Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1865
Haldusasi
N.R. Energy OÜ kaebus Konkurentsiameti 15. juuli 2016. a ettekirjutuse nr 7.3-9/16-005 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. oktoobri 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – N.R. Energy OÜ, esindajad v.adv Erki Kergandberg ja adv Edgar-Kaj Velbri Vastustaja – Konkurentsiamet, esindajad Marek Piiroja ja Riina Randmaa Kolmandad isikud – Danpower Eesti AS ja OÜ Tapa Mill, esindaja v.adv Veikko Puolakainen
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta N.R. Energy OÜ 28. novembri 2016. a apellatsioonkaebuse lisadena 1 ja 2 esitatud fotod Tapa katlamaja ehitamisest ning 21. augusti 2017. a seisukoha lisana 1 esitatud N.R. Energy OÜ ja Konkurentsiameti 22. märtsi 2017. a e-kirjavahetus koos manusega haldusasja nr 3-16-1865 materjalide juurde võtmata.
Jätta N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
27.oktoobri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-1865 muutmata.
N.R. Energy OÜ ja Konkurentsiameti menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Mõista N.R. Energy OÜ-lt (registrikood 12364776) Danpower Eesti AS (registrikood 10351812) kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 720 (seitsesada kakskümmend) eurot.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2017 (HKMS § 212 lg 1).
3-16-1865 Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tapa valla võrguettevõtja N.R. Energy OÜ avaldas 05.02.2016 ja 10.03.2016 eelteated soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsusest Tapa vallasisese linna ühendatud võrgupiirkonnas, kuid tühistas need hiljem vastavalt Konkurentsiameti 19.02.2016 ja 31.03.2016 ettekirjutustele. N.R. Energy OÜ avaldas 06.05.2016 uue eelteate soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsusest Tapa linnas. Teate kohaselt tuli konkursil osaleda soovivatel ettevõtjatel esitada sooviavaldus suletud ümbrikus paberkandjal hiljemalt 06.06.2016 kell 10.00 N.R. Energy OÜ peakontorisse. N.R. Energy OÜ saatis 08.06.2016 Konkurentsiametile teadmiseks hindamiskomisjoni 08.06.2016 protokolli, mille kohaselt esitas 06.05.2016 eelteate alusel nõuetekohase sooviavalduse ainsa ettevõtjana N.R. Energy OÜ. Protokolli kohaselt laekus tähtajaks küll täiendavalt kiri Danpower Eesti AS-lt, kuid see sisaldas sooviavaldust 10.03.2016 eelteate alusel lepingu sõlmimiseks, mis on tühistatud ja milles märgitud tähtaeg on ka möödunud. Seetõttu jäeti Danpower Eesti AS kiri tähelepanuta ning otsustati, et N.R. Energy OÜ jätkab soojuse tootmist Tapa vallasisese linna ühendatud võrgupiirkonnas ning teeb investeeringud tootmisesse ise. Protokollile oli lisatud N.R. Energy OÜ töötaja poolt 03.06.2016 allkirjastatud kinnitus, mille kohaselt on N.R. Energy OÜ saanud kätte Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ ühise sooviavalduse seoses N.R. Energy OÜ poolt 10.03.2016 avaldatud teatega soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsuse kohta Tapal.
2.Konkurentsiamet kohustas 15.07.2016 ettekirjutusega nr 7.3-9/16-005 N.R. Energy OÜ-d koostama konkursitingimused (konkursi teate ja pakkumiskutse) soojuse ostmise lepingu sõlmimiseks Tapal ja esitama need Konkurentsiametile kooskõlastamiseks hiljemalt 01.08.2016. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et selle täitmata jätmise korral võidakse kohaldada sunniraha 1300 eurot. Võrguettevõtja poolt 06.05.2016 avaldatud teate põhjal olid ühise sooviavalduse esitanud ka Danpower Eesti AS ja OÜ Tapa Mill, mistõttu tuli soojuse ostmiseks korraldada konkurss. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt pärsib N.R. Energy OÜ tegevus, mis on vastuolus kaugkütteseaduse (KKütS) §-s 141 sätestatud nõuetega ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 47 „Soojuse ostmiseks konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika“ (määrus nr 47) § 3 lg-ga 1, huvitatud isikute võimalusi konkursil osaleda ning avaldab negatiivset mõju konkurentsiolukorrale.
2(13)
3-16-1865
3.Konkurentsiamet jättis 31.08.2016 vaideotsusega nr 7.3-5/16-006 rahuldamata N.R. Energy OÜ 15.08.2016 vaide Konkurentsiameti 15.07.2016 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.
4.N.R. Energy OÜ esitas 16.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 15.07.2016 ettekirjutuse nr 7.3-9/16-005 tühistamiseks ning 1300 euro suuruse varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Danpower Eesti AS ja OÜ Tapa Mill ei ole 06.05.2016 eelteate alusel sooviavaldust esitanud, vaid 03.06.2016 toodi kaebaja kontorisse kinnine ümbrik koos kaaskirjaga, mille allkirjastamisega kaebaja kinnitas, et on saanud kätte Danpower Eesti AS ja OÜ Tapa Mill sooviavalduse seoses 10.03.2016 eelteatega. Kuna 10.03.2016 eelteade oli Konkurentsiameti ettekirjutuse alusel tühistatud, jättis kaebaja esitatud ümbriku tähelepanuta. Kuna ainsaks sooviavalduse esitajaks osutus N.R. Energy OÜ ise, siis puudus KKütS § 14 1 lg 5 ja määruse nr 47 järgi konkursi korraldamiseks alus. Kaebaja ei ole saanud kätte Danpower Eesti AS 03.06.2016 e-kirja, milles on väidetavalt palutud lugeda kaaskirjas märgitud eelteate õigeks kuupäevaks 06.05.2016. Majandus- ja kutsetegevuses kannab tahteavalduse ebaselguse riski tahteavalduse tegija. Danpower Eesti AS ja OÜ Tapa Mill sooviavaldus ei vastanud ka eelteate tingimustele, sest selles viidati ehituspiirangute puudumisele, kuid kavandatav käitise asukoht olnuks riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ja samas puudus ehitamiseks nõutav Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Samuti poleks taotlejad suutnud tagada katlamaja valmimist eelteates nõutud 18 kuu jooksul, sest tegemist on minimaalselt vajaliku ajaga ning iga täiendav kooskõlastamisetapp oleks muutnud selle järgimise võimatuks. Tapa kaugküttepiirkonna võrguettevõtjana oli kaebajal seetõttu kohustus jätta sooviavaldus tarbekindluse tagamise eesmärgil tähelepanuta. Konkurentsiamet on jätnud konkursitingimusi puudutavad aspektid põhjendamatult kõrvale ja lähtus samas meelevaldsetest hinnangutest kaebaja tegevusele, rikkudes sellega oluliselt kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 22.09.2016 määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõude osas.
6.Konkurentsiamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Asjaolud, et N.R. Energy OÜ-l ei ole väidetavalt säilinud Danpower Eesti AS poolt 03.06.2016 kinnises ümbrikus üle antud sooviavaldust ning kaebaja ei ole vastanud Danpower Eesti AS 03.06.2016 e-kirjale, milles selgitati kinnituses toodud kuupäeva ekslikkust, ei sea kahtluse alla, et Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ soovisid osaleda soojuse ostu konkursil just N.R. Energy OÜ 06.05.2016 avaldatud teadet silmas pidades. Sooviavalduse mittesäilimist ja selle ümbrikus mittesisaldumist peab tõendama N.R. Energy OÜ. Kinnituskirjas märgitud kuupäeva (10.03.2016) puhul oli tegemist tehnilise veaga, millest Danpower Eesti AS teavitas 03.06.2016 e-kirjaga ka N.R. Energy OÜ-d. Seejuures oli kaebajal igal juhul kohustus tutvuda kinnises ümbrikus esitatud sooviavaldusega ja veenduda, et see on koostatud 06.05.2016 avaldatud teadet silmas pidades. Kuna 10.03.2016 avaldatud teade oli tühistatud ja 06.05.2016 avaldatud uus teade, siis ei olnud varasemale teatele enam võimalik sooviavaldust esitada. Tähtsust ei oma, et sooviavalduses oli märgitud selle tegelikust edastamisest hilisem kuupäev (06.06.2016). Kuna 06.05.2016 avaldatud teate alusel laekus N.R. Energy OÜ-le ka Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ sooviavaldus, tuli kaebajal asuda konkursi ettevalmistamisele ning koostada konkursitingimused ja esitada need hiljemalt 05.07.2016 kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ sooviavaldus pidi lisaks vastama üksnes 06.05.2016 teates märgitud tingimustele (määruse nr 47 § 2 lg 1) ning kaebaja poolt välja toodud muud üksikasjad (nt riigikaitselises piiranguvööndis ehitamiseks Kaitseministeeriumilt kooskõlastuse saamise võimalused ja käitise tähtajaks valmimise prognoos, ohtliku ettevõtja staatus, väidetav valeandmete esitamine) saavad olla asjakohased alles konkursitingimuste kooskõlastamise käigus. Taoliste 3(13)
3-16-1865 nõuete esitamine juba konkursil osalemiseks soovi avaldamise staadiumis oleks ebamõistlik ja piiraks konkursil osaleda soovivate ettevõtjate võimalusi (sh loonuks olulise konkurentsieelise N.R. Energy OÜ-le).
7.Kolmandad isikud Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ palusid jätta kaebus rahuldamata. N.R. Energy OÜ tugineb üksnes kinnises ümbrikus esitatud sooviavalduse lisaks olevas kaaskirjas tehtud inimlikule eksitusele, kusjuures 10.03.2016 eelteade oli selleks hetkeks juba tühistatud ja kehtis üksnes 06.05.2016 avaldatud eelteade. Kõnealune kinnituskiri ei oma iseseisvalt üldse õiguslikku tähendust ning tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt selle tegija tahtele. Eksimusest teavitati kaebajat koheselt N.R. Energy OÜ avalikule kontaktaadressile saadetud e-kirjaga. Kaebaja väited teavituse mittesaamise kohta ei ole eluliselt usutavad. Ebausutav on ka see, et N.R. Energy OÜ ei tutvunud temale esitatud kinnise ümbriku sisuga. Kolmandad isikud võisid mõistlikult eeldada, et kaebaja avab sooviavaldust sisaldava kinnise ümbriku ja tutvub 06.06.2016 dateeritud sooviavaldusega, millest nähtub ühemõtteliselt Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ tahteavaldus soojuse tootmise käitise rajamiseks Tapa kaugküttevõrgu juurde ning soojuse müügilepingu sõlmimiseks N.R Energy OÜ-ga vastavalt 06.05.2016 teates toodud tingimustele. Hilinemise vältimiseks esitati sooviavaldus kaebaja peakontorisse Ida-Virumaal 03.06.2016 (reede), sest avalduse esitamise viimane tähtaeg oli 06.06.2016 (esmaspäev) kell 10.00 ning kolmandate isikute kontorid asuvad Tallinnas ja Võrus. Kolmandate isikute esitatud sooviavalduse võimalikud sisulised puudused ei saa olla praeguse vaidluse esemeks. Samas vastas avaldus ka kõigile eelteates loetletud sisulistele kriteeriumitele. Väide uue katlamaja 18 kuu jooksul rajamise võimatusest on meelevaldne ning konkursi korraldaja ei saa otsustada, kas ehitamine on planeeringualastest nõuetest tulenevalt võimalik (sh vajalike kooskõlastuste saamise aspektist).
8.Tallinna Halduskohus jättis 27.10.2016 otsusega N.R. Energy OÜ kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt Danpower Eesti AS kasuks välja menetluskulud 1440 eurot. Halduskohus nõustus vaidlusaluses ettekirjutuses ja vaideotsuses toodud põhjendustega ega pidanud HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid kõiki korrata. Vaidluse lahendamiseks ei ole vaja tuvastada, kas kaebaja 03.06.2016 esitatud kinnise ümbriku tegelikult avas, vaid oluline on see, kas ümbrikus sisaldus 06.05.2016 eelteatele esitatud ja selles nõutule vastav sooviavaldus, ning tuleb hinnata, kas kaebaja võis jätta ümbriku kaaskirjas märgitud kuupäeva tõttu avamata ja lugeda, et kolmandad isikud ei ole esitanud sooviavaldust 06.05.2016 eelteatele. Kuna 06.05.2016 eelteates olid seatud tingimused konkursil osalemiseks, siis tuleb konkursimenetluse alustamise nõutavuse üle otsustamiseks hinnata ka seda, kas sooviavaldus vastas seatud tingimustele. Kui sooviavaldus ei vastanud selgelt teate tingimustele, oleks ettekirjutus eesmärgipäratu ega saaks olla ka õiguspärane. Samas pidi sooviavaldus vastama üksnes 06.05.2016 avaldatud teates märgitud tingimustele. Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ sooviavaldus tuleb lugeda esitatuks ning kuna N.R. Energy OÜ ei olnud ainus sooviavalduse esitaja, tulenes kaebajale kehtivast õigusest nõue sooritada vaidlustatud ettekirjutuses märgitud toimingud, st koostada konkursitingimused (konkursiteade ja pakkumiskutse) ning esitada need Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Vastustaja on õigesti leidnud, et saades tähtaegselt kinnises ümbrikus sooviavalduse, oli kaebajal kohustus ümbrik avada ja kontrollida, kas avaldus on esitatud 06.05.2016 eelteate alusel lepingu sõlmimiseks ning kas avaldus vastab teate tingimustele. Sooviavalduse esitamist kinnises ümbrikus paberkandjal nõudis kaebaja eelteates ise ning ta ei ole eitanud ümbriku saamist. Praegusel juhul saab lugeda tõendatuks (sh tunnistaja Juhan A 18.10.2016 kohtuistungil antud ütlustega), et kaebaja oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 tähenduses teadlik, et kolmandad isikud soovisid esitada ja esitasid sooviavalduse 06.05.2016 4(13)
3-16-1865 eelteatele, mistõttu ei muuda ka ümbrikuga tutvumata jätmine tahteavalduse tegemist olematuks. Kaebajal puudus igasugune mõistlik põhjus arvata, et kolmandad isikud esitasid sooviavalduse kehtetu eelteate alusel lepingu sõlmimiseks. Kuna kaebaja nõudis avalduse esitamist kinnises ümbrikus, siis pidi ka ümbrikus sooviavalduse puudumist või selle esitamist kehtetu eelteate alusel tõendama kaebaja ise. Asjaolu, et kinnituslehel oli märgitud varasema eelteate kuupäev, ei tõenda, et ümbrikus oli kehtetu eelteate peale esitatud sooviavaldus. Eeltoodut arvestades ei oma enam tähtsust, kas N.R. Energy OÜ sai kätte Danpower Eesti AS 03.06.2016 e-kirja, milles teavitati kinnituslehel märgitud kuupäeva osas avastatud veast. N.R. Energy OÜ 06.05.2016 eelteate kohaselt peab käitis olema võimeline alustama täisvõimsusel soojuse tootmist hiljemalt 18 kuud pärast eelteate avaldamist ning sooviavalduses tuleb esitada muu hulgas informatsioon selle kohta, milline on käitise kavandatav asukoht ning õiguslik alus sinna tootmise rajamiseks kogu tootmisperioodi vältel. Tootmise rajamise all saab mõelda ehitise (katlamaja) püstitamist ja selle vastaval otstarbel (st sooja tootmiseks) kasutamist. Selliste tegevuste õiguslikeks alusteks on ehitusluba ja kasutusluba. Kuna eelteates ei saa nõuda, et käitis oleks juba olemas, ning nõuda ei saa ka seda, et konkursil osalemises huvitatud isikule oleks käitise rajamiseks (mille rajamise vajadus selgub edukusest konkursil) väljastatud ehitusluba või projekteerimistingimused, siis saab eelteate vastavat tingimust sisustada üksnes selliselt, et isikul peab olema õiguslik alus kinnisasja kasutamiseks kogu tootmisperioodi vältel. Kuna planeeritava käitise asukoha kinnistu omanikuks on Tapa Mill OÜ, on nimetatud tingimus täidetud. Eelteates puudub tingimus, et kinnistul ei võiks esineda mingeid ehitamisega seotud piiranguid (sh avalikõiguslikke kitsendusi), mistõttu ei saa väita, et kolmandate isikute sooviavaldus, milles kinnitati katlamaja püstitamiseks piirangute puudumist, ei vastanud eelteate tingimustele või sisaldas valeandmeid. Tegemist ei olnud ka sisuliselt ebaõige informatsiooni esitamisega, sest riigikaitselise objektiga seotud piiranguvööndisse ehitamise tegelik võimalikkus saab selguda alles vastava menetluse käigus. Ehitusseadustiku (EhS) § 120 lg 1 ei välista ehitamist, kui selleks on olemas Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Vajaliku kooskõlastuse mittesaamist ei ole alust eeldada, sest kooskõlastuse andmine ei eelda erandi tegemist, ning arvestades lisaks, et Tapa Mill OÜ on samal kinnistul tegelenud soojatootmisega juba 2000. a-st, võiks pigem eeldada hoopis vastupidist. Kaitseministeeriumi selgituste kohaselt ei ole ka ajaliselt tegemist tavapärasest erineva kooskõlastusmenetlusega, mistõttu ei tingi see iseenesest täiendavat viivitust käitise rajamise protsessis. Kui vastavas valdkonnas tegutsev ettevõtja on sooviavalduses kinnitanud võimekust alustada täisvõimsusega tootmist 18 kuu jooksul eelteate avaldamisest ning vastupidine ei ole ilmselge, puudub alus väita, et sooviavaldus ei vasta eelteate tingimustele. Konkurentsiamet on lisaks selgitanud, et pikaajalise praktika põhjal on käitise ehitamisest soojuse tootmiseni kuluv mõistlik aeg 9–12 kuud ning käitise valmimise tähtaegu võidakse konkursitingimuste raames ka täpsustada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.N.R. Energy OÜ palub 28.11.2016 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks menetlemiseks või alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus on kohaldanud tahteavaldustega seonduvat regulatsiooni ebaõigesti, sest see ei sisalda tahteavalduse saaja kohustust tutvuda tahteavaldusega. Praegusel juhul pidanuks halduskohus hindama eelkõige seda, kas täidetud on eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättetoimetatuks lugemise eeldused (TsÜS § 69). Tahteavalduse sisu tõlgendamist puudutav TsÜS § 75 ei ole asjakohane olukorras, kus tahteavaldust ei saa lugeda üldse tehtuks. Ehkki Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ tahteavaldus toimetati suletud ümbrikus N.R. Energy OÜ asukohta, polnud apellandil sellele lisatud eksitava kaaskirja tõttu 5(13)
3-16-1865 mõistlikku võimalust ümbrikuga tutvuda. Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvumiseks eeldab lisaks tahteavalduse füüsilise kättetoimetamisele ka selle identifitseerimist viisil, mis võimaldab tahteavalduse saajal mõista selle sisu (eristamaks seda näiteks rämpspostist või reklaamist). Apellandile ei saa heita ette suletud ümbriku sisuga tutvumata jätmist, mille tahteavalduse esitaja identifitseeris üheselt sooviavaldusena 10.03.2016 eelteatele. Kuna N.R. Energy OÜ näol on tegemist Eestis kümneid katlamaju opereeriva suurettevõttega, kelle kirjavahetuse maht on suur ja asjakohatu post jäetakse tähelepanuta, siis on oluline, et lepingu sõlmimiseks soovi avaldav isik oleks oma kirjavahetuses täpne ning võimalikud eksimused jäävad tema enda riisikoks. Konkursi korraldamise kohustuse saab kaasa tuua vaid eelteatele vastav sooviavaldus. Kuna kolmandate isikute sooviavaldus ei vastanud eelteates esitatud nõuetele, eelkõige on selles esitatud valeandmeid, on sooviavaldus jäetud õigesti arvestamata. Sooviavalduse kohaselt puuduvad mistahes piirangud Tapa Mill OÜ omandis olevale Paide mnt 86 kinnistule katlamaja rajamiseks, kuid Tapa valla üldplaneeringu kohaselt paikneb nimetatud kinnisasi riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, kuhu ehitise püstitamiseks on EhS § 120 lg 1 p 2 järgi nõutav Kaitseministeeriumi kooskõlastus (mis on avalik-õiguslik kitsendus asjaõigusseaduse § 141 lg-te 1 ja 2 tähenduses). Danpower Eesti AS-l ja Tapa Mill OÜ-l vastav kooskõlastus puudub, mistõttu on kinnisasjale katlamaja püstitamine käesoleval ajal keelatud ning kolmandad isikud ei saa tagada, et katlamaja rajamine oleks üleüldse võimalik. Kuna kolmandad isikud olid teadlikud kinnisasja asumisest riigikaitselise objekti piiranguvööndis, kuid kinnitasid sooviavalduses sellele vaatamata mistahes piirangute puudumist, esitasid nad sooviavalduses tahtlikult valeandmeid ning eelteate kohaselt võis apellant jätta valeandmetega sooviavalduse tähelepanuta. Halduskohus leidis vääralt, et eelteates ei olnudki nõutud selliste kitsenduste esitamist, sest esitamata võis jätta vaid sellised kitsendused, mis katlamaja rajamist ei mõjuta. Samas ei ole katlamaja rajamise õiguslikuks aluseks kasutusluba (nagu märkis halduskohus), vaid üksnes ehitustegevuse eelduseks olevad dokumendid. Samuti on halduskohus ebaõigesti leidnud, et EhS § 120 lg 1 ei sätesta ehitamist välistavat piirangut. Tegemist on nimelt üldise ehituskeeluga, millest on teatud juhtudel võimalik teha erandeid, kuid seda ei saa kindlasti eeldada. EhS § 120 lg-s 1 sätestatud piirang kehtestati alles 01.07.2015, mistõttu ei ole asjassepuutuv, et Tapa Mill OÜ tegeleb kinnistul soojuse tootmisega juba 2000. a-st, lisaks oleks tegemist oluliselt suurema võimsusega katlamajaga. Isegi kui Kaitseministeerium kooskõlastuse annaks, ei oleks kolmandatel isikutel võimalik tagada käitise rajamist eelteates nõutud 18 kuu jooksul. Konkurentsiameti hinnangul on uue katlamaja rajamiseks minimaalne vajalik periood Eestis 18 kuud. Järelikult sai eelteatele sooviavalduse esitada vaid selliste katlamajade osas, mille rajamine on võimalik katlamaja rajamiseks minimaalselt vajaliku tähtaja jooksul. Kaitseministeeriumi kooskõlastusmenetlus on senise praktika kohaselt pikaajaline protsess (minimaalselt 30 päeva, kuid muu suhtlusega kokku reaalselt vähemalt kaks kuud), mis lükkaks projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamise paratamatult edasi. Sellisel juhul ei oleks ettevõtjad enam võimelised tagama katlamaja rajamist 18 kuu jooksul. Halduskohus ei ole viidanud ühelegi normile, mille järgi oleks Kaitseministeeriumi kooskõlastust võimalik menetleda paralleelselt teiste menetlustega. Halduskohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, jättes selgitamata olulised asjaolud ja tehes üllatusliku otsuse. Kohus tugines sooviavalduse kättetoimetamise küsimuses ulatuslikult tunnistaja JA ütlustele, kes tõi esile hulgaliselt uusi faktilisi asjaolusid, mida ei olnud varasemalt esitatud (nt väidetav helistamine N.R. Energy OÜ kontorisse ja teavitamine soovist toimetada kohale sooviavaldus 06.05.2016 eelteatele), kuid halduskohus ei andnud pooltele võimalust esitada nende kohta omapoolsed seisukohad ja tõendid (nt taotleda telefonivestluse teise poole ülekuulamist). Lisaks on halduskohus jätnud hindamata JA ütluste 6(13)
3-16-1865 usaldusväärsuse, kuigi tunnistaja kinnitas ka ise, et tutvus enne kohtuistungi algust Konkurentsiameti poolt kaebusele esitatud vastusega. Kuna tunnistaja ülekuulamise eesmärk on saada vahetut tõendusteavet, tulnuks JA ütlused jätta asja lahendamisel arvestamata kui ilmselt ebausaldusväärsed. Ilma tunnistaja ütlusteta puuduvad asjas aga igasugused tõendid, et Danpower Eesti AS poolt apellandile üle antud kinnises ümbrikus olid just kolmandate isikute poolt väidetud dokumendid. Samuti ei ole kohus välja selgitanud eelteates sätestatud tingimuste sisu ja eesmärki, kuigi pidas seda asja lahendamisel oluliseks. Seeläbi on kohus rikkunud HKMS § 157 lg-st 2 tulenevat üllatusliku otsuse keeldu. Halduskohtu argumentatsioon käitise rajamise õigusliku aluse osas on vastuoluline ja põhjendamata ning kuivõrd tegemist on ühe keskse küsimusega, on see mõjutanud ka asjas tehtud lahendit. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes võtmata seisukoha kaebuse väite osas, et apellandil oli Tapa valla võrguettevõtjana kohustus tagada tarnekindlus ja see tõi vältimatult kaasa kolmandate isikute sooviavalduse tähelepanuta jätmise. Samuti ei ole kohus sisuliselt hinnanud kaebuses toodud etteheiteid Konkurentsiameti poolt diskretsiooniõiguse ja põhjendamiskohustuse ning õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumise kohta. Konkurentsiamet ei saa hilisemas etapis tugineda tema enda poolt varasemalt kooskõlastatud eelteatega vastuolus olevatele nõudmistele ega tõlgendustele. Kuna kaebust oli vaidega võrreldes oluliselt täiendatud, siis ei saanud kohus piirduda vaideotsusega nõustumisega.
10.Konkurentsiamet vaidleb 17.01.2017 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb ettekirjutuses ja vaideotsuses ning esimese astme kohtus esitatud seisukohtade juurde. Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ olid huvitatud osalema soojuse ostu konkursil just 06.05.2016 avaldatud teadet silmas pidades ning seda ei sea kahtluse alla asjaolu, et N.R. Energy OÜ ei ole talle 03.06.2016 kinnises ümbrikus üle antud sooviavaldust väidetavalt säilitanud ega vastanud Danpower Eesti AS 03.06.2016 e-kirjale, milles selgitati kinnituslehel sisalduvat eksimust. Nõudes ise sooviavalduse esitamist kinnises ümbrikus, on apellandil ka tõendamiskohustus, et temale 03.06.2016 üle antud kinnine ümbrik ei sisaldanud kolmandate isikute poolt 06.05.2016 teatele esitatud sooviavaldust. Kaaskirjas kehtetule 10.03.2016 teatele viitamisele vaatamata oli apellandil kohustus tutvuda kinnises ümbrikus esitatud sooviavaldusega ja kontrollida, kas see on koostatud 06.05.2016 avaldatud teate alusel ja vastab teate tingimustele. Tahteavalduse sisu saab tahteavalduse saaja selgitada eelkõige avalduse enda, mitte ümbriku või selle kaaskirja põhjal. Apellandil puudus igasugune mõistlik põhjus arvata, et kolmandate isikute tegelikuks tahteks oli esitada sooviavaldus kehtetu teate alusel lepingu sõlmimiseks. Soojuse ostmise konkursi sooviavalduse dokumentatsiooni ei ole asjakohane võrrelda nn rämpspostiga ning määruses nr 47 sätestatud kohustused ei olene sellest, kui suur on ettevõtja kirjavahetuse maht. Kuna 06.05.2016 teate alusel esitasid sooviavalduse ka Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ, oli N.R. Energy OÜ-l kohustus koostada konkursitingimused ja esitada need Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ ei ole esitanud sooviavalduses valeandmeid. Nimetatud avaldus pidi vastama üksnes 06.05.2016 avaldatud teates märgitud tingimustele (määruse nr 47 § 2 lg 1) ning muid asjaolusid saab hinnata alles konkursitingimuste kooskõlastamise käigus. Praegusel juhul on N.R. Energy OÜ asunud 06.05.2016 teates toodud tingimusi sisustama üksikasjadega, mida teade ei sisaldanud. Huvitatud ettevõtjate konkursil osalemise õigust ei saa kahtluse alla seada apellandi hüpoteetiline eeldus, et sooviavalduse esitajad ei saa vajalikke kooskõlastusi ja käitise rajamine kavandatud asukohta ei ole võimalik. Kaitseministeerium ei ole kooskõlastuse andmisest keeldunud ning konkursil osalemiseks soovi avaldamise hetkel ei saa mõistlikult eeldada ega nõuda, et huvitatud isikul peaksid juba olema kõik vajalikud projektid, kooskõlastused või ehitusload käitise ehitamise koheseks alustamiseks. Selline nõue oleks loonud apellandile põhjendamatu konkurentsieelise. Teates 7(13)
3-16-1865 sisalduvat õigusliku aluse nõuet saab sisustada üksnes selliselt, et tootmise rajajal peab olema kinnisasja kasutamise õigus. Sooviavalduse saab lugeda teatele mittevastavaks üksnes siis, kui selles on täitmata teates esitatud tingimused või esitatud valeandmeid teates nõutud informatsiooni kohta. Ehitamise piirangute kohta teates informatsiooni ei nõutud, mistõttu ei annaks ka selles osas ekslik teave alust jätta sooviavaldust tähelepanuta. EhS § 120 lg-s 1 sätestatud piirangut ei saa käsitada ehitamist välistavana, sest kooskõlastuse olemasolul on ehitamine lubatud. Tegemist ei ole olemuslikult piiranguga, millest üldjuhul erandeid ei tehta. Ka ei ole asjakohane võrdlus tuuleparkide rajamisega. Kuna Tapa Mill OÜ on tegelenud samal kinnistul sooja tootmisega juba pikka aega ja Kaitsevägi on ise huvitatud liitumisest Tapa linna kaugküttevõrguga, võib kooskõlastuse andmist pigem eeldada. Igal juhul selgub see alles projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses (sarnaselt muudele ehitamiseks nõutavatele kooskõlastustele). Apellandi väited, et Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ ei suuda katlamaja 18 kuu jooksul rajada, on jätkuvalt üldsõnalised ja hüpoteetilised. Olukorras, kus kogemustega ettevõtjad on sooviavalduses kinnitanud võimekust alustada täisvõimsusel soojuse tootmist 18 kuu jooksul, peab vastupidiste tõendite puudumisel eeldama sellise kinnituse vastavust teate nõuetele. Konkurentsiameti praktika kohaselt on käitise ehitamisest soojuse tootmiseni kuluv mõistlik aeg 9–12 kuud ning käitise valmimise tähtaegu võidakse konkursitingimuste raames veel täpsustada. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme, tõendite hindamine on kohtuotsusest jälgitav ning otsus on piisavalt motiveeritud. Väited tunnistaja JA ebausaldusväärsuse kohta ei ole põhjendatud. Konkurentsiamet ei ole rikkunud kaalutlusõigust ega jätnud välja selgitamata olulisi asjaolusid ning halduskohus võis HKMS § 165 lg 2 alusel piirduda nõustumisega vaideotsusega.
