Majandushaldusõigus › Riigiabi ja konkurents

sobivushinnangut. Konkurentsiamet kinnitas, et ettekirjutuses märgitud puudused on kõrvaldatud. Sellest lähtudes avaldas kaebaja 06.05.2016 eelteate soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsusest Tapa vallasiseses linnas. Eelteade sisaldas mh teavet, et tegemist ei ole avaliku konkursi väljakuulutamisega ega pakkumusega lepingu sõlmimiseks. Samuti sisaldus selles klausel, mille kohaselt „eelteates soovitud informatsiooni esitamata jätmisel, valeandmete esitamisel või tingimustele mittevastavusel ei loeta sooviavaldust käesolevale eelteatele vastavaks“.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

soojuse ostmiseks korraldada konkurss, kui lepingu sõlmimiseks avaldab kirjalikult soovi mitu ettevõtjat. Selle sätte kohaldamiseks alus puudus. Kaebaja otsustas 08.06.2016 protokollilise otsusega lepingu sõlmimise iseendaga. 8.2 Kaebajani ei ole jõudnud kaevatavas ettekirjutuses osundatud 03.06.2016 Danpoweri e-kiri, millega on palutud lugeda ümbrikuga esitatud kaaskirjal märgitud õigeks kuupäevaks 06.05.2016. Samuti ei ole vastava kirja tegelikku saatmist tõendanud Danpower ega Konkurentsiamet. Arusaamatu on Konkurentsiameti etteheide kaebajale, et viimane ei ole Danpoweri e-kirjale vastanud. Kuni pole tõendatud, et Danpoweri kiri saadeti, sh õigele adressaadile ning see N.R.Energy OÜ serverisse jõudis, tuleb lähtuda eeldusest, et nimetatud kirja kaebajale saadetud ei ole. 8.3 Samuti on Konkurentsiamet enda hoiatusele lisanud Danpoweri poolt Konkurentsiametile edastatud dokumendid, mis viimase sõnul sisaldusid kaebajale esitatud ümbrikus. Sooviavalduse esilehel on sellele märgitud kuupäev 06.06.2016. Seega on Danpower enda sõnul esitanud 03.06.2016 06.06.2016 kuupäevaga dateeritud dokumendid, mille osas Danpoweri poolt koostatud kinnituskirja kohaselt on need esitatud 10.03.2016 avaldatud eelteate suhtes. Selline vasturääkivus kuupäevade osas muudab eluliselt mitteusutavaks, et Danpower ja Tartu Mill soovisid sooviavaldust esitada 06.05.2016 eelteatele reageerides. Tahteavalduse ebaselguse riski kannab aga just tahteavalduse tegija, seda eriti majandus- ja kutsetegevuses. 8.4 Sooviavaldus ei vasta eelteate nõuetele käitise asukoha ja rajamise aja osas. Sooviavaldus on sisuliselt puudulik, kuivõrd selles märgitud rajatava käitise asukoht ei võimalda tagada uue katlamaja rajamist eelteates nõutud 18 kuu jooksul või üldse mitte. Tapa valla üldplaneeringu põhijoonise kohaselt paikneb katlamaja kinnisasi riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Kui kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, on nõutav Kaitseministeeriumi kooskõlastus (ehitusseadus (EhS) § 120 lg 1 p 2). Vastupidiselt Konkurentsiameti väidetele ei ole katlamaja rajamise võimalikkuse osas tegemist kaebaja hüpoteetiliste eeldustega, vaid ehitamisele seadusest vahetult tuleneva avalik-õigusliku kitsendusega. Seda arvestades on Danpower ja Tartu Mill esitanud valeandmeid, märkides sooviavaldusse, et kinnisasjal ei ole ühtegi piirangut sinna katlamaja rajamiseks. 8.5 See, et kinnisasjal on ehitamine keelatud, ei ole sooviavalduse esitamisel detail, mida sooviavalduse vastavaks tunnistamisel arvestada ei saa. Selline lähenemine tekitaks olukorra, kus iga eelteate suhtes võiks sooviavalduse esitada iga isik, kes faktiliselt ei oma mistahes võimekust katlamaja rajamiseks. Samuti on ekslik Konkurentsiameti seisukoht, mille kohaselt olevat tegemist ehitusloavajadusega võrreldava olukorraga, kus samuti ei saavat taotleja tagada loa saamist. Sellega seonduvalt juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et paiknedes riigikaitselise ehitise piiranguvööndis on kinnisasjale seatud selge avalik-õiguslik kitsendus, mille puhul puudub sooviavalduse esitajatel mistahes õigustatud ootus kooskõlastuse saamisele. Seega ei ole olukord võrreldav vajadusega taotleda ehitusluba. 8.6 Kui ka kooskõlastus Kaitseministeeriumilt on võimalik saada, ei ole sellisel juhul võimalik tagada käitise rajamist 18 kuu jooksul. Konkurentsiameti selge seisukoht on olnud, et minimaalne vajalik periood uue katlamaja rajamiseks Eesti Vabariigis on 18 kuud. Kui 18 kuud on minimaalselt vajalik periood katlamaja rajamiseks, toob iga täiendav menetlus (sh kooskõlastusmenetlus) kaasa katlamaja rajamise venimise, mis tähendab, et eelteates esitatud tingimusi täita ei ole võimalik.

8.7 KKütS § 141 lõike 5 alusel kehtestatud määruse § 5 sätestab konkursil esitatavate pakkumiste tingimused. Eeltoodust ei tulene kaebaja õigust seada konkursil tingimusi lähtudes planeeritava käitise asukoha ehitusalastest piirangutest ja nende mõjust käitise rajamise tähtajale. Seega on just sooviavalduste esitamine ajahetk see, mil võrguettevõtja peab hindama sooviavalduse esitaja poolt välja toodud tingimuste vastavust eelteate nõuetele. Kuivõrd käesoleval juhul sooviavaldus eelteate nõuetele ei vastanud, ei saanud kaebaja seda edasises menetluses arvestada. Kaebajal oli Tapa kaugküttepiirkonna võrguettevõtjana kohustus jätta tarbekindluse tagamise eesmärgil sooviavaldus tähelepanuta. Kui Tapa kaugküttevõrgu tänane võimekus koos Kaitseväe Tapa linnakus paiknevate õlikateldega suudab tagada nõuetekohase soojavarustuse 2016/2017 kütteperioodiks, siis sellele järgneval kütteperioodil ei suudaks NRE võrguettevõtjana oma KKütS § 14 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ilma uue katlamajata täita. 8.8 Planeeritava käitise asukoha osas on Konkurentsiameti tegevus arusaamatu ning diskretsiooniõiguse kohaldamise reeglitega vastuolus. Nii on Konkurentsiamet enda ettekirjutusega kaebajat teavitanud, et kaebaja poolt välja toodud, väidetavalt vaid konkursitingimusi puudutavad küsimused, „ei oma tähtsust“, jättes ettekirjutuse koostamisel kaebaja seisukohtade õigusliku mõju sisuliselt kaalumata. Seeläbi on Konkursiamet jätnud diskretsiooniõiguse kasutamata, rikkudes kohustusi õiguse kohaldamisel. Konkurentsiamet on jõudnud ettekirjutuse lõppjäreldusele veel enne seda, kui kaebaja seisukohti isegi formaalselt hindama asuti. Samas näitab eeltoodu, et sisuliselt ei ole teostatud ka ärakuulamisõigust, andes formaalselt küll kaebajale võimaluse seisukohti esitada, kuid jõudes sisulise lõppjärelduseni ilma esitatud seisukohti käsitlemata. Ka vaideotsuse koostamisel on Konkurentsiamet rikkunud diskretsiooniõigust, lähtudes otsuse tegemisel asjasse mittepuutuvatest asjaoludest. Nii ei oma sooviavalduse lubatavuse selgitamisel tähtsust see, kas kaebaja on Tapa kaugküttepiirkonnas olnud ajalooliselt monopoolne soojusetootja (vaideotsuse lk 10). Samas jääb arusaamatuks Konkurentsiameti seisukoht, et kaebaja olevat monopoli seisundist saadud infot ära kasutades asunud juba aprillis 2016 taotlema ehitusluba. Konkurentsiametile on teada, et juba alates 2012. aastast on Tapa kaugküttepiirkonnas uue katlamaja rajamiseks avaldatud mitmeid eelteateid. Samuti olid ka kõik kaebaja konkurendid uue katlamaja rajamise vajadusest teadlikud. Üheselt eksitav on aga Konkurentsiameti väide, justkui oleks kaebaja esitanud Tapa katlamaja ehitise alustamise teatise

8.10 Konkurentsiameti tegevus on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Konkurentsiameti tegevus Tapa katlamaja eelteate avaldamise ja konkursi korraldamise küsimustes on olnud vastuoluline. Konkurentsiamet on varasema tegevusega üheselt näidanud, et eelteates seatud tingimused on sooviavalduste esitajaile täitmiseks kohustuslikud. Konkurentsiamet ei saa menetluse hilisemas staadiumis asuda seisukohale, et konkurentsi või soojatarbijate huvide kaitseks tuleb siiski aktsepteerida ka sooviavaldusi, mis eelteate tingimustele ei vasta. 8.11 Faktiliselt on aga Konkurentsiamet käesolevas menetluses asunud eelistama Danpoweri huve teistele turuosalistele, sh tarbijatele, kelle soojusenergia tarbekindlus on Konkurentsiameti õigusvastase tegevuse tõttu ohtu sattumas. 8.12 Ettekirjutusega rikub Konkurentsiamet võrdse kohtlemise põhimõtet ka seeläbi, et kaldub ilma igasuguse põhjenduseta kõrvale Konkurentsiameti senisest praktikast konkursitingimuste koostamata jätmise küsimuses. Nii avaldas 8. mail 2013 Adven Eesti AS eelteate sooviga sõlmida pikaajaline leping soojuse ostmiseks Laagri aleviku kaugküttevõrku. Lisaks Advenile esitas käitise rajamiseks sooviavalduse AS Eraküte. Adven esitas konkursitingimused Konkurentsiametile kooskõlastamiseks alles 15. aprillil 2015, s.o. 707 päeva arvates eelteate avaldamise päevast. Kaebajale antud tähtaeg oli 6 päeva alates vaideotsuse tegemisest. Seega on Konkurentsiamet senises praktikas võimaldanud valitud turuosalistel lähtuda kaebajale seatust oluliselt pikemast konkursitingimuste esitamise tähtajast. Ei ole teada, et Konkurentsiamet oleks määranud sellise tegevuse eest Advenile sunniraha, samas kui kaebajale on Konkurentsiamet määranud sunniraha juba kuuendal päeval pärast vaideotsuse tegemist. Seega olukorras, kus esineb vaidlus konkursi korraldamise vajaduse osas sai kaebaja üle saja korra lühema tähtaja konkursitingimuste koostamiseks kui Adven olukorras, kus konkursi korraldamise vajaduse üle vaidlust ei esinenud.

09.06.2016 saadetud e-kirjas N.R. Energy OÜ lepingulisele esindajale soovis Konkurentsiamet protokollis viidatud Danpower Eesti AS-i kirja (sooviavalduse) esitamist. Samal päeval N.R. Energy OÜ lepinguline esindaja saatis ametile vastuse teatega, et „teadaolevalt ettevõtjal 10.03.2016 teate suhtes esitatud sooviavaldust ennast säilinud ei ole“. 09.06.2016 esitas Danpower Eesti AS-i esindaja antud asjas Konkurentsiametile järgmise pöördumise: „Esitasime 3.06.16 N.R.Energy OÜ-le nende kontorisse sooviavalduse seoses 06.05.2016 avaldatud teatega „Teade soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsusest Tapal“. Sooviavalduste esitamise tähtaeg oli 06.06.16, seega meie poolt isiklikult N.R. Energy OÜ kontorisse kohale viidud sooviavaldus jõudis kohale õigeaegselt. Sooviavaldus võeti vastu ning registreeriti N.R. Energy OÜ esindaja Elo Klaasmägi poolt kell 11:01. Sooviavaldus oli korrektselt vormistatud vastavalt 06.05.2016 avaldatud teatele. Kättesaamise kinnituseks küsisime N.R. Energy OÜ esindajalt ka allkirja kinnitusele, mis ei olnud sooviavalduse osa, vaid meile endale kindluse tõstmiseks. Kinnituse koopia on lisatud kirja manusesse. Hiljem avastasime, et kinnituslehel oli inimliku eksimuse tõttu kirjas vale teate avaldamise kuupäev, millest informeerisime ka N.R. Energy OÜ-d e-kirja teel (kirja väljavõte manuses) 3.06.2016 kell 15:40 ning palusime nende kinnitust, et nad on ikkagi kätte saanud sooviavalduse teate kohta, mis avaldati 06.05.2016, mida see sooviavaldus ka oli (sooviavalduses on selgelt välja toodud korrektne kuupäev). Sooviavaldusest on meil olemas ka veel kaks identset originaali ning ka koopia, mida meie poolest võime soovi korral Konkurentsiametile jagada, kui selleks on vajadus.“ Pöördumises märgitud N.R. Energy OÜ-le 03.06.2016 kell 15:40 saadetud e-kirja (06.05.2016 teates märgitud aadressile [email protected]) sisu oli järgmine: „Avastasime nüüd hiljem, et täna toodud Danpower Eesti AS-i ja Tapa Mill OÜ ühise sooviavalduse kättesaamise kinnituslehel oli veel vana teate avaldamise kuupäev. Kas võite palun vastates sellele e-kirjale kinnitada, et saite siiski kätte Danpower Eesti AS-i ja Tapa Mill OÜ ühise sooviavalduse seoses 06.05.2016 avaldatud teatega „Teade soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsusest Tapal“?“ 16.06.2016 edastas Konkurentsiamet N.R. Energy OÜ-le ettekirjutuse hoiatuse, mille järgi pidi ettevõtja koostama konkursitingimused ja esitama need Konkurentsiametile kooskõlastamiseks hiljemalt 05.07.2016. 27.06.2016 esitas N.R. Energy OÜ lepinguline esindaja seisukohad seoses Konkurentsiameti 16.06.2016 ettekirjutuse hoiatusega. 01.07.2016 edastas Konkurentsiamet N.R. Energy OÜ-le kirjaga vastuse N.R. Energy OÜ lepingulise esindaja 27.06.2016 edastatud kirjale. 07.07.2016 esitas N.R. Energy OÜ lepinguline esindaja täiendava seisukoha Konkurentsiameti 01.07.2016 kirjale. 15.07.2016 tegi Konkurentsiamet N.R. Energy OÜle ettekirjutuse nr 7.3-9/16-005, millega kohustas ettevõtjat koostama konkursitingimused (konkursi teate ja pakkumiskutse) soojuse ostmise lepingu sõlmimiseks Tapal ja esitama need Konkurentsiametile kooskõlastamiseks hiljemalt 01.08.2016. N.R. Energy OÜ jättis Konkurentsiameti ettekirjutuse täitmata. 03.08.2016 ja 04.08.2016 teavitas Konkurentsiamet N.R. Energy OÜ-d ja tema lepingulist esindajat, et kuna N.R. Energy OÜ ei ole ettekirjutust ettenähtud tähtajaks täitnud, edastab Konkurentsiamet selle täitmiseks kohtutäiturile. 15.08.2016 registreeriti Konkurentsiametis N.R. Energy OÜ lepingulise esindaja vaie Konkurentsiameti ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks ning ettekirjutuse täitmise peatamiseks kuni vaideotsusele kaebuse esitamise tähtaja möödumiseni. 17.08.2016 teavitas Konkurentsiamet e-kirjaga N.R. Energy OÜ lepingulist esindajat, et vastavalt HMS § 40 lg-le 1 ja § 83 lg-le 2 on tal õigus soovi korral esitada vaide suhtes seletusi. Samuti, et amet on ettekirjutuse täitmist puudutava haldussunni toimingu peatanud kuni vaideotsuse tegemiseni, sõltuvalt selle tulemustest.

17.08.2016 teavitas N.R. Energy OÜ lepinguline esindaja, et N.R. Energy OÜ jääb kõigi vaides esitatud seisukohtade juurde ning ei pea suulise ärakuulamise läbiviimist vajalikuks. 18.08.2016 pöördus Konkurentsiamet teabetaotlustega Kaitseministeeriumi, Danpower Eesti ASi ning Tapa Mill OÜ poole. 23.08.2016 esitas oma seisukoha Danpower Eesti AS ning 24.08.2016 Kaitseministeerium. 25.08.2016 kirjas teavitas Konkurentsiamet N.R. Energy OÜ lepingulist esindajat, et vastavalt HMS § 84 lg-le 2 on ametil vajalik vaiet täiendavalt uurida mistõttu pikendab vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra. 31.08.2016 jättis Konkurentsiamet vaideotsusega nr 7.35/16-006 N.R. Energy OÜ vaide rahuldamata. 9.3 Vastustaja jääb haldusmenetluse käigus esitatu, sh ettekirjutuses ja vaideotsuses toodud põhjenduste ning esialgse õiguskaitse taotlusele 21.09.2016 esitatud seisukohtade juurde. Need on kokkuvõtvalt järgmised: 9.3.1 Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ on olnud huvitatud osalema soojuse ostu konkursil just N.R. Energy OÜ 06.05.2016 avaldatud teadet silmas pidades. Seda ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et N.R. Energy OÜ ei ole Danpower Eesti AS poolt talle 03.06.2016 kinnises ümbrikus üle antud sooviavaldust väidetavalt säilitanud ja ei ole vastanud samal päeval Danpower Eesti AS poolt edastatud e-kirjale, milles ettevõtja selgitab, et on 06.05.2016 avaldatud teate peale esitatud sooviavalduse üleandmise kohta võetud kinnituses eksinud kuupäeva silmas pidades. Konkurentsiamet on seisukohal, et kui antud juhul tuleb sooviavalduse mittesäilimist ja selle ümbrikus mittesisaldumist tõendada N.R. Energy OÜ-l. Vastasel korral tekiks ebamõistlik olukord, kus sooviavalduse esitanud isikul puuduks kindlus, et teate avaldanud võrguettevõtja neid vaatamata sooviavaldusele konkursile kaasaks. 9.3.2 N.R. Energy OÜ kinnituskirjas märgitud kuupäeva 10.03.2016 puhul on tegemist tehnilise veaga, mille esinemisest teavitas Danpower Eesti AS sooviavalduse esitamise kuupäeval, s.o 03.06.2016, N.R. Energy OÜ-le saadetud e-kirjaga vastavalt 06.05.2016 avaldatud teates märgitud aadressile [email protected]. Asjaolu, et N.R. Energy OÜ eitab nimetatud aadressilt e-kirja kättesaamist, ei oma õiguslikku alust, sest ettevõtjal oli kohustus kinnises ümbrikus esitatud sooviavaldusega tutvuda ja veenduda, et sooviavaldus on koostatud silmas pidades 06.05.2016 avaldatud teadet. 10.03.2016 avaldatud teatele ei olnud võimalust sooviavaldust esitada, sest N.R. Energy OÜ tühistas selle teate ning avaldas 06.05.2016 uue teate. Praktikat, et hilisemat kuupäeva kandev dokument esitatakse adressaadile varem, on viljelenud ka N.R. Energy OÜ ise – nimelt saatis N.R. Energy OÜ esindaja Konkurentsiametile 12.08.2016 kell 16:48 vaide, millel on märgitud kuupäevaks 15.08.2016. Konkurentsiamet on jätkuvalt seisukohal, et N.R. Energy OÜ-le on seoses 06.05.2016 avaldatud teatega esitanud sooviavalduse ka Danpower Eesti AS koos Tapa Mill OÜ-ga, mistõttu tuli N.R. Energy OÜ-l teatada sooviavalduse esitajale kirjalikult konkursi ettevalmistamisele asumisest (Konkursimäärus § 2 lõige 4) ning koostada konkursitingimused ja esitada need Konkurentsiametile kooskõlastamiseks hiljemalt 05.07.2016 (Konkursimäärus § 3 lõige 1). 9.3.3 Ettekirjutuses kohustas Konkurentsiamet N.R. Energy OÜ-d koostama konkursitingimused soojuse ostmise lepingu sõlmimiseks Tapal ja esitama need Konkurentsiametile kooskõlastamiseks hiljemalt 01.08.2016. 9.3.4 Käitise asukohta ja rajamist puudutavad väited. 9.3.4.1 Tapa Mill OÜ ning Danpower Eesti AS on sooviavalduses välja toonud, et „Tapa võrgupiirkonna baaskoormuse tagamiseks uue rajatava käitise kavandatav asukoht on Paide mnt

86, Tapa (katastritunnus 79101:017:0060, 100% tootmismaa) kinnistu, mille omanik on Tapa Mill OÜ ning millel ei ole ühtegi piirangut sinna katlamaja rajamiseks“ ning kinnitanud et „käitis alustab täisvõimsusel soojuse tootmist mitte hiljem kui 18 kuud pärast teate avaldamist“. 9.3.4.2 Konkurentsiamet on N.R. Energy OÜ-le 01.07.2016 kirja punktis 2.2, ettekirjutuse punktis 2.3 ja vaideotsuse punktis 2.3 korduvalt selgitanud, et Tapa Mill OÜ ning Danpower Eesti AS-i sooviavaldus pidi vastama üksnes 06.05.2016 avaldatud teates märgitud tingimustele (Konkursimäärus § 2 lõige 1), mistõttu muid asjaolusid (ühisavaldus, riigikaitseline piiranguvöönd, ohtliku ettevõtja staatus jm), millised oma sisult on põhitingimuste üksikasjad, on võimalik hinnata konkursitingimuste kooskõlastamise käigus. Sellele vaatamata on N.R. Energy OÜ asunud teates avaldatud tingimusi sisustama selliste üksikasjadega, mida teade ei sisaldanud ning millega seondamist teate üldisest sõnastusest lähtuvalt ei olnud isegi võimalik eeldada. 9.3.4.3 Vastustaja jääb jätkuvalt seisukohale, et ettevõtjate konkursil osalemise õigust ei saa seada kahtluse alla N.R. Energy OÜ esitatud hüpoteetilised eeldused, et sooviavalduse esitanud ettevõtjad ei saa Kaitseministeeriumilt ettenähtud aja jooksul vajalikke kooskõlastusi. Samuti on täies ulatuses põhjendamatud kaebaja väited, et konkursil osaleda soovivad ettevõtjad hüpoteetilise „ohtlikkuse“ tõttu konkursile ei võiks kvalifitseeruda või et nad on esitanud valeandmeid. Vastustaja hinnangul puuduvad siinkohal neid asjaolusid kinnitavad igasugused tõendid. Samuti ei saa seda tuletada Kaitseministeeriumi 24.08.2016 kirjast, mida kaebaja on käsitanud kallutatud viisil. Vastustaja lisab, et haldusmenetluse raames ei ole N.R. Energy OÜ esitanud väidet, milliste tegevuste ja menetlustoimingute aegade summeerimisel ta on jõudnud veendumusele, et Tapa Mill OÜ ning Danpower Eesti AS planeeritud käitise valmimise aeg on vähemalt 20 kuud. Nimetatud tähtaja on N.R. Energy OÜ toonud esmakordselt välja kaebuses. Vastustaja hinnangul on kaebaja ka siinkohal piirdunud vaid üldsõnaliste ning hüpoteetiliste väidetega, kui järeldab, et sooviavalduse esitajad ei suuda kindlasti käitist 18 kuu jooksul rajada. Jääb arusaamatuks, miks leiab kaebaja, et sooviavalduse esitanud soojusettevõtjad, kes omavad pikaajalist kogemust soojuse tootmisel, kusjuures üks neist (Tapa Mill OÜ) juba omab üle kümne aasta kinnistut riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, ei ole oma pakkumises kindlasti arvestanud ega suutnud õigesti hinnata võimalikku ajakulu Kaitseministeeriumilt kooskõlastuse saamisel. 9.3.4.4 Vastustaja hinnangul olukorras, kus sooviavaldus esitati ning selles kinnitati valmidust, et „käitis alustab täisvõimsusel soojuse tootmist mitte hiljem kui 18 kuud pärast teate avaldamist“, peab taolist tahteavaldust ümberlükkavate tõendite puudumisel (antud juhul need puuduvad) võtma seisukoha, et sooviavalduse esitanud Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ valmisolekut käitis ettenähtud tähtajal valmis ehitada koos selleks vajalike kooskõlastuste saamisega, ei saa seada kahtluse alla kaebaja põhjendamatud ning üldsõnalised väited. Kaitseministeerium toob 24.08.2016 kirjas välja, et praeguse seisuga ei ole Kaitseministeeriumile Paide mnt 86 kinnistu kohta esitatud kooskõlastamiseks planeeringuid, projekteerimistingimusi või ehitusloa eelnõu või ehitamise teatist. Seetõttu ei ole Kaitseministeerium saanud hinnata ega Kaitsevägi analüüsida kavandatava ehitise mõju riigikaitselise ehitise töövõimele ja seetõttu ei ole Kaitseministeerium majandustegevust keelanud. Juhul kui Kaitseministeeriumile esitatakse kooskõlastamiseks konkreetne planeering, projekteerimistingimused, ehitusloa taotluse eelnõu või ehitusteatise kavand, on Kaitseministeeriumil võimalik hinnata kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 järgi kavandatava tegevuse mõju riigikaitselise ehitise töövõimele. Kui kooskõlastamise käigus tuvastatakse, et kavandatav ehitis või tegevus vähendab riigikaitselise ehitise töövõimet või selle kasutamise otstarbest võib tuleneda oht riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele, siis võib Kaitseministeerium EhS § 120 lõike 1 alusel jätta

projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõu või ehitamise teatise kooskõlastamata. Vastustaja on seisukohal, et eeltoodust ei saa välja lugeda, et taotluse esitamisel Kaitseministeerium vajalikke kooskõlastusi ei annaks või nende andmisest keelduks. 9.3.4.5 Vastustaja lisab, et 06.05.2016 avaldatud teate puhul ei saa eeldada ning nõuda, et konkursil osaleda soovivatel ettevõtjatel peaks juba tahtevavalduse esitamisel olemas käitise rajamiseks väljastatud vajalikud projekteerimistingimused, kõik seda puudutavad vajalikud projektid, kooskõlastused ja/või ehitusload käitise ehitamisega koheseks alustamiseks. Taoliste nõuete juba teates esitamine oleks ebamõistlik ning konkursil osaleda soovivate ettevõtjate võimalusi piirav. Sellise nõude seadmine sooviavalduse esitamise tingimusena oleks loonud olulise konkurentsieelise N.R. Energy OÜ-le. 9.3.4.6 Tapa linn on soojustrassid kuni 2020. aastani välja rentinud N.R. Energy OÜ–le. Kuna antud juhul on N.R. Energy OÜ seadusevastase takistava tegevuse tõttu muutunud Tapal soojuse konkursi läbiviimine võimatuks, saab just seda asjaolu käsitada varustuskindluse ohtu seadmisena. Lisaks sellele, et tarbijate varustuskindluse tagamise üheks eelduseks on soojuse ostu turul konkurentsi tagamine (mis antud juhul on aga N.R. Energy OÜ tegevuse tõttu kahjustunud), mille tulemusena saavutatakse ka tarbijatele võimalikult soodne soojuse müügihind, ei oleks konkursi toimumisel välistatud võimalus, et lisaks N.R. Energy OÜ-le hakkab Tapal teenust osutama ka mõni teine konkursil osaleda sooviv ettevõtja. Kahtlemata on soojuse turul varustuskindlus ning konkurentsi toimimine paremini tagatud olukorras, kus soojust toodab ning võrku edastab rohkem kui üks soojusettevõtja. 9.3.4.7 Vastustaja hinnangul ei saa eeldada, et kaebaja esitab heas usus seisukoha, mille järgi vaatamata asjaolule, et seadus küll kohustab võrguettevõtjat soojuse ostmise konkurssi läbi viima, leiab kaebaja, et KKütS § 14 lõikest 1 tulenevalt on tal kohustus jätta Tapa Mill OÜ ja Danpower Eesti AS sooviavaldus tähelepanuta, sest see ohustaks Tapa kaugküttevõrgu toimekindlust. 9.3.4.8 Olukorras, kus kaebaja ei esita vastustajale kooskõlastamiseks konkursitingimusi Konkursimääruses sätestatud tähtaegade jooksul, takistades sellega kiire, efektiivse ja konkurentsi ja tarbija huvisid tagava menetluse läbiviimist ning muutes sellega võimatuks käitise ehitamise teistel konkursil osaleda soovivatel ettevõtjatel, ei tähenda, et kaebaja ise võib jätta seadusest tulenevad nõuded täitmata. Vastustaja vaatab konkursitingimuste esitamisel käitise valmimise tähtajad üle ning nõustub kooskõlastama seda puudutavas osas vaid tingimusi, mis annaksid ka teistele konkursil osaleda soovivatele ettevõtjatele mõistliku võimaluse ja aja käitise rajamiseks. Ettekirjutusest tulenev haldussund on suunatud turgu valitseva ettevõtja seaduskuuleka käitumise tagamisele, et tagada huvitatud isikutele võimalus konkursil osaleda. Sellega kaitstakse ka kolmandate isikute huvisid. 9.4 Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.

Vaidluse sisuks on antud asjas see, kas lepingud tuli sõlmida konkursi korras või oli kaebaja tõepoolest ainus nõuetekohase sooviavalduse esitanud isik, mistõttu KKütS § 141 ei kohaldunud. 10.2 06.06.2016 sooviavalduse edastamisega seotud asjaolud: Kaebaja läbiv käsitlus tühistamiskaebuses põhineb vääral eeldusel, et Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ ei ole vastavalt 06.05.2016 eelteatele üldse mingit sooviavaldust esitanud. Vaidlust ei ole selles, et vastavalt 06.05.2016 eelteatele tuli sooviavaldus esitada suletud ümbrikus paberkandjal hiljemalt 06.06.2016 kell 10.00 kaebaja peakontorisse. Seejuures kaebaja ei eita, et talle kolmandatelt isikutelt kinnine ümbrik enne 06.06.2016 ka toodi. Kaebaja käsitlus põhineb üksnes sellel, et kinnises ümbrikus sooviavalduse lisaks oleval kaaskirjal oli inimliku eksituse tõttu märgitud eelmise, 10.03.2016 teate avaldamise kuupäev. Kaebaja selgituse kohaselt oli ta varasema, 10.03.2016 eelteate Konkurentsiameti ettekirjutuse alusel tühistanud, mistõttu tegi ümbriku saamisel 03.06.2016 kaaskirja põhjalt järelduse, et 06.05.2016 eelteatele vastavat sooviavaldust ei ole esitatud. Sellest omakorda lähtuvalt asus kaebaja seisukohale, et 06.06.2016 ei ole Danpower Eesti AS ega Tapa Mill OÜ sooviavaldust üldse esitanud ja sooviavalduse eelteatele esitas üksnes kaebaja ise. Kaebaja need selgitused ja järeldused on väheveenvad ning eluliselt mitteusutavad. Esiteks ei ole kinnise ümbriku kaaskirjal iseseisvalt võetuna üldse mingit sisulist õiguslikku tähendust. Seetõttu ei oma tegelikult tähtsust, millise dateeringut nimetatud kaaskiri kannab. Teiseks on eluliselt ebausutav, et kaebaja ei tutvunud talle esitatud kinnise ümbriku sisuga, vaid otsustas ümbriku sisu üle pelgalt õiguslikku tähendust mitteomava kaaskirja pinnalt. Kaebaja pidanuks ainuüksi mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt aru saama, et olukorras, kus ta seab eelteates lepingu sõlmimise kavatsuse esitamise tingimuseks kinnises ümbrikus sooviavalduse esitamise, omab õiguslikku tähendust eeskätt ümbrikus olev sooviavaldus, aga mitte nt ümbrik või selle juures olev kaaskiri. Selliselt saaks olukorrast aru iga mõistlik isik. Õigusteoorias on leitud, et tahteavaldus on õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahte väljendus. Õiguslikult olemuselt on sooviavaldus isiku otsene tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 mõttes kuivõrd selles avaldub sõnaselgelt tahe kaasa tuua õiguslik tagajärg. Sõnaselge tähendab, et tahe on otseselt ja vahetult väljendatud sõnalises avalduses, kas suuliselt või kirjalikult (P. Varul. I. Kull. V.Kõve, M. Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn Juura 2010, lk 217). TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Antud juhul esitasid kolmandad isikud vastavalt kaebaja nõutud tingimustele oma sooviavalduse kinnises ümbrikus ning võis mõistlikult eeldada, et see ümbrik ka avatakse. 06.06.2016 dateeringuga sooviavaldusest nähtub selgelt ja ühemõtteliselt, et Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ esitavad ühise sooviavalduse soojuse tootmise käitise rajamiseks Tapa kaugküttevõrgu juurde ning soojuse müügilepingu sõlmimiseks vastavalt N.R Energy OÜ-ga vastavalt teates toodud tingimustele. 10.3 03.06.2016 e-kirja saatmisega seonduvad asjaolud: Kaebaja väitel ei olevat Danpower selgitanud, millise eelteate osas ta oma sooviavalduse esitas, sest sooviavaldus on dateeritud 06.06.2016, esitatud on see 03.06.2016 ning kaaskirjas on viide 10.03.2016 teatele soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsuse kohta Tapal. Kaebaja väitel muudab selline vasturääkivus kuupäevade osas eluliselt mitteusutavaks väite, et kolmandad isikud soovisid sooviavalduse esitada just 06.05.2016 teatele tuginedes. Kolmandate isikute hinnangul on eluliselt ebaveenev ning lisaks ka eksitav kaebaja enda selgitus. Kolmandad isikud on veendunud, et mingit ebaselgust dokumentides ei ole. Esiteks ei ole vaidlust selles, et sooviavalduse esitamise ajal oli kehtiv vaid üks, 06.05.2016 avaldatud eelteade. Järelikult ei olnud ka mingit sisulist põhjust esitada juunis 2016 sooviavaldust märtsis 2016 avaldatud eelteatele, mis kõigele lisaks oli selleks ajaks juba ammu tühistatud. Teiseks, õige on kaebaja viide, et füüsiliselt (J. A. poolt) esitati sooviavaldust sisaldav

