Danel Parmase (Parmas) kaebus Tartu Vangla poolt delikaatsete isikuandmete töötlemise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Danel Parmas esindajad Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja direktor Raini Jõks Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Danel Parmase kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv (15 eurot), mille tasumisest on kaebaja menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. oktoobril 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Tartu Halduskohus võttis 20.04.2017 määrusega (resolutsiooni punkt 3; tl 46-47) menetlusse Danel Parmase 03.11.2016 esitatud kaebuse Tartu Vanglas delikaatsete isikuandmete töötlemise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas.
3-16-2198
Kohus on tagastanud kaebuse osas, milles D. Parmas taotles Tartu Vangla 29.09.2016 vaide tagastamise otsuse nr 1-11/662-2 õigusvastasuse tuvastamist (20.04.2017 määrus, resolutsiooni p 1) ning osas, mille kaebaja taotleb Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist seonduvalt Tartu Vangla 25.08.2016. a vastusega nr 6-24/6397-2, Tartu Vangla poolt tervishoiuteenuse osutamise ja üksnes esmaabi võimaldamisega ning Tartu Vangla kohustamist võimaldada kaebajal minna vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule Valga linna (02.03.2017 määruse p 1). Tartu Halduskohtu 02.03.2017 määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse tagastas halduskohus 01.08.2017 määrusega, mida kaebaja ei vaidlustanud. Kaebaja ei ole ka 20.04.2017 kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 vaidlustanud. Kohus teavitas 01.08.2017 määrusega menetlusosalisi kohtukoosseisu muutumisest ja andis võimaluse sellest tulenevate taotluste esitamiseks. Menetlusosalised ei ole selliseid taotlusi esitanud.
2.Tartu Vangla vastustajana on esitanud kirjaliku vastuse kaebusele 12.05.2017 (tl 68-70) ning täiendavad selgituse asja kirjalikus menetluses 08.09.2017 (tl 90-90p).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja palub tuvastada Tartu vangla tegevuse õigusvastasus delikaatsete isikuandmete töötlemisel, tuues tuvastamisnõude esitamise põhjendusena välja preventiivse huvi ja soovi edaspidi taotleda kahju hüvitamist. Kaebaja väitel töötleb Tartu Vangla delikaatseid isikuandmeid (terviseandmeid) üldises dokumendihaldussüsteemis ning andmeid töötlevad tervishoiuteenuse osutamisesse mittepuutuvad ning kvalifitseerimata isikud. Tartu Vanglas töötavad meedikud ametnikena, jagades kaebaja väitel tema delikaatseid isikuandmeid isikutega, kellel puudub luba terviseandmeid töödelda.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.
4.1.Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebaja on sisuliselt sama nõudega varem kohtusse pöördunud ning Tartu Halduskohtu 27.01.2017 otsus asjas nr 3-16-617, millega vangla tegevuses kaebaja delikaatsete isikuandmetega töötlemisel õigusvastasust ei tuvastatud, jõustus 28.02.2017. Kaebaja otsust ei vaidlustanud.
4.2.Tartu Halduskohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-16-617 lahendas kohus Danel Parmase kaebust, milles ta soovis tuvastada Tartu Vangla tegevuse (delikaatsete isikuandmete töötlemise) õigusvastasuse. Kaebaja pidas õigusvastaseks, et tema tervist puudutavaid andmeid töötlevad (registreerivad tema pöördumisi ja teevad pöördumistest koopiaid) vanglaametnikud, st isikud, kes ei osale terviseteenuse osutamisel. Käesolevas kaebuses taotleb D. Parmas samuti Tartu Vangla tegevuse – tema tervist puudutavate andmete (delikaatsete isikuandmete) töötlemise – õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt seisneb vangla tegevuse õigusvastasus selles, et terviseandmeid töödeldakse ühtses dokumendihaldussüsteemis ning terviseandmeid töötlevad tervishoiuteenuse osutamisega mitteseotud ja kvalifitseerimata isikud (vanglaametnikud).
4.3.Tartu Vangla on juba haldusasjas nr 3-16-617 kohtule 10.08.2016 vastuses selgitanud, et üksuses registreeritakse dokumendihaldusega tegeleva vanglaametniku poolt dokumendihaldusprogrammis ainult need kinnipeetavate pöördumised, mis on edastatud vanglaametnikele nn lahtiselt. Kinnises ümbrikus otse meditsiiniosakonnale adresseeritud pöördumisi vanglaametnik ei ava ega registreeri. Kinnises ümbrikus meditsiiniosakonnale adresseeritud pöördumine edastatakse meditsiiniosakonnale, kus pöördumine registreeritakse. Lahtiselt 2(7)
3-16-2198
paberkandjal esitatud pöördumine registreeritakse üksuses dokumendihaldusega tegeleva ametniku poolt ning suunatakse edasiseks lahendamiseks dokumendihaldusprogrammi vahendusel meditsiiniosakonnale. Kohus on asjas nr 3-16-617 käsitlenud ka vanglaametnike poolt kinnipeetavate meditsiiniosakonnale esitatud pöördumiste registreerimise küsimust ning kaebaja ei ole selliselt toimivale tööprotsessile vastu vaielnud.
4.4.Kui kohus leiab, et kaebuse läbi vaatamata jätmiseks pole alust, vaidleb vastustaja kaebusele vastu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg-le 4 tuginedes palub vastustaja käesoleva kaebuse lahendamisel arvestada haldusasja nr 3-16-617 otsuse põhjendustes tuvastatud asjaoludega ning õiguslike põhjendustega osas, mis puudutab vanglaametniku õigust töödelda andmesubjekti delikaatseid isikuandmeid ilma tema nõusolekuta.
4.5.Avaliku teabe seadus (AvTS) § 12 lg 1 p 1 kohaselt registreeritakse dokumendiregistris asutusele saabunud dokumendid ja sama paragrahvi lõike 3 p 6 kohaselt tuleb dokumendiregistrisse kantud dokumendi kohta märkida dokumendi suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 2 kohaselt võib haldusorgan isikuandmeid töödelda avaliku ülesande täitmise käigus seaduses ettenähtud kohustuse täitmiseks. IKS § 24 kohaselt on isikuandmete töötleja kohustatud võtma kasutusele organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed isikuandmete kaitseks. Selle kohustuse täitmiseks on isikuandmete töötleja kohustatud muuhulgas vältima kõrvaliste isikute juurdepääsu isikuandmete töötlemiseks kaustatavatele andmetele, hoidma ära andmete omavolilise lugemise andmetöötlussüsteemis ja tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks.
4.6.Tartu Vangla töökorralduse kohaselt piiratakse dokumendihaldusprogrammis kinnipeetava poolt meditsiiniosakonnale adresseeritud ja kinnises ümbrikus esitatud delikaatseid isikuandmeid sisaldava pöördumise nägemise õigust omavate isikute ringi – pöördumisele on dokumendihaldussüsteemis juurdepääs ainult konkreetse pöördumisega tegelevatel isikutel (tervishoiuteenuse osutajal ning kinnipeetava soovil ka pöördumisest koopiat tegeval vanglaametnikul).
4.7.Kui kinnipeetav esitab delikaatseid terviseandmeid sisaldava pöördumise vanglateenistujale nn avatult või pöördumine sisaldab samaaegselt mitut erinevat teemat, registreeritakse pöördumine dokumendihaldusprogrammis märkega, et see sisaldab delikaatseid isikuandmeid. Sellisel viisil dokumendihaldusprogrammi sisestatud dokumendile on juurdepääsevate isikute ring küll laiem, aga juurdepääsupiirangu kohta käiva teabe kajastamine hoiab ära põhjendamatu dokumendiga tutvumise (ametnikud tohivad kinnipeetavate pöördumiste sisuga tutvuda ainult oma tööülesannete täimiseks ning peavad suutma vajadusel ka põhjendada ning selgitada). Vangla on teinud kinnipeetavatele võimalikuks delikaatseid andmeid sisaldava pöördumiste esitamise selliselt, et see on kättesaadav ainult neile, kellel on seda tööülesannete täitmiseks vaja.
4.8.Kinnipeetavate tervist puudutavad andmeid (uuringute tulemused, diagnoosid, vaevuste kirjeldused jmt) ei töödelda dokumendihaldusprogrammis, kuhu sisestatakse kinnipeetavate vanglale esitatud pöördumised.
4.9.Vangiregistris kinnipeetavate terviseandmete kajastamiseks on loodud eraldi liidesena elektrooniline tervisekaart, kuhu kantud andmetele juurdepääsu õigus antakse isikupõhiselt ning on ainult vangla meditsiiniosakonna töötajatel. 3(7)
3-16-2198
4.10.Kaebaja delikaatseid isikuandmeid sisaldavate pöördumiste dokumendihaldusprogrammis registreerimisel ei ole kaebaja õigusi rikutud.