11.Kolmandad isikud Danpower Eesti AS ja OÜ Tapa Mill paluvad 19.01.2017 kirjalikus seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata, nõustudes Konkurentsiameti põhjendustega. Apellandi käsitlus materiaalõiguse väärast tõlgendamisest põhineb eeldusel, et halduskohus pidanuks TsÜS § 75 asemel kohaldama TsÜS §-i 69. Hinnang, et õigusnormidest ei tulene apellandile kohustust tutvuda esitatud tahteavaldusega, on põhimõtteliselt väär, sest selline kohustus tuleneb juba hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. Kuna sooviavaldus tuli esitada kinnises ümbrikus ja sellise ümbriku on apellant kätte saanud, siis ei ole viitamine tahteavalduse kättetoimetamise regulatsioonile asjakohane. Ümbriku sisuga oli apellandil võimalik täiesti mõistlikult tutvuda ümbriku avamise teel. Ümbriku avamata jätmine on adressaadi enda riisiko. Paralleel rämpsposti või reklaamiga ei ole asjakohane, sest kolmandatel isikutel ei ole mingit põhjust või vajadust tuua Tallinnast Ida-Virumaale kinnises ümbrikus rämpsposti ega reklaami. Halduskohus on üheselt põhjendanud, et õiguslikku tähendust ei oma mitte saadetise kaaskiri, vaid edastatud sooviavaldus ise. Muu hulgas tunnistaja JA ütlustele tuginedes on kohus õigesti tuvastanud, et tahteavaldus esitati ja seda tehti tähtaegselt. Sooviavalduse esitamise ajal kehtis üksnes 06.05.2016 eelteade, mistõttu ei oleks olnud mingit mõistlikku põhjust tuua 03.06.2016 apellandi asukohta sooviavaldust 10.03.2016 eelteatele. Kolmandad isikud ei ole esitanud oma sooviavalduses valeandmeid ning halduskohus on apellandi sellekohastele väidetele juba vastanud, märkides muu hulgas õigesti, et EhS § 120 lg-st 1 ei tulene ehitamist vältimatult välistavat piirangut. Olukorras, kus eelteade on avaldatud üksnes informatsiooni kogumise eesmärgil (st konkursi läbiviimise vajaduse väljaselgitamiseks), ei saa kuidagi eeldada, et sooviavalduse esitajal peaks juba sellel hetkel olema kõik projektid, kooskõlastused ja load ehitamise alustamiseks. Teade sellist nõuet ei sisalda ning selline tingimus oleks ka ilmselgelt ebamõistlik. Konkursi korraldaja ei ole pädev otsustama, kas ehitamine on võimalik tulenevalt planeeringualastest nõuetest. Samuti puudub 8(13)
3-16-1865 alus eeldada, et Kaitseministeerium keeldub vajaliku kooskõlastuse andmisest, eriti olukorras, kus käitis hakkaks soojusega varustama teiste hulgas Kaitseväe Tapa linnakut. Kooskõlastuse andmine või mitteandmine selgub lõplikult alles ehitusloa või projekteerimistingimuste taotluse menetlemisel. Tõsiseltvõetav ei ole ka väide, et kolmandad isikud ei suudaks tagada katlamaja valmimist 18 kuu jooksul. Apellandi käsitlus on ka vastuoluline, sest seades eelteates tähtajaks 18 kuud, on ta katlamaja rajamist selle tähtaja jooksul pidanud täiesti reaalseks. Katlamaja rajamise tähtaega saab adekvaatselt hinnata üksnes isik, kes katlamaja rajama hakkab. Samas on ka Konkurentsiamet pidanud käitise ehitamisest soojuse tootmiseni kuluvaks ajaks 9–12 kuud, mitte minimaalselt 18 kuud. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme ja kohtuotsus ei olnud üllatuslik. Kolmandad isikud taotlesid JA tunnistajana ülekuulamist just nimelt selleks, et tõendada avalduse kättetoimetamisega seotud asjaolusid. Kui tunnistaja poolt välja toodud faktid olnuks juba varem teada, poleks tema ülekuulamisel olnud üldse mingit mõtet. Samas ei ole kohus rajanud oma järeldusi üksnes tunnistaja ütlustele, vaid kõigile tõenditele kogumis. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, sest Konkurentsiameti vastus kaebusele ei saa kuidagi kajastada kolmandate isikute tahteavalduse edastamisega seotud asjaolusid. Apellandi väited tunnistaja ebausaldusväärsusest on umbmäärased. Etteheide, et halduskohus ei selgitanud välja eelteate tingimuste sisu ja eesmärki, põhineb kohtuotsuse kontekstist väljarebitud lausel (milles kohus viitas, et eelteate tingimustest ei nähtu täpsemalt, mida teate koostaja selle sõnastuse all mõtles, esitades seejärel omapoolse mõistliku tõlgenduse vaidlusalusele tingimusele). Nõustudes HKMS § 165 lg 2 alusel vaideotsuses esitatud argumentidega, ei ole halduskohus rikkunud ka kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Vaideotsuse õiguspärasus ei ole praeguse vaidluse esemeks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
13.N.R. Energy OÜ on 28.11.2016 apellatsioonkaebusele lisanud uute tõenditena kaks fotot ehitusjärgus olevast katlamajast (I kd, tl 169-170), millega soovib tõendada asjaolu, et on juba asunud ehitama Tapale uut 6MW võimsusega katlamaja. Konkurentsiamet on pidanud uute tõendite esitamist arusaamatuks olukorras, kus N.R. Energy OÜ oli juba 07.06.2016 esitanud ehitamise alustamise teatise (I kd, tl 69; I kd, tl 90-97p). Ringkonnakohus jätab täiendavalt esitatud fotod HKMS § 62 lg 2 alusel asja juurde võtmata, sest nimetatud tõenditega ei saa esiteks tõendada ühtegi asjaolu, mis omaks vaidluse lahendamisel tähtsust, ning teiseks on asjas juba esitatud mitmeid tõendid, millest nähtub katlamaja ehitamise alustamine. Andmed püstitatava Tapa katlamaja (hoone nr 120779937) kohta on avalikult kättesaadavad ehitisregistri vahendusel. N.R. Energy OÜ on 21.08.2017 täiendavatele seisukohtadele lisanud N.R. Energy OÜ ja Konkurentsiameti 22.03.2017 e-kirjavahetuse (II kd, tl 10) ning selle lisaks oleva Rummu aleviku võrgupiirkonnas soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsuse eelteate parandustega teksti (II kd, tl 11-11p). Apellant soovib tõendada, et avaldatavate eelteadete tekstid läbivad eelnevalt Konkurentsiameti poolse põhjaliku kontrolli. Vastustaja on pidanud kõnealuseid tõendeid asjakohatuks, sest need ei puuduta praegust vaidlust ning lisaks on Konkurentsiamet 9(13)
3-16-1865 juhtinud üksnes ettevõtja tähelepanu teate sisu puudustele, mitte seda kooskõlastanud. Ringkonnakohus jätab täiendavalt esitatud e-kirjavahetuse koos manusega HKMS § 62 lg 2 alusel asja juurde võtmata, sest nendega ei saa tõendada ühtegi asjaolu, mis omaks vaidluse lahendamisel tähtsust. Puuduvad andmed, et N.R. Energy OÜ avaldatud 05.06.2016 eelteate sõnastus ja selles märgitud tingimuste (nt „õiguslik alus“ tootmise rajamiseks) täpne sisu olnuks eelnevalt Konkurentsiametiga üksikasjalikult läbi räägitud.
14.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.12.2016 määrusega rahuldamata N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebuses sisaldunud esialgse õiguskaitse taotluse peatada Konkurentsiameti 15.07.2016 ettekirjutuse kehtivus kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud ettekirjutusega apellandile pandud kohustus koostada konkursitingimused soojuse ostmise lepingu sõlmimiseks Tapal ja esitada need Konkurentsiametile kooskõlastamiseks (s.o täita KKütS § 141 lg-te 2 ja 4 ning määruse nr 47 § 3 lg 1 nõuded) ei tähendaks veel konkursi lõpuni viimist, vaid üksnes selle ettevalmistamist, mistõttu ei ole tegemist pöördumatu tagajärjega ning puudub ka alus eeldada, et nõutud dokumentide (konkursi teade ja pakkumiskutse) koostamine oleks apellandi jaoks ülemääraselt koormav. Riigikohus jättis 16.01.2017 määrusega N.R. Energy OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata. Viidatud määruses selgitas ringkonnakohus täiendavalt, et alles pärast asja sisulist läbivaatamist saab võtta lõpliku seisukoha, kas apellandil oli konkursi läbiviimise kohustus või mitte, sest nimetatud kohustuse olemasolu sõltub sellest, kas lepingu sõlmimiseks on soovi avaldanud üks või mitu ettevõtjat (vt KKütS § 141 lg 2 ja määruse nr 47 § 2), mistõttu on asja lahendamiseks määrav, kas Danpower Eesti AS ja OÜ Tapa Mill olid 03.06.2016 esitanud apellandile nõuetekohase ühise sooviavalduse või mitte.
15.Vaidlust ei ole selles, et Danpower Eesti AS esindaja tõi 03.06.2016 N.R. Energy OÜ kontorisse suletud ümbriku ning võttis N.R. Energy OÜ töötajalt allkirja pakkuja enda poolt vormistatud kinnituslehele (I kd, tl 11p; I kd, tl 15p), mille kohaselt N.R. Energy OÜ kinnitas, et on saanud kätte Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ ühise sooviavalduse seoses N.R. Energy OÜ 10.03.2016 avaldatud teatega soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsuse kohta Tapal. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja kolmandate isikute seisukohta, et kinnituskirjas märgitud ekslikust kuupäevast ei saanud N.R. Energy OÜ-le tuleneda õigust jätta esitatud tahteavalduse sisuga tutvumata. Apellandi väited selle kohta, et tahteavaldust ei saanud lugeda üldse tehtuks, on ilmselgelt otsitud. Paralleel rämpsposti või reklaamiga ei ole asjakohane juba seetõttu, et ümbriku saatja tõi selle isiklikult apellandi tegevuskohta ja tema töötaja andis selle vastuvõtmise kohta allkirja, mis pole rämpsposti puhul tavapärane. Kaaskirjas märgitud teate kuupäevale ei olnud samuti põhjust omistada määravat tähendust, sest 10.03.2016 teade oli selleks hetkeks kehtetuks tunnistatud ning sooviavaldusi oli võimalik esitada üksnes 06.05.2016 avaldatud teate (I kd, tl 10-10p; I kd, tl 14-14p) alusel. Apellandile pidi olema üheselt arusaadav, et ümbriku sisu puudutab tema poolt avaldatud teadet soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsusest Tapal ning kaaskirjas märgitud ekslikule teate kuupäevale vaatamata ei saanud ta enne sooviavaldusega tutvumist mõistlikult arvata, et kolmandad isikud soovivad lepingu sõlmimist kehtetu eelteate alusel. Seega tuli tal ümbriku avamisega veenduda, kas sooviavaldus on tõepoolest esitatud kehtetuks tunnistatud teate alusel. Alles pärast selle asjaolu tuvastamist tekkinuks N.R. Energy OÜ-l õigus jätta avaldus tähelepanuta. Kuna kaaskiri ei ole sooviavaldus, siis on apellant praegusel juhul jätnud kolmandate isikute avalduse tähelepanuta juba enne sellega tutvumist, mida ei saa pidada õiguspäraseks. Asjaolud, kas N.R. Energy OÜ on saanud kätte Danpower Eesti AS 03.06.2016 e-kirja (I kd, tl 26; I kd, tl 106), milles juhiti tähelepanu kaaskirjas sisaldunud veale ja paluti kinnitust 06.05.2016 teatega seoses esitatud sooviavalduse vastuvõtmise kohta, ning kas JA väidetav helistamine N.R. Energy OÜ kontorisse ja teavitamine 06.05.2016 10(13)
3-16-1865 teatega seotud sooviavalduse kohaletoimetamisest leidis tegelikkuses aset või mitte, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, sest apellandil oli ka ilma täiendava tähelepanu juhtimiseta kohustus tutvuda temale allkirja vastu üle antud ümbriku sisuga.
16.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda ka selles, et N.R. Energy OÜ-le 03.06.2016 üle antud ümbrik sisaldas Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ sooviavaldust sellisel kujul, nagu kolmandad isikud selle 10.06.2016 Konkurentsiametile esitasid (I kd, tl 16-20p; I kd, tl 48-52p). Asjaolust, et tunnistaja JA tutvus enne Tallinna Halduskohtu 18.10.2016 istungit (I kd, tl 148-150p) Konkurentsiameti 03.10.2016 vastusega kaebusele, ei järeldu automaatselt tema ütluste ebausaldusväärsust. Apellant ei ole kuidagi selgitanud, millised Konkurentsiameti menetlusdokumendis välja toodud asjaolud või väited saanuks mõjutada tunnistaja antud ütlusi faktiliste asjaolude kohta. Tunnistaja ütlused on loogilised ja kooskõlas esitatud dokumentidega. Kuna 06.05.2016 teates nõuti sooviavalduse esitamist suletud ümbrikus paberkandjal, mille avamine pidi toimuma kõige varem 06.06.2016, siis ei ole põhjust pidada ebausutavaks, et 03.06.2016 üle antud ümbrik sisaldas 06.06.2016 dateeritud avaldust. Tunnistaja on ka usutavalt selgitanud, et avaldusele märgiti selle esitamise viimane kuupäev põhjusel, et polnud teada, millal täpselt jõutakse avaldus esitada ja selleks vajalikud allkirjad kokku koguda. Sellele, et avaldusega seotud dokumentatsioon on kokku pandud enne 03.06.2016 ja sisaldus N.R. Energy OÜ-le üle antud ümbrikus, viitab seegi, et kõik avaldusele lisatud registriväljavõtted ja tõendid pärinevad vahemikust 13.– 30.05.2016. Kuna apellant ei ole temale üle antud ümbrikku avanud ega säilitanud, siis puudub tal ka võimalus väita, et ümbrik sisaldas tegelikult mingeid muid dokumente.
17.Iseenesest tuleb nõustuda, et juhul, kui Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ 03.06.2016 sooviavaldus ei vastanud N.R. Energy OÜ 06.05.2016 avaldatud eelteate nõuetele, siis ei oleks õiguspärane kohustada apellanti konkurssi läbi viima, sest KKütS § 141 lg 2 ja määruse nr 47 alusel konkursi korraldamine saab olla nõutav üksnes tingimusel, et lepingu sõlmimiseks on nõuetekohasel viisil soovi avaldanud mitu ettevõtjat. Halduskohus järeldas õigesti, et kolmandate isikute 03.06.2016 sooviavaldus vastas 06.05.2016 eelteates esitatud nõuetele ning ei sisaldanud valeandmeid, mistõttu ei saanud apellant jätta seda tähelepanuta ning tal oli KKütS § 141 lg-st 2 ja määrusest nr 47 tulenevalt kohustus viia soojuse ostmiseks läbi konkurss ja Konkurentsiameti 15.07.2016 ettekirjutus nr 7.3-9/16-005 (I kd, tl 29-33), millega N.R. Energy OÜ-d kohustati koostama konkursitingimused ja esitama need vastustajale kooskõlastamiseks, on õiguspärane.
18.N.R. Energy OÜ 06.05.2016 teates paluti huvitatud isikutel esitada sooviavaldus, milles sisaldub muu hulgas järgmine informatsioon: „käitise kavandatav asukoht (asukoha aadress ja tootmismaa katastritunnus) ning õiguslik alus sinna tootmise rajamiseks kehtivusega kogu tootmisperioodi vältel“. Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ 03.06.2016 sooviavalduses oli vastavas osas märgitud: „Tapa võrgupiirkonna baaskoormuse tagamiseks uue rajatava käitise kavandatav asukoht on Paide mnt 86, Tapa (katastritunnus 79101:017:0060, 100% tootmismaa) kinnistu, mille omanik on Tapa Mill OÜ ning millel ei ole ühtegi piirangut sinna katlamaja rajamiseks.“ Halduskohus ja vastustaja on põhjendatult rõhutanud, et sooviavalduse hindamisel ei saa väljuda eelteates märgitud tingimuste piiridest. Eelteates viidatud õiguslikku alust käitise rajamiseks selle kavandatud asukohta ei ole teatega tutvuval mõistlikul isikul alust sisustada niivõrd laialt, et see hõlmaks kõikvõimalikke ehitamisel vajalikke kooskõlastusi ja lubasid, vaid tegemist oli nõudega näidata ära, millisel (eelkõige asjaõiguslikul) alusel on isikul võimalik konkreetsesse asukohta katlamaja püstitada (nt omandiõigus, hoonestusõigus). Apellandi väide, et Konkurentsiamet on eelteate vastavale tingimusele andnud varem 11(13)
3-16-1865 teistsuguse tõlgenduse, on paljasõnaline. Kuna Paide mnt 86 kinnistu omanikuks on üks sooviavalduse esitajatest, siis ei saa olla kahtlust, et vastav nõue oli Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ 03.06.2016 avalduse puhul täidetud. Olenemata sellest, mida pidasid eelteate koostajad silmas „õigusliku aluse“ all ning kuidas käsitasid sooviavalduse esitajad ise kinnitust, et Paide mnt 86 kinnistule katlamaja rajamiseks ei ole ühtegi piirangut (nt eirasid riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga seotud erisusi), ei saaks need ikkagi tingida esitatud avalduse tähelepanuta jätmist, kui eelteadet mõistliku adressaadi positsioonilt hinnates ei ole alust lugeda sellest välja sedavõrd kaugeleulatuvat nõuet. Samuti ei ole alust käsitada sellist olukorda valeandmete esitamisena, mis oleks saanud mõjutada võrguettevõtja otsust konkursi korraldamise vajalikkuse kohta. Üksikasjalikumad sisulised nõuded saaksid olla asjakohased eelkõige järgnevas konkursimenetluses, kuid mitte juba konkursi korraldamise vajaduse väljaselgitamise etapis. Ehkki see ei ole asja lahendamisel määrav (põhjusel, et õigusliku aluse nõue ei ulatunud kooskõlastusteni), märgib ringkonnakohus siiski, et nõustub halduskohtuga ka selles, et kuigi EhS § 120 lg 1 p 2 kohaselt on riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta ehitamine keelatud, ei ole mingit alust eeldada kooskõlastuse andmata jätmist.
19.N.R. Energy OÜ 06.05.2016 teate kohaselt oodati sooviavaldusi planeeritavate soojuse tootmise käitiste kohta, mis vastavad muu hulgas tingimusele, et käitis peab olema võimeline alustama täisvõimsusel soojuse tootmist hiljemalt 18 kuud pärast eelteate avaldamist. Kolmandate isikute 03.06.2016 sooviavalduses oli selgelt märgitud, et käitis alustab täisvõimsusel soojuse tootmist mitte hiljem kui 18 kuud pärast teate avaldamist. Nagu eelnevalt märgitud, ei saanud apellant eeldada, et Kaitseministeerium ei anna kolmandatele isikutele kooskõlastust Paide mnt 86 kinnistule katlamaja püstitamiseks. Konkurentsiameti 21.04.2016 kirja nr 7.3-9/16-0023-036 (I kd, tl 56-62) kokkuvõttest nähtub üheselt, et vastustaja on paljude katlamajade ja koostootmisjaamade rahastamise kogemust omava Keskkonnainvesteeringute Keskuse hinnangutele tuginedes leidnud, et keskmine aeg alates käitise ehitamise alustamisest kuni soojuse tootmise alustamiseni on 9–12 kuud, millele tuleb lisada aeg projekteerimiseks, ehitusloa hankimiseks, ehitushanke väljakuulutamiseks jne. Selle põhjal on Konkurentsiamet nõudnud apellandilt eelteates vähemalt 18 kuu pikkuse tähtaja seadmist. Kuna erinevate kooskõlastuste andmise otsustamisel hinnatakse erinevaid küsimusi, siis on ilmne, et kooskõlastusmenetlused saavad toimuda ja toimuvadki praktikas üldjuhul paralleelselt. Apellant ei ole esitanud mingeid argumente, miks Kaitseministeeriumi kooskõlastuse andmise otsustamine peaks toimuma mingil teistsugusel viisil.
20.Apellatsioonkaebuses sisalduvad muud etteheited ei anna samuti alust selle rahuldamiseks. Kolmandate isikute esitatud sooviavalduse tähelepanuta jätmist ei saa õigustada apellandi kohustustega Tapa valla võrguettevõtjana, sest see ei välista ega piira tema muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi, sh kohustust järgida soojuse ostmisel selleks ettenähtud korda, mille üheks eesmärgiks on tagada aus konkurents. N.R. Energy OÜ väited Konkurentsiameti poolt kaalutlusõiguse ja põhjendamiskohustuse ning õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisest seonduvad eelnevalt käsitletud sisuliste küsimustega ega saa iseseisvalt olla tinginud ebaõige ettekirjutuse tegemist.
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.10.2016 otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral 12(13)
3-16-1865 menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et N.R. Energy OÜ on tasunud apellatsioonkaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 30 eurot (I kd, tl 171), kuid muude menetluskulude hüvitamist ei ole apellatsioonimenetluses taotlenud (vt II kd, tl 8). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti N.R. Energy OÜ kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Konkurentsiamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Haldusasja menetluses vastustaja poolel osalenud kolmas isik Danpower Eesti AS on taotlenud apellatsioonimenetlusega seoses kantud õigusabikulu N.R. Energy OÜ-lt hüvitamist summas 720 eurot (II kd, tl 3-6). Apellant ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu vaielnud ning kolmanda isiku poolt menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kulud põhjendatud ja mõistliku suurusega ning need tuleb HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel mõista apellandilt välja tervikuna.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.