Korrakaitse

KOHTU SEISUKOHAD

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. Prokuratuuri 05.12.2017 kirjas nr RP-6-9/17/42-(16) on selgitatud, et 06.11.2017 registreeriti Riigiprokuratuuris kaebaja taotlus, millest nähtuvalt kaebaja soovis tutvuda tema suhtes kriminaalmenetluse (kriminaalasi nr 14913000014, kohtuasi nr 1-16-1036) raames teostatud jälitustoimingutega kogutud teabega. Kohtuasjas nr 1-16-1036 on jõustunud lõplik Riigikohtu otsus, mis vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 363 edasikaebamisele ei kuulu. Seejuures on kohtud oma seisukoha kaebaja taotluses püsitatud küsimuste osas juba kujundanud. Samuti oli kaebajal võimalus nendele küsimustele juhtida tähelepanu kriminaalasja, sh kohtumenetluse raames. Riigiprokuratuur kujundas oma seisukoha kaebaja taotluse osas 25.04.2017 kaebuse ja taotluse läbi vaatamata jätmise määruses. Prokuratuur selgitas nimetatud määruses, et kriminaalmenetluses kogutud jälitusandmete tutvustamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 määrus „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ (edaspidi kord), milles on kehtestatud kindlad tutvustamise reeglid, alused ja kord. Nimetatud korra § 4 kohaselt jälitustoimingutega kogutud andmetega tutvumise avalduse läbivaatamiseks pädevaks asutuseks on jälitustoiminguid teostanud jälitusasutus ning prokuratuuril puudub õiguslik alus taolise taotluse lahendamiseks. Samuti on nimetatud määruses selgitatud, et jälitustegevuse käigus kogutud andmete tutvustamisel jälitusasutus peab juhinduma asjakohastest õigusnormidest ja andmete tutvustamisest keeldumine on võimalik ainult seaduslikul alusel. Riivatud isikule on tagatud võimalus ennistada mööda lastud tutvumise tähtaeg juhul, kui sooviavalduse esitamata jätmise tingis mõjuv põhjus. Määrusest nähtub, et teabevaldajaks olevale jälitusasutusele ei olnud laekunud ettenähtud tähtaja jooksul tutvumiseks sooviavaldust ning samuti ei olnud 20.03.2017 avalduses esitatud ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Kohus märgib, et kriminaalmenetluses tehtud prokuratuuri lahendite ja toimingute õiguspärasuse kontrollimine ja vaidlustamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus selgitab, et kuna eeltoodust tulenevalt jälitustoimingutega kogutud andmetega tutvumise avalduse läbivaatamiseks pädevaks asutuseks on jälitustoiminguid teostanud jälitusasutus, siis ei kuulu halduskohtu pädevusse kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingute materjalidega tutvumiseks esitatud avalduse läbivaatamine ja tutvumistähtaja möödalaskmisel tähtaja ennistamise taotluse lahendamine. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimine kriminaalmenetluses toimub KrMS-s sätestatud korras. KrMS-s on sätestatud menetleja tehtud lahendite või toimingute peale edasikaebamise kord. Edasikaebamise korral tuleb pöörduda kaebusega maakohtusse (KrMS §-d 228– 232). Seega kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa sisuliselt vaidlustada halduskohtumenetluses, kuna halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite või toimingute õiguspärasust. Eeltoodust tulenevalt ei saa halduskohtule esitada nõuet KAPO kohustamiseks ennistada avalduse esitamise tähtaeg kriminaalasjas nr 1-16-1036. Käesolevaks asjaks on kriminaalasjas nr 1-16-1036 jõustunud Riigikohtu otsus, millest tulenevalt kriminaalmenetlus eelviidatud kriminaalasjas on lõppenud. Kohtud on oma seisukoha kaebaja taotluses püsitatud küsimuste osas juba kujundanud. Samuti oli kaebajal võimalus kriminaalmenetluse käigus juhtida tähelepanu nendele küsimustele. Riigiprokuratuur kujundas oma seisukoha kaebaja taotluse osas 25.04.2017 kaebuse ja taotluse läbi vaatamata jätmise määruses. Kaebuse, milles esitati nõue KAPO kohustamiseks väljastama jälitustoimingute materjalid, on S. O. esitanud Tallinna Halduskohtule 14.06.2017 (haldusasi nr 3-17-1273). Juba viidatud haldusasjas kohus

15.09.2017 kaebuse tagastamise määruses selgitas kaebajale kriminaalasja menetluses läbi viidud jälitustoimingute materjalidega tutvumiseks avalduse esitamise korda. Kohus veelkord märgib, et Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 vastu võetud määruse nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ § 4 lg 1 kohaselt isik, kes soovib tutvuda enda kohta jälitustoiminguga kogutud andmetega, peab esitama jälitusasutusele kirjaliku või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse 30 päeva jooksul temale teate kättetoimetamise päevast arvates. Määruse § 4 lg-te 5 ja 6 kohaselt võib isik mõjuval põhjusel esitada jälitusasutusele kirjaliku või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise tähtaja ennistamiseks. Jälitusasutus vaatab isiku avalduse jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise tähtaja ennistamiseks läbi ja otsustab tähtaja ennistamise või ennistamata jätmise 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates. Käesoleval juhul on kaebaja lasknud mööda eelviidatud määruse § 4 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja avalduse esitamiseks. Seega oli kaebajal võimalik esitada KAPO-le avaldus jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise tähtaja ennistamiseks. KAPO 03.04.2017 kirja kohaselt ei esitanud kaebaja 20.03.2017 avalduses ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Seetõttu ei olnud KAPOl võimalik kaebaja taotlust sisuliselt lahendada ega teha otsust jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise või tutvustamata jätmise kohta. KrMS § 12614 lg 2 kohaselt isikule jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamisel või tutvustamata jätmisel tuleb talle selgitada ka edasikaebamise korda. Kaebaja ei järginud 30-päevast tähtaega avalduse esitamiseks ega esitanud ka 20.03.2017 avalduses ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. KAPO on kaebajale selgitanud, et tähtaja möödalaskmisel tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus. Kuna kaebaja ei esitanud 20.03.2017 avalduses ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks, siis ei lahendanud KAPO kaebaja taotlust sisuliselt ega selgitanud ka edasikaebamise korda. KrMS § 12617 lg 2 kohaselt käesolevas seadustikus nimetatud alusel tehtud jälitustoimingu käigu, sellest teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale võib esitada kaebuse käesoleva seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud korras. KrMS 8. peatüki 5. jaos sätestatud § 228 lg 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 230 lg 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbi vaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, siis on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Seega ei ole kaebajal oma eesmärki (kohustada KAPO-t avalduse tähtaega ennistama) võimalik saavutada kaebuse esitamisega halduskohtule. Kohus on 15.09.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1273 kaebajale selgitanud, et pärast mõjuvaid põhjuseid sisaldava tähtaja ennistamise taotluse esitamist ja selle lahendamist KAPO poolt on kaebajal otsusega mittenõustumise korral võimalik pöörduda kaebusega prokuratuuri poole. Kui kaebaja ei nõustu kaebuse läbi vaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, siis on kaebajal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule. Prokuratuuri 05.12.2017 vastuskirja nr RP-6-9/17/42-(16) kohaselt Riigiprokuratuuri 25.04.2017 määrusest, millega jäeti kaebaja kaebus ja taotlus läbi vaatamata, nähtub, et antud juhul teabevaldajaks olevale jälitusasutusele ei olnud laekunud ettenähtud tähtaja jooksul tutvumiseks sooviavaldust ning samuti ei olnud esitatud kaebaja 20.03.2017 avalduses ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks.

Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse jälitusasutuse (antud juhul KAPO) tegevuse kontrollimine kriminaalmenetluses. Seetõttu ei saa halduskohus kohustada KAPO-t ennistama jälitusmaterjalidega tutvumiseks avalduse esitamise tähtaega kriminaalasjas nr-1-16-1036. Lisaks kohus selgitab, et kaebuse eesmärki (kohustada KAPO-t ennistama avalduse esitamise tähtaeg kriminaalasjas nr 1-16-1036) ei saavutaks kaebaja ka prokuratuuri 05.12.2017 vastuse nr RP-69/17/42-(16) vaidlustamisega halduskohtus, taotledes selle tühistamist. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis jätab kohus menetlusabi taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.