ühtses
4.11.Kirjalikus menetluses esitas vastustaja vastavalt 23.08.2017 kohtumäärusele täiendava selgituse kinnipeetavate pöördumiste menetlemise kohta Tartu Vanglas. Vastustaja möönab, et Tartu Vangla kodukorras ja asjaajamiskorras puudub selgesõnaline regulatsioon, millest tuleneks kinnipeetava õigus esitada meditsiiniosakonnale pöördumisi suletud ümbrikus, mida vanglaametnike poolt ei avata, vaid edastatakse suletuna meditsiiniosakonnale, kus see avatakse ning registreeritakse. Samas on tegemist üksnes regulatsiooni puudulikkusega, mitte tegeliku võimaluse puudumisega pöördumisi suletud ümbrikus esitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja taotleb Tartu Vangla poolt delikaatsete isikuandmete töötlemise õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgina on kaebaja välja toonud preventiivse huvi, et rikkumised ei jätkuks, ning soovi edaspidi esitada kahju hüvitamise nõue (tl 4 pöördel).
6.Vastustaja leiab, et kaebus tuleks jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
6.1.HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseks on, et varasema kaebusega langeks kokku nii nõue kui ka alus. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2).
6.2.Haldusasjas nr 3-16-617 pidas kaebaja õigusvastaseks, et tema tervist puudutavaid andmeid töötlevad (registreerivad tema pöördumisi ja teevad pöördumistest koopiaid) vanglaametnikud, st isikud, kes ei osale tervishoiuteenuse osutamisel. Viidatud kohtuasjas vaidlustatud Tartu Vangla 28.12.2015 otsusega nr 6-24/9272-2 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus vanglaametnike poolt kaebaja kohta käivate delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamiseks, mis olid esitatud pöördumistes vangla meditsiiniosakonda. 29.02.2016 vaideotsusega nr 1-11/37-2 jäeti rahuldamata kaebaja vaie kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes (lõpetada tema kohta käivate delikaatsete isikuandmete töötlemine), st kohus menetles kohustamisnõuet.
6.3.Praeguses kaebuses taotleb D. Parmas samuti Tartu Vangla tegevuse – tema tervist puudutavate andmete (delikaatsete isikuandmete) töötlemise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt seisneb vangla tegevuse õigusvastasus selles, et terviseandmed töödeldakse ühtses dokumendihaldussüsteemis ning terviseandmeid töötlevad tervishoiuteenuse osutamisega mitteseotud ja kvalifitseerimata isikud (vanglaametnikud). Vaieldamatult ei hõlmanud eelnimetatud kohtuasi väidetava terviseandmete ühtses dokumendihaldussüsteemis töötlemise õigusvastasuse tuvastamist. Kuigi asjas nr 3-16-617 esitatud kohustamisnõue hõlmas aga ka nõude tuvastada terviseandmete töötlemise õigusvastasus selleks mittevolitatud isikute poolt, on kaebaja praegusel juhul esitanud tuvastamisnõude, väites preventiivset huvi ja soovi esitada kahju hüvitamise nõue.
6.4.Kohus on seisukohal, et puudub alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
7.IKS § 4 lg 2 p 3 kohaselt on delikaatseteks isikuandmeteks ka andmed terviseseisundi või puude kohta.
4(7)
3-16-2198
Kaebaja väitel rikutakse tema terviseseisundit kajastavate andmete töötlemisel tema õigusi kahel moel: nende andmete töötlemisel ühtses dokumendihaldussüsteemis ning isikute poolt, kes pole seotud talle tervishoiuteenuse osutamisega.
8.Vabariigi Valitsuse 13.07.2004. a määrusega nr 246 vastu võetud „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) sätestab §-s 29 loetelu andmetest, mis kantakse kinnipeetava meditsiiniandmetena kinnipeeturegistrisse (sh järelepärimised ja nende vastused ning visiidid tervishoiuteenuse osutaja juurde; p-d 14 ja 15) ning § 30 p 2 kohaselt töövõimetuse aste ja protsent. Põhimääruse § 40 lg 3 kohaselt on kinnipeeturegistrisse kantud §-s 29 sätestatud andmeid õigus vaadata üksnes vanglas tervishoiuteenust osutaval ametnikul (p 1) ning kinnipeeturegistri pidamise üle järelevalvet teostaval isikul (p 4). Vastustaja on vastuses kaebusele ka selgitanud, et registris kinnipeetavate terviseandmete kajastamiseks on loodud eraldi liidesena elektrooniline tervisekaart, kuhu kantud andmetele juurdepääsu õigus antakse isikupõhiselt ning on ainult vangla meditsiiniosakonna töötajatel.
9.IKS § 25 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötleja kohustatud kasutusele võtma organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed isikuandmete kaitseks ning muude kohustuste seas tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks (IKS § 25 lg 2 p 4). Vastustaja viitab põhjendatult AvTS § 12 lg 1 p-le 1, mille kohaselt registreeritakse dokumendiregistris asutusele saabunud dokumendid ja sama paragrahvi lõike 3 p 6 kohaselt tuleb dokumendiregistrisse kantud dokumendi kohta märkida dokumendi suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud.
10.Vastustaja viidatud Tartu Vangla direktori19.12.2014 käskkirjaga nr 1-1/1865 kinnitatud Tartu Vangla asjaajamiskorra“ (edaspidi Asjaajamiskord) p. 2.6 sätestab, et Tartu Vanglas toimub dokumentide (s.h kinnipeetavate esitatud pöördumiste) menetlemine dokumendihaldusprogrammis Delta. See tähendab, et vangla kasutab ühtset dokumendihaldusprogrammi. Asjaajamiskorra p 13.1 kohaselt toimub üldjuhul kinnipeetavate vanglale esitatud pöördumiste registreerimine Deltas üksuse asjaajamise eest vastutava teenistuja poolt. Tartu Vangla kodukorra p 11.1.1. kohaselt pöördub kinnipeetav tööpäeviti oma olmeküsimuste lahendamise probleemiga suuliselt vanglateenistuse ametniku poole. Ametnik selgitab välja probleemi olemuse ja vajadusel edastab probleemi elektrooniliselt muule struktuuriüksusele (sh näiteks ka meditsiiniosakonnale) või, kui olukord seda nõuab, laseb kirjutada ja võtab vastu kirjaliku pöördumise.
11.Vastustaja selgituste kohaselt (tl 90-90p) registreeritakse dokumendihaldusega tegeleva vanglaametniku poolt dokumendihaldusprogrammis ainult need kinnipeetavate pöördumised, mis on edastatud vanglaametnikele nn lahtiselt. Kinnises ümbrikus otse meditsiiniosakonnale adresseeritud pöördumisi vanglaametnik ei ava ega registreeri. Kinnises ümbrikus meditsiiniosakonnale adresseeritud pöördumine edastatakse vastustaja selgituste kohaselt meditsiiniosakonnale, kus pöördumine registreeritakse. Lahtiselt paberkandjal esitatud pöördumine registreeritakse üksuses dokumendihaldusega tegeleva ametniku poolt ning suunatakse edasiseks lahendamiseks dokumendihaldusprogrammi vahendusel meditsiiniosakonnale.
12.Vastustaja möönab, et Tartu Vangla kodukorras ja asjaajamiskorras puudub selgesõnaline regulatsioon, millest tuleneks kinnipeetava õigus esitada meditsiiniosakonnale
5(7)
3-16-2198
pöördumisi suletud ümbrikus, mida vanglaametnike poolt ei avata, vaid edastatakse suletuna meditsiiniosakonnale, kus see avatakse ning registreeritakse. Samas on vastustaja seisukohal, et tegemist on üksnes regulatsiooni puudulikkusega, mitte tegeliku võimaluse puudumisega. IKS § 25 lg 1 kohustab isikuandmete töötlejat kasutusele võtma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid isikuandmete kaitseks, jättes andmete töötleja otsustada, milliste abinõudega andmekaitse eesmärk tagatakse ning millise detailsuse astmega koostatakse vastavad sisemised eeskirjad või juhised.
13.Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vangla kasutab ühtset dokumendihaldusprogrammi Delta. Vaidlust ei saa olla ka selles, et juba kinnipeeturegistrisse kantud terviseandmetele juurdepääsu tagamine on reguleeritud registri põhimäärusega ja võimaldatud üksnes tervishoiuteenuse osutajale ja järelevalve teostajale (vt eelpool otsuse p 8). Kui ka tervishoiutöötaja on vangla koosseisuline teenistuja (töötaja), tegutseb vangla tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (vt Riigikohtu 15.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9). Vastustaja selgitustest (12.05.2017 vastus kaebusele) ilmneb, et ühtse dokumendihaldusprogrammi kasutamine ei tähenda, et sellesse sisestatud delikaatsed isikuandmed oleksid üldkättesaadavad, vaid tehniliste lahendustega on piiratud juurdepääsu ja võimaldatud see üksnes konkreetse pöördumisega tegelevale ametnikule. Kinnipeetavate endi terviseseisundit puudutavate pöördumiste esitamise ja registreerimise viisil, et terviseandmed ei oleks kättesaadavad teistele vanglaametnikele, on vastustaja lahendanud korralduslikult, andes võimaluse esitada pöördumisi kinnises ümbrikus, mis avatakse ja neis olev pöördumine registreeritakse alles meditsiiniosakonnas tervishoiuteenuse osutajate poolt.
14.Kohus möönab, et delikaatsed isikuandmed (terviseandmed) võivad sattuda muude vanglaametnike kätte olukorras, kus kinnipeetav ise esitab vastavasisulise pöördumise vanglaametnikule, kasutamata võimalust teha seda suletud ümbrikus. Juhul kui kinnipeetav siiski pöördub suuliselt või avatud kirjaliku pöördumisega, mis kajastab tema terviseandmeid, on tegemist tema enda valikuga. Selliselt käitudes annab ta tervishoiutöötajaks mitteoleva vanglaametniku kätte teadlikult teabe, mis võib sisaldada ka teatud määral andmeid tema terviseseisundi kohta.
15.Vastustaja on eelnevalt kirjeldatud pöördumiste töötlemise korraldust selgitanud juba ka haldusasjas nr 3-16-617. Järelikult on kaebajale teada võimalus esitada terviseandmeid sisaldavad pöördumised meditsiiniosakonnale nii, et nende sisu ei saaks teatavaks pöördumisi üldises korras registreerivatele vanglaametnikele (st suletud ümbrikus). Vastustaja on seega kohtu hinnangul taganud praktikas võimaluse terviseandmeid sisaldavate pöördumiste esitamiseks nii, et neid saaks töödelda delikaatsete isikuandmete kaitset tagaval moel. Ka õiguskantsler on 02.05.2013 nr 7-4/121466/1301810 seisukohas käsitlenud delikaatsete isikuandmete töötlemist Tartu Vanglas ning leidnud, et kuna kinnipeetaval ei ole kohustust vanglaametnikku teavitada oma terviseandmetest, vaid see on vabatahtlik ning kinnipeetaval
6(7)
3-16-2198
on alati õigus terviseandmed edastada tervishoiutöötajale suletud ümbrikus, siis ei näe ta andmekaitse seisukohalt probleemi1.
16.Kaebaja ei ole väitnud, et tal poleks olnud võimalik meditsiiniosakonnale pöördumisi kinnises ümbrikus esitada. Kaebaja ei ole vastuseks 23.08.2017 kohtumäärusele vastanud kohtu küsimusele, kas võrreldes haldusasja nr 3-16-617 esemeks olnud vaidlusega on praeguse kohtuasja ajendanud teistsugused asjaolud kaebaja tervist puudutavate andmete töötlemisel.
17.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et terviseandmete töötlemisel Tartu Vanglas ei ole rikutud kaebaja õigusi. Lisaks märgib kohus, et praeguse otsuse tegemise ajal viibib kaebaja kinnipeeturegistri andmetel karistust kandes Tallinna Vangla Maardu üksuses, mistõttu ei ole tuvastamisnõude preventiivne eesmärk enam aktuaalne. Kui kaebaja peaks taas ümber paigutatama Tartu Vanglasse ning ilmnevad asjaolud, mis annavad kaebajale aluse arvata, et delikaatsete isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on võimalus esitada rikkumise lõpetamiseks kohustamise nõue esmalt vanglale. Kaebus tuleb eeltoodud põhjendusi arvesse võttes jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus on rahuldanud kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastanud ta riigilõivu (15 eurot) tasumise kohustusest. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_oigusrikkumise_puud umise_kohta_tervishoiuteenuste_osutamine_tartu_vanglas.pdf, p 55.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.