Korrakaitse

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 12614 lg 1 kohaselt isikul, keda on vastavalt käesoleva seadustiku §-le 12613 teavitatud, võimaldatakse soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. KrMS § 12614 lg 3 kohaselt jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 vastu võetud määruse nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ § 4 lg 1 kohaselt isik, kes soovib tutvuda enda kohta jälitustoiminguga kogutud andmetega, peab esitama jälitusasutusele kirjaliku või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse 30 päeva jooksul temale teate kättetoimetamise päevast arvates. Määruse § 4 lg-te 5 ja 6 kohaselt võib isik mõjuval põhjusel esitada jälitusasutusele kirjaliku või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise tähtaja ennistamiseks. Jälitusasutus vaatab isiku avalduse jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise tähtaja ennistamiseks läbi ja otsustab tähtaja ennistamise või ennistamata jätmise 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates. Käesoleval juhul on kaebaja lasknud mööda viidatud määruse § 4 lg-s 1 sätestatud 30 päevase tähtaja avalduse esitamiseks. Seega võib kaebaja esitada Kaitsepolitseiametile avalduse jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise tähtaja ennistamiseks. Kaitsepolitseiameti 03.04.2017 kirja kohaselt ei esitanud kaebaja 20.03.2017 avalduses ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Seetõttu ei olnud Kaitsepolitseiametil võimalik kaebaja taotlust sisuliselt lahendada ega teha otsust jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise või tutvustamata jätmise kohta. KrMS § 12614 lg 2 kohaselt isikule jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamisel või tutvustamata jätmisel tuleb talle selgitada ka edasikaebamise korda. Kaebaja ei järginud 30 päevast tähtaega avalduse esitamiseks ega esitanud 20.03.2017 avalduses ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Kaitsepolitseiamet on kaebajale selgitanud, et tähtaja mööda laskmisel tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus. Kuna kaebaja ei esitanud 20.03.2017 avalduses ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks, siis ei lahendanud Kaitsepolitseiamet kaebaja taotlust sisuliselt ega selgitanud ka edasikaebamise korda. Kaebajal tuleb esitada Kaitsepolitseiametile jälitustoimingutega tutvumiseks avaldus tähtaja ennistamiseks, tuues välja tähtaja mööda laskmise mõjuvad põhjused. KrMS § 12617 lg 2 kohaselt käesolevas seadustikus nimetatud alusel tehtud jälitustoimingu käigu, sellest teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale võib esitada kaebuse käesoleva seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud korras. Kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud § 228 lg 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 230 lg 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus

esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Eeltoodust tulenevalt pärast mõjuvaid põhjuseid sisaldava tähtaja ennistamise taotluse esitamist ja selle lahendamist Kaitsepolitseiameti poolt on kaebajal otsusega mitte nõustumise korral võimalik pöörduda kaebusega prokuratuuri poole. Kui kaebaja ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on kaebajal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse tagastamisega seonduvalt jätab kohus menetlusabi taotlused riigilõivust vabastamiseks ja esindaja määramiseks läbi vaatamata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.