kinnine ümbrik kaebaja peakontorisse Ida – Virumaal 03.06.2016. Kuid selle esitamise põhjus varasemal kuupäeval oli tingitud eeskätt praktilistest kaalutlustest. Nimelt oli sooviavalduse esitamise viimane kuupäev 06.06.2016 esmaspäev ning selle esitamise kellaajaks oli märgitud 10.00 hommikul. Danpower Eesti AS kontorid asuvad Tallinnas ja Võrus. Seega ei oleks Danpower Eesti AS esindajad pruukinud füüsiliselt jõuda selleks ajaks Järve külla, Kohtla valda, Ida- Virumaal. Seetõttu esitati nõutud paberkandjal kinnine ümbrik kaebajale reedel, 03.06.2016, vältimaks võimalikku hilinemist ning vaidlust sooviavalduse tähtaegsusega seonduvalt. Kolmandaks selgitasime eelnevalt, et ümbrikus sisaldunud kinnise ümbriku kaaskiri ei oma juba põhimõtteliselt sooviavalduse sisu ja tähtaegsuse hindamisel õiguslikku tähendust. Samuti selgitasime eelnevalt, et kuupäevaga seotud viga kaaskirjas oli tingitud inimlikust eksimusest ning tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt selle tegija tahtele. Oluline on, et kolmandate isikute sooviavaldus (dateeringuga 06.06.2016) esitati õigeaegselt kinnises ümbrikus ja selle kättesaamist kinnitas kaebaja töötaja Elo Klaasimägi 03.06.2016 kell 11.01. Neljandaks, kui Danpower Eesti esindaja avastas pakkumise viimise järgselt samal kuupäeval, et kaaskirja oli eksituse tõttu sattunud trükiviga, edastas ta koheselt samal päeval 03.06.2016 kaebajale e-kirja teel aadressile [email protected] 2 kl 15.40 päringu, milles palus kinnitust, et kaebaja on kätte saanud Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ ühise sooviavalduse seoses 06.05.2016 avaldatud teatega. Kaebaja sellist kinnitust ei edastanud ning on tänaseks asunud kohtule väitma, et sellist kirja ei olevat talle kunagi üldse saadetudki. Sama e-posti aadress on märgitud lisainformatsiooni saamise aadressina ka 06.05.2016 teates ning ühtlasi kontaktaadressina ka N.R Energy veebilehel http://nrenergy.ee/kontakt/. Kaebaja väited ei ole eluliselt usutavad. Ekirjas sisalduv palve kinnitada kirja saamist on oma õiguslikult olemuselt tahteavaldus. TsÜS § 69 lg 2 (2. lause) sätestab, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Eemalviibija on selline tahteavalduse saaja, kellega tahteavalduse tegijal ei ole vahetut kontakti ning kirja, faksi või e-kirja kaudu edastatud tahteavaldused on eemalviibijale tehtud tahteavaldused TsÜS § 69 tähenduses. Neist sätetest järeldub, et tahteavalduse saab lugeda kättesaaduks juba siis, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja mõjusfääri ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Teadasaamise risk läheb üle saajale, samuti tõendamiskoormis (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15; nr 3-2-1-123-07). 10.4 Sooviavaldus vastas ka sisulistele kriteeriumitele. Soojuse ostmiseks lepingu sõlmimise kavatsuse eelteates oli loetletud rida tingimusi, millele peab huvitatud isikute sooviavaldus vastama. Kolmandate isikute poolt 03.06.2016 edastatud sooviavaldus vastab kõikide punktide osas täpselt nõutud andmetele. Sooviavaldus sisaldab: nõutud opereerija andmed (ärinimi ja MTR-i registreering), käitise kavandatavat asukohta (Paide mnt 86 Tapa, katastritunnus 79101:017:0060, kinnistu sihtotstarve tootmismaa), kasutatava kütuse lühikirjeldust (hakkepuit koos kriteeriumite kirjeldusega), käitise soojuslikku võimsust (6 MW), tootmistehnoloogia lühikirjeldust, kinnitusi piisava finantsvõimekuse ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta (vastavad kinnitused lisatud), täisvõimsusel soojuse tootmise tähtaega (mitte hilisem kui 18 kuud pärast eelteate avaldamist). Sooviavalduses sisaldub opereerija kinnitus, et käitis alustab täisvõimsusel sooja tootmist mitte hiljem kui 18 kuud pärast teate avaldamist. Kaebaja argument, nagu ei oleks uue katlamaja rajamine 18 kuu jooksul võimalik, on täiesti meelevaldne ning on ka sisuliselt ebaõige. Kolmandatele isikutele jääb ebaselgeks, millel põhineb kaebaja arusaam tähtaja järgimise võimatusest. Danpower Eesti AS omab Eestis soojatootmisel arvestatavat kogemust ning on suuteline tagama, et käitis alustab täisvõimsusel soojatootmist mitte hiljem kui 18 kuud pärast teate avaldamist.

See, kas ehitamine on võimlik tulenevalt planeeringualastest nõuetest, ei ole paraku kaebaja kui konkursi korraldaja otsustada. See küsimus tuleb operaatoril lahendada koostöös kohaliku omavalitsusega. Vajadus taotleda naaberkinnistu omaniku kooskõlastus tuleneb hetkel asjaolust, et Kaitseministeeriumi hallata oleval kinnistul paiknevad riigikaitselased ehitised, kuid kaitseministeerium ei ole väljendanud arvamust, nagu keelduksid nad kooskõlastuse andmisest. Vastupidi, Kaitseministeerium on kinnitanud, et kooskõlastuse taotlusi menetletakse vastavalt seadusele, kuid hetkel ei ole neile ühtki taotlust esitatud. Seega on kaebaja käsitlus selgelt ennatlik ning hüpoteetilise, mitte sisulise iseloomuga. See, kas konkursi tingimusi on võimalik ka sisuliselt täita, on hilisema sisulise menetluse küsimus. Seda ei ole võimalik ega vajalik hinnata käesoleva tühistamiskaebuse raames. 10.5 Kolmandad isikud ei ole esitanud valeandmeid. Ehitustegevusega seotud sisulised küsimused antud tühistamiskaebuse raames õiguslikku tähendust ei oma. Pole mingit alust eeldada, et Kaitseministeerium vastava kooskõlastuse andmisest keeldub, kuna mh on tegemist ka avalikes huvides tarbijatele suunatud teenuse ostmisega. Kuid ühtegi piirangut, mis keelaks Tapa Mill OÜ tootmismaa kinnistul ehitust kavandamast, praegu ei ole. 10.6 Kolmandad isikud leiavad, et Konkurentsiamet ei ole ettekirjutuse tegemisega rikkunud diskretsiooniõigust ega ka muid menetlusnorme ning õiguse üldpõhimõtteid. Üldistatuna on kõik need kaebuse väited kolmandate isikute hinnangul otsitud ega seostu praeguse vaidlusega ning tühistamiskaebuse esemega. Kaebuse esemega mitteseotud väidete esitamine koormab asjatult menetlusosalisi ja ei vasta menetlusökonoomia põhimõttele. Kolmandad isikud leiavad, et vaidlustatud Konkurentsiameti käskkiri vastab igati HMS-i nõuetele, on seaduslik, motiveeritud ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, milleks on eeskätt tarbijate huvides konkurentsi tagamine. Kõikide oluliste asjaoludega on menetluse läbiviimisel arvestatud. Vaidlustatud ettekirjutus sisaldab piisavalt Konkurentsiameti kaalutlusi ning haldusakt vastab HMS § 56 nõuetele. Diskretsioonireegleid rikutud ei ole. Viited muudele menetlustele (Adven Eesti tegevus jms) ei ole antud kaebuse kontekstis samuti asjakohased. Kaebajad on saanud oma motiveeritud seisukohti esitada ja nad on seda ka aktiivselt teinud, läbides kohtueelselt vaidemenetluse. See, et kaebajad ei nõustu ettekirjutuse õigusliku ja faktilise argumentatsiooniga, ei tähenda, et ettekirjutus oleks õigusvastane. 10.7 Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt välja nende menetluskulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

ettevõtjatel esitada sooviavaldus suletud ümbrikus paberkandjal hiljemalt 06.06.2016 kell 10.00 N.R. Energy OÜ peakontorisse, aadressile Järve küla, 30331 Kohtla vald, Ida-Virumaa, Eesti. Vaidlus puudub, et kolmandate isikute esitatud sooviavalduse kinnisele ümbrikule lisatud kaaskirjas oli märgitud, et sooviavaldus esitatakse 10.03.2016 avaldatud teate alusel lepingu sõlmimiseks. Vaidlus puudub, et 10.03.2016 teade oli tunnistatud kehtetuks. Kohtu arvates ei vaja vaidluse lahendamiseks tuvastamist, kas kaebaja ümbriku tegelikult avas, vaid tuvastada tuleb, kas N.R.Energy OÜ peakontoris Danpower Eesti AS töötaja poolt üle antud ümbrikus sisaldus 06.05.2016 eelteatele esitatud ja selles nõutule vastav sooviavaldus ning hinnata, kas kaebaja võis jätta ümbriku kaaskirjas märgitud kuupäeva tõttu avamata ja lugeda sellest tulenevalt, et sooviavaldust 06.05.2016 eelteatele kolmandad isikud ei esitanud. Vaidlus puudub, et märgitud kinnine ümbrik võeti kaebaja poolt vastu 03.06.2016 ehk enne sooviavalduste esitamise tähtaja lõppemist. Menetlusosalistel on seega vaidlus, kas kolmandad isikud (Danpower Eesti AS ja Tapa Mill OÜ) esitasid tähtaegselt sooviavalduse 06.05.2016 avaldatud teatele ja kas kaebajale oli või pidi olema tegelikult nende tahe teada ning ta oleks pidanud sellest tulenevalt alustama konkursimenetlusega (koostama ja avaldama konkursitingimused). Vaidlus on ka kaebuse läbivaatamise ulatuse üle.

Ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumine ei muuda ettekirjutust kehtetuks. Olukorras, kus võrguettevõtja avaldatud eelteatele esitatakse sooviavaldusi lepingu sõlmimiseks rohkem kui ühelt ettevõtjalt tuleb korraldada konkurss (Konkursimäärus § 2 lg 4, KKütS 141 lg 2). Eelviidatud määruse sätte alusel teatab võrguettevõtja kirjalikult konkursi ettevalmistamisele asumisest. Konkursimääruse § 3 lg 1 alusel koostab võrguettevõtja konkursi korraldamise vajaduse ilmnemisel konkursi teate ja pakkumiskutse (edaspidi konkursitingimused) ning esitab need Konkurentsiametile kooskõlastamiseks 60 päeva jooksul käesoleva Konkursimääruse § 2 lg-s 1 sätestatud teate päevalehes avaldamise päevast arvates. Konkursimääruse § 3 lg 4 alusel kuulutab võrguettevõtja konkursi välja ja avaldab üleriigilise levikuga päevalehe trükiväljaandes ning oma veebilehel konkursi teate 30 päeva jooksul pärast konkursitingimuste kooskõlastamist Konkurentsiameti poolt. Konkursimääruse § 3 lg 6 alusel võivad pakkumise esitada kõik soojuse tootjad (pakkujad), sõltumata sellest, kas nad esitasid võrguettevõtjale Konkursimääruse § 2 lg-s 2 sätestatud kirjaliku sooviavalduse või mitte. Menetlusosalistel puudub vaidlus Konkursimääruse § 2 lg 4 ja KKütS 141 lg 2 tõlgendamise üle. Samuti ei vaidlusta kaebaja, et nendes normides toodud kohustuse täitmata jätmise korral võib teha ettekirjutuse, selles viidatud alustel. Järgnevalt põhjendab kohus, miks sooviavaldus tuleb lugeda esitatuks (I) ning seejärel käsitleb sooviavalduse teate tingimustele vastavust (II). I

Tunnistaja selgitas ka kaebaja poolt esile toodud nn vastuolu avalduse ja selle esitamise ajas. Tunnistaja selgituste kohaselt ei teatud täpselt, millal jõutakse avaldus esitada kuivõrd allkirjad avaldusele tuli võtta erinevates kohtades ning avaldusele pandi seetõttu esitamise lõpptähtaeg. Sooviavalduste esitamise viimasele päevale eelnevad päevad olid puhkepäevad. Lähtudes tunnistaja ütlustest, kohtule esitatud sooviavaldusest (tl 48) ja mittevaieldavast asjaolust, et 06.05.2016 avaldatud eelteade oli ainus kehtiv eelteade on kohtu arvates eluliselt usutav ja ilmne, et tahteavaldus oli tehtud tähtaegselt ja tahteavalduse tegija tahe oli kaebajale teada. Kaebajal puudus igasugune mõistlik põhjus arvata, et kolmandad isikud soovivad esitada sooviavaldust kehtetu eelteate alusel lepingu sõlmimiseks. Kohus lisab, et ümbrikus sooviavalduse puudumist ja/või selle esitamist kehtetu eelteate alusel lepingu sõlmimiseks pidi tõendama kaebaja, kuna avaldus tuli esitada kinnises ümbrikus, mille tõttu ei olnud kolmandatel isikutel avalduse üleandmisel võimalik võtta kinnitust ümbrikus olevale sooviavalduse koopiale. Asjaolu, et kinnitus (tlk 15 pöördel) võeti lehele, millel oli ekslikult märgitud eelmise eelteate kuupäev, ei kinnita, et ümbrikus oli eelmise eelteate peale esitatud sooviavaldus. Tunnistaja väitis, et eelmisele eelteatele sooviavaldust ei koostatud. Kaebaja oma vastavat väidet (esitati sooviavaldus 10.03.2016 eelteatele) tõendanud ei ole.

edukaks osutumisest) väljastatud ehitusluba või projekteerimistingimused, siis saab eelteate vastava nõude sisustada üksnes nii, et tootmise rajajal peab olema kinnisasja kasutamise õigus ning seda kogu tootmisperioodi vältel. Kuigi kehtiva ehitusseadustiku järgi saab lube väljastada ka isikule, kes ei ole kinnisasja omanik, on reaalseks ehitustegevuse alustamiseks jätkuvalt vajalik maaomaniku nõusolek. Kuivõrd OÜ Tapa Mill on kinnistu omanik, siis on see tingimus täidetud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.