626/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Relvaload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
820
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-1626

Haldusasi

A. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.06.2017. a otsuse nr 4.2-1/41548-4 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

A. määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.09.2017. a määruse peale

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – A. Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.09.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 22.06.2017. a otsusega nr 4.2-1/41548-4 A. le relvasoetusloa väljastamisest põhjusel, et isik on kriminaalkorras karistatud.
2.A. esitas 07.08.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tuvastada PPA 22.06.2017. a otsuse õigusvastasus ning hüvitada õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju summas 660 eurot. Kaebaja arvates on relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 6 vastuolus põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, kuna ei võimalda seaduse rakendajale kaalutlusõigust.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus jättis 29.08.2017. a määrusega kaebuse käiguta ning palus kaebajal täpsustada, kui suure osa kahjust moodustab varaline ja kui suure osa mittevaraline kahju ning mittevaralise kahju puhul põhjendada, milles talle tekkinud mittevaraline kahju seisneb.
4.Kaebaja esitas 01.09.2017 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et nõuab PPA otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning loobub kahju hüvitamise nõudest.
5.Tartu Halduskohus jättis 08.09.2017. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta ning palus kaebajal selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
6.Kaebaja esitas 16.09.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitab, et taotleb PPA otsuse õigusvastasuse tuvastamist eesmärgil, et ennetada järgneval relvasoetusloa taotlemisel enda põhiseadusest tulenevate õiguste riive kordumist. Kaebaja soovib, et talle võimaldataks relvasoetusloa taotlemisel kaalutlusõigust tema isiku ja toimepandud teo üle.
7.Tartu Halduskohus tagastas 22.09.2017. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus märkis, et kaebaja soovib esitada tuvastamisnõuet preventiivse huvi eesmärgil. Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, et vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Halduskohus leidis, et praeguses asjas ei ole reaalset ohtu, et PPA võiks kaebaja suhtes ka edaspidi väidetavalt õigusvastaselt käituda. Kaebaja on esitanud üksnes väite, et tal on plaanis tulevikus esitada uus relvasoetusloa taotlus, kuid halduskohtu hinnangul ei saa hüpoteetilist olukorda pidada piisavaks, et jaatada reaalset ohtu, eriti veel soodustava haldusakti võimalikul taotlemisel. PPA otsustus relvasoetusloa andmisel on individuaalne otsustus ning tuvastamisnõude menetlemine ei taga kaebajale relvasoetusloa taotluse rahuldamist. Halduskohus märkis, et kohus ei saa hüpoteetilise olukorra tarvis võimalikku põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada, sest põhiseaduslikkuse järelevalve peab olema kaebaja taotletava eesmärgi jaoks vajalik. Kaebaja õiguste kaitseks ja tema taotletava eesmärgi saavutamiseks on tõhusam õiguskaitsevahend tühistamisnõue. PPA otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi ega aita saavutada kaebaja taotletavat eesmärki. Kaebajal on võimalik esitada PPA-le uus taotlus relvasoetusloa saamiseks ning selle rahuldamata jätmise korral vaidlustada see halduskohtus õigeaegselt tühistamisnõudega. Tühistamisnõude lahendamisel hindab halduskohus, kas PPA relvasoetusloa väljastamisest keeldumine on põhiseadusega kooskõlas.
8.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 22.09.2017. a määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et tal on tahe esitada relvasoetamisloa taotlus tulevikus uuesti. Kaebaja leiab, et praeguses asjas esineb mitte reaalne, vaid möödapääsmatu oht, et PPA võib käituda tema suhtes ka edaspidiselt õigusvastaselt, sest RelvS § 36 lg 1 p 6 ei näe võimalust haldusorganile kaalutlusõiguse teostamiseks. Kaebaja märgib, et tema kaebuse eesmärk ei olnud relvasoetamisloa taotlemisel otseselt positiivse otsuse saamine, vaid kaalutlusõiguse võimaldamine taotluse läbivaatamisel, sest RelvS § 36 lg 1 p 6 ei võimalda kaalutlusõigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 22.09.2017. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et tuvastamiskaebust on võimalik esitada üksnes väga piiratud juhtudel (HKMS § 45 lg 2) ning kuna käesoleval juhul on kaebajal olemas tõhusad vahendid (tühistamis- ja kohustamisnõue) oma õiguste kaitsmiseks

tulevikus sarnases olukorras, siis ei ole praegusel juhul tuvastamiskaebuse esitamine lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 09.02.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 9). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.Kaebaja heidab määruskaebuses halduskohtule ette seda, et halduskohus on pidanud hüpoteetiliseks kaebaja väidet selle kohta, et tal on tulevikus plaanis esitada uus relvasoetusloa taotlus. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et tal on ka tegelikult tahe esitada tulevikus relvasoetamisloa taotlus, ei muuda olukorda vähem hüpoteetiliseks. Kaebaja ei ole väitnud, et ta on uue taotluse juba esitanud. Samuti ei anna kaebajale tuvastamiskaebuse esitamise õigust asjaolu, et kaebaja arvates esineb möödapääsmatu oht, et PPA võib tema suhtes ka edaspidiselt õigusvastaselt käituda. Kaebajal on võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta tulevikus õigeaegselt tühistamis- ja kohustamisnõude esitamisega, juhul kui PPA jätab tema relvasoetusloa taotluse rahuldamata.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.09.2017. